1-23-3498/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2023.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi

sekretär Kadri Vlassov

Prokurör Urmo Paal

Kaitsja

süüdistatav on kaitsja osavõtust loobunud

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: R.H ik: XXX; elukoht: xxxx kodakondsus: xxxx kodanik; emakeel: ; xxxx; haridus: xxxx xxxx; varasem karistatus: 1 kehtiv krimimaalkaristus Harju ; töökoht: – Maakohtu 04.04.2019.a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud osa, s.o 5 kuud vangistust ei pöörata täitmisele 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 01-02.03.2023.a.

süüdistuses KarS § järgi.

424 lg 2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.H KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 10 (kümme) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg

2 (kaks) päeva 01-02.03.2023.a. s.o

vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud 28 kaheksa) (kakskümmend

päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus, päeva R.H-le

9 kuud 28 vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga ja

298 ( ) tundi kakssada üheksakümmend kaheksa määrata selle töö ära tegemiseks ajaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

1 (üks) aasta

Kriminaalasi nr 1-23-3498

KarS § 69 lg 4, 6, 7 alusel kohustada täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja R.H ’i jooksul KarS -des 1-

§ 75 lg 1 p

6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas: 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg 2 p ’i käitumiskontrolli ajal:

- 8 kohustada R.H le

- osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Määrata juhataja poolt määratud R.H Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta R.H-lt mootorsõiduki juhtimise õigus

(seitsmeks) kuuks.

Tulenevalt liiklusseaduse § st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse - äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

KrMS riigituludesse: § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista R.H-lt - sundraha summas 1087,50 eurot;

- kaitsjatasu summas 165,60 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1253,10 eurot tasuda jooksul,

12 (kaheteistkümne) kuu tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates järgnevalt:

esimesel kuul 104,70 eurot, järgneval üheteistkümnel kuul 104,40 eurot kuus Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber . Kui rahalised nõuded pole tä 99923700019735 ies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kuulutamisest s.o alates kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse 14.06.2023.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega

(14.06.2023.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

R.H süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Harju Maakohtu 04.04.2019 otsusega karistatud KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti, see on korduvalt, 01.03.2023 kella 13:10 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,19 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning 1,09 korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.

KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/.

Seega pani R.H toime isundis juhtimise, see on

korduva mootorsõiduki joobese KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht

R.H ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.H ’i karistuseks KarS § 424 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka R.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.-

02.03.2023, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus päeva, see on päeva,

9 kuud ja 28 üldkasuliku tööga 298 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kohustusi: -

1) elama koht

u määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusamet

nikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata R.H-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.H-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni ning ga jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse gis lii ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava R.H ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et R.H

424 lg 2 tuleb süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuulub süüdistatava väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja lt menetluskulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2023.a. 1087,50 eurot, mis kuulub süüdist väljamõistmisele. Lisaks on menetluskuludeks määratud kaitsjale atavalt

makstud tasu 165,60 Tulenevalt kokkuleppest eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatava väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine lt ning kohus määrab vastavalt sõlmitud kokkuleppele kulude hüvitamise järgnevalt:

esimesel kuul 104,70 eurot, järgneval üheteistkümnel kuul 104,40 eurot kuus.

Kohus juhindub KrMS , lg 3 -

§ 175, § 179, § 180 lg 1 ; § 248 lg 1 p 5, § 311 313, § 318.

Merle Parts Kohtunik