Legislator Case Law & Legislation
2-22-10752/54 AI generated

2-22-10752/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-10752/54
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb Alpter Grupp OÜ (avaldaja) esitas 22.07.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse X

Legislator headnote

AI generated

2-22-10752/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb Alpter Grupp OÜ (avaldaja) esitas 22.07.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse X

Keywords

AI generated
financial hardship lack of financial resources unreasonableness of return to Afghanistan unpaid cost advance professional expenses loss of financial support
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10752

Kohtuasi

Alpter Grupp OÜ maksejõuetusavaldus võlgniku X

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.04.2023 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/võlausaldaja: Alpter Grupp OÜ (registrikood

10224321), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar

Lind

Võlgnik: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 21.04.2023 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-10752

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Alpter Grupp OÜ (avaldaja) esitas 22.07.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse X

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2. 24.08.2022 määrusega anti avaldajale tähtaeg usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1500

euro tasumiseks kohtu deposiiti. 26.08.2022 tasus avaldaja vastava summa.

3. 16.09.2022 määrusega nimetati võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat Martin Pärn.

4. Pärnu Maakohtu 24.10.2022 määrusega lõpetati võlgniku maksejõuetusmenetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu ja jäeti menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1).

Maakohus vabastas usaldusisiku tema ülesannetest, määras usaldusisiku tasu suuruseks 1500

eurot (sh käibemaks) ning määras, et usaldusisiku tasu kuulub väljamaksmisele avaldaja poolt

26.08.2022 kohtu deposiiti tasutud summast. Kohtumäärus jõustus 15.11.2022.

5. Avaldaja esitas 04.01.2023 kohtule menetluskulude nimekirja. Avaldaja palub kohtul

kindlaks määrata ja võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista kokku 2295 eurot, millele

käibemaksu ei lisandu, ning kohustada võlgnikku hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja kantud

menetluskuluks on avaldaja tasutud riigilõiv avalduse esitamiselt 420 eurot, avaldaja

menetluskulude katteks 24.08.2022 kohtumääruse alusel 26.08.2022 tasutud 1500 eurot, mis on

24.10.2022 määrusega määratud usaldusisiku tasuks, ning avaldaja lepingulise esindaja kulu

375 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja toiminguteks on 22.07.2022 pankrotiavalduse

koostamine 2 tundi ja 04.10.2022 istungil osalemine 0,5 tundi. Avaldaja lepinguline esindaja

on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Avaldaja kinnitas, et on

käibemaksukohustuslane ja tema kulud on ilma käibemaksuta.

6. 09.01.2023 avaldas võlgnik, et ei nõustu menetluskulude kandmisega, täitemenetlus on

aegunud ja tuleb lõpetada. Maakohus selgitas 09.01.2023 võlgnikule, et täitemenetlus täiteasjas

nr 175/2012/2695 on lõpetatud aegumise tõttu 20.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-16461

ning nimetatud menetluses menetluskulud puudusid ja täiendavat menetluskulude suuruse

kindlaksmääramist ei toimu. Võlgnik sisulist vastuväidet avaldaja menetluskulude suurusele ei

esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu

Maakohtu

21.04.2023

määrusega

rahuldati

avaldaja

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja

menetluskulude hüvitamiseks 2220 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivis menetluskuludelt.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 1 p 1 kohaselt

pankrotimenetluse kulud menetluskulud. Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja

menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150

lg 1 p 1 mõttes (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 11). Kohus määras avaldaja

menetluskuluna kindlaks avaldaja tasutud riigilõivu maksejõuetusvalduse esitamisel 420 eurot

ning luges põhjendatuks avaldaja õigusabikulu kokku 2 tundi, hinnaga 150 eurot/h, st kokku

300 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot ilma

käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Lisaks on

2-22-10752

põhjendatud kuluks avaldaja poolt deposiiti tasutud 1500 eurot. Eeltoodu alusel on avaldaja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 420+300+1500=2220 eurot (käibemaksu ei

lisandu). Vastavalt kulude jaotusele kannab menetluskulud võlgnik. Menetluskuludele lisandub

viivis (TsMS § 177 lg 4).

Määruskaebus

9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik

palub

ennast

menetluskuludest (2220 eurot) vabastada.

10. Maakohus märgib, et võlgnik ei avaldanud tsiviilasjas nr 2-22-10752 menetluskulude osas

oma arvamust. Kuna võlgniku teadmine oli, et tegu on tsiviilasjaga nr 2-22-16461, siis tema

teadmiste järgi antud tsiviilasi lõppes aegumisega ja kohtumääruses oli kirjas, et

menetluskulusid ei ole. Võlgnikul puudus arusaam, et ta peab vastuse andma tsiviilasjas nr 2-

22-10752, milles jäeti pankrot välja kuulutamata maksejõuetusmenetluse raugemisega.

Võlgniku seisukoha sisust nähtub, et ta andis arvamuse tsiviilasjas nr 2-22-16461. Kohus sellele

tähelepanu ei pööranud ja mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 2220 eurot.

11. Maakohus tuvastas, et võlgnik on maksevõimetu ja tal puudub vara. Võlgnik ei ole

võimeline tasuma oma võlgu ega menetluskulusid. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime

ning tal on tuvastatud keskmine puue.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses ei ole viiteid ega

selgitusi, et maakohtu määrus rikuks mõnda õigusnormi või miks maksejõuetusmenetluse

raugemine välistab menetluskulude väljamõistmise määruskaebuse esitajalt. Füüsilise isiku

suhtes maksejõuetusmenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ei kao

seetõttu nõuded ja samuti pole välistatud, et võlgnikult mõistetakse välja menetluskulud.

Samuti ei tähenda raugemine seda, et isik saaks nõuete eest immuniteedi ja edaspidi ei saaks

temalt välja mõista mingeid summasid ükskõik millises menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

14. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 1 lg 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

FiMS § 4 lg 1 järgi maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse TsMS-s

hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-st ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt

on pankrotimenetluse kulud menetluskulud. Riigikohus on leidnud, et pankrotiavalduse

esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on

pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p

11). PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks usaldusisiku tasu. PankrS § 150

lg 1 p 6 kohaselt on pankrotimenetluse kulu PankrS § 11 alusel deposiidina makstud summa.

PankrS § 11 lg 1 esimese lause järgi võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse

esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei

2-22-10752

jätku. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Käesoleval juhul on maakohus

menetluskulude jaotuse kindlaks määranud 24.10.2022 määruses ning jätnud menetluskulud

võlgniku kanda. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui võlgnik leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli mingis osas ebaõiglane,

siis pidi ta sellekohased vastuväited esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kostja vastavaid vastuväiteid enam

esitada ei saa.

15. Võlgnik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja menetluskulude kohta esitanud. Siiski märgib

ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus

sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust

ümber hinnata.

16. Määruskaebusest võib järeldada, et võlgnik ei mõistnud, et maakohus küsis temalt

seisukohta tsiviilasjas nr 2-22-10752 väljamõistetavate menetluskulude osas. Ringkonnakohus

märgib, et võlgnik sai oma vastuväited esitada määruskaebuses ning eeltoodust tulenevalt on

ringkonnakohus neile hinnangu andnud.

17. TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

18. Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata (vt RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt