2-20-9264/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9264

Tsiviilasi

VK, DK ja IS hagi IG-L vastu mittevaralise kahju ja

viivise väljamõistmiseks ning varalise kahju 512 euro

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.05.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

VK, DK ja IS apellatsioonkaebus, hind 11 892,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

VK

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

DK

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

IS

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja IG-L (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko

Kohtuistung

11.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.05.2022 otsus muutmata.

2. Jätta hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostja

menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

4. Määrata kostja IG-L-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1260 eurot ja

mõista nimetatud summa võrdsetes osades ehk 420 eurot igalt hagejalt Vl-lt, DK-lt

ja IS-lt kostja IG-L kasuks. Hagejatel tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulult

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. VK (hageja I), DK (hageja II) ja IS (hageja III (koos hagejad)) esitasid 26.06.2020 Pärnu

Maakohtule hagi IG-L vastu mittevaralise kahju ja viivise väljamõistmiseks ning varalise kahju

512 euro ja sellelt viivise saamiseks. Hagejad palusid mõista kostjalt eraldi iga hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise mittevaralise kahju

hüvitiselt seadusjärgses määras. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt hagejate kasuks ühiselt

välja varalise kahju hüvitise 512 eurot ja iga hageja kasuks viivise põhikohustuse summalt

alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud tuli

jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt lõid hagejad ühiselt osaühingu X, mis pakkus turuliidrina

sertifitseeritud ja kõrgekvaliteedilisi pinglagesid ning laematerjaliga seonduvat terviklikku

tootesarja. Hagi esitamise seisuga andis ettevõte keskmiselt tööd 40 inimesele ja oli Pärnus

oluline tööandja. Hagejad olid alates ettevõtte asutamisest selle ülesehituse ja juhtimise juures.

Hageja I oli X tegevjuht, hageja II finantsjuht ja hageja III tootmisjuht.

Kostja avaldas 12.03.2020 kell 15.52 Facebookis EP 12.03.2020 kell 12.24 avaldatud kõigile

avalikult kättesaadava postituse all kommentaari (I kd tl 25, tõlge I kd tl 33), milles esitas

hagejate suhtes järgmisi au teotavaid väiteid:

I. „Tõusnud sandist vürstideks, võtsid nad kogu pori kaasa. Kui päris aus olla, nendest on

kahju, see kolmik tegeleb eneseteostamisega teiste inimeste alandamise arvelt ning see

näitab, et nemad olid juba lapseeas traumeeritud, armastuseta jäänud või elasid oma

vanemate psühholoogilise vägivalla all.“

Ebaõiged faktiväited seisnesid selles, et hagejad oleksid justkui enda varasemast elust kaasa

võtnud negatiivsed kogemused, mille tulemusel oli nende käitumine töötajate suhtes negatiivne.

Kui kohus käsitleb kostja väiteid väärtushinnangutena, siis on need ebakohased

väärtushinnangud. Hagejad ei võtnud varasemast elust kaasa negatiivseid kogemusi, mille

tulemusel oli nende käitumine ettevõtte töötajate suhtes negatiivne. Samuti ei upitanud nad end

teiste inimeste arvelt ega olnud lapseeas traumeeritud, armastuseta jäänud ega elanud oma

vanemate psühholoogilise vägivalla all. Ebakohased väärtushinnangud seisnesid selles, et

hagejad olid justkui äris midagi saavutanud, kuid jäid n-ö enda tõelisele tasemele ehk matsiks.

Väide, et hagejatest peaks kahju olema, lõi ebaõige kuvandi, justkui hagejatel oleks midagi viga

või neile peaks kaasa tundma. Kostja solvas hagejaid nii isiklikult kui ka nende vanemaid ja

perekondlikke suhteid laiemalt.

II. „Ma oleksin andnud neile nõu vähemalt minna alluvatega suhtlemise kursustele või

paremal juhul pöörduda psühholoogi poole.“

Ebaõige faktiväide seisnes selles, et hagejad vajasid psühholoogi abi, kuivõrd neil puudusid

psühholoogilised probleemid. Soovitus minna alluvatega suhtlemise kursustele jättis mulje, et

hagejate juhtimisstiil oli lapsepõlvetraumade tõttu puudulik.

III. „Mina olen see, kelle kohale tuli L, kui mina läksin dekreeti. Kui ma dekreedist tagasi

tulin, öeldi mulle, et mind koondatakse, sest minu töökohta enam ei ole, kuna ta on

likvideeritud, kuid töökoht ikka eksisteerib.“

Ebaõige faktiväide seisnes selles, et kostja väitel koondasid hagejad kostja ebaseaduslikult.

Kostja püüdis eksitada avalikkust väites, et kui ta lapsehoolduspuhkuselt tagasi tuli, oli tema

töökoht alles, kuid hagejad koondasid ta põhjusel, et töökohta enam ei olnud.

Eelnevast tulenevalt seisnes hagejate maine rikkumine ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamises. Kostja jättis hagejatest kui juhtidest ja tööandjatest halva

mulje, vähendas nende võimalusi inimesi palgata või tekitas olemasolevates töötajates

probleemi lojaalsuses ja austuses.

Hagejad pöördusid 21.04.2020 kostja poole nõudekirjaga (I kd, tl 36-38), milles palusid

eemaldada laimava postituse ja hüvitada kahju. Kostja vastas nõudekirjale 14.05.2020, milles

keeldus hagejate nõudmiste rahuldamisest, väites, et kahjunõude ja ebaõigete andmete

eemaldamise nõude aluseks olevad asjaolud olid tõendamata. Kostja postitus oli selgelt

suunatud konkreetsete inimeste mahategemisele. Kostja kasutas oma postituses hagejate kohta

väljendeid „neid“ ja „see kolmik“, millest järeldus, et inimesi kelle kohta kostja kommentaar

tehti oli kolm ja nad olid osaühingu X juhtkonnas. EP postitus sisaldas tööandja nime. Kuivõrd

väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis, ei olnud võimalik kostja kommentaari

postitusest eraldada. Seega kõneles postituse sisu hagejatest. EP ja kostja soovisid hagejaid

alandada ning nende mainet rikkuda.

Oluline oli, et iga huviline võis kiiresti ja vaevata tuvastada osaühingu X juhtkonna. Äriregistri

päringu kohaselt oli Eestis 3 äriühingut, kelle nimes oli kasutatud sõna „X“, millest 2 teise

puhul olid äriühingute nimed D ja I. Seega oli osaühingu X kaubamärk ja firma selgelt eristatav.

Googles viis otsingusõna „X juhtkond“ otsimine esimese tulemusena Pärnu Postimehe

XX.XX.XXXX artikli juurde, milles toodi välja kõik hagejad. Iga huviline võis leida viite neile,

kelle kohta kostja kommentaar käis. Kuivõrd osaühing X oli Pärnus laiemalt tuntud, sai Google

otsinguga ja andmebaasist www.teatmik.ee ja www.inforegister.ee leida hagejate nimed, ka

otsides ettevõtte kodulehel. Seega oli kostja avaldatu seostatav hagejatega ja hagejad olid kostja

kommentaaris äratuntavad.

Kostja püüdis oma kommentaari viimase lausega luua mulje, et hagejad koondasid

lapsehoolduspuhkuselt saabunud kostja ilma seadusliku aluseta. Kostja tööleping lõpetati

põhjusel, et hagejate ettevõttes korraldati töö ümber ajal, mil kostja lapsehoolduspuhkusel oli.

Töölepingu lõpetamise asjaolud toodi välja ka kostja koondamise teatises ja kostjale maksti

hüvitist. Kostja väited olid ettevõtjate mainet ja hagejate isiklikku sissetulekut kahjustavad. Kui

inimesed ei soovi enam ettevõttes töötada, puudub äriühingul võimalus tulu teenida.

Kostja avaldatu andis hageja isikutele negatiivse kuvandi ja kahjustas hagejate mainet. Hagejad

tegelesid ettevõtlusega ja kostja tegevus tõi kaasa kolmandate isikute loobumise koostööst

hagejate ettevõttega ning töötajate suhtumine muutus.

Läbi ebaõigete andmete avaldamise põhjustas kostja hagejale märkimisväärse moraalse kahju,

mistõttu tundsid hagejad avalikku häbitunnet. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejatest

ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatu põhjustas hagejatele ebamugavustunnet avalikes

kohtades viibides, teiste inimestega suheldes ja häiris hagejate igapäevaelu. Töötajad hakkasid

kahtlema hagejate usaldusväärsuses. Hagejatel esines meeleolulangusi ja negatiivseid

emotsioone. Kostjalt tuli välja mõista hüvitis. Avaldatud laimavad väited olid hagi esitamise

seisuga olnud internetis kättesaadavad umbes 2 kuud, mistõttu jõudis kostja avaldatu hulga

inimesteni ja riive hagejate õigushüvedele oli intensiivne. Kostja õigusvastane tegevus

kahjustas hagejate mainet tööandjate, ettevõtjate ja inimestena. Arvestades üldise elukalliduse

tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hagejate au teotamise suhtes ning hagejate maine

hävitamist, pidasid hagejad õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2000 eurot hageja kohta. Hagejad

nõudsid kostjalt viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kostjal tuli igale hagejale eraldi kohtu poolt kindlaksmääratud mittevaralise kahju hüvitiselt

tasuda viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Mittevaralise kahju

hüvitamise nõudele lisandus ka kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude

hüvitamise nõue. Kuivõrd hagejate näol ei olnud tegemist õigusalaseid eriteadmisi omavate

isikutega, osutati hagejatele õigusteenust esialgse õigusliku analüüsi tegemise, tekstianalüüsi ja

nõudekirja koostamise osas. Hagejatel tuli kanda kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest kokku

512 euro (käibemaksuga) ulatuses.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja palus oma esialgses vastuses hagiavaldusele jätta hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hagejate kanda. Hagi sisulisel läbivaatamisel palus kostja anda talle täiendav

tähtaeg hagile sisulise vastuse esitamiseks.

Kostja ei esitanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid, ebakohaseid väärtushinnanguid ega

tekitanud hagejatele kahju. Vaidlusaluses postituses ei mainitud hagejate nimesid, mistõttu ei

olnud kolmandatel isikutel võimalik teada, et kommentaaris viidati hagejatele. Kuivõrd

hagejate õiguste rikkumine ei olnud nende väidete õigsust eeldades võimalik, oli hagi alusetu

ja tuli jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Hagejad ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja kommentaar käis hagejate kohta. Samuti

jäeti tõendamata, et kostja esitas oma kommentaaris mitmeid ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid hagejate suhtes. Kostja ei nõustunud, et hagejad täitsid oma

tõendamiskoormuse märkides, et kolmandad isikud saavad läbi erinevate otsingumootorite

teada, keda kostja oma kommentaaris silmas pidas. Mõistlikule lugejale sai olla ilmne eelkõige

postitusest endast informatsiooni leidmine, mitte järelduste tuletamine või hagejate isikute

tuvastamine täiendavate otsingumootorite abil. Kuivõrd hagejate ettevõttes töötas üle 40

töötaja, kellest 10 olid juhtivtöötajad, siis nõudis kostja kommentaari ja hagejate isikute

seostamine mitte pelgalt otsingumootori kasutamist, vaid ka vastavasisuliste oletuste tegemist.

Kostja ei nõustunud väitega, et kostja avaldas EP Facebooki lehele kommentaari, mis oli kõigile

avalikult kättesaadav. Ilma Facebooki kasutajakontot omamata Facebookis postitusi teha ei

saanud, samuti ei olnud võimalik näha teiste kasutajate postitusi. Postituse nägemiseks pidi

lugeja juhtuma konkreetsel ajahetkel Facebooki kasutama, sest vanad postitused, mille

kommenteerimine lõpeb nende postitamise päeval, uudisvoogu ei jõudnud. Kuivõrd EP

viimane kommentaar tehti 13.03.2020, ei saanud nõustuda hagejate väitega, et kommentaar oli

kõigile nähtav ja kättesaadav.

Kostja ei nõustunud, et hagejate äriühing oli laiemalt tuntud ja tegu oli Pärnus olulise

tööandjaga. Pärnu elanikkond oli peaaegu 40 000 inimest ja oluliseks ei saanud pidada

tööandjat, kes andis tööd 0,1%-le elanikkonnast. Kuivõrd EPt jälgis Facebookis 22 isikut, ei

saanud keskmisel isikul olla teadmisi EP postituse ja kostja kommentaari kontekstist ja neil

puudus huvi tuvastamaks, keda kostja oma kommentaaris silmas pidas. Asjaolu, et hagejatele

tundus, et kostja kommentaar võis käia nende kohta, ei olnud mõistlikule lugejale äratuntav.

Antud juhul nõuti objektiivselt kõrvalseisjalt vastavasisulise järelduse tegemiseks äriühingu

tegevuse sügavuti uurimist ja eri allikatest info saamiseks aja panustamist. Samuti pidi isikul

olema huvi kommentaari subjektide tuvastamiseks. Kuivõrd taoline huvi keskmisel mõistlikul

lugejal puudus, ei saanud taolist süvaanalüüsi pidada standardiks. Ei saanud järeldada, et

mõistlik lugeja seostas kostja kommentaaris viidatud sõnu „nende“ või „kolmik“ hagejatega.

Kostja Google otsing ei viidanud hagejatele, vaid autotarvikutele. Vaidlusalusest

kommentaarist ei olnud võimalik välja lugeda hagejaid kahjustavaid ega au ja väärikust

teotavaid väiteid.

4. Kuivõrd kohus leidis, et puudus alus hagi läbivaatamata jätmiseks, esitas kostja 01.02.2021

täiendava vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

Hagejate väited ebaõigete faktiväidete avaldamise osas olid tõendamata ja ebaõiged. Hagejad

ei tõendanud asjaolu, et kostja kommentaar käsitles hagejaid, kuivõrd postituses ei mainitud

ühegi hageja nime. Tavapärasele isikule jäi arusaamatuks, kelle kohta kommentaar käis. Seosed

kostja postituse ning hagejate vahel olid hagejate poolt otsitud ja ülepaisutatud. Kostja

kommentaar oli umbisikuline ning selle seostamine hagejatega oli meelevaldne. Hagejad ei

tõendanud, et isegi kui postitus käis hagejate kohta, oleks seal esitatud ebaõigeid väiteid või

ebakohaseid väärtushinnanguid hagejate suhtes. Kostja kommentaari näol oli tegemist piltlikult

väljendatud sisuga, millest faktiväidete või väärtushinnangute otsimine eeldas loomingulisust

ja asjaolude juurde mõtlemist. Arusaamatuks jäi, millised ebaõiged faktid vastavates lausetes

sisaldusid. Kostja hinnangul oli tegemist kujundlike väljenditega, millest ei saanud välja lugeda

ühegi valeväite esitamist hagejate kohta.

Hagejatele kahju tekkimine ja selle ulatus on tõendamata. Hagejate esitatud ekspertarvamus (I

kd, tl 43) oli ebausaldusväärne ja kaheldava väärtusega ning seal esitati mitteusutavaid ja

oluliselt liialdatud arvutusi. Samuti oli tõendamata eksperdi pädevus. Tõsiseltvõetav ei olnud

eksperdi väide, et 12.03.2020 piiratud isikute ringile suunatud venekeelne kommentaar võis

jõuda lugejate arvult lähedale Maalehe päevasele loetavusele veebis (I kd, tl 43). Taoline väide

oli ülepaisutatud kostjalt võimalikult suure hüvitise väljanõudmise eesmärgil. Eluliselt usutav

oli, et kostja kui avalikus elus mitteosaleva isiku venekeelne Facebooki kommentaar ei äratanud

huvi mitmetes tuhandetes Facebooki kasutajates. Vastavale postitusele reageerinute

sõprusgrupid kattusid suures osas, kuivõrd Pärnu venekeelne elanikkond oli piiratud.

Maksimaalselt võis kommentaar jõuda mõnekümne inimeseni ning oli usutav, et kommentaari

läbilugemiseni jõudsid vaid need isikud, kes vastavat postitust peale kostjat kommenteerisid

või sellele reageerisid (maksimaalselt 5-10 inimest).

Hagejad asusid vastavale postitusele tähelepanu juhtima televisioonis ja ajakirjanduses.

XX.XX.XXXX avaldas Kanal 2 „Kuuuurija“ saate episoodi, milles hageja II rääkis käesoleva

kohtuasja asjaoludest ja selle mõjust tema eraelule. Saate jooksul avaldati mitmel korral

ekraanil muutmata kujul Facebooki postitus. 2020. a detsembris oli „Kuuuurija“ üks

vaadatumaid saateid, mida vaatas reaalajas 97 000 isikut ja nädala jooksul 129 000 isikut.

Kostja leidis, et hageja käitumine välistas hagejate nõude kostja vastu, kuna hagejad kasutasid

kostja kommentaari oma ettevõtte televisioonis reklaamimiseks ega olnud vastu kommentaari

täiendavale levikule. Kuivõrd hagejate käitumine viitas sellele, et kostja postitus hagejate elu

ega mainet ei mõjutanud, ei saanud käesoleval juhul rääkida mainekahjust. Samuti ei astunud

hagejad samme kommentaari ümberlükkamiseks või kustutamiseks. Juhul kui kohus leiab, et

kostja kommentaar tekitas hagejatele kahju, siis hagejad soodustasid kahju tekitamist oma

tegevusega, asudes ise kommentaari meedias levitama, mistõttu tuli hagejate kahjunõue VÕS

§ 139 lg 1 alusel vähendada 0 euroni.

Hagejatel puudus alus kahjunõude esitamiseks, kuivõrd hagejatele tekkinud mittevaraline kahju

ja mainekahju oli tõendamata. Kahju kindlaksmääramisel ja kahjuhüvitise suuruse määramisel

tuleb kohtul arvestada avaldatu levikuga ja võtta arvesse, kui suur hulk inimesi potentsiaalselt

postitusi loeb, kas avaldatut jagati edasi, kui kaua oli au teotav avaldus avalik ja kas laimav

avaldus levis otsingumootoritesse. Kuivõrd kostja sõnul luges tema kommentaari 5-10 inimest,

kommentaari edasi ei jagatud ja otsingumootoreid kasutades puudus võimalus hagejaid kostja

kommentaariga seostada, ei olnud ükski eeldustest antud juhul täidetud ja puudus alus kahju

hüvitamiseks.

Hagejate seisukoht

5. Hagejate väitel oli postitus avalikult internetis kättesaadav, oli postituse levik suur ja seda ei

mõjutanud, et postitus ja kommentaarid olid venekeelsed. Kuivõrd Facebook tõlkis postitusi

lugeja määratud keelde automaatselt, ei saa tugineda väitele, et teisi keeli rääkinud inimesed ei

saanud sellest aru. Kahjuhüvitise ulatuse vähendamise taotlus oli perspektiivitu. 30.08.2021

esitasid hagejad taotluse võtta tõenditena vastu kõrvaliste isikute kinnituskirjad (I kd, tl 165-

193), mis tõendasid, et kõrvalseisjad tundsid kostja avaldatud kommentaaris ära hagejad.

Hagejad märkisid, et kuivõrd kinnituste andjate näol oli tegemist hagejate tutvusringkonnas

olevate inimestega, oli tegelik äratundjate hulk märkimisväärselt suurem.

Maakohtu otsus

6. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ja

hagejate menetluskulud nende endi kanda. Kohus määras kostja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 6054 eurot 60 senti ja mõistis selle võrdsetes osades ehk 2018 eurot 20 senti igalt

hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskuludelt tuli tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud

ulatuses.

Pooled ei vaielnud selle üle, et vaidlusaluse kommentaari tegi kostja. Samuti puudus vaidlus

kommentaari tõlke osas. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja teotas hagejate au ning tekitas

mittevaralise kahju, mis tuli kostjal hagejatele hüvitada. Ei olnud vaidlust selles, et poolte vahel

puudusid kommentaari kirjutamise ajal lepingulised suhted. Kostja töötas osaühingus X kuni

14.08.2017. Kuivõrd tegemist oli lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga, lähtus

kohus asja lahendamisel deliktiõiguse regulatsioonist.

VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on:

1) objektiivne teokoosseis ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (VÕS § 1045 lg 1),

kahju (VÕS § 128), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 2) kahju

tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047)

ja 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Tõendamiskoormis jaguneb VÕS §-st 1043 ja §

1047 lg-st 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul selliselt, et kannatanu (hageja) peab

tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus

seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse

õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1). Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks

tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) või

süü puudumist. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetles kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejad esitasid kostja vastu nõude mittevaralise ja varalise

kahju hüvitamiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis

kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise

suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg

1).

Kohus märkis, et Facebooki grupis postituse avaldamisega tehakse sõnum teatavaks

kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, s.t avalikuks. Seega sai sellist avaldamist

pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena nagu

nad on ehk tuleb tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

Tähtsust ei omanud, mida avaldaja ise väidet esitades silmas pidas. Käesoleval juhul tuli

avaldamise seisukohalt silmas pidada, et kostja ei kirjutanud algset postitust, vaid avaldas EP

postituse all kommentaari. Kokku oli postitusel 101 kommentaari ja seda jagati 44 korda (I kd,

tl 19), kusjuures kostja kommentaar oli nendest järjekorras 73. Puudus võimalus tuvastada,

milline osa EP postituse jagamistest toimus pärast kostja kommentaari, kuid ilmselt ei olnud

see kostja kommentaari järjekohta vaadates märkimisväärne.

Teokoosseisu seisukohalt tõi kostja õigesti esile, et kostja kommentaari seostamine hagejate

isikutega oli küsitav. Kostja kommentaaris ei mainitud ühegi hageja nime, seda ei tehtud ka EP

postituses ega üheski teises nimetatud postituse kommentaaris. EP postituses mainiti ühel korral

„ülemusi“, kahel korral „juhtkonda“, samuti kasutati mõnel korral sõna „juhtimine“ erinevates

käänetes või liitsõnades. Enne kostja kommentaari kasutati kahes kommentaaris sõna

„juhtkond“. Kohtu hinnangul oli oluline asjaolu, et peale kostja teksti ei mainitud sõna

„kolmik“. Mitmes kommentaaris räägiti umbisikulises vormis „nendest“. Kohus nõustus

kostjaga, et mõistlik lugeja peaks postitust/kommentaari lugedes saama kogu esmase info ning

mõistma kellest või millest käib jutt. Samuti oli õige hagejate seisukoht, et EP postituse pinnalt

oli mõistetav, et jutt käis osaühingust X ja et kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise

kontekstis. Kostja kommentaaris oli sõna „kolmik“ seost juhtkonnaga võimalik vaid tuletada

kolmanda lause fraasist „minna alluvatega suhtlemise kursustele“, viimase kostja kommentaari

lause puhul oli samuti tegemist umbisikulise vormiga – „öeldi mulle, et mind koondatakse“.

Poolte esitatud Google otsingumootori päringuvastustest nähtus, et tulemused võisid sõltuvalt

päringu tegija arvuti seadistusest ja varasemast otsinguajaloost erineda kardinaalselt. Kui

hageja päring sõnadega „X juhtkond“ viis esimese tulemusena ajalehe artiklini, milles avaldati

hagejate I ja II foto ja nimetati neid juhatajadeks ja omanikeks, ei viinud kostja päringud

sõnadega „X kolmik“ seosteni hagejatega.

Google küpsiste kasutamise infost nähtus, et küpsised aitavad meeles pidada varasemate

külastuste teavet, mh jääb brauserisse küpsisefail NID, mis peab 6 kuu jooksul meeles

otsingutulemusi jm teavet. See selgitas, miks hagejate ja kostja esitatud samade päringute

vastused võisid olulisel määral erineda. Kuivõrd osaühingu X kodulehe kohaselt oli

meeskonnas fotode järgi 10 juhtivtöötajat, asus kohus seisukohale, et mõistlikul kõrvalseisjal

tuli teha märkimisväärseid pingutusi, et jõuda arusaamisele, et kostja kommentaaris peeti silmas

hagejaid. Taolise järelduse tegemiseks tuli kommentaari läbi lugenud isikul lugeda läbi EP

postitus, enamik, kui mitte kõik, kostja kommentaarile eelnevatest kommentaaridest ning otsida

välja osaühingu X registriandmed (juhatuse koosseisu). Kohus nõustus kostja seisukohaga, et

mõistlikult kõrvalseisjalt nõudis kostja kommentaari seostamine hagejatega terve rea

toimingute tegemist ning äriühingu tegevuse sügavuti uurimist, mis ei õigustanud kostja suhtes

vastutuse kohaldamist avaldatud postituse eest.

Kuivõrd kohtu hinnangul puudus tegu ehk kostja kommentaaris hagejate selge äratuntavus, ei

olnud täidetud kostja vastutuse üks põhilistest eeldustest ning hagi rahuldamine (ka varalise

kahju nõude osas) ei olnud käesoleval juhul võimalik. Eelnevast tulenevalt puudus vajadus teisi

üldkoosseisu elemente ja kahju (kas ja millised on kostja kommentaari faktiväited ja/või

väärtushinnangud, kui kahjustavad need on, millega on kahju põhistatud jms) käsitleda. Kohtu

eelnevat järeldust ei muutnud hageja esitatud erinevate inimeste kinnitused, et nad tundsid

kostja kommentaaris ära hagejad. Kinnitustest ei nähtunud, et selle esitanud isikud oleksid enne

kommentaari neile tutvustamist kostja kommentaari läbi lugenud. Tegemist oli hagejate

sugulaste, sõprade või lähedastega ja kõnealuste kinnituste esitajad ei kommenteerinud ise EP

postitust.

Kohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel kostja menetluskulud hagi rahuldamata jätmise

tõttu hagejate kanda võrdsetes osades, so iga hageja kanda 2018 eurot 20 senti. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuli hagejatel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest selle täitmiseni.

Hagejate apellatsioonkaebus

7. Hagejad palusid rahuldada apellatsioonkaebuse, tühistada maakohtu otsuse ning saata asi

maakohtule uueks menetlemiseks. Alternatiivselt palusid hagejad teha asjas uus otsus, millega

rahuldada hagiavaldus, mõista kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis ja

viivis kohtu õiglasel äranägemisel ja mõista kostjalt hagejate kasuks ühiselt välja varalise kahju

hüvitis 512 eurot ja viivis seadusjärgses määras.

Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse materiaalõiguse kohaldamise seisukohalt selles, et kohus

määras ebaõigesti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja vastavalt § 1046 ja § 1047 mõistes kannatanu

tuvastamise eeldused. Maakohus eksis, kui asus tuvastama kostja toimepandud teo ja hagejate

isikute vahelist seost hagejatele täiesti võõra kõrvalseisja pilgu kaudu ning jättis kõrvale isikud,

kes olid hagejate tegemistega kursis. Kohtupraktika ega kehtiv õigus sellist eeldust kannatanu

isiku sedastamiseks ei sätestanud. Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, kui leidis, et

kahju ulatus (ehk kui paljude isikute ees õiguste kahjustamine toimus) omas tähtsust kannatanu

isiku tuvastamisel või õigusvastase teo sidumiseks kannatanuga. Kohus tegi hagejatele

üllatusliku otsuse ja rikkus selgitamiskohustust. Hagejad said alles otsusest teada, et kohus

tuvastas kannatanu isiku hagejatele täiesti võõra mõistliku kõrvalseisja vaatevinkli kaudu.

Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.

Maakohus rikkus menetlusõigust, sest kohtunik oleks pidanud ennast taandama, kuid ei teinud

seda. Kohtuniku tegevus oli asja lahendamise lõppfaasis põhjendamatult kostjat soodustav.

Kohtuniku erapoolik suhtumine tõi kaasa olulised menetluslikud rikkumised sh

selgitamiskohustuse ja eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise, üllatusliku otsuse tegemise,

ebaõige materiaalõiguse kohaldamise ja hagejate tõendite mittearvestamise. Kohus ei

võimaldanud hagejatel lükata ümber kotja väiteid ja esitada tõendeid, ei võtnud vastu hagejate

tõendeid, ei kuulanud üle hagejate tunnistajat ja rikkus sellega poolte võrdsuse põhimõtet.

Kohus hindas tõendeid ühekülgselt, ei analüüsinud hagejate põhiväiteid ja tõendeid ja võttis

aluseks kostja tõendamata väited, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.

Pooled vaidlesid selle üle, keda kostja enda postituses silmas pidas ehk kas hagejad olid VÕS

§ 1043 tähenduses kannatanud, kes said nõuda isiklike õiguste rikkumisega põhjustatud kahju

hüvitamist. Kui kohus oleks sellised eeldused nõuetekohaselt kooskõlas VÕS § 1043, § 1045

lg 1 p-ga 4 ja § 1046 ja § 1047 sõnastanud, oleks kohus saanud kontrollida väidete avaldamise

konteksti ja vastavalt poolte esitatud väidetele ja tõenditele tuvastada, et käesolevas asjas olid

hagejad kannatanud ja neil oli kostja vastu nõudeõigus. Kostja esitas otsitud iseloomuga

üldsõnalisi väiteid, mille kohta tõendeid ja põhjendusi ei esitatud. Maakohus ei arvestanud

asjaolu, et postituse lugejad asusid Pärnus või selle vahetus läheduses ja osaühing X ja hagejad

olid Pärnus tuntud, kuivõrd ettevõte oli Pärnus oluline tööandja. Kostja ei tõendanud, et

küpsisefailid mõjutasid otsingutulemusi. Ebaõige oli maakohtu järeldus, et mõistlikul

kõrvalseisjal tuli teha märkimisväärseid pingutusi, et jõuda arusaamisele, et kostja

kommentaaris peeti silmas hagejaid. Maakohtu järeldus ei võtnud arvesse avaldatu konteksti.

Maakohus ei arvestanud üldtuntud asjaoluga, et osaühingu X ja hagejad kui ettevõtte juhtkond

olid Pärnu piirkonnas tuntud. Seega oli juhtkonna kohta avaldatud laim seostatav hagejatega ka

ilma täiendavate toiminguteta. Asjaolu, et kohus kasutas analüüsis teemaga mitte kursis olevaid

inimesi võrdlusbaasina oli ühekülgne ja ebaproportsionaalselt kitsendav valik, mis ei võtnud

arvesse suurt hulka inimesi, kes olid kursis hagejate nimedega. Hagejate isikud oli võimalik

tuvastada marginaalse otsinguga. Samuti ei olnud keeruline leida asjakohast informatsiooni

äriregistrist. Maakohus rikkus tõendite hindamise nõudeid leides, et hagejate esitatud

kinnituskirjad (I kd, tl 165-193) ei tõendanud hagejate ära tundmist. Maakohtu seisukoht, et

tegemist oli hagejate lähikondlastega, mis oli aluseks tõendite kõrvale jätmisele, ei põhinenud

kohtupraktikal. Kostja ei osundanud ühelegi objektiivselt tõsiseltvõetavale põhjusele tõendite

ebausaldusväärseks pidamiseks. Asjaolu, et tegemist võis olla hagejate tutvusringkonna

inimestega ei muutnud tõendit ebausaldusväärseks. Kinnituskirju ei olnud võimalik kõrvale

jätta kostja paljasõnaliste vastuväidete tõttu. Samuti ei arvestanud maakohus asjaolu, et kui EP

kritiseeris osaühingu X juhtkonda, siis pidi kostjale olema äratuntav, keda EP silmas pidas.

Kannatanu isiku tuvastamise juures ei omanud tähtsust see, kui suur oli postituse levik.

Maakohus ei arvestanud, et kuna tegemist oli avaliku postitusega, olid kostja väited

kättesaadavad piiranguteta. Kostja avaldas postituse kolme tunni jooksul pärast EP postituse

avaldamist. Seega liikus postitus kommentaari avaldamise ajal aktiivselt ringi, inimesed

kommenteerisid ja jagasid seda. Kohtul tuli juhinduda Riigikohtu juhistest, mille kohaselt kui

postitus avaldatakse avalikult internetis, tuleb eeldada, et postituse levik on suur. Maakohus

kohaldas ebaõigesti VÕS §-i 1043 leides, et hagejad ei olnud käesolevas asjas käsitletavad

kannatanutena. Hagejad vaidlustasid kohtu väite, et mõistlikult kõrvalseisjalt nõudis kostja

kommentaari seostamine hagejatega terve rea toimingute tegemist ning äriühingu tegevuse

sügavuti uurimist, mis aga ei õigustanud kostja suhtes vastutuse kohaldamist avaldatud

postituse eest. Mõistliku isiku vaatevinkel omas tähtsust väite sisu mitte kannatanu isiku puhul.

Kahju ulatus ei saanud mõjutada kannatanu ja õigusvastase teo seost. Isikute arv, kelle ees võidi

hagejate kui kannatanute isiklikke õiguseid rikkuda, saab mõjutada vaid kahju ulatust. Hagejad

leidsid, et tõendatud isikute ring oli vähemalt 25 inimese suurune. Seega rikkus kostja hagejate

isiklikke õiguseid ja kohtul tuli tuvastada hagejatele kui kannatanutele VÕS § 1043 tähenduses

õigusvastaselt kahju tekitamine. Kostjate väide, et hageja kritiseerimine oli põhjendatud, ei

õigustanud hagejate suhtes ebaõigete andmete avaldamist. Sama kehtis ka väärtushinnangute

suhtes. Kostjad seostasid hageja suhtes antud hinnanguid konkreetsete faktiväidetega. Kui isik

annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad,

olla ebaõiged. Kostja väited ei põhinenud tegeliku elu faktidel, mistõttu olid need faktiväidetena

ebaõiged ning hinnangutena ebakohased. Eelnevast tulenevalt viis tõendite ebaõige hindamine

selleni, et kohus tuvastas ebaõigesti faktilised asjaolud (sh et kostja väited ei käinud üldse

hagejate kohta). Selle juures mängis rolli materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, sest maakohus

asus faktilisi asjaolusid tuvastama ebaõigesti valitud materiaalõiguslike eelduste alusel, mis viis

sisult ebaõige otsuseni.

Juhul, kui kohus rahuldab hagi uue otsusega täies ulatuses või jätab hagi osaliselt rahuldamata,

palusid hagejad jätta menetluskulud kostja kanda. Kui kohus jätab maakohtu otsuse jõusse, tuli

maakohtu

otsus

tühistada

menetluskulude

ulatuse

osas.

Hageja

hinnangul

tuli

apellatsioonkaebuse rahuldamise korral saata asi maakohtule teises kohtukoosseisus

lahendamiseks, sest esimeses astmes ei hinnatud kõiki tõendeid.

Vastustaja seisukoht

8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud

apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et hagejad on

kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest

asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega

käsitletud enamikku apellatsioonkaebustes esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks

neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on

maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või

teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud

apellatsioonikohus maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda

aluse otsuse tühistamiseks.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

11. Ringkonnakohus märgib, et kohtuniku taandamise küsimus on ammendavalt lahendatud

Tallinna Ringkonnakohtu esimehe 31.05.2022 määrusega (III kd, tl 27).

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

13. Isikuõiguste rikkumise korral on rikkujal kahju hüvitamise kohustus, kui rikkuja põhjustas

süülise õigusvastase teoga kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Süül põhineva

deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on

objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on

tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

14. Seega peab kohus hagi rahuldamiseks tuvastama rikkumise, s.o kostja teo, mis hagejatele

kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ning

hagejatele tekkinud kahju ja põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel), teo õigusvastasuse

(väite au teotavuse) ja kostja süü (teo toimepanemise vähemalt hooletusest). Kahju tekitaja ei

vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei

ole sätestatud teisiti.

15. Vaidlus puudub selles, et kostja ei kirjutanud algset postitust, vaid avaldas EP postituse alla

kommentaari. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja kommentaarist ei

olnud võimalik tuvastada, et jutt käib just hagejatest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga

selles, et puudub tegu ehk kostja kommentaaris hagejate selge äratuntavus. Maakohus on õigesti

tuvastanud, et eeltoodust järelduvalt ei ole täidetud kostja vastutuse üks põhilistest eeldustest,

mis välistas hagi rahuldamise, sh ka varalise kahju nõude osas. Ringkonnakohus peab õigeks

maakohtu seisukohta ja nõustub, et mõistlikult kõrvalseisjalt nõuab kostja kommentaari

seostamine hagejatega terve rea toimingute tegemist ning äriühingu tegevuse sügavuti uurimist,

mis aga ei õigusta kostja suhtes vastutuse kohaldamist avaldatud kommentaari eest. Hagejate

poolt pakutud nende tuvastamise skeem ja Google otsingu abil teostatud ülesannete jada ei ole

kommentaari lugejale kui keskmisele mõistlikule isikule tavakohane, tüüpiline ega paku asjas

esitatud materjalide kohaselt huvi kommentaari lugejale ega jäta muljet hagejatest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate tuvastamiseks pidi lugeja lugema EP

postituse, kostja kommentaarile eelnevad kommentaarid ja tegema päringu äriregistrisse.

Samuti ei ole asja materjalidega kooskõlas väited hagejate tuntusele Pärnu linnas. Maakohus

on möönnud, et isegi selle väite õigsuse korral ei oleks kõik hagejaid tundvad isikud jõudnud

kostja kommentaari lugemiseni. Nimetatu eeldaks, et kostja kommentaar oleks kõigile

eelmärgitud tuttavatele olnud kättesaadav, st nad oleksid pidanud Facebookist EP sirvima tema

postitustes, leidma kostja kommentaari ja seejärel tuvastama, kas kommentaar käib hagejate

kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kommentaari levik oli väike ja piirdus

EP sõbralistiga, kellest mõned on küll hagejate äriühinguga kokku puutunud, kuid valdavas

osas ei ole neil hagejatega mingit seost ja hagejad on neile tundmatud. Kokku oli EP postitusel

101 kommentaari ja seda jagati 44 korda, sh kostja kommentaar oli nendest 73., arvestades ka

peidetud vastuseid (I kd, lk 19). Nõustuda tuleb maakohtuga, et selleks, et aru saada, et sõna

„kolmik“ käib hagejate kohta, pidi kommentaari lugeja tundma hagejate äriühingu

juhtimisstruktuuri, st juhatuse liikmeid. Ringkonnakohus leiab, et hagejate väited kommentaari

massilisest levikust ja hagejate äratuntavusest ei ole kooskõlas asja materjalidega. Asja

materjalidest nähtuvalt pole kostja ega EP avaliku elu tegelased, kes tegeleks postituste

nähtavuse tõstmisega. Seega kostja kommentaari väidetav massiline levik, huvi teema vastu,

sellesse süvenemine, hagejate äratuntavus otsingute kaudu ei ole tõsiseltvõetav ega arvestatav

ja on pigem meelevaldne.

16. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et neid äratuntavalt kahjustavad väited olid

avaldatud vähemalt 25 isikule. Nimetatud väide jäi menetluses tõendamata, sest eelnimetatud

isikute kinnitused ega hagejate lepingulise esindaja selgitustest ei selgunud, mida nende isikute

käest küsiti, st kas oli tegu nn suunava küsimusega (millele vastust ei saa käsitleda hagejaid

kahjustavate väidete avaldamise tõendina). Hagejad ei tõendanud, et leidus kasvõi üks isik, kes

on spontaanselt lugenud kostja kommentaari, teinud sellest järelduse, et jutt käib hagejatest ja

kelle arvamus hagejatest sai seeläbi kannatada. Nõustuda saab maakohtuga, et tuvastamist ei

leidnud hagejate au teotamine või maine kahjustamine. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd

puudus tegu, kui kostja vastutuse üks põhieeldustest, st kostja kommentaaris hagejate selge

äratuntavus, polnud võimalik hagi rahuldada ei mittevaralise ega rahalise nõude osas.

17. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu

seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Kaebuse

väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega jõuda apellatsioonkaebuses

soovitud tulemuseni. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda ja ringkonnakohtul

pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS §

171 lg 1 alusel poolte apellatsioonimenetluse kulud samuti hagejate kanda. Maakohus määras

hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka

ringkonnakohus.

19. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need kindlaks määrata kostja kulunimekirjade

põhjal. Kostja taotleb menetluskulude nimekirja kohaselt 1102 euro 50 sendi hüvitamist, millele

lisandub kohtuistungil osalemise tasu 1 tunni ja 5 minuti eest. Nimekirja kohaselt tutvus kostja

kohtuotsusega, hagejate kaebusega, ringkonnakohtu määrusega kohtuniku taandamise taotluse

kohta, koostas vastuse apellatsioonkaebusele, valmistus istungiks ja koostas menetluskulude

nimekirja, millele kulus kokku 7,35 tundi.

20. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

21. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 150 eurot, millele lisandub

käibemaks, on põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt nt Riigikohtu 11.02.2015

lahendit nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on põhjendatud.

22. Kostja õigustoiminguteks kulunud aeg on veidi ülepaisutatud apellatsioonkaebusele vastuse

koostamise aja osas, kuivõrd kaebus kordab vaidluse sisu ning ringkonnakohus peab

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi osutamisele kulunud ajaks kokku 7 t. Kostjale kuulub

hüvitamisele menetluskulu 1260 eurot (7 x 180).

Hagejatel tuleb vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda menetluskuludelt viivist

seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)