2-21-3631/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3631

Kohtuasi

Kähriku Arendus OÜ hagi OÜ Skyyren vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

024/2021/347

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kähriku Arendus OÜ apellatsioonkaebus, hind 3500 eurot

OÜ

Essenta

Logistics

(likvideerimisel)

apellatsioonkaebus, hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Kähriku Arendus OÜ (registrikood 14207845),

esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kolmas isik hageja poolel OÜ Essenta Logistics

(likvideerimisel)

(registrikood

10282620),

esindaja

vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja OÜ Skyyren (registrikood 11017570), esindajad

vandeadvokaat Stig Hendrikson ja vandeadvokaadi abi

Martin Kirsipuu

Kohtuistung

11.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.01.2022 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata.

2. Jätta hageja ja kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

3. Jätta kostja apellatsioonimenetluse kulud seoses hageja apellatsioonkaebuse

läbivaatamisega

hageja

kanda

ja

kolmanda

isiku

apellatsioonkaebuse

läbivaatamisega seotud kulud kostja enda kanda.

4. Rahuldada

kostja

taotlus

ringkonnakohtu

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata kostja OÜ Skyyren põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

seoses hageja apellatsioonkaebuse menetlusega 2475 eurot ja mõista see summa

hagejalt Kähriku Arendus OÜ-lt kostja OÜ Skyyren kasuks välja.

6. Maksta kohtuotsuse jõustumisel kohtu deposiitkontolt kostjale OÜ Skyyren välja

menetluskulude tagatis 1275 eurot ja kanda OÜ Skyyren arvelduskontole nr

EE977700771006305164.

7. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu tasumata summa osalt 1695 eurot

tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kähriku Arendus OÜ (hageja) esitas 08.03.2021 maakohtule hagi OÜ Skyyren (kostja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/347 (täiendatud 09.03.2021).

Menetluskulud ja täitekulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavaldus sisaldas taotlust

peatada hagi tagamise korras täitemenetlus. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 11.03.2021.

2. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja Haabneeme alevikus Kähriku tee 1, Kähriku tee 1a

ja Kähriku tee 3 kinnistud OÜ-lt Essenta Logistics 13.03.2017 kinnistute mitterahalise

sissemaksena üleandmise lepingu alusel. Enne kinnistute võõrandamist seadis OÜ Essenta

Logistics kostja kasuks kinnistutele ühishüpoteegi summas 1 000 000 eurot igakordse omaniku

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.

Kostja esitas 16.02.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse

läbiviimiseks. Täitedokument oli Tallinna notar Priidu Pärna 22.12.2016 leping asjas nr 5214

(I kd, tl 12-17), millega OÜ Essenta Logistics seadis kostja kasuks kinnisasjadele hüpoteegid.

Lepingu punkti 2.2. kohaselt tagas hüpoteek kõiki hüpoteegipidaja nõudeid omaniku vastu, mis

tulenesid hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest kirjalikest

lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh omaniku ja hüpoteegipidaja

vahel 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded.

Täitedokumendi kohaselt oli kostja nõue 912 144 eurot. Kuivõrd hagejale teadaolevalt ei

saanud kostjal olla hüpoteegiga tagatud nõudeid ja/või nõuded olid aegunud, esitas hageja hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Kostjal puudus kehtiv nõue ning seega oli täiteasja algatamine alusetu. Kinnistu endise omaniku

(kelle nõudeid hüpoteek tagas) ning kuni 07.01.2021 hageja ettevõtte juhatuse liikme JV

(Essenta Logistics OÜ esindaja) kinnitusel ei sõlminud ta juhatuse liikmena hageja ettevõttes

ühtegi laenulepingut, mille täitmine oleks tagatud kinnistu hüpoteekidega. JV ja kostja juhatuse

liige TI sõlmisid 21.12.2016 kokkuleppe, mille kohaselt tasaarveldati kõik pooltevahelised

arvestused. Kinnistu omandiõiguse ümbervormistamisel kinnitas JV, et kõik nõuded

hüpoteegipidajate ees täideti. Kostja ei pöördunud kordagi hageja poole ühegi väidetava

nõudega võlgnevuse tasumiseks või muu kohustuse täitmiseks.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine oli eelkõige notariaalsetest lepingutest

tulenevate sundtäitmise allumisele kokkulepete osas lubatav ja õigustatud põhjendusel, et

sundtäitmisele võetud nõue oli ebaselge. Ainuüksi seatud hüpoteek ei andnud ka kohese

sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale õigust täitemenetluses kinnisasi müüa,

vaid seda sai teha asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt üksnes

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Arvestades hageja vastuväiteid täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolule ja selle kehtivusele, tuli hageja vastu algatatud täitemenetlus

tunnistada lubamatuks. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale oli kostjal kohustus tõendada, et tal

oli hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovis

täitemenetlust korraldada.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

OÜ Essenta Logistics ja kostja sõlmisid 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu

(I kd, tl 103-111), millega võttis kostja kui töövõtja endale kohustuse kokkulepitud kinnistutel

veevarustuse, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ning elektrivarustuse ehitamiseks.

Pooled sõlmisid töövõtulepingule lisad 1, 2 ja 3 millest nähtus, et tellija ja töövõtja kinnitasid,

et kostjal oli nõue tellija vastu 912 000 euro ulatuses. Töövõtulepingu lisas 1 (I kd, tl 109)

leppisid pooled kokku tellija poolt leppetrahvi tasumise kohustuses. Töövõtulepingu lisas 2 (I

kd, tl 110) kinnitasid pooled, et töövõtjal oli tellija vastu kokkuleppe sõlmimisega leppetrahvi

nõue summas 456 000 eurot ja tasunõue 456 000 eurot (kokku 912 000 eurot). Töövõtulepingu

lisas 3 (I kd, tl 111) kinnitasid pooled, et töövõtjal oli tellija vastu rahaline nõue 912 000 eurot

ja leppisid kokku kostja nõude tagamises kinnistutele ühishüpoteegi seadmisega. OÜ Essenta

Logistics ja kostja sõlmisid 22.12.2016 notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu (I kd, tl

112-118) koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega järgmistele kinnisasjadele:

Kähriku tee 1, 14, 2, 22, 22a, 24, 30, 30a, 32, 8, 6a, 6, 10, 12, 10a, 18, Ilvese tee L1, Nurme

põik L1 ja Kähriku tee, kokku 1 000 000 eurot. Eelnevast tulenevalt kinnitas OÜ Essenta

Logistics korduvalt võlgnevuse olemasolu kostja ees 912 000 euro ulatuses. Võlgnevuse

tunnistamist OÜ Essenta Logistics poolt töövõtulepingute lisas 2 punktis 5 ja lisas 3 punktis 1

tuli käsitleda võlatunnistusena. Antud kinnituste andmisega loobus võlgnik võlgnevusele

vastuväidete esitamisest. Samuti pöördus võlatunnistuse andmisega ümber tõendamiskoormis,

mistõttu ei pidanud kostja esitama võlgnevusega seoses muid tõendeid peale võlatunnistuse.

Kostja nõue oli tõendatud ja põhjendatud. Võlgnevuse tagamiseks seati OÜ Essenta Logistics

kinnistutele ühishüpoteek 1 000 000 eurot, mida kostja asus realiseerima. Kuivõrd kostja nõue

oli põhjendatud, oli seaduslik ja põhjendatud ka täitemenetluse läbiviimine. Hageja nõue

täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks oli ainetu ja hagi tuli jätta rahuldamata.

Hagiavalduses kajastas hageja kostja nõuet ebaõigesti. Kostja nõude suurus oli 912 000 eurot.

144 eurot oli kohtutäituri tasu. OÜ Essenta Logistics väide võlgnevuse puudumise kohta oli

sisutühi. Asjaolu, et OÜ Essenta Logistics esindaja kinnitas hagejale nõude puudumist, ei

muutnud olematuks kostja ja OÜ Essenta Logistics vahelist õigussuhet. TI ja JV kokkuleppest

ei nähtunud, kes selle allkirjastas. Väide, et dokumendi allkirjastas TI oli paljasõnaline.

Kokkuleppes ei mainitud kostjat ega OÜ-d Essenta Logistics. Dokumendi sisust ei nähtunud,

et kostja loobus või tasaarvestas enda nõuded. Kokkulepe allkirjastati 21.12.2016, aga

hüpoteegi seadmise leping sõlmiti 22.12.2016. Notariaalse lepingu (I kd, tl 4-9) punktis 7.16.

sätestati, et tagatiskokkulepe kehtis hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka

uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Lepingu,

millega hageja kinnisasjad omandas punkti 3.3. kohaselt leppisid pooled kokku, et asjaõigused

jäid lepingu eseme suhtes kehtima ja hageja oli teadlik hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest

nõuetest ja kohustustest alluda kohesele sundtäitmisele. Seega oli hageja teadlik hüpoteekidest

ja nõuetest, mille tagamiseks need seati. Kuivõrd pandiga tagatud nõude aegumine ei võtnud

ära pandipidaja õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel, ei saanud

käesoleval juhul tekkida küsimust nõude aegumise osas. Eelnevast tulenevalt ei kuulunud hagi

rahuldamisele.

Hageja seisukoht

4. Kostjal puudus hüpoteegiga tagatud nõue. 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde

töövõtuleping oli võltsitud. Lepingu lisadel puudusid kuupäevad ja isegi kui kuupäevad oleksid

olemas, siis ei oleks põhilepingu võltsituse tõttu saanud olla hüpoteegiga tagatud nõuet. Hageja

vaidlustas täies ulatuses 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu ehtsuse ja

taotles, et kohus seda tõendina ei arvestaks. Lepingu punktis 3.1.4 viidati ehitusloale nr 25936

kuupäevast 15.11.2013 ja seda olukorras, kus leping oli dateeritud ja väidetavalt allkirjastatud

01.08.2013. Seega oli kostjale 4 kuud enne ehitusloa väljastamist teada lepingu täitmise

eelduseks oleva ehitusloa number ja väljastamise kuupäev. Töövõtulepingu lisa 1 (leppetrahvi

kohaldamise kokkulepe), lisa 2 (novatsioon) ja lisa 3 (tagatise seadmise kokkulepe) ei vastanud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg-le 1. Lepingu lisadel puudusid kuupäevad,

mistõttu ei olnud need dokumentaalsed tõendid ja ei sisaldanud asja lahendamiseks tähtsust

omavaid asjaolusid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 7305 eurot ja kohustas hagejat tasuma menetluskuludelt viivist.

Kohus tuvastas, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et:

− Hageja omandas 13.03.2017 kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu

ja asjaõiguslepingute alusel OÜ-lt Essenta Logistics järgmised kinnisasjad Viimsi vallas

Haabneeme alevikus: Nurme põik L1, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 22 ja Kähriku tee

30 (I kd, tl 4 – 9);

− Hageja suhtes algatati kostja 16.02.2021 avalduse alusel täitemenetlus nr 024/2021/347,

milles nõuti hagejalt 912 144 euro (põhivõlg 912 000 ja täitekulud 144 eurot) tasumist.

Täitmisteate kohaselt arestib kohtutäitur kohustuse täitmata jätmisel hüpoteegiga

koormatud Kähriku tee 1, 1a ja 3 kinnisasjad Viimsi vallas, Haabneeme alevikus (I kd,

tl 10 – 11)

− Täitemenetluses realiseeriti hagejale kuuluvat vara (13.01.2022 kohtuistung);

− Täitmisteate kohaselt oli täitedokument 22.12.2016 notariaalne ühishüpoteegi seadmise

leping ja asjaõigusleping nr 5214, millega OÜ Essenta Logistics ja kostja leppisid kokku

Viimsi vallas, Haabneeme alevikus asuvatele järgmistele kinnisasjadele ühishüpoteegi

seadmises: Kähriku tee 1, Kähriku tee 3 ja Kähriku tee 1a (lepingu ese 1); Kähriku tee

13, Kähriku tee 16 ja Kähriku tee 14a (lepingu ese 2); Kähriku tee 2 ja Kähriku tee 4

(lepingu ese 3); Kähriku tee 22 (lepingu ese 4); Kähriku tee 22a (lepingu ese 5); Kähriku

tee 24 (lepingu ese 6); Kähriku tee 30 (lepingu ese 7); Kähriku tee 30a ja Kähriku tee

32 (lepingu ese 8); Kähriku tee 8, Kähriku tee 6a ja Kähriku tee 6 (lepingu ese 9);

Kähriku tee 10, Kähriku tee 12 ja Kähriku tee 10a (lepingu ese 10); Kähriku tee 18

(lepingu ese 11); Ilvese tee L1 (lepingu ese 12); Nurme põik L1 (lepingu ese 13);

Kähriku tee (lepingu ese 14) (I kd, tl 12 – 17);

− Ühishüpoteek seati lepingu esemetele 1 – 14 summas 1 000 000 eurot kostja kasuks

igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga

tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu punkti 2.2. kohaselt leppisid OÜ Essenta

Logistics ja kostja kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kostja kõik nõuded OÜ Essenta

Logistics vastu, mis tulenesid kostja ja OÜ Essenta Logistics vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest kirjalikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh

OÜ Essenta Logistics ja kostja vahel 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde

töövõtulepingust tulenevad nõuded;

− OÜ Essenta Logistics ja kostja sõlmisid 01.08.2013 dateeritud töövõtulepingu ja selle

kolm dateerimata lisa (I kd, tl 103 – 111). Dokumendid allkirjastati. Lepingu lisas 1

sõlmisid lepingupooled leppetrahvi kohaldamise kokkuleppe (I kd, tl 109), lisas 2 andis

OÜ Essenta Logistics kinnituskirja (novatsiooni) selle kohta, et võlgnes kostjale tehtud

töö eest 456 000 eurot ja leppetrahvina 456 000 eurot, mis muutusid sissenõutavaks 30

päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest (I kd, tl 110) ja lisas 3 rahalisele

nõudele 912 000 eurot tagatise seadmises (I kd, tl 111);

− Pooled ei allkirjastanud lepingut ja selle lisasid 01.08.2013.

19.10.2021 kohtuistungil selgus, et täitemenetluses ei arestitud ainult Kähriku tee 1, 1a ja 3

kinnisasjad, vaid ka teised 22.12.2016 hüpoteegi seadmise lepingus nimetatud ühishüpoteegiga

koormatud hagejale kuuluvad kinnisasjad. Hageja täpsustas sundtäitmise esemeks olevate ja

arestitud kinnistute nimekirja 12.22.2021 seisukohas. Tegemist oli faktiliste väidete

täiendamise ja parandamisega, mis ei muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kuivõrd

hageja palus tunnistada sundtäitmine tervikuna lubamatuks, ei muutunud hageja nõude ese.

Seega ei nõustunud kohus kostja väitega, et hageja muutis hagi.

Hageja leidis, et kostjal ei saanud olla nõuet, mida sai tema vara suhtes sundtäita, kuna

01.08.2013 lepingut ei sõlmitud või igal juhul ei olnud väidetav kohustus tagatiskokkuleppega

seotud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et 01.08.2013 leping ja selle lisad olid võltsitud,

mistõttu ei saanud neid tõenditena arvestada. Hageja esile toodud asjaolud ei võimaldanud

järeldada, et dokumendid olid võltsitud. Hageja tugines asjaolule, et lepingut ei allkirjastatud

selles märgitud kuupäeval, selle lisad olid dateerimata ja töövõtulepingus viidatud ehitusluba

nr 25936 väljastati pärast lepingu kuupäeva. Kohus märkis, et lepingudokumendi hilisem

allkirjastamine ei tähendanud võltsitust TsMS § 277 mõttes ega välistanud lepingust tulenevate

õiguslike tagajärgede tekkimist. Seega ei olnud hageja vastuväited seoses dokumendi

võltsitusega põhjendatud. Kohus võttis tõendid vastu ja hindas neid menetluses. Kohtu

hinnangul oli töövõtulepingu lisa 2 käsitletav võlatunnistusena. Tegemist oli kahepoolselt

allkirjastatud dokumendiga, milles lepingupooled kinnitasid tehnovõrkude ehitustööde lepingu

osalist täitmist, sellest tulenevat põhivõlgniku kohustuse suurust, leppetrahvi suurust ja leppisid

kokku

kohustuse

sissenõutavaks

muutumise

ajas.

Eelnevast

tulenevalt

pöördus

tõendamiskoormis ümber ja hagejal tuli tõendada, et võlatunnistuses tunnistatud võlga ei olnud.

13.01.2021 kohtuistungil kinnitas hageja, et põhivõlgnikul võis kostja ees kohustus olla, kuid

kohustus ei olnud hüpoteegi seadmise lepinguga piisavalt seostatav, kuna töövõtulepingus

märgitud kuupäev oli vale ja seega ei olnud sundtäitmine hageja vara suhtes lubatav. Hageja

leidis, et põhikohustust, mida tunnustati, ei eksisteerinud, kuna töövõtulepingut ei

eksisteerinud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et asjaolust, et dokumendid ei olnud õigesti

dateeritud, tulenes, et töövõtulepingut ja sellest tulenevat kohustust ei eksisteerinud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled saavutasid kokkuleppe. Käesoleval juhul kinnitasid

lepingupooled oma nõusolekut allkirjaga ja saavutasid kokkuleppe. Seadusest ei tulenenud

kokkuleppe kehtivuse eeldusena sellele õige allkirjastamise kuupäeva märkimist. Samuti ei

olnud töövõtulepingul kirjaliku vormi nõuet. Ebaõige kuupäev lepingul ei välistanud sellest

tulenevate õiguste ja kohustuste tekkimist. Kuigi töövõtulepingu lisa 2 oli dateerimata, viitas

see 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde lepingule ja töövõtuleping ja selle lisad olid

omavahel seotud. Hageja väide, et nõude aluseks olevat töövõtulepingut ei eksisteerinud, oli

ebaõige.

Hageja väide, et põhivõlgnik ei loobunud võlatunnistuse allkirjastamisega vastuväidetest, oli

sisustamata. Võlatunnistuse kohaselt kinnitasid lepingupooled, et kostja täitis nõuetekohaselt

lepingust tulenevad kohustused ja OÜ-l Essenta Logistics puudusid pretensioonid kostjale.

Pooled fikseerisid, et kokkuleppe sõlmimise hetkega ehitas kostja välja veevarustuse,

kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ning elektrivarustuse 18 kinnistul. Pooled leppisid

kokku, et tasunõude arvutamise aluseks oli liitumistööde maksumus ühe kinnistu kohta. Toimus

kolm vaheakteerimist ja kostjal oli Essenta Logistics OÜ vastu tasunõue 456 000 eurot ja

leppetrahvi nõue 456 000 eurot. Pooled kinnitasid võla suurust ka töövõtulepingu lisas 3, milles

lepiti kokku, et kohustuse täitmiseks seatakse tagatis, mida hiljem notariaalse lepinguga ka

tehti. Eelnevast tulenevalt kinnitas põhivõlgnik tehtud tööd, et tal oli kostja ees kohustus ja selle

kohustuse suuruse. Võlatunnistusele ei saanud esitada võla tekkimist ja võla suurust

puudutavaid vastuväiteid, sest põhivõlgnik loobus võlatunnistuses antud kinnistustega

vastuväidete esitamisest. Samuti pidi põhivõlgnik vastuväidete esitamisest loobumisest aru

saama, kuna ta lubas anda kostjale kohustuste täitmise tagamiseks tagatise ja tegi seda

22.12.2020 notariaalse lepinguga. Eelnevast tulenevalt puudus hagejal võimalus tugineda

väitele, et võlatunnistuses kinnitatud tööd olid tegemata ja võlatunnistuses puudus kinnitatud

võlg.

Hageja väide, et töövõtulepingu lisa 1, millega täiendati lepingut leppetrahvi kohaldamise

kokkuleppega oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt tühine, ei

võimaldanud kohtul järeldada, et leppetrahvi kokkulepe oli tühine. Hageja ei toonud esile

asjaolusid, mis viitaksid taolisele järeldusele. Kuivõrd kostja nõude aluseks oli lisa 2, ei omanud

hageja vastuväited seoses lisadega 1 ja 3 sisulist tähtsust. Kohus ei nõustunud hagejaga, et

võlatunnistus oli ebaselge. Nõude kujunemine oli selgelt kontrollitav, samuti oli selge, millist

kohustust põhivõlgnik kinnitas. Asjaolu, et dokument pealkirjastati novatsiooni, mitte

võlatunnistusena, ei omanud tähtsust, sest kohus hindas dokumendi sisu ja selle sõlmimise

asjaolusid ning ei kvalifitseerinud lepingudokumenti üksnes pealkirja alusel. Pooled kinnitasid

13.01.2022 istungil, et vaidlus puudus selles, et täitmisavalduse esitamise ajaks muutus kostja

nõue sissenõutavaks. Võlatunnistuse punkt 6 nägi ette, et rahaline nõue 912 000 eurot muutub

sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest. Samuti puudus vaidlus

selles, et kokkulepe allkirjastati ajavahemikus 02.08.2013 kuni 21.12.2016. Täitmisteate (I kd,

tl 10) kohaselt esitati nõue täitmisele 16.02.2021. Selleks ajaks oli dokumentide

allkirjastamisest 30 päeva möödas ja nõue muutus sissenõutavaks.

Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja nõue oli tagatisega piisavalt seotud ja oli sellest tulenevalt

täitemenetluses täidetav. 22.12.2016 tagatise lepingus esines viide konkreetsele lepingule ja

selle lisadele, mida seatav ühishüpoteek tagas. Lepingu punkti 2.2. kohaselt tagas hüpoteek

kostja 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevaid

nõudeid. Tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping kandis sama kuupäeva, s.o 01.08.2013.

Asjaolu, et lepingut tegelikult sellel kuupäeval ei allkirjastatud, ei omanud kohtu hinnangul

tähtsust, kuna antud asjaoludel ei saanud tekkida kahtlust, millise kohustuse täitmiseks on

tagatis anti. Töövõtulepingu lisa 2 viitas samuti 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde

töövõtulepingule. Seega ei tekkinud täitemenetluses kahtlust, millisest õigussuhtest tulenevat

kohustust hüpoteegid tagasid. Sellist kahtlust ei olnud ilmselt ka hagejal endal, kui ta koormatud

kinnisasjad omandas. Kinnistute 13.03.2017 mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust

ja asjaõiguslepingust nähtus, et põhivõlgnik ja hageja leppisid kokku, et Nurme põik L1

(lepingu punkt 1.1.1.10), Kähriku tee 22a (lepingu punkt 1.2.1.2), Kähriku tee 22 (lepingu punkt

1.3.1 2) ja Kähriku tee 30 (lepingu punkt 1.4.1 2) kinnisasjadele kostja kasuks seatud

hüpoteegid jäävad kehtima ka pärast lepingu esemete omandamist hageja poolt ja ta oli teadlik

hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest nõuetest ja kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele (I

kd, tl 4 – 9).

Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et asjaolu, et töövõtulepingul märgitud kuupäev ei olnud õige

ja töövõtulepingu lisa oli dateerimata, ei muutnud kostja õigust nõuda 22.12.2020

tagatiskokkuleppe alusel võlatunnistusega tunnistatud võla katteks kinnisasjade realiseerimist.

Ebaõige kuupäev lepingul ei tekitanud kahtlust asjaolus, millist kohustust ja millisest lepingut

tulenevalt põhivõlgnik tunnistas. Hageja ei väitnud, et võlatunnistuses tunnistatud kohustus oli

osaliselt või tervikuna täidetud. Seega ei olnud kohustuse sundtäitmine lubamatu ja hagi tuli

jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

6. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hagi

rahuldamise korral tuli menetluskulud mõista välja kostjalt.

Kohtuotsus ei vastanud TsMS § 436 lg-s 1 nimetatud nõuetele. Otsus ei olnud jälgitav,

põhjendatud ega seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas. Hageja ei võtnud omaks ühtegi kostja

väidet ega loobunud oma kirjalikes seisukohtades esitatust. Kostjal puudus kehtiv nõue ning

seega oli täiteasja algatamine alusetu. Riigikohtu lahendist 3-2-1-134-07 tulenes, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine oli eelkõige notariaalsetest lepingutest

tulenevate sundtäitmisele allumise kokkulepete osas lubatav ja õigustatud põhjendusel, et

sundtäitmisele võetud nõue oli ebaselge. Ainuüksi seatud hüpoteek ei anna ka kohese

sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale õigust täitemenetluses kinnisasi müüa,

vaid seda sai AÕS § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud

nõude rahuldamiseks. Arvestades hageja vastuväiteid, tuli täitemenetlus tunnistada lubamatuks.

Vastavalt kehtivale kohtupraktikale tuli hagejal lepingu alusel toimuva sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes põhistada, et sissenõudjal ei pruukinud nõuet

olla, misjärel tuli kostjal tõendada, et tal oli hageja vastu sissenõutav nõue.

Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostjal oli hageja vastu kehtiv nõue, mis tagati

hüpoteegiga. Kohus ajas segamini faktilised asjaolud ja neile kohalduva õiguse. Kostja esitas

vastuolulisi dokumente, millel puudus kuupäev ja mille sisu oli ebaselge. Kohus järeldas

ebaõigesti, et kolmas isik andis välja kehtiva ja hüpoteegiga seotud deklaratiivse võlatunnistuse.

Kostja võttis omaks, et notariaalses lepingus viidatud 01.08.2013 lepingut ei eksisteerinud.

Seega jäi arusaamatuks kohtu järeldus, et 01.08.2013 lepingut ei olnud, kuid oli kohustus, mida

kolmas isik deklaratiivselt tunnistas. Käesoleval juhul oli novatsioonina pealkirjastatud

dokument pigem konstitutiivse kui deklaratiivse iseloomuga. Hageja leidis, et ringkonnakohtul

tuli tõendeid uuesti hinnata. Hageja ei nõustunud kohtu järeldusega, et 01.08.2013

tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu ehtsust ei saanud kahtluse alla seada. Kuupäevata

dokumendid ei saanud olla tõendid. Leppetrahvi kohaldamise kokkulepe ja kinnituskiri

(novatsioon) ei olnud dokumentaalsed tõendid, sest neil puudus kuupäev. Tagatise seadmise

kokkulepe ei vastanud dokumendi tunnustele ja oli sisult tühine, sest ei vastanud notariaalse

vormi nõuetele. Deklaratiivne võlakohustus ei olnud selge. Kohtuotsusest ei olnud arusaadav,

millisest kokkuleppest tulenevat kohustust tunnistati. Nõue oli näilik ja konstrueeritud ja seega

tühine. Esitatud dokumendid ei olnud sellise konkreetsusastmega, et oleksid võimaldanud

hinnata nõude olemasolu. Kuigi kohtuotsuse järgi loobus hageja aegumise vastuväitest, leidis

hageja, et leppetrahvi nõue oli aegunud.

OÜ Essenta Logistics apellatsioonkaebus

7. OÜ Essenta Logistics (kolmas isik) palus kaasata end iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

hageja poolel tsiviilasja menetlusse, rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada kohtuotsus.

Kohus tegi asjas ebaõige lahendi, sest otsus ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 nimetatud nõuetele, on

põhjendamatu ja ebaseaduslik. Kohus tegi faktiliste asjaolude osas ebaõigeid järeldusi. Otsus

ei ole loogiliselt jälgitav. Vaidlus seisnes selles, kas kostjal oli õigus kinnisasju täitemenetluses

realiseerida ja kas nõue oli olemas ning ei olnud aegunud. 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde

töövõtulepingut ei eksisteerinud. Kohtu järeldused deklaratiivse võlatunnistuse osas ei vastanud

seadusele. Poolte vahel puudus vaidlus, et 01.08.2013 lepingut ei eksisteerinud. Tegemist oli

näiliku tehinguga. Juhul kui kohus leiab, et antud asjas oli kehtiv deklaratiivne võlatunnistus,

siis on võlatunnistuses kirjeldatud leppetrahv aegunud. Dokumendid, millel puudus kuupäev ja

mille sõlmimise aeg oli teadmata, ei olnud õiguslikult siduvad.

Menetluse edasine käik

8. Ringkonnakohus rahuldas 14.04.2022 määrusega Essenta Logistics OÜ (likvideerimisel)

taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse astumiseks (II kd, lk 69)

ja võttis kolmanda isiku ja hageja apellatsioonkaebused menetlusse.

Vastustaja seisukoht

9. Kostja vaidles apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta need rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja kolmanda isiku seisukoha, tutvunud

tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.

Apellantide apellatsioonkaebustega seotud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostja

menetluskulud seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad hageja kanda.

Kolmandalt isikult kostja apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist ei taotlenud ja selle

osas jäävad kostja kulud tema enda kanda.

11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mis on apellatsioonikaebuses vaidlustatud. Seega ei kontrolli

ringkonnakohus maakohtu otsustust osas, milles maakohus lõpetas menetluse (otsuse

resolutsiooni p 1). Eeltoodud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel

jõustunud.

12. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas kostjal on hüpoteegiga tagatud nõue.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

14. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaebuste väidetega, mille kohaselt on

maakohus rikkunud menetluseõiguse norme asja läbivaatamisel. Maakohus on läbi viinud

nõuetekohase eelmenetluse ja pooltel ei olnud arusaamatusi tõendamiskoormuse ega õiguse

kohaldamisega seonduvalt. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus

arvestanud ning kõiki tõendeid vajalikus ulatuses kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust

erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud

kohus kaebusi lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid

anda aluse otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitajad maakohtu poolt tõenditele antud

hinnanguga ei nõustu, ei muuda maakohtu otsust vääraks. Vastuseks apellatsioonkaebuste

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.

Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida omakorda on

dubleerinud kolmas isik oma kaebuses, siis tegelikkuses on maakohus vaidlustatud otsuses

põhjalikult kõiki hageja ja kolmanda isiku seisukohti käsitanud.

16. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebustega osas, mille kohaselt puudub kostjal hüpoteegiga

tagatud sundtäidetav nõue. Seejuures märgib kohus, et hageja on maakohtus korduvalt muutnud

oma seisukohti ja kohus on kõiki hageja väiteid kogumis hinnanud ja neile vastanud. Hageja

on 13.01.2022 kohtuistungil loobunud aegumise vastuväitest ja möönnud, et kuigi kostjal võib

olla nõue kolmanda isiku (s.o põhivõlgniku) vastu, ei ole see täitemenetluses kostja vara suhtes

täidetav.

18. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuste väidetega, mille kohaselt olevat

01.08.2013 leping ja selle lisad võltsitud.

19. Vaidlus puudus, et kostja ja kolmas isik sõlmisid 01.08.2013 dateeritud töövõtulepingu ja

selle kolm dateerimata lisa (I kd, lk 103 – 111). Dokumendid on allkirjastatud. Lepingu lisas 1

sõlmisid lepingupooled leppetrahvi kohaldamise kokkuleppe (I kd, lk 109), lisas 2 andis kolmas

isik kinnituskirja (novatsiooni), milles kinnitas, et võlgneb kostjale tehtud töö eest 456 000

eurot ja leppetrahvina 456 000 eurot, mis muutuvad sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates

kokkuleppe allkirjastamisest (I kd, lk 110 – 110p) ja lisas 3 rahalisele nõudele 912 000 eurot

tagatise seadmises (I kd, lk 111). Vaidlus puudus, et leping ja selle lisad ei ole allkirjastatud

01.08.2013. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi see, et dokument allkirjastati

hiljem, ei tähenda võltsitust ega välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist.

20. Iseenesest on õige, et pool võib menetluses esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja

taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse (TsMS

§ 277 lg 1). Kaebajad ei ole väitnud, et dokumentidele oleks alla kirjutanud keegi teine, vaid

on tuginenud nn intellektuaalsele võltsitusele, mille kohaselt on dokument hiljem alla

kirjutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et dokumendi võltsitusele tuginemine TsMS

§ 277 mõttes tähendab, et vaidlustatakse dokumendi ehtsust. Midagi sellist maakohtu

menetluses ei väidetud, st sellises olukorras ei kohaldata TsMS § 277 ja küsimus sellest, kas

leping ja selle lisad peegeldavad adekvaatselt tegelikke asjaolusid või mitte, selgitatakse välja

dokumentidest tuleneva teabe kõrvutamisel muude tõenditega. Maakohus on hageja võltsituse

väidet põhjalikult käsitlenud (otsuse p-d 23 jj) ja ringkonnakohus ei korda põhjendusi tulenevalt

TsMS § 654 lg-st 6.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul tuli võtta seisukoht kokkuleppe sõlmimise

aja kohta, kuna see oli oluline nõude sissenõutavuse tuvastamiseks. Ekslik on kaebajate

seisukoht, mille kohaselt ilma kuupäevadeta lepingute lisad ei vasta TsMS § 272 lg-s sätestatud

dokumentaalse tõendi tunnustele. Tegemist on dokumentaalsete tõenditega ja eelviidatud

dokumendid ei ole vastuolulised nõude olemasolu puudutavas osas ja neid saab arvestada

koostoimes asjas esitatud tõenditega. Ainuüksi dokumendi hilisem allkirjastamine ei tähenda

selle võltsitust. Hageja ja kolmas isik ei vaielnud vastu, et dokumendid on allkirjastatud selles

märgitud isikute poolt. Samuti ei ole vaidlust, et dokumendid on allkirjastatud ajavahemikus

02.08.2013 – 21.22.2020 (otsuse p 24). Kuna 01.08.2013 töövõtulepingu lisas 3 tagatise

seadmise kokkuleppes on saavutatud kokkulepe seada kinnistutele ühishüpoteek summas 1

miljon eurot, st on seal märgitud ka 22.12.2016 tagatise seadmise kokkulepe kostja kasuks, siis

pidid ka alusdokumendid olema allkirjastatud varem või samal päeval 21.12.2016.

Ringkonnakohtu hinnangul sai eeltoodust järeldada, et vaidlusaluses lepingus ja selle lisades

märgitud nõue on tegelik ja hageja väide dokumendi võltsitusest ei ole tõendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga, mille kohaselt on lepingupooled

võlatunnistuses kinnitanud, et kostja on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud

ja kolmas isik ei oma ühtegi pretensiooni kostja vastu. Pooled kinnitasid, et nende vahel on

toimunud kolm vaheakteerimist ja kostjal on kolmanda isiku vastu tasunõue kokku 456 000

eurot. Pooled kinnitasid ühtlasi ka kostjal leppetrahvi nõude 456 000 eurot olemasolu. Pooled

kinnitasid võla suurust ka töövõtulepingu lisas 3, milles lepiti kokku, et kohustuse täitmiseks

seatakse tagatis, mida hiljem notariaalse lepinguga ka tehti. Samuti ei anna kolmanda isiku

apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu poolt tuvastatut.

22. Pooled kinnitasid 13.01.2022 maakohtu istungil, et täitmisavalduse esitamise ajaks oli

kostja nõue muutunud sissenõutavaks. Nimelt näeb võlatunnistuse p 6 ette, et rahaline nõue

summas 912 000 eurot muutub sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe

allkirjastamisest. Pooled kinnitasid ka seda, et vaidlust ei ole selles, et kokkulepe allkirjastati

millalgi ajavahemikus 02.08.2013 kuni 21.12.2016. Täiteteate kohaselt esitati nõue täitmisele

16.02.2021 (I kd, lk 10) ja selleks ajaks oli dokumentide allkirjastamisest igal juhul 30 päeva

möödunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isegi, kui lepingud oleks allkirjastatud

hiljem, st nõue oleks tulevikku suunatud, ei tee see tagatiskokkulepet tühiseks, kuna kostja

nõuded on määratletud ja piisavalt selged.

23. Maakohtuga saab nõustuda ka selles, et praeguses vaidluses pöördus tõendamiskoormis

ümber ja hagejal tuli tõendada, et võlatunnistuses tunnistatud võlga ei ole. Kuigi hageja kinnitas

maakohtu 13.01.2022 istungil kohustuse olemasolu põhivõlgnikul, esitas ta järgmise vastuväite,

mille kohaselt ei ole kohustus hüpoteegi seadmise lepinguga piisavalt seostatav, sest

töövõtulepingul märgitud vale kuupäev muudab sundtäitmise hageja vara suhtes lubamatuks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seadusest ei tulene kokkuleppe kehtivuse eeldusena

sellele õige allkirjastamise kuupäeva märkimine ja kui allkirjastamise aeg on tuvastatud muude

tõendite alusel, ei ole sel põhjusel sundtäitmine lubamatu.

24. Vastuseks kolmanda isiku kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et kolmas isik

on kaebuses korranud hageja poolt maakohtus esitatud väiteid ja kaebuses dubleerinud hageja

kaebuse põhiväiteid.

25. Asjas vaieldi veel selle üle, kas kostja nõue on tagatisega piisavalt seotud ja on sellest

tulenevalt täitemenetluses täidetav. Ringkonnakohus on eespool juba selgitanud, et asjaolu, et

töövõtulepingul märgitud kuupäev ei ole õige ja töövõtulepingu lisa on dateerimata, ei muuda

kostja õigust nõuda tagatiskokkuleppe alusel võlatunnistusega tunnistatud võla katteks

kinnisasjade realiseerimist. Ebaõige kuupäev lepingul ei tekita kahtlust asjaolus, millisest

lepingust tulenevat kohustust põhivõlgnik tunnistas, kuivõrd 22.12.2016 tagatise seadmise

lepingus on selge viide konkreetsele lepingule ja selle lisadele, mida seatav ühishüpoteek tagab.

Lepingu p 2.2. kohaselt tagab hüpoteek kostja 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde

töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid. Tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping

kannab sama kuupäeva, s.o 01.08.2013. See, et leping tegelikult sellel kuupäeval allkirjastatud

ei ole, ei tekita kahtlust, millise kohustuse täitmiseks on tagatis antud. Töövõtulepingu lisa 2

viitab samuti samale 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingule. Seega

ei saa täitemenetluses tekkida kahtlust, millisest õigussuhtest tulenevat kohustust hüpoteegid

tagavad. Samuti pidi asi olema hagejale selge, kui ta koormatud kinnisasjad omandas. Nimelt

nähtub kinnistute 13.03.2017 mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust ja

asjaõiguslepingust, et põhivõlgnik OÜ Essenta Logistics (praeguses menetluses kolmas isik,

keda esindas lepingu sõlmimisel JV) ja Kähriku Arendus OÜ (praeguses menetluses hageja,

keda esindas samuti JV) leppisid kokku, et Nurme põik L1 (lepingu p 1.1.1. 10), Kähriku tee

22a (lepingu p 1.2.1.2), Kähriku tee 22 (lepingu p 1.3.1 2) ja Kähriku tee 30 (lepingu p 1.4.1 2)

kinnisasjadele kostja kasuks seatud hüpoteegid jäävad kehtima ka pärast lepingu esemete

omandamist hageja poolt ja et ta on teadlik hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest nõuetest ja

kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele (I kd, lk 4 – 9).

26. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu

seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega.

Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

28. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud jäävad samuti tema enda kanda. TsMS § 167

ettenähtud reeglite järgi ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik nõuda menetluskulude hüvitamist

TsMS-is ettenähtud korras sellelt poolelt, kelle poolel ta menetluses osales või kelle poolel ta

sinna kaasati. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda tulenevalt TsMS § 167

lg 2 esimesest lausest.

29. Kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud tuleb seoses hageja apellatsioonikaebuse

menetlemisega kanda hagejal. Kuigi kolmanda isiku apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

arvestades, et kostja temalt menetluskulude hüvitamist ei nõua, jäävad kostja

apellatsioonimenetluses kantud kulud selles osas tema enda kanda.

30. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3

järgides ka ringkonnakohus.

31. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need kindlaks määrata kostja kulunimekirjade

põhjal. Kostja taotles 3217 euro 50 sendi hüvitamist, sh arvestusega, et kohtuistungil osalemise

aeg oli üks tund. Kostja tutvus kohtuotsusega, hageja ja kolmanda isiku kaebusega, koostas

menetluskulude tagatise taotluse, vastused apellatsioonkaebustele, valmistus ja osales

kohtuistungil ja koostas menetluskulude nimekirja.

32. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

33. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on põhjendatud. Riigikohus on

märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 lahendit nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja

lepingulise esindaja tunnitasumäär 165 eurot on põhjendatud.

34. Kostja kolmandalt isikult menetluskulude väljamõistmist ei nõua. Seega jäävad selles osas

menetluskulud kostja enda kanda, kuivõrd kohus on taotlusega seotud. Kostja

õigustoiminguteks kulunud aeg on veidi ülepaisutatud hageja apellatsioonkaebusele vastuse

koostamise aja osas, kuivõrd kaebus kordab maakohtule hageja poolt esitatud

menetlusdokumentide seisukohti, millele on kostja põhjalikult vastanud. Lisaks kestis

kohtuistung vähem kostja poolt planeeritust. Ringkonnakohus peab hageja apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud kostja õigusabile kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajaks 15 tundi.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu 2475 eurot (15t

x 165).

35. Ringkonnakohus rahuldas 16.06.2022 määrusega osaliselt kostja taotluse menetluskulude

katteks tagatise saamiseks. Hageja eest tasus EA18 OÜ 28.11.2022 kostja eeldatavate

menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole 1275 eurot.

36. Ringkonnakohus määrab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt välja

maksta kostjale menetluskulude tagatis 1275 eurot ja kanda kostja arvelduskontole nr

EE977700771006305164.

37. Hagejal tuleb vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda menetluskuludelt 1200

(2475-1275) eurot viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)