2-22-10752/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedavaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb Alpter Grupp OÜ (avaldaja) esitas 22.07.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse X
Legislator headnote
AI generated2-22-10752/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb Alpter Grupp OÜ (avaldaja) esitas 22.07.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse X
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve
Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-10752
Kohtuasi
Alpter Grupp OÜ maksejõuetusavaldus võlgniku X
pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.04.2023 määrus menetluskulude
kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja/võlausaldaja: Alpter Grupp OÜ (registrikood
10224321), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar
Lind
Võlgnik: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta Pärnu Maakohtu 21.04.2023 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
2-22-10752
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Alpter Grupp OÜ (avaldaja) esitas 22.07.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse X
(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2. 24.08.2022 määrusega anti avaldajale tähtaeg usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1500
euro tasumiseks kohtu deposiiti. 26.08.2022 tasus avaldaja vastava summa.
3. 16.09.2022 määrusega nimetati võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat Martin Pärn.
4. Pärnu Maakohtu 24.10.2022 määrusega lõpetati võlgniku maksejõuetusmenetlus pankrotti
välja kuulutamata raugemise tõttu ja jäeti menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1).
Maakohus vabastas usaldusisiku tema ülesannetest, määras usaldusisiku tasu suuruseks 1500
eurot (sh käibemaks) ning määras, et usaldusisiku tasu kuulub väljamaksmisele avaldaja poolt
26.08.2022 kohtu deposiiti tasutud summast. Kohtumäärus jõustus 15.11.2022.
5. Avaldaja esitas 04.01.2023 kohtule menetluskulude nimekirja. Avaldaja palub kohtul
kindlaks määrata ja võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista kokku 2295 eurot, millele
käibemaksu ei lisandu, ning kohustada võlgnikku hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja kantud
menetluskuluks on avaldaja tasutud riigilõiv avalduse esitamiselt 420 eurot, avaldaja
menetluskulude katteks 24.08.2022 kohtumääruse alusel 26.08.2022 tasutud 1500 eurot, mis on
24.10.2022 määrusega määratud usaldusisiku tasuks, ning avaldaja lepingulise esindaja kulu
375 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja toiminguteks on 22.07.2022 pankrotiavalduse
koostamine 2 tundi ja 04.10.2022 istungil osalemine 0,5 tundi. Avaldaja lepinguline esindaja
on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Avaldaja kinnitas, et on
käibemaksukohustuslane ja tema kulud on ilma käibemaksuta.
6. 09.01.2023 avaldas võlgnik, et ei nõustu menetluskulude kandmisega, täitemenetlus on
aegunud ja tuleb lõpetada. Maakohus selgitas 09.01.2023 võlgnikule, et täitemenetlus täiteasjas
nr 175/2012/2695 on lõpetatud aegumise tõttu 20.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-16461
ning nimetatud menetluses menetluskulud puudusid ja täiendavat menetluskulude suuruse
kindlaksmääramist ei toimu. Võlgnik sisulist vastuväidet avaldaja menetluskulude suurusele ei
esitanud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
7. Pärnu
Maakohtu
21.04.2023
määrusega
rahuldati
avaldaja
menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja
menetluskulude hüvitamiseks 2220 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivis menetluskuludelt.
8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 1 p 1 kohaselt
pankrotimenetluse kulud menetluskulud. Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja
menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150
lg 1 p 1 mõttes (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 11). Kohus määras avaldaja
menetluskuluna kindlaks avaldaja tasutud riigilõivu maksejõuetusvalduse esitamisel 420 eurot
ning luges põhjendatuks avaldaja õigusabikulu kokku 2 tundi, hinnaga 150 eurot/h, st kokku
300 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot ilma
käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Lisaks on
2-22-10752
põhjendatud kuluks avaldaja poolt deposiiti tasutud 1500 eurot. Eeltoodu alusel on avaldaja
põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 420+300+1500=2220 eurot (käibemaksu ei
lisandu). Vastavalt kulude jaotusele kannab menetluskulud võlgnik. Menetluskuludele lisandub
viivis (TsMS § 177 lg 4).
Määruskaebus
9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus
määrus, millega jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik
palub
ennast
menetluskuludest (2220 eurot) vabastada.
10. Maakohus märgib, et võlgnik ei avaldanud tsiviilasjas nr 2-22-10752 menetluskulude osas
oma arvamust. Kuna võlgniku teadmine oli, et tegu on tsiviilasjaga nr 2-22-16461, siis tema
teadmiste järgi antud tsiviilasi lõppes aegumisega ja kohtumääruses oli kirjas, et
menetluskulusid ei ole. Võlgnikul puudus arusaam, et ta peab vastuse andma tsiviilasjas nr 2-
22-10752, milles jäeti pankrot välja kuulutamata maksejõuetusmenetluse raugemisega.
Võlgniku seisukoha sisust nähtub, et ta andis arvamuse tsiviilasjas nr 2-22-16461. Kohus sellele
tähelepanu ei pööranud ja mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 2220 eurot.
11. Maakohus tuvastas, et võlgnik on maksevõimetu ja tal puudub vara. Võlgnik ei ole
võimeline tasuma oma võlgu ega menetluskulusid. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime
ning tal on tuvastatud keskmine puue.
Menetlusosaliste seisukohad
12. Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses ei ole viiteid ega
selgitusi, et maakohtu määrus rikuks mõnda õigusnormi või miks maksejõuetusmenetluse
raugemine välistab menetluskulude väljamõistmise määruskaebuse esitajalt. Füüsilise isiku
suhtes maksejõuetusmenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ei kao
seetõttu nõuded ja samuti pole välistatud, et võlgnikult mõistetakse välja menetluskulud.
Samuti ei tähenda raugemine seda, et isik saaks nõuete eest immuniteedi ja edaspidi ei saaks
temalt välja mõista mingeid summasid ükskõik millises menetluses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja
§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 1 lg 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku
pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.
FiMS § 4 lg 1 järgi maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse TsMS-s
hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-st ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt
on pankrotimenetluse kulud menetluskulud. Riigikohus on leidnud, et pankrotiavalduse
esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on
pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p
11). PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks usaldusisiku tasu. PankrS § 150
lg 1 p 6 kohaselt on pankrotimenetluse kulu PankrS § 11 alusel deposiidina makstud summa.
PankrS § 11 lg 1 esimese lause järgi võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse
esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks
ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei
2-22-10752
jätku. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus
pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Käesoleval juhul on maakohus
menetluskulude jaotuse kindlaks määranud 24.10.2022 määruses ning jätnud menetluskulud
võlgniku kanda. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks
määrati. Kui võlgnik leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli mingis osas ebaõiglane,
siis pidi ta sellekohased vastuväited esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kostja vastavaid vastuväiteid enam
esitada ei saa.
15. Võlgnik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja menetluskulude kohta esitanud. Siiski märgib
ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise
esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus
teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus
sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm
18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi
hinnangul ei ole maakohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse
hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust
ümber hinnata.
16. Määruskaebusest võib järeldada, et võlgnik ei mõistnud, et maakohus küsis temalt
seisukohta tsiviilasjas nr 2-22-10752 väljamõistetavate menetluskulude osas. Ringkonnakohus
märgib, et võlgnik sai oma vastuväited esitada määruskaebuses ning eeltoodust tulenevalt on
ringkonnakohus neile hinnangu andnud.
17. TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid
ei hüvitata.
18. Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata (vt RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt