4-10-1083/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 4-10-1083

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2011 Väärteoasja number 4-10-1083 Kohtukoosseis Kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Tõlgi osavõtuta Väärteoasi G.D kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna 01.04.2010 otsuse nr. 2330.10.001863 peale Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja G.D (isikukood: XXX, elukoht: XXX; XXX õpilane); Kaebuse esitaja kaitsja Vladislav Kulikov Kohtuvälise menetleja esindaja: Jüri Teslenko RESOLUTSIOON

Jätta Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna 01.04.2010 otsus nr. 2330.10.001863 muutmata ja G.D kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda Ida Prefektuuri 01.04.2010 otsuses märgitud arvelduskontole.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti

Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva

kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14.02.2011. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S

§-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

1. Maakohus tuvastas

05.04.2010 Viru Maakohtusse saabus G.D kaebus Ida prefektuuri otsusele nr.

2330,10,001863, millega G.D oli karistatud KarS § 262 järgi rahatrahviga 600 krooni selle

eest, et ajavahemikul 20.02.2010 kella 22.30 kuni 21.02.2010 kella 02.10 paiku lärmi ja välju

2

muusikaga rikkus avaldaja I G

öörahu, millega rikkus avalikku korda. Kaebuse esitaja palus

tühistada kohtuvälise menetleja otsus täielikult, kuna enda arvates tema ei lärmanud, korteris oli üksinda ning puhkas.

1.1 Kohtuistung

Kohtuistungil jäi G.D oma kaebuse juurde ning seletas, et 20.02.2010 vastu 21.02.2010 oli tema oma korteris üksi ning kuulas telefonist muusikat. Siis ei olnud tema veel 18-aastane. Mingi aeg tema juurde tõesti tuli naabrinaine alumiselt korruselt ning palus muusikat kinni keerata ja mitte lärmata, kuna see rikub tema öörahu. Ta seletas naabrinaisele, et viimane eksib, kuna tema muusikat ei kuula ja kodus on ta üksi. Alles järgmisel päeval sai ta teiste naabrite käest teada, et tema juures käis politsei. Tema politseile ust ei avanud, kuna magas.

Kaebuse esitaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohus avaldas tema ütlusi menetlusaluse isikuna kohtuvälisele menetlejale, millest nähtub, et 20.02.2010 tuli G.D oma korterisse koos

sõpradega (4 noormeest ja 2 tüdrukut), kus hakkasid tähistama sõbra sünnipäeva. Mängiti seltskondlike mänge, kuulati muusikat tema telefonist. Mõne aja pärast korterisse koputati. See oli naabrinaine alusemiselt korruselt, kes palus olla vaiksemalt. Tema lubas naabrinaisele vaiksemaks jääda, millest ütles ka korteris viibinud seltskonnale. Mõne aja pärast läks ta tüdrukuid koju saatma. Kui ta tuli tagasi, siis korterisse jäänud noormehed teatasid talle, et nende juures käsi politsei, kuid lahti ust nad politseile ei teinud. G.D ei tunnistanud end süüdi talle süüks arvatud väärteos, kuna ei usu, et oma tegevusega võis rikkuda naabrinaise öörahu. Tunnistab, et vahest seltskonnas ainult valjusti naerdi. ( t lk 22, 23)

Tunnistaja I G seletas kohtule, et 20.02.2010 tema öörahu oli tõesti rikutud kaebuse esitaja korterist

tuleneva lärmiga. Kesköö paiku üritas ta magama jääda, kuid teda segas ülevalt korterist kostuv

lärm – karjed ja vali muusika. Ta ise läks korterisse XX ning korteri omanik lubas vaiksemaks jääda. Ta tuli oma korterisse tagasi, kuid lärm muutis hoopis suuremaks. Ta kutsus välja politsei. Kui ta nägi aknast, et kohale tuli politseiauto, tuli ta välja trepikotta politseile vastu. Samal hetkel keegi tuli korterist trepikojas alla. Ta ütles neile, et politsei on kohe-kohe kohal. Selle peale lärm kohe vaibus. See oli tema viga, kuna ta ise hoiatas lärmajaid, et politsei on kohal ning politseile ust juba ei avatud.

Tunnistaja S J seletas kohtule, et elab aadressil XXX alates 1984 aastast. Kaebuse esitaja korter on nr. XX. Korterite vahel on ühine sein. Ajavahemikul 20.02.2010 kuni 21.02.2010 pole tema mingit

G.D korterist kostuvat lärmi kuulnud ja tema rahu pole keegi rikkunud. Antud ajavahemikku mäletab hästi, kuna G.D ema Ž hoiatas teda, et tol hetkel alaealine G.D elab korteris üksi. Mäletab, et see oli vahetult enne Iseseisvuspäeva.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T S seletas kohtule, et tema on samuti G.D naaber korterist nr. XX, kuid ühist seina kaebuse esitaja korteril tema korteriga ei ole. Oskab seletada, et

G.D pole kunagi tema rahu rikkunud. Konkreetselt ajavahemiku 20.02.2010 vastu 21.02.2010 seletada ei oska.

Kohus avaldas tunnistaja S V ütlusi, kellele kohtukutse oli kätte antud (t lk 32) ning kes esitas taotluse vaadata läbi kaebus tema osavõtuta seoses tema viibimisega kohtuistungi ajal välismaal (T lk 34, 35). S V avaldatud ütlustest nähtub, et tema elab korteris nr. XX. 20.02.2010 õhtul viibis ta oma korteris ning kuulis, et allpoolt kostuvad noorte inimeste hääled ja naer. Erilist lärmi see endast ei kujutanud. Inimeste hääled ja naer temale muret ei teinud. Umbes tunni aja möödudes kuulis ta kuidas korterist lahkusid noormees ja tütarlaps. Seejärel kõik vaibus. Alles järgmisel päeval sai ta

3 teada KÜ esinaiselt, et 1. Korrusel olev naisterahvas kutsus välja politsei, kuna tema rahu tollel ööl väidetavalt rikuti. (T lk 13, 14)

Kohus samuti avaldas väärteoprotokolli, millest tuleneb, et G.D ajavahemikul 20.02.2010

kella 22.30 kuni 21.02.2010 kella 02.10 paiku lärmi ja valju muusikaga rikkus avaldaja (I G ) öörahu, millega rikkus avaliku korda. G.D tegevus on kvalifitseeritud kohtuvälise menetleja poolt avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi. (T lk 24)

Väärtoeprotokolli alusel tehtud otsusest nähtub, et G.D oli karistatud kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses ehk 600 krooni. ( tlk 25)

2. Kohtu seisukoht

Kuulanud ära menetlusosalisi ning nende seisukohti, kuulanud üle tunnistajaid, avaldanud

väärteoasja toimikus kogutud materjali, ning hinnanud tõendeid nende kogumis, kohus tuleb

järeldusele, et G.D kaebus ei kuulu rahuldamisele ning tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

G.D kaitsja väide, et kohtuvälise menetleja oluliselt rikkus menetlusnorme, kui ei taganud

alaealisele menetlusalusele isikule kaitsjat, ei põhine seadusel. Vastavalt VtMS § 19 lg 3 kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta

ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Kohtumenetluse toimumise hetkeks oli G.D täisealine ning tal on lepinguline kaitsja.

Kaebuse esitaja enda vastuolulistest ütlustest tuleneb, et ta siiski tunnistab, et I G tõepoolest

pöördus tema poole 20.02.2010 vastu 21.02.2010, kuna kaebuse esitaja väidetavalt rikkus tema rahu.

Kohus suhtub kriitiliselt G.D poolt kohtuistungil antud ütlustesse ning tema poolt esitatud kaebuses toodud väidetesse, et tema korteris ei toimunud mingit lärmi tekitavat koosviibimist, kuna

see on vastuolus tema esialgsete ütlustega, mis olid antud kohtuvälisele menetlejale 03.03.2010, seega mitu päeva peale talle süüks arvatud väärteo toimepanemist. G.D esialgsetest ütlustest

tuleneb, et öisel ajal toimus tema korteris tõepoolest koosviibimine ning möönis, et see võis olla lärmakas. Nimetatud ütlused riimuvad tunnistaja I G ütlustega ning tunnistaja S V ütlustega, kes

samuti kuulis allpoolt kostvaid hääli, millega tõendatakse, et 20.02.2010 vastu 21.02.2010 G.D korteris toimus isikute koosviibimine, mis võis rikkuda teiste isikute öörahu.

Avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud

isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.

Asjaolu, et tunnistajad S J ja T S ei kuulnud midagi ning nende rahu ei olnud rikutud, ei lükka

ümber kohtu poolt tuvastatud fakti, et G.D korteris toimus koosviibimine, mis rikkus I G öörahu, seega avaliku korda.

Kohus teeb otsuse lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S §-st 120 132, 134, 135. Pavel Gontšarov Kohtunik