2-23-6271/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-6271

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-6271

Tsiviilasi

M. M. hagi L. V. vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. M. (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat R. V.

Kostja L. V. (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. M. hagi L. V. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks menetlusse

võtmata.

2. Jätta menetluskulud M. M. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. M. M. (hageja) esitas 26. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi L. V. (kostja) vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks.

Hagiavalduse kohaselt L. V. valitsus koostas hagejale 28. septembril 2022 ettekirjutuse nr 7-

13/1836, millega kohustati hagejat eemaldama talle kuuluva kinnistu XXX piirdeaed vallale

kuuluva XXX kinnistult hiljemalt 20. jaanuaril 2023. Hageja vaidlustas ettekirjutuse

halduskohtus (haldusasi nr XXX).

Peale Maa-ameti kontrollmõõdistamist, millega tuvastati, et hageja piirdeaed ei ületa kinnistute

piiri, tunnistas vald ise oma ettekirjutuse kehtetuks ja taotles halduskohtult kohtumenetluse

lõpetamist. Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2023. a määrusega on haldusasja menetlus lõpetatud

ja mõistetud L. V. lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2652 eurot. L. V. ei

nõustunud menetluskulude väljamõistmisega ja esitas sellele määruskaebuse.

Eelnimetatud määruskaebuse p-s 7 on vald (kostja) väljendanud, et: „L. V. ei ole tegutsenud

omavoliliselt ega ületanud haldusmenetluse piire. Vald on tellinud mõõdistamistöö, kuna

soovitakse rajada kergliiklusteed ning lähtunud mõõdistuse tulemustest. Samuti on kaebajaga

suheldud suuliselt ning ettekirjutuse täitmiseks oli antud piisavalt pikk aeg. Eelkõige on

ettekirjutuse tegemine põhjustatud isiku enda käitumisest ja tegevusest. Ei vasta tõele maakohtu

väide, et rikutud on HMS § 40 ärakuulamise põhimõtet. Isik oli valla tegevusest eelnevalt

teadlik.“

Hageja leiab, et kostja on avaldanud Tartu Ringkonnakohtule ebaõigeid andmeid, mis puudutab

hagejaga suhtlemist, et ettekirjutuse tegemine on põhjustatud hageja enda käitumine/tegevus

ning et hageja oli valla tegevusest eelnevalt teadlik.

Hageja soovib, et kostja lükkaks need ebaõiged andmed kohtu ees ümber. Kostja ei olnud nõus

kohtuvälise lahendusega, hageja vastavasisulisele nõudekirjale ei vastatudki midagi.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus

on seisukohal, et tegemist ei ole tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse.

Hagejale ettekirjutust tehes ning hageja poolt ettekirjutuse vaidlustamisel halduskohtus, kohtule

seisukohti ja määruskaebust esitades, on kostja täitnud oma avalikke ülesandeid. Seega on

tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Tsiviilkohus ei aruta halduskohtumenetluses

ettekirjutuse asjaoludest tulenevat vaidlust.

3. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka hageja võimalus oma õiguste kaitseks halduskohtus on

ilmselt vähene.

Menetlusosaliste poolt kohtumenetluses väidete esitamist ei saa pidada üldjuhul avaldamiseks

VÕS § 1047 tähenduses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr

XXX, p 7; Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a määrus haldusasjas nr XXX, p 4).

Kohtumenetluses esitatud väiteid hindab kohus sama kohtuasja raames. Kui väide jääb

kohtumenetluses tõendamata, siis kohus sellele lahendi tegemisel ei tugine.

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades et käesolevas

menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik