1-20-3636/136 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-20-3636

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

13.06.2023, Tartu

Kriminaalasja number

1-20-3636 (17221000025)

Kohtunik

Ingrid Kullerkann

Kohtuistungi sekretär

Mari-Liis Kõiv, Merili Riga, Mariann Rei, Kärt Käära,

Margot Nigol

Prokurör

Külli Saks

Kriminaalasi

Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas süüdistatuna KarS §

210 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS süüdistatuna KarS § 210 lg 3 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Ake Andressoo, isikukood 36309260220; elukoht: XXX;

XXX kodanik; XXX; emakeel XXX; töökoht: XXX (TÖR

andmetel kohtuotsuse tegemise aja seisuga); tõkend:

puudub

Karistatus

kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad

Kaitsjad

vandeadvokaat Aadu Luberg kuni 25.03.2021; alates

12.05.2021 vandeadvokaat Martin Hirvoja (lepinguline

kaitsja)

Süüdistatav

Vambola Sipelgas, isikukood 35403225715; elukoht

XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; töökoht:

XXX; tõkend: puudub

Karistatus

kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad

Kaitsja

vandeadvokaat Jaanus Tehver (lepinguline kaitsja)

Süüdistatav

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS, registrikood 11230884;

asukoht Hellenurme küla, Elva vald, Tartu maakond; e-

post:

hellenurme@hotmail.com;

seaduslik

esindaja

juhatuse liige Maimu Noorhani

Karistatus

kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad

Kaitsjad

vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar (lepingulised

kaitsjad)

Juhindudes KrMS §-st 306 kohus otsustas:

1-20-3636

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Ake Andressoo süüdi KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

2. Mõista Ake Andressoo õigeks KarS § 344 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu

finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos.

3. Mõista Ake Andressoo õigeks KarS § 345 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu

finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos.

4. Tunnistada Ake Andressoo süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemises ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud

vangistust.

5. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Ake Andressoole liitkaristus mõistetud üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ake Andressoo karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise

aeg 08.-10.11.2017, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva

vangistust.

7. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus Ake Andressoo suhtes osaliselt täitmisele

pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust.

8. Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust jätta KarS § 73 lg 1 ja

3 alusel täitmisele pööramata, kui Ake Andressoo ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

9. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Ake Andressoole määratud katseaja kulgemist käesoleva

kohtulahendi kuulutamisest, s.o 13. juunist 2023.

10. Kohustada Ake Andressood ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises

märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse

kandmise alguseks Ake Andressoo vanglasse saabumise aeg.

11. KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Ake Andressoo kasuks välja 900 eurot (sh

käibemaks) lepingulise kaitsja Martin Hirvoja poolt osutatud õigusabi tasu katteks.

12. Ake Andressoolt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena:

1) KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot;

2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M;

180425-01E) maksumusest, s.o 267,23 eurot;

3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1363,65 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300

Luminor

Bank

või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99923700020423 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-20-3636

13. Tunnistada Vambola Sipelgas süüdi KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

14. Mõista Vambola Sipelgas õigeks KarS § 344 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu

finantseerimislepingu nr 16901 võltsimise teos.

15. Tunnistada Vambola Sipelgas süüdi KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust.

16. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Vambola Sipelgale liitkaristus mõistetud üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust.

17. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vambola Sipelga karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg 08.-09.11.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 10 kuud

ja 13 päeva vangistust.

18. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus Vambola Sipelga suhtes täielikult täitmisele

pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

19. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vambola Sipelgale määratud katseaja kulgemist käesoleva

kohtulahendi kuulutamisest, s.o 13. juunist 2023.

20. KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Vambola Sipelga kasuks välja 540 eurot

(sh käibemaks) lepingulise kaitsja Jaanus Tehveri poolt osutatud õigusabi tasu katteks.

21. Vambola Sipelgalt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena:

1) KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot;

2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M;

180425-01E) maksumusest, s.o 267,23 eurot;

3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1363,65 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300

Luminor

Bank

või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99923700020436 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

22. Tunnistada Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS süüdi KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemises ja mõista talle rahaline karistus 150 000 eurot.

23. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i suhtes

osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt pöörata täitmisele rahaline

karistus 50 000 eurot.

24. Ülejäänud osa rahalisest karistusest, s.o 100 000 eurot jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel

täitmisele pööramata, kui Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ei pane 3 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

25. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ile määratud katseaja

kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o 13. juunist 2023.

26. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena:

1-20-3636

1) KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot;

2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M;

180425-01E) maksumusest, s.o 267,24 eurot;

3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1363,66 eurot ja rahaline karistus summas 50 000 eurot tuleb

tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank.

Rahalise karistuse makse tegemisel märkida viitenumber 99923400001302 ja selgitus

„Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-20-3636“.

Menetluskulude makse tegemisel märkida viitenumber 99923700020449 ja selgitus

„Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

27. KrMS

§

lg

alusel

rahuldada

täielikult

kannatanu

Eesti

Vabariigi

Rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Välja mõista Lõuna-

Eesti Hooldekeskus AS-lt Eesti Vabariigi kasuks projekti nr 2014-2020.2.05-17-0010

„Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)“ raames Mace Ehitus

OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa 563

438,30 eurot.

28. Jätta eksperdiarvamuse nr 180227-01M maksumus summas 935,60 eurot riigi kanda.

29. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise teel

Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas

talletatud

kriminaalasjaga

nr

1-20-3636

(17221000025) seotud andmed.

30. Saata kriminaalasja materjalid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri E. A. osas teadvalt

valeütluste andmise osas kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Edasikaebekord

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

1. Vambola Sipelgat ja Ake Andressood süüdistatakse KarS § 210 lg 2 ja Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS-i (edaspidi LEH) KarS § 210 lg 3 järgi pettuse teel soodustuse saamises.

Kohus toob siinkohal ära 02.05.2022 täiendatud süüdistuse (dtl 912–928) teksti, kuivõrd

kohtuotsuse põhjendavas osas kohati ülekannete detailseid andmeid ei esitata, vaid viidatakse

süüdistuse tekstile. Süüdistuse ja kohtu põhjenduste samas tekstis kajastamine võiks hõlbustada

arvukate faktiväidete jälgimist ja kontrollimist.

1-20-3636

Süüdistuse kohaselt esitas Vambola Sipelgas kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul

10.02.2017-18.08.2017 LEH-i nimel ning huvides Euroopa Regionaalarengu Fondist

struktuuritoetuse saamiseks EV Rahandusministeeriumile valeandmeid projekti "Võisiku Kodu

reorganiseerimine" (edaspidi projekt) raames teostatavate ning teostatud tööde ning nende

maksumuse kohta ja LEH-i poolt 26 % omafinantseeringu tasumise kohta.

Vambola Sipelgas oli ajavahemikul 24.03.2006-15.11.2017 LEH-i juhatuse liige. Ake

Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna, kellel oli õigus

tegeleda LEH-is ehitustegevuse planeerimisega ja esindada seda äriühingut ehitustegevuse

planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt

saadud volitusele oli Ake Andressool õigus otsustada hankes nr 181441 ehituslikud küsimused.

Seega omas Ake Andressoo LEH-is oma valdkonnas otsustusõigust ning oli LEH-i pädevaks

esindajaks KarS § 14 lg 1 mõistes.

25.08.2016. a. sõlmisid LEH (esindajaks Vambola Sipelgas) ning AS Hoolekandeteenused

(esindajaks M. M.) koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid

investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri 14.09.2015.

a. määruse nr 42 alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames

ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta. Ühisprojekt kandis nimetust

„Võisiku Kodu reorganiseerimine“.

Ajavahemikul 29.12.2016 kuni 30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose

ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks

(edaspidi hange). Hanke avaldamise kuupäevaks oli 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise

kuupäevaks 23.01.2017. Hankemenetluses oli LEH-i poolseks vastutavaks isikuks, finantside

korraldajaks ja lõplike otsuste tegijaks Vambola Sipelgas. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud

volitustele tegutses LEH-i ehitusnõunikuna hankes Ake Andressoo, kellel oli lähtuvalt

volitustest õigus otsustada hankes ehituslikud küsimused.

Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas soovisid, et projekti hanketöid teostaks Ake Andressoo ja

Mace Ehitus OÜ, et läbi Mace Ehitus OÜ poolt esitatavate suurendatud maksumusega arvete

vähendada või mitte üldse tasuda LEH-i poolset omafinantseeringut toetuse taotlemisel.

Hankemenetluse ajal tegutses Ake Andressoo samal ajal nii hankija, s.o LEH-i

ehitusnõunikuna, kui ka hankes ühe pakkuja, s.o Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina ning

pakkumuse ettevalmistajana. Ake Andressoo oli ajavahemikul 29.12.2015–18.11.2016 Mace

Ehitus OÜ juhatuse liikmeks. Selleks, et Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ saaks projektiga

seotud hangetel osaleda, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt

18.11.2016 tagasi ja uueks juhatuse liikmeks määrati Ake Andressoo XXX E. A.. Tegelikkuses

jätkas Ake Andressoo ka peale juhatuse liikme kohalt tagasiastumist tegevust Mace Ehitus OÜ

esindaja ja tegeliku juhina, korraldades Mace Ehituse OÜ osalemist hankes, läbiviidavaid

ehitustöid ning Mace Ehituse OÜ rahaliste vahendite liikumist, mis oli teada ka Vambola

Sipelgale.

E. A. allkirjastas ja esitas Mace Ehitus OÜ nimel erinevaid süüdistuses edaspidi nimetatud

hanke nr 181441 pakkumisega ning tööde teostamisega seonduvaid dokumente Ake Andressoo

palvel ja juhendamisel nende sisusse süvenemata ja teadmata hanketööde tegelikku maksumust.

Seejuures ei olnud E. A. teadlik soodustuskelmuse toimepanemise asjaoludest, sealhulgas

Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelisest kokkuleppest näidata ehitustööde

omafinantseeringu tasumata jätmise eesmärgil Mace Ehitus OÜ poolsete hanketööde

maksumust tegelikkusest suuremana. Ake Andressoo kontrollis E. A. tegevust, hoides teda

teadmatuses tegelikest asjaoludest, mille tagajärjel E. A. Mace Ehituse OÜ juhatuse liikmeks

vormistatuna dokumente allkirjastades ning esitades teostas sellise tegevusega tahtmatult

1-20-3636

vahendliku täideviija ehk Ake Andressoo teoplaani. Selliselt valitses Ake Andressoo E. A. tegu

ülekaaluka teadmisega.

Selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja läbi selle luua tingimused soodustuskelmuse

toimepanemiseks, kasutas Ake Andressoo Vambola Sipelga teadmisel ära oma positsiooni

LEH-i ehitusnõunikuna ja edastas hankes volitatud isikule ja hankedokumentide koostajale V.

L. Mace Ehitus OÜ andmed ja referentsid, samuti nende isikute andmed ja referentsid, keda

Mace Ehitus OÜ kavatses hankes kasutada alltöövõtjate ja spetsialistidena. Ake Andressoolt

saadud juhiste ja andmete alusel koostas V. L. hankes sellised kvalifitseerimistingimused,

millele Mace Ehitus OÜ ning Ake Andressoo poolt esitatud alltöövõtjad ja spetsialistid

vastaksid.

Samuti selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja tagada võimalikult väheste pakkujate

hulk hankes, s.o vältida konkurentsi, edastas Ake Andressoo V. L. juhised ja materjalid, mille

põhjal koostas V. L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti täidetavad hanketingimused.

LEH-i ehitusnõuniku ja hanke ettevalmistajana teadis Ake Andressoo spetsiifilisi ja raskeid

hanketingimusi enne hanke väljakuulutamist ning asus enne 29.12.2016 Mace Ehitus OÜ

pakkumust ette valmistama, s.h planeeris hanketöid ja võimalikke tööde maksumusi, sõlmis

kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja spetsialistidega ning oli juba enne hanke

väljakuulutamist Vambola Sipelga teadmisel tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise

Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning

hanketööna nõutud eskiisprojekti.

20.01.2017 esitas Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga E. A. poolt

allkirjastatud ning Ake Andressoo juhendamisel ja kaasabil koostatud ühispakkumuse hankes

summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. EVIKO AS esitas hankes pakkumuse summas

477 960 eurot koos käibemaksuga. 25.01.2017 LEH juhatuse otsusega, mille vastuvõtmisel

osalesid Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani, otsustati EVIKO AS jätta pakkujana

kvalifitseerimata ning ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ

pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks.

Hanke tulemusel sõlmis LEH (esindaja lepingus juhatuse liige Vambola Sipelgas), koos

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga ühispakkuja Mace Ehitus OÜ-ga (esindaja lepingus

juhatuse liige E. A.) 30.01.2017 hankelepingu nr 181441, summas 664 076,70 eurot.

13.06.2017 hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest tulenevalt hankelepingu maksumust

157 170,84 euro võrra koos käibemaksuga. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks

kogumaksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga, millest LEH-i

omafinantseering pidi vastavalt toetusprojekti tingimustele olema vähemalt 26%, s.o 205

302,46 eurot. Enamuse lisatööde maksumusest moodustasid reostuse likvideerimisega seotud

tööd, mida hanketöödes ei olnud kirjeldatud. Lisatööde teostaja või parima lisatööde hinna

väljaselgitamiseks ei viinud LEH läbi hanget ega võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi, vaid

lähtuti ainult Mace Ehitus OÜ poolt pakutud hinnast.

Mace Ehitus OÜ pakkumuses, hankelepingus ja hankelepingu lisas nr 1 toodud tööde

maksumus oli Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppel määratud suuremas summas

kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola

Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama (edaspidi süüdistuses nimetatud kui suurendatud

maksumus). Hanketööde maksumust suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks

projekti toetussummad LEH-ile välja lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace

Ehitus OÜ poolset suurendatud maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-ile saaks hanketööd

teostatud ainult toetussummade arvelt.

Sellega Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid

hankes võrdselt, ei tegutsenud läbipaistvalt ega proportsionaalselt ega seadnud hankes

1-20-3636

asjakohaseid kriteeriume, samuti ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja ei vältinud

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt. Eeltooduga Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning nende kaudu LEH ei

pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning rikkusid kõiki

riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise

üldpõhimõtteid.

Seega sõlmis LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse tulemusel hankelepingu Mace

Ehitus OÜ-ga riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tulemusena, mille tõttu sai

võimalikuks hankes sellise hankelepingu ja selle lisa sõlmimine, mille maksumus oli

suurendatud.

LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse

taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti

"Võisiku

Kodu

reorganiseerimine"

(edaspidi

projekt)

rahastamiseks

Euroopa

Liidustruktuurivahenditest, samuti esitas 24.04.2017 ja 05.05.2017 Rahandusministeeriumile

samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a.

hankeleping nr 181441 LEH-i ja Mace Ehitus OÜ vahel, mis kajastas Vambola Sipelga ja Ake

Andressoo omavahelise kokkuleppe kohaselt Kose ja Tähtvere valla hooldekodude ehitustööde

suurendatud maksumust. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati

LEH-i toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.17-0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati

struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74 % projekti

abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu

minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja

minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot.

Vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuste seadus) §

1 p-le 1 reguleeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse andmist selles

seaduses. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 toetuse saaja peab: punkti 2 kohaselt

tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; punkti 5 kohaselt esitama õige

ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud

viisil. Seega oli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 ja 12.05.2017. a

Rahandusministeeriumi otsusele toetuse saaja, s.o LEH-i kohustuseks vähemalt 26% suuruse

omafinantseeringu tegemine toetusobjekti ning projekti raames teostatavate tööde kohta õige ja

täieliku teabe esitamine rakendusüksusele, s.o Rahandusministeeriumile. Vastavalt

struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-le 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima

RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid.

06.02.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja juhatuse liige E. A.) Pinnasetööde OÜ-

ga (lepingus esindaja juhatuse liige Ake Andressoo) alltöövõtulepingu nr 170201 hankes

toodud platsitööde teostamiseks, summas 420163,20 eurot koos käibemaksuga. Tööde

teostamise käigus suurendati lähtuvalt lisatööde vajadusest lepingu mahtu 158 640 euro võrra

578 803,20 euroni koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 lõplik maksumus sisaldas

hanketööde suurendatud maksumust. Alltöövõtulepingu nr 170201 sõlmimise üheks

eesmärgiks oli, et LEH-i poolt makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult

Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-ile toetuse

raames omafinantseeringu tasumiseks.

Ajavahemikul veebruar 2017 kuni august 2017 teostasid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ

alltöövõtjate vahendusel hanketööd, seejuures oli osa projekteerimistöid valminud juba 2016.

aastal.

Seejuures koostas Ake Andressoo alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel Pinnasetööde OÜ poolt

tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1-7. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde hind

1-20-3636

kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid

ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 tehtud tööde kohta. Aktides oli märgitud teostatud töödena

Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 8400 eurot ning

heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas maksumusega 5600 eurot, Kose

platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas 11200 eurot. Tegelikkuses

nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada.

Ajavahemikul 08.02.2017-10.08.2017 väljastas Mace Ehitus OÜ juhatuse liige E. A. Mace

Ehituse OÜ tegeliku juhi Ake Andressoo juhendamisel ja teadmisel hankelepingu nr 181441

raames teostatud tööde osas LEH-ile arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-

170503, A-170603 ja A-170703 kogumaksumusega 761 447,64 eurot, samuti allkirjastas arvete

aluseks olnud Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktid (Töövõtja tõendid nr 1-7) hanketööde

kohta. Aktidel ja arvetel kajastatud tööde hinnad sisaldasid hanketööde suurendatud maksumust

Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde kohta.

Lisaks eelnevale sisaldasid 30.06.2017.a. akt nr 6 ja 31.07.2017.a. akt nr 7 valeandmeid

ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud tööde kohta järgmises osas: aktides oli märgitud

teostatud

töödena

Tähtvere

platsitöödel

teepeenarde

ja

kraavide

kujundamine

kogumaksumusega

12000

eurot

ning

heakorrastus,

haljastus

ja

taastamistööd

kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd

kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake

Andressoole teada.

Ake Andressoo pidas eraldi arvestust hankelepingus toodud tööde hindadest, s.o suurendatud

maksumusest, mis läks kirja ka Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktidele ja tööde tegelikest

hindadest, s.o Vambola Sipelgaga kokku lepitud maksumusest, mille alusel pidi toimuma tööde

tegelik tasustamine. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas summas koostatud

arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast, millega Mace

Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele

hanketöid teostama ning eelpoolnimetatud summas rahalised vahendid planeeriti

soodustuskelmuse toimepanemiseks varjatult LEH-ile tagastada.

21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ, keda esindas volituse alusel Ake Andressoo, Finora

Capital AS-iga faktooringlepingu nr FF20170320042, millega Mace Ehitus OÜ loovutas enda

poolt LEH-ile väljastatud arvetel nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603,

A-170703 toodud nõuded Finora Capital ASile ja sai Finora Capital ASilt antud arvete alusel

ajavahemikul 22.03.2017 -11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku summas

440836,35 eurot:

Kuupäev

Kes

Kellele

Summa

Selgitus

22.03.2017

Finora Capital AS

konto nr

EE131010220209

939221

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

27 230,14

Arve A-

170209 avanss

13.04.2017

Finora Capital AS

konto nr

EE131010220209

939221

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

97 530,82

Arve nr. A-

170301 avanss

08.05.2017

Finora Capital AS

konto nr

EE131010220209

939221

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

46 713,54

Arve A-

170403 avanss

1-20-3636

14.06.2017

Finora Capital AS

konto nr

EE131010220209

939221

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

80 000,00

ARVE Nr. A-

170503

osaline avanss

14.07.2017

Finora Capital AS

konto nr

EE131010220209

939221

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

143 570,18

Arve A-

170503 lõplik

avanss, A-

170603 avanss

11.08.2017

Finora Capital AS

konto nr

EE131010220209

939221

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

45 791,67

Arve A-

170703 avanss

Seega sai Mace Ehitus OÜ enda kasutusse sihtotstarbeliselt hanketööde finantseerimiseks

avansina rahalised vahendid enne LEH-i poolset arvete tasumist. Kuna avanss maksti välja

suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi

võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi

erinevate ettevõtete LEH-ile, et LEH saaks nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist.

21.03.2017 sõlmisid LEH (lepingus esindaja Vambola Sipelgas), Mace Ehitus OÜ (lepingus

esindaja E. A.) ja Finora Capital AS kolmepoolse kokkuleppe, millega LEH võttis kohustuse

arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 maksetähtaegade

saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le.

Vahetult peale Finora Capital ASilt avansi osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ

pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel soodustuskelmusega puutumust

mitteomav Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L., süsteemselt laekumistega Finora Capital AS-ist,

ajavahemikul

22.03.2017-11.08.2017.a.

604,72

eurot

seitsme

osamaksena

alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502,

170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole:

Kuupäev

Kes

Kellele

Summa

Selgitus

22.03.2017

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

25 000,00

Arve nr.

170301 osaline

tasumine

13.04.2017

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

55 828,40

Arve nr.

170301 lõplik

tasumine

13.04.2017

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

19 205,00

Arve nr.

170303 osaline

tasumine

08.05.2017

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

42 828,64

Arve nr.

170401 osaline

tasumine

1-20-3636

15.06.2017

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

65 000,00

Arve 170502

osaline

tasumine

16.07.2017

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

114 742,68

Arve 170602

tasumine

11.08.2017

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

30 000,00

Arve 170702

osaline

tasumine

Arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel Mace Ehitus OÜ

pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole kantud 352 604,72 eurot sisaldas suurendatud

maksumust summas vähemalt 206 000 eurot, mille arvelt Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo

planeerisid LEH-i poolse omafinantseeringu maksmata jätmist projektis. Seega kajastasid arved

nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 tegelikkusele mittevastavat tööde

hinda. Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole raha kandmise üheks

eesmärgiks oli tasu suurendatud maksumusega töö eest varjatult, läbi erinevate ettevõtete LEH-

ile edastamine, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist.

Lisaks eeltoodule, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L.

ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ

pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222 418,48

eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt

Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel

kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde OÜ kasutas osaliselt

sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud alltöövõtjatele tasumiseks ning

osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot, soodustuskelmuse läbiviimiseks.

Vahetult peale ülaltoodud, Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401,

170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole summas

352604,72 eurot, kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo korraldusel soodustuskelmusega

puutumust mitteomav Ake Andressoo XXX T. A. süsteemselt laekumistega Mace Ehitus OÜ-

st ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole,

eesmärgiga tagastada rahalised vahendid Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele. 206 000

eurost 114 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017, kajastati

ettevõtete raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot, mille ülekandmine toimus

ajavahemikul 16.07.2017-14.08.2017, kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas

asuva XXX kinnistu müügiarvete nr 23-17 ja 26-17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017

Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot selgitusega

„Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303,

170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole

kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot:

Kuupäev

Kes

Kellele

Summa

Selgitus

22.03.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

Vevasi OÜ konto

nr

13 000,00

Krediidi os

tagastamine

1-20-3636

EE137700771001

179353

EE491010220005

348016

13.04.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

20 000,00

Krediidi os

tagastamine

13.04.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

20 000,00

Krediidi os

tagastamine

14.04.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

4 000,00

Krediidi os

tagastamine

08.05.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

20 000,00

Krediidi os

tagastamine

08.05.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

11 000,00

Krediidi os

tagastamine

15.06.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

26 000,00

Krediidi os

tagastamine

21.06.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

34 000,00

Kokkulepe

16.07.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

60 000,00

Arve 23-17

osaline

16.07.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

12 000,00

Arve 23-17

lõplik

tasumine

14.08.2017

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

20 000,00

Arve 26-17

Ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 114 000 euro Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ

pangakontole kandmise tegelik eesmärk oli varjatult, laenu tagasimaksete ettekäändel,

suurendatud maksumuse, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste

1-20-3636

vahendite kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale

ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata

omafinantseeringu tasumist.

07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017 oli Vambola Sipelgas Vevasi OÜ

kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli

kajastatud laenu andmisena ja mille tagasimakseid ülaltooduga näidati:

Kuupäev

Kes

Kellele

Summa

Selgitus

07.01.2016

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

14 000,00

Laen

04.11.2016

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

10 000,00

Krediit

Leping

16901

09.11.2016

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

3 000,00

Krediit

Leping

16901

06.12.2016

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

17 000,00

Krediit

Leping

16901

19.12.2016

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

30 000,00

Krediit

Leping

161101

04.01.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

10 000,00

Krediit

Leping

161101

20.01.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

3 000,00

Krediit

Leping

161101

06.02.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

7 000,00

Krediit

Leping

161101

15.02.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

10 000,00

Krediit

Leping

161101

28.02.2017

Vevasi OÜ konto

nr

Pinnasetööde OÜ

konto nr

5 000,00

Krediit

Leping

161101

1-20-3636

EE491010220005

348016

EE137700771001

179353

06.03.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Pinnasetööde OÜ

konto nr

EE137700771001

179353

5 000,00

Krediit

Leping

161101

Vevasi OÜ kasutas Pinnasetööde OÜ kontole ülekannete tegemiseks rahalisi vahendeid, mis

2016 septembrist kuni 2017 märtsini oli Vambola Sipelga korraldusel osade kaupa kantud LEH

arveldusarvelt Vevasi OÜ arvelduskontole ning mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises

kajastati laenuna OÜ-le Vevasi. Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜ-

le liikunud ülekannetele aluse andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas

näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101

kuupäevaga 02.11.2016.

Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017.a kokku 114 000

euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole tegemist

tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake Andressoo

kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid

raamatupidamislike kannetena.

Eeltoodut kinnitab Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite edasine

liikumine. Nii nähtub Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt, et Ake Andressoo poolt võeti

Pinnasetööde OÜ kontolt vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul 04.11.2016-

24.02.2017 sularahas välja 13 500 eurot. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning

tema korraldusel T. A. 20470 eurot vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul

04.11.2016-10.03.2017 edasi T. A. arvelduskontole nr XXX AS LHV pangas, kust sularahas

võttis T. A. ajavahemikul 04.11-07.12.2016 välja 15 000 eurot ning 1200 eurot kandis

07.12.2016 Vambola Sipelga arvelduskontole nr XXX AS-s SEB Pank. Pinnasetööde OÜ

kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T. A. vahetult peale krediidisummade

laekumist 57 100 eurot osade kaupa ajavahemikul 19.12.2016-06.03.2017 edasi E. A. kontole

nr XXX AS-s SEB Pank, kustkohast E. A. võttis ajavahemikul 21.12.2016-06.03.2017

sularahas välja 50 240 eurot ning 6300 eurot kandis ajavahemikul 01.03-06.03.2017 Vambola

Sipelga eelpoolmainitud arvelduskontole. Vahetult peale E. A. poolt 21.12.2016 kell 12.50

Tallinnas Tornimäe 2 pangakontorist enda kontolt 26 000 euro väljavõtmist ja samal päeval kell

12.59 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadist enda kontolt 870 euro väljavõtmist (summa,

mis oli laekunud Pinnasetööde OÜ kontolt), andis ta väljavõetud sularaha üle Vambola

Sipelgale, kes kandis saadud summast kell 14.38-14.40 Tallinnas Tornimäe 2

sularahaautomaadis Vevasi OÜ kontole nr EE491010220005348016 AS-s SEB Pank 25 000

eurot. Lisaks eelnevale maksis Vambola Sipelgas ajavahemikul 06.01.2017 kuni 06.03.2017

Vevasi OÜ samale arvelduskontole mitmes osas sularaha summas kokku 7000 eurot vahetult

peale seda, kui E. A. oli Pinnasetööde OÜ-lt laekunud vahenditest samas suuruses summa enda

arvelduskontolt välja võtnud ja Vambola Sipelgale üle andnud.

Seega tegelikkuses oli kogu 07.01.2016 ning 04.11-06.03.2017 Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde

OÜ-le liikunud laenuna käsitletav summa 114 000 eurot juba varasemalt, enne selle väidetavaks

tagasimaksmiseks ülekannete tegemist, Vambola Sipelgale ja OÜ-le Vevasi tagastatud ning

tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodud

põhjustel ei saa ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le 114

000 euro üle kandmist käsitleda laenu tagastamisena.

1-20-3636

Samuti ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi

OÜ pangakontole tegemist XXX kinnistu ostuhinna tasumisega. Vevasi OÜ ja Pinnasetööde

OÜ vahel oli 16.08.2017 sõlmitud notariaalne ostu müügi leping, millega Vevasi OÜ müüs

Pinnasetööde OÜ-le 270 000 euro eest Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva

XXX kinnistu, mille tegelik turuväärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu

sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro, s.o omafinantseeringu näiliseks

tasumiseks vajalike rahaliste vahendite kandmiseks Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest

Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et need rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja

et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist.

21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 euro kandmise

eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite ajutine kandmine

Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelgase kontrollitavale ettevõttele, et

antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt tasuda

omafinantseeringut. Kuivõrd 34 000 eurot tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le

13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-ile, oli tegemist ajutise kandega ning see

ei ole käsitletav suurendatud maksumuse osana.

Seega ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 teostatud kanded laenu tagasimaksete ja kinnistu

müügi eest Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le olid tehtud Ake Andressoo ja Vambola Sipelga

omavahelisel kokkuleppel soodustuskelmuse toimepanemise eesmärgil, s.o selleks, et

hankelepingu tööde suurendatud maksumuse osa summas 206 000 eurot kanda rahaliste

vahenditena Ake Andressoo poolt kontrollitavast ettevõttest Pinnasetööde OÜ, Vambola

Sipelga kontrollitavale ettevõttele Vevasi OÜ. Vastavalt eeltoodule oli ajavahemikul

22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le tehtud ülekannete kogusumma 240

000 eurot, aga see sisaldas ka 34 000 eurot, mis 13.10.2017 Vevasi OÜ poolt tagastati ning

seetõttu oli hankelepingu tööde suurendatud maksumuse summa 206 000 eurot.

Peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr 23-17

ja 26-17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot, kandis

Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 210 720,42 eurot kaheksa

osamaksena edasi LEH-i pangakontole, viidetega laenule või laenu tagasimaksetele:

Kuupäev

Kes

Kellele

Summa

Selgitus

22.03.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE581010220054

968010

8 720,42

Laen 8300,

intress 420,42

tasumine

29.03.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE852200221060

218158

1 600,00

Laen

19.04.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE581010220054

968010

42 000,00

Laen 42000

09.05.2017

Vevasi OÜ konto

nr

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

29 400,00

Laen tagastus

1-20-3636

EE491010220005

348016

EE581010220054

968010

21.06.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE581010220054

968010

37 000,00

Laenu

tagastus

21.06.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE581010220054

968010

17 000,00

Laen

tütarettevõttel

e

17.07.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE852200221060

218158

53 000,00

Laen

14.08.2017

Vevasi OÜ konto

nr

EE491010220005

348016

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE581010220054

968010

22 000,00

Laen

Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas.

Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige. Vevasi

OÜ ja LEH kuulusid ühte konsolideerimisgruppi ning Vevasi OÜ peamine sissetulek oli LEH-

ilt laekuvad igakuised rendimaksed. Vevasi OÜ poolt LEH-ile antud laenude näol oli tegemist

kontsernisiseste tehingutega ettevõtete vahel, mis mõlemad olid Vambola Sipelga kontrolli all

ning mida Vambola Sipelgas sai teostada enda äranägemisel vastavalt vajadusele. Vevasi OÜ

pangakontolt LEH-i pangakontole ülaltoodud raha kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu

näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite, s.o suurendatud maksumuse edastamine LEH-

ile, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist.

Ülaltoodud kanded Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le ja Vevasi OÜ-lt LEH-ile olid Vambola

Sipelgale, kui projekti rahalisi vahendeid korraldavale isikule vajalikud, kuna ilma ülaltoodud

laekumisteta ei oleks Vevasi OÜ-l jätkunud rahalisi vahendeid LEH-ile ülekannete

teostamiseks ja LEH-il omakorda ei oleks jätkunud pangakontodel ja kassas olevast rahast

kuude lõikes Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-

170603, A-170703 omafinantseeringu osa, s.o 26% tasumiseks.

Enne või peale Vevasi OÜ pangakontolt laenu maksete laekumist LEH-i pangakontole, kanti

Vambola Sipelga korralduse alusel ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017.a 194 357,81 eurot

kuue osamaksena LEH-i pangakontolt Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-

170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26%

suuruse osa tasumise kohta. Kui Mace Ehitus OÜ-le kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset

kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande

teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A-170209, A-170301, A-170403, A-

170503, A-170603, A-170703 kinnitas LEH-i raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved

maksti välja vastavalt Vambola Sipelga kinnitusele:

1-20-3636

Kuupäev

Ülekande tegija

Ülekande saaja

Ülekande selgitus

Summa

17.03.2017

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Arve A-170209

28.02.2017_

vastavalt lepingule

nr. 181441

12 234,32

19.04.2017

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Arve A-170301

31.03.2017_

osaline makse

26%

42 834,48

09.05.2017

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Arve A-170403

30.04.2017

omaosaluse makse

20 988,07

20.06.2017

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Arve A-170503

31.05.2017 osaline

makse 26%

53 857,03

17.07.2017

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Arve A-170603;

omaosalus 26% ;

projektiga

"VÕISIKU

KODU

REORGANISEE

RIMINE

(LÕUNA_EESTI

HOOLDEKESKU

S AS)"("2014-

2020.2.05.17-

0010")

44 332,70

11.08.2017

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

Mace Ehitus OÜ

konto nr

EE327700771001

501439

Arve A-170703

31.07.17_26% ;

projektiga

""VÕISIKU

KODU

REORGANISEE

RIMINE

(LÕUNA_EESTI

HOOLDEKESKU

S AS)"" ("2014-

2020.2.05.17-

0010")

20 111,21

Peale Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-

170703 vähemalt 26% suuruste osamaksete tegemist ning arve nr A-170208 täielikku tasumist,

1-20-3636

esitas Vambola Sipelgas, tegutsedes LEH-i juriidilises asukohas Tartu maakonnas, Elva vallas

Hellenurme külas, kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 06.07.2017-18.08.2017 LEH

nimel Rahandusministeeriumile väljamaksetaotlused nr 44565, 44975, 45179, 45429 Euroopa

Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks kogusummas 646 018.58 eurot,

sealhulgas hankega nr 181441 seonduvalt summas 563 438.30 eurot. Väljamaksetaotlustele olid

lisatud Mace Ehituse OÜ arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-

170603, A-170703, ning arvete aluseks olnud teostatud tööde aktid (töövõtja tõendid) nr 1-7.

Esitatud arved ning aktid sisaldasid valeandmeid Kose ja Tähtvere valla hooldekodude

platsitööde maksumuse osas, so näitasid tehtud tööde maksumust oluliselt, so. vähemalt 206

000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ vastavalt Ake Andressoo ja

Vambola Sipelga omavahelisele kokkuleppele oli nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt

teostas. Lisaks eelnevale ning eelnevaga seoses esitas Vambola Sipelgas LEH-i nimel ning

kokkuleppel Ake Andressooga eelpoolnimetatud maksetaotlustes Rahandusministeeriumile

teadvalt valeandmeid toetuse määramise otsuses nõutud 26% omafinantseeringu tasumise kohta

LEH-i poolt, esitades maksekorraldused Mace Ehituse OÜ arvete osalise tasumise kohta

näiliselt LEH enda vahendite eest. Tegelikkuses jättis LEH läbi Vambola Sipelga ja Ake

Andressoo kooskõlastatud tegevuse hankelepingut nr 18441 puudutavate tööde osas projekti

omafinantseeringu summas 197 976,38 eurot reaalselt tegemata, soovides saada LEH-ile toetust

kogu lepingus nr 18441 märgitud tööde maksumuse ulatuses.

Sealhulgas esitasid Ake Andressoo ning Vambola Sipelgas ning läbi nende tegevuse LEH

teadvalt valeandmeid OÜ Mace Ehituse poolt selliste tööde tegemise kohta, mida tegelikkuses

ei teostatudki. Vambola Sipelga poolt 09.08.2017 ja 18.08.2017 esitatud väljamaksetaotlustes

nr 45179 ja 45429 kajastusid varasemalt süüdistuses märgitud valeandmeid sisaldavad Mace

Ehituse OÜ teostatud tööde aktid nr 6 ja 7. Seega esitasid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo

Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid selle kohta, et hanketööde käigus on

ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide

kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd

kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd

kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud.

Rahandusministeerium luges esitatud valeandmeid sisaldavate dokumentide alusel tõendatuks

arvetel kirjeldatud mahus ja hinnas tööde teostamise ning LEH-i poolse, vähemalt 26% suuruse

omafinantseeringu

tasumise

projektis.

Seejärel

väljastas

Rahandusministeerium

väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel ajavahemikul 14.07.2017-

11.09.2017 nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud toetussumma kokku 563

438,30 eurot LEH (asukohaga Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla) arveldusarvele nr

EE822200221065852360 Swedbank AS-is. Nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete

kogusumma oli 646 018,58 eurot:

Kuupäev

Kes

Kellele

Selgitus

Summa

14.07.2017

Rahandusministee

rium konto nr

EE382200221020

595183

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

VRO 2014-

2020.2.05.17-

0010: projekti

"Võisiku Kodu

reorganiseerimine

(Lõuna-Eesti

Hooldekeskus

AS)" elluviimise

toetamine

263 750,08

1-20-3636

03.08.2017

Rahandusministee

rium konto nr

EE382200221020

595183

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

VRO 2014-

2020.2.05.17-

0010: projekti

"Võisiku Kodu

reorganiseerimine

(Lõuna-Eesti

Hooldekeskus

AS)" elluviimise

toetamine

186 891,20

17.08.2017

Rahandusministee

rium konto nr

EE382200221020

595183

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

VRO 2014-

2020.2.05.17-

0010: projekti

"Võisiku Kodu

reorganiseerimine

(Lõuna-Eesti

Hooldekeskus

AS)" elluviimise

toetamine

133 562,20

11.09.2017

Rahandusministee

rium konto nr

EE382200221020

595183

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS

konto nr

EE822200221065

852360

VRO 2014-

2020.2.05.17-

0010: projekti

"Võisiku Kodu

reorganiseerimine

(Lõuna-Eesti

Hooldekeskus

AS)" elluviimise

toetamine

61 815,10

Valeandmete esitamisega Rahandusministeeriumile rikkusid Vambola Sipelgas, Ake

Andressoo ning LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse kaudu struktuuritoetuse

seaduse § 24 punktis 2 märgitud kohustust, mille kohaselt toetuse saaja peab tagama

omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ning punktis 5 märgitud kohustust,

mille kohaselt peab taotleja esitama toetuse saamiseks õige ja täieliku teabe, korrektse

dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Lisaks

struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima

RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, mida LEH ei teinud.

Vahetult peale Rahandusministeeriumi pangakontolt toetuse osamaksete laekumist LEH-i

pangakontole, s.o samal päeval, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045,83 eurot ajavahemikul

14.07.2017-11.09.2017 kuue osamaksena edasi Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega

arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplikele

tasumistele.

Peale LEH-i pangakontolt arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603,

A-170703 lõplike tasumistega seotud maksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, lasi

Ake Andressoo kanda sellest 418 512,23 eurot laenu põhiosa ja intressi maksetena

ajavahemikul 14.07.2017- 17.08.2017 kolme osamaksena edasi Finora Capital AS

pangakontole, viidetega arvetele nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603.

Kokku tasus LEH Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest ajavahemikul 15.02.2017.a kuni

23.04.2018.a 789 624,84 eurot koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 alusel tasus

Mace Ehitus OÜ Pinnasetööde OÜ-le ajavahemikul 28.02.2017.a kuni 15.08.2017.a kokku 575

1-20-3636

023,20 eurot koos käibemaksuga. Teistele hanketöödega seotud alltöövõtjatele tasus Mace

Ehitus OÜ 89 173,27 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest

makstud summadest 97 251,14 eurot. Pinnasetööde OÜ tellis omakorda alltöövõttu

hanketöödele summas 295 359,30 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Pinnasetööde OÜ-le

hanketööde eest makstud summadest 279 663,90 eurot. Seega oli Ake Andressool, kui

Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmel ja Mace Ehitus OÜ tegelikul juhil piisavalt rahalisi

vahendeid soodustuskelmuse toimepanemiseks, s.o 206 000 euro suuruse suurendatud

maksumuse varjatud tagastamiseks Vambola Sipelga poolt kontrollitavatele ettevõtetele.

Süüdistuses kirjeldatud tehingutega viidi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt ning läbi

nende tegevuse LEH-i poolt Rahandusministeerium eksimusse, kuna toetussummade

väljamaksmisel ei olnud Rahandusministeerium teadlik, et tegelikkuses oli hanke nr 181441

tööde maksumus oluliselt väiksem ja et Mace Ehitus OÜ-st tagastati hanketööde eest saadud

rahalised vahendid summas vähemalt 206 000 eurot Vevasi OÜ-le ning sealt edasi LEH-ile ja

lähtuvalt sellest ei toimunud LEH-i poolset investeeringut hankeobjekti, s.o arvete nr A-

170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu

26% suuruse osa reaalset tasumist summas 197 976,38 eurot. Lisaks sellele ei olnud

Rahandusministeerium teadlik asjaolust, et osa näidatud hanketöödest kogumaksumusega 36

000 eurot on jäänud üldse teostamata.

Seega said Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ja nende tegevuse kaudu LEH ajavahemikul

14.07.2017-11.09.2017 Rahandusministeeriumilt pettuse teel LEH-i kasuks soodustust summas

563 438,30 eurot.

2. Vambola Sipelgat süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on

võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises.

Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas koos Ake Andressooga, Eesti Vabariigis täpselt

kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt:

Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake

Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901,

mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot.

Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei andnud

ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole

laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale.

Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T. A. vahendusel

laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr

EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr XXX kokku viie maksena edasi

90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr

60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud

võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati ebaõigeid andmeid sisaldav leping

selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt

Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast

ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata

Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering

Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist.

Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti

tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes.

3. Vambola Sipelgat süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi

kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

1-20-3636

Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas kasutas Tartu maakonnas (2016.a. Valga maakond),

Elva vallas Hellenurme külas ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 Mace Ehitus OÜ võltsarvet

nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 järgnevalt:

Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016

koostas või lasi koostada, ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016

võltsarve nr A-160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma

käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus

OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas,

LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131

901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus

OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostanud ja arve nr A-160803 võltsiti

selleks, et anda alus ülekande teostamiseks Mace Ehitus OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole

ja ülekandega tõendada Swedbank ASile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva

investeeringukohustuse täitmist.

Vambola Sipelgas LEH-i juhatuse liikmena võttis ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016

võltsarve nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 LEH-i

raamatupidamise dokumentide juurde, allkirjastas dokumendid vastuvõtjana ja kinnitas need

21.09.2016 raamatupidamise programmis. Vambola Sipelga tegevusest lähtuvalt kandis LEH

05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr

EE327700771001501439 üle 92 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve nr A-160803 alusel

teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust

nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu

laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot.

Seega kasutas Vambola Sipelgas võltsarvet nr A-160803 ja akti nr 160831, mille alusel oli

võimalik omandada õigusi ning vabaneda kohustustest - arve ja akt andsid LEH-ile aluse 92

108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH

kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse.

4. Ake Andressood süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on

võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimises.

Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo koos Vambola Sipelgaga Eesti Vabariigis täpselt

kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt:

Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake

Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901,

mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot.

Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei andnud

ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole

laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale.

Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T. A. vahendusel

laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr

EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr XXX kokku viie maksena edasi

90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr

60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud

võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati ebaõigeid andmeid sisaldav leping

selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt

Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast

ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata

1-20-3636

Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering

Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist.

Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti

tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes.

Lisaks eelnevale Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena, Eesti Vabariigis täpselt

kindlaks tegemata kohas, ajavahemikul 31.08.2016- 21.09.2016 koostas või lasi koostada ning

allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A-160803 summas

110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta) ja arve aluseks oleva

teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.2016-

31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu

hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131 901,60 eurot koos

käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus

saali tubadeks ümberehitustöid ei teostatud. Arve nr A-160803 alusel kandis LEH 05.09.2016

pangakontolt

nr

EE852200221060218158

Mace

Ehitus

OÜ

pangakontole

nr

EE327700771001501439 üle 92 108 eurot ning Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud

ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-

053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu

laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot.

Arve nr A-160803 ja akt nr 160831 andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande

tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr

16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse.

Lisaks eelnevale võltsis Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ arve nr 60801 järgnevalt:

Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016, Eesti Vabariigis

täpselt kindlaks tegemata kohas Ake Andressoo koostas või lasi koostada Mace Ehitus OÜ-le

esitamiseks Pinnasetööde OÜ 31.08.2016 võltsarve nr 60801 summas 109 200 eurot koos

käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta), mille kohaselt Pinnasetööde OÜ teostas

perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile

kuuluvas Kose Kodu hooldekodus alltöövõtuna Mace Ehitus OÜ-le saali ümberehitustöid

tubadeks, maksumusega 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta).

Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostanud. Arve

oli koostatud selleks, et anda alus raha kandmiseks Mace Ehitus OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le.

Arve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr

EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91

000 eurot. Mace Ehitus OÜ-le ülekande teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud

võltsarve nr A-160803 alusel teostatud ülekandest LEH-ilt.

Seega arve nr 60801 alusel oli võimalik omandada õigusi, kuna arve andis Mace Ehitus OÜ-le

aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le.

5. Ake Andressood süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi

kasutamises, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul

31.08.2016-21.09.2016 kasutas Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve

aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamise

dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendid LEH-ile, asukohaga Tartu maakond

(2016.a. Valga maakond), Elva vald Hellenurme küla. LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas

kinnitas

võltsarve,

ja

selle

alusel

kanti

05.09.2016

LEH-i

pangakontolt

nr

EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92

1-20-3636

108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata

Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse

ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu summas 92 108 eurot.

Seega andsid arve nr A-160803 ja akti nr 160831 LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande

tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr

16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse.

Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ võltsarvet nr 60801 järgnevalt.

Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016 kasutas Ake

Andressoo võltsarvet nr 60801 Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas

või lasi esitada dokumendi Mace Ehitus OÜ-le (asukohaga Tartu maakond, 2016.a. Valga

maakond, Elva vald Hellenurme küla), mille juhatuse liige ta ise oli. Mace Ehitus OÜ

raamatupidamise dokumentide juurde võetud võltsarve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo

05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ

pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot.

Seega andis arve nr 60801 Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks

Pinnasetööde OÜ-le.

Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo näilikku, võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut

nr 16901 järgnevalt:

Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-06.09.2016 kasutas Ake

Andressoo võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut nr 16901 Tartu maakonnas (2016.a.

Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas asuva Pinnasetööde OÜ raamatupidamise

dokumendina ning kandis ise või andis T. A. korralduse kanda antud lepingule tuginedes

Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr

XXX ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kokku viie maksena 90 000 eurot. Tegelikkuses

reaalset laenuandmist finantseerimislepingu nr 16901 alusel ei toimunud ning laenulepingut

kasutati selleks, et anda alus Pinnasetööde OÜ ja Vambola Sipelga vahelistele arvelduste

tegemiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Esmalt kaardistab kohus toimunu mõistmiseks tähtsust omavad üldised asjaolud (I).

Süüdistuses ette heidetavad tegevused toimuvad paralleelselt, kuid on suunatud erinevate vahe-

eesmärkide saavutamiseks. Nende paljude tegevuste kronoloogiline kajastamine muudaks

seetõttu kaasuse jälgimise lugejale raskesti hoomatavaks. Kohus jagab süüdistuse kohaselt

soodustuskelmuse koosseisu täitvad tegevused (II) alateemadesse, jaotades need viieks osaks

järgmiselt. Hanke korraldamine selliselt, et selle võidaks Mace Ehituse OÜ (A); Mace Ehituse

OÜ poolt kõrgendatud hinnapakkumise tegemine ja teostatud tööde aktides valeandmete

esitamine teostatud tööde kohta (B); Mace Ehituse OÜ poolt faktooringlepingu alusel saadud

raha suunamine LEH-i (prokuröri nimetatud raharing 2) (C); tegevused, mille tulemusena

tekkis LEH-i omanikfirmal Vevasi OÜ-l näiliselt õigus saada raha Pinnasetööde OÜ-lt

(prokuröri nimetatud raharing 1) (D); LEH-i poolt Mace Ehituse OÜ-ga sõlmitud ehituslepingu

alusel rahade ülekandmine, rahandusministeeriumile toetuse saamiseks dokumentide esitamine

ja toetuse väljamaksmine (E). Seejärel kvalifitseeritakse tegu (III). Edasi hindab kohus

dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuste tõendatust ja

kvalifitseerib etteheidetavad teod (IV) jaotades need alateemadeks: Kose koduga seonduv (A)

ja finantseerimislepinguga nr 16901 seonduv (B). Seejärel mõistab kohus karistuse (V),

lahendab avalik-õigusliku nõude (VI) ning menetluskuludega (VII) ja asitõenditega seonduvad

küsimused (VIII).

1-20-3636

(I)

7. LEH on 24.03.2006 asutatud ettevõte, mille põhitegevusala alates 2013. aastast on

vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne (X kd tl 1–3). Vambola Sipelga viimases sõnas öeldu

kohaselt on tänaseks ettevõttel kuus töötavat hooldekodu kokku 23 osakonnaga ning aasta

keskmine töötajate arv on 267 ja kliendikohti on kokku 800. Aastakäive teenuste müügist oli

2016. aastal 6 miljonit eurot, 2022. aastal ca 9,5 miljonit eurot (XVI kd tl 150).

8. LEH-i aktsiate ainuomanik on OÜ Vevasi (X kd tl 1–3), mille ainuosanik on alates 2003.

aastast Vambola Sipelgas (X kd tl 4–6).

9. LEH-i juhatuse liige oli perioodil 24.03.2006–15.11.2017 Vambola Sipelgas (X kd tl 1–

3). Maimu Noorhani on LEH-i juhatuse liige olnud alates 29.08.2012 ja on seda ka käesoleval

hetkel. Enda sõnul tegeles tema LEH-s kõikide kodude siseasjadega ning kõik väljapoole

kuuluvad valdkonnad: ehituslikud arengud, finantsvahendite hankimised arenguks või

ehitustöödeks, pankadega suhtlemine – kuulusid Vambola Sipelga tegevusalasse (dtl 533).

Sellist tööjaotust kinnitab ka LEH-i arendusjuht G. T. (dtl 520). Alates 15.11.2017 ei olnud

Vambola Sipelgas enam LEH-i juhatuse liikmeks ning Maimu Noorhani kõrvale asus juhatuse

liikmena Ü. T. (X kd tl 1–3), kes osales ka kriminaalmenetluses juriidilisest isikust süüdistatava

seadusjärgse esindajana. XXX Ü. T. suri ning LEH-i asus menetluses esindama teine juhatuse

liige Maimu Noorhani.

10. Ake Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna.

Tunnistaja G. T. sõnul oli Ake Andressoo LEH-i lepingupartner ja osutas LEH-le ehitusalast

konsultatsiooni ettevõtte Maitim OÜ alt. Ake Andressoo oli ka varasemalt olnud seotud

erinevate sama ettevõtte hooldekodude ehitusega. Ehituse eelarvega tegeles Ake Andressoo,

lõplikud otsused hankes tegi juhatuse liige Vambola Sipelgas (dtl 519–525). Maimu Noorhani

kinnitas samuti, et Ake Andressoo ei ole LEH-s kunagi töölepingu alusel töötanud. Ake

Andressoo tegutses Vambola Sipelgalt saadud volituste alusel, mis fikseeriti kirjalikult 2016. a

novembris (XI kd tl 30-32) ja 01.06.2017.a (V kd tl 168). Ake Andressool oli õigus tegeleda

LEH-s ehitustegevuse planeerimisega ja esindada LEH-i ehitustegevuse planeerimist,

korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud

volitusele oli Ake Andressool õigus otsustada ka hankes nr 181441 ehituslikud küsimused.

Kohtus kuulati üle ka OÜ Maitim juhatuse liige H. P. (dtl 602–607). Selle tulemusena ilmnes,

et Maitim on ettevõte, kes tegi LEH-le hinnapakkumisi ehitus- ja viimistlusmaterjalidele. Selle

käigus juhtus nii, et tunnistaja tegi ettepaneku, et Ake Andressoo Maitim OÜ esindajana

konsulteeriks LEH-i ehituslikes küsimustes. Selle kohta sõlmiti perioodiks november 2016–31.

mai 2017 konsultatsioonileping. Sealjuures Ake Andressoo OÜ-s Maitim ei töötanud ja sealt

tasu ei saanud. Tunnistaja E. N., kes oli 2016. ja 2017. aastal LEH-s pearaamatupidaja, kinnitas,

et Ake Andressoo oli Maitim OÜ esindaja, kes oli LEH-i ehitusnõunik Võisiku projekti osas.

Ake Andressooga ei olnud sõlmitud ühtegi tööõiguslikku lepingut ning ta ei saanud LEH-i käest

palka (dtl 587–597).

11. Lisaks LEH-le oli Ake Andressoo seotud ka teiste ettevõtetega. Ta oli 08.05.2013

asutatud Mace Ehitus OÜ juhatuse liige perioodil 29.12.2015-18.11.2016. Pinnasetööde OÜ on

asutatud 20.01.2006 ning selle ainus juhatuse liige on alates 2006. aastast samuti Ake

Andressoo (X kd tl 13–14). Osaühingu ainuosanik oli Ake Andressoo ja alates 10.09.2015 on

OÜ Andreken, mille juhatuse liige ja ainuosanik on A. R. (X kd tl 144–145). A. R. on

vandeadvokaat.

12. Sotsiaalkaitseminister võttis struktuuritoetuse seaduse § 15 lg 2 alusel 14.09.2015 vastu

määruse

nr

„Erihoolekandeasutuste

reorganiseerimine“.

Määrusega

kehtestati

1-20-3636

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse

kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna

kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste

reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused. Toetuse andmise eesmärgiks on tagada

psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.

13. Selle määruse § 10 kohaselt oli toetuse taotlemise I etapp investeeringute kava taotluse

esitamine meetme rakendusasutusele Sotsiaalministeeriumile. 25.08.2016 sõlmisid LEH ning

AS Hoolekandeteenused koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid

investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri määruse

alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ning selle abil

luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta (I kd tl 138–141). AS Hoolekandeteenused on

riigi ettevõte, kes tegeleb hoolekandeteenuste pakkumisega üle riigi erinevates asukohtades.

Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. Kokkuvõtvalt pidi LEH

aitama reorganiseerida AS-le Hoolekandeteenused kuuluvat Võisiku kodu, mille tulemusena

tekib ühe suure hoolekandeasutuse asemel mitu väiksemat, kus psüühilise erivajadusega

inimestele luuakse tänapäevastele nõuetele vastavad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.

Teenuseosutamise üle-eestiline hajutamine ja väiksemate teenuseüksuste koondamine

tiheasustusega piirkonda teeb erihoolekandeteenuse kättesaadavaks ka inimestele, kes seni pole

soovinud teenust tarbida, kuna see jääb kodust kaugele (I kd tl 165). Koostöölepingu kohaselt

pidi AS Hoolekandeteenused looma 67 kliendikohta ning LEH 240 kliendikohta. AS-i

Hoolekandeteenused ja LEH ühise investeeringute kava taotluse Sotsiaalministeeriumile esitas

AS Hoolekandeteenused juhatuse esimehe M. M. isikus 23.09.2016.a (I kd tl 142–157). Nende

kahe ettevõtte edasise koostöö kohta andmed puuduvad.

14. Toetuse saamise üheks tingimuseks oli ehituslepingu olemasolu. Struktuuritoetuste

seaduse § 26 lg 6 kohaselt ei olnud LEH ehituslepingu sõlmimiseks kohustatud järgima RHS-

i, kuid ta pidi järgima RHS §-3 nimetatud põhimõtteid, so: 1) tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) kohtlema kõiki isikuid

võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) tagama konkurentsi

efektiivse ärakasutamise riigihankel, 4) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5)

kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.

15. Ajavahemikul 29.12.2016-30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441

Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks.

Hange avaldati 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 23.01.2017 (II kd tl 5–6).

16. Hankele esitasid ühispakkumise Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo

OÜ-ga summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 81–89) ja EVIKO AS summas

477 960 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 73–80). LEH-i juhatuse 25.01.2017. a otsusega jäeti

EVIKO

AS

pakkujana

kvalifitseerimata.

Ühispakkuja

Mace

Ehitus

OÜ

ja

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning

edukaks (II kd tl 105–106).

17. Hanke tulemusel sõlmiti hankeleping nr 181441 summas 664 076,70 eurot (II kd tl 107–

113). 13.06.2017. a hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest (157 170,84 euro ulatuses

koos km-ga) tulenevalt hankelepingu maksumust. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks

maksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 114–116).

1-20-3636

18. LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud

toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega

projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest

(I kd tl 162–170). Samuti esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017. a. (I kd tl 173–182) ja

05.05.2017. a (I kd tl 190–198) Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused.

Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH ja Mace Ehitus

OÜ vahel.

19. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH toetuse

taotlus nr 2014-2020.2.05.17-0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati

struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74% projekti

abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu

minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja

minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.01.2015–

31.12.2018 (II kd tl 1–2).

20. Rahandusministeerium

väljastas

ajavahemikul

14.07.2017–11.09.2017

LEH-i

arveldusarvele väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel nelja osamaksena

hankelepinguga nr 181441 seotud toetussummana kokku 563 438,30 eurot (nelja

väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot) (III kd tl 4–7).

21. Prokuratuur väidab, et LEH tegelikkuses selle väljamakse aluseks olnud tööde puhul

omafinantseeringut ei tasunud ja tööde hind oli märgitud kõrgemana sellest, millega Mace

Ehitus tegelikkuses nõustus töid teostama.

(II)

22. Järgnevalt asub kohus käsitlema süüdistuse väiteid soodustuskelmuse osaks olevatest

tegudest.

(A)

23. Esmalt väidab süüdistus, et hange korraldati selliselt, et selle võidaks Mace Ehitus.

24. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et lisaks Vambola Sipelgasele ja Ake Andressoole oli

selle projektiga seotud veel isikuid. Tunnistaja G. T. sõnul (dtl 518–519) oli tema ülesanne

LEH-i arendusjuhina tulevikuvaade ja eelkõige LEH-i arengustrateegia väljatöötamine.

Võisiku Kodu projekt oli üks osa nende arengustrateegia plaanidest. LEH-il oli 2 suunda:

üldhoolde ja erihoolde arendamine. Võisiku projekt puudutas just erihoolekande arendamist

ning selle projekti läbi pidi LEH juurde saama 240 voodikohta. Taotluse esitamine toimus kahes

etapis,

kõigepealt

tuli

koostada

investeeringukava

ja

hiljem

rahastusprojekt.

Investeeringuprojekt esitati Sotsiaalministeeriumile ning valitsuse otsusega määrati need

objektid, mis saavad rahastust. Vastavalt sellele tuli juba esitada raha saamise taotlus

Rahandusministeeriumile.

25. Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt tegutses ta aastatel 2016–2017 konsultandina äriühingu

VKM Konsult alt ning tegevusalaks oli tal hangete ettevalmistamine. 2016. aasta sügisel võttis

kas G. T. või Ake Andressoo ühendust sooviga, et tunnistaja koostaks hankedokumente

hooldekodude ehitamiseks riigihanke läbiviimiseks. Kõigepealt tehti hinnapäring ning seejärel

sõlmiti temaga leping. Projekt seisnes kaasrahastuse toel 8 hooldekodu rajamises. LEH-i

esindajaks oli tunnistaja sõnul Vambola Sipelgas, projektijuhiks G. T. ja ehitusnõunikuks Ake

1-20-3636

Andressoo. Lõplik sõna otsustamist vajavates asjades oli tunnistaja hinnangul Vambola

Sipelgal. V. L. sõnul alustati hanke ettevalmistamist enne seda, kui oli teada, kas rahastust

saadakse, kuivõrd siiski loodeti, et positiivne rahastusotsus tuleb. Tükk aega peale seda, kui V.

L. LEH-ga koostööd tegema hakkas ning hankeplaanid olid juba selgunud, küsis Ake

Andressoo temalt, kas tal oleks ka võimalik hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. V. L. selgitas,

et samaaegselt ei saa osaleda hankija ja pakkujana. Ake Andressoo mõistis, et ei saa kahel toolil

korraga istuda ning kuivõrd ta soovis hankes osaleda, astus ta Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme

kohalt tagasi (dtl 612–614). Sama kinnitab registri väljavõte – alates 18.11.2016 on Mace

Ehituse OÜ juhatuse liige E. A. (X kd tl 11–12).

26. Ake Andressoo kaitsepositsioonist võib mõista, et temal polnud Mace Ehituse OÜ

pakkumusega puutumust. Avaldatud soov hankes ise osaleda näitab juba vastupidist.

Allakirjutanu arvates võib aksioomina käsitleda väidet, et hankes osaleja soovib seda ka võita.

Sellest võib mingitel asjaoludel olla erandeid, kuid nende olemasolu peaks olema tõendite

põhjal selgelt äratuntav. Kuna korraga hankija ja pakkuja esindaja olla ei saa, astus Ake

Andressoo Mace Ehituse OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Mace Ehitus OÜ esitas pakkumise

ja võitis hanke. Ainuüksi see fakt koosmõjus Ake Andressoo tegutsemisega LEH-i

ehitusnõunikuna osutab tugevalt võimalusele, et hanke võitja oli ette teada.

27. Hanke võitis Mace Ehituse OÜ ja Privaatprojekteerimise OÜ ühispakkumine. Kohtus

kuulati tunnistajana üle M. M. (dtl 632–640), kes 2016–2017 oli enda sõnul Privaat

Arhitektuuris arhitekt ja Privaatprojekteerimisbüroos projektijuht ning mõlema äriühingu

juhatuse liige. LEH-ga koostööd hakkas ta tegema 2016. aastal. Konkreetne töö oli

hooldekeskuse arhitektuurne projekt. Temaga suheldes esindas tellijat ehituslikes küsimustes

Ake Andressoo ja juriidilistes küsimustes Vambola Sipelgas. Riigihankele läks tunnistaja enda

sõnul koos Mace Ehituse OÜ-ga, keda esindas E. A.. Pikema pinnimise ja ütluste avaldamise

peale möönis tunnistaja, et tema eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et hankes osalemise

pidi korraldama Ake, võisid olla õiged. Hankes osalemiseks tuli eelnevalt tehtud

projekteerimistööd kohendada. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta osutas kõigepealt sobiva

hooldekodu projekti valmistamiseks teenust LEH-le ja pärast esitas hanketingimustele

vastavaks kohandatud projekti koos Mace Ehituse OÜ-ga edukaks osutunud ühispakkumises.

28. See, et Ake Andressoo esindas lisaks LEH-le ka Mace Ehituse OÜ-d, nähtub üsna

selgelt läbiotsimise tulemusena saadud tõenditest. Ake Andressoolt võeti tema elukohas

08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa mälupulk „Intenso“, millest tehti koopia ning

mille vaatluse kohta on 21.07.2018 koostatud protokoll koos lisadega (V kd tl 26–27, 28–57).

Mälupulgal olevate kataloogide ja dokumentide loetelust (V kd tl 30) on näha, et sinna on

salvestatud Mace Ehituse OÜ pakkumuseks vajalikke dokumente, sh E. A. ja M. O. CV-d,

referentsid, töömahuloendid, eskiisid.

29. Ake Andressoo arvutist leitud e-kirjavahetus (27.05.2020 vaatlusprotokoll IV kd tl 110–

112) tõendab samuti, et Mace Ehituse OÜ hanke ettevalmistamisega tegeles Ake Andressoo

ning et Ake Andressoo tegi ettevalmistusi hankeks juba novembris 2016. Vaatluse punktides

4.1–4.3 toodud kirjavahetus (tl 113–120) M. M. tõendab asjaolu, et M. M. tegeles Ake

Andressoo tellimusel juba enne hanke avaldamist LEH 30-kohaliste hooldekodude

projekteerimisega, sealhulgas ruumilise lahenduse eskiisjoonise väljatöötamisega, mille

osakaal hankes oli tehniliste hindepunktidena 40 %. Kirjavahetus on aset leidnud juba 2016.

aasta mais ja augustis. 29.08.2016 M. M. e-kirjast (tl 121–124) G. T. nähtub, et M. M. saadab

30-kohalise hooldekodu hinnapakkumise, mille on Ake Andressooga juba kokku leppinud.

Samuti on mõlema hoonetüübi kohta eskiisprojekt juba koostatud.

1-20-3636

30. Eelviidatud vaatlusprotokolli punktis 4.7 mainitud kirjavahetusest M. O. nähtub, et ta

oli nõus olema alltöövõtjaks ja saatis 30.11.2016 oma CV ja referentsi Ake Andressoole XXX

(IV kd tl 130–134). Samuti OÜ Greeny esindaja P. T. saatis 07.12.2016 samale e-posti

aadressile alltöövõtja nõusoleku Mace Ehituse OÜ hanketöödel (Kose, Ravila mnt 29 ja

Rahinge Kulli tee 5D pinnase- ja platsitöödel) osalemiseks (IV kd tl 135–138). Kirjavahetus

tõendab, et Ake Andressoo hakkas Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama enne hanke

väljakuulutamist. Oluline on ka märkida, et mõlemad kirjavahetused on aset leidnud peale seda,

kui Ake Andressoo oli juba Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt 18.11.2016 tagasi astunud.

31. Vaatlusprotokolli punktis 4.10 on taas e-kiri (IV kd tl 139–161) M. M. kuupäevast

12.12.2016, mis tõendab, et M. M. oli Kose Ravila mnt 29 30-kohalise hooldekodu

eskiisprojekt valmis enne hanke väljakuulutamist. Antud e-kirjaga saatis M. M. eskiisi T. V.,

G. T. ja koopiana ka Ake Andressoole (XXX).

32. Vaatlusprotokolli punktis 4.11 mainitud e-kiri on M. M. poolt 14.12.2016 saadetud Ake

Andressoole XXX aadressile. Kirjas saadab M. M. Ake Andressoole nõuded, mis võiksid

hankes olla, millele projekt peab vastama (IV kd tl 162).

33. Vaatlusprotokolli punktis 4.13 märgitud 09.01.2017 e-kiri M. O. Ake Andressoole,

millele manusena lisatud M. O. pakkumusvormi CV (IV kd tl 174–177). Kiri on saadetud ajal,

kui hange nr 181441 oli juba välja kuulutatud ning Ake Andressoo ei olnud enam Mace Ehitus

OÜ juhatuse liige. Samas on kiri saadetud Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ-ga seotud e-posti

aadressile (ake@mace.ee).

34. Vaatlusprotokolli punktis 4.14 märgitud 09.01.2017 e-kiri (IV kd tl 178–179) Ake

Andressoolt, kus ta ütleb, et tegi Dropboxi kausta „dokumendid hankesse“, kuhu pani M. CV

+ tunnistuse ning palub M. L. kontrollida CV vastavust hanketingimustele ja puuduste korral

sellest Ake Andressood teavitada. Kirjale on vastanud Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L. ning

kirjast nähtub, et ta on CV üle vaadanud ning sellega seoses on tekkinud mõned küsimused,

mida ta Ake Andressoolt küsib.

35. Vaatlusprotokolli punktis 4.15 märgitud 10.01.2017 e-kiri OÜ Greeny esindajalt P. T.

Ake Andressoole ake@mace.ee aadressile (IV kd tl 180–181), kus manuses on hinnapakkumine

Kulli tee 5D ja Rahinge platsitööde jaoks. Hinnapakkumisel on märgitud hinnaküsijana Mace

Ehitus, kuid lõpuks sõlmis OÜ-ga Greeny alltöövõtulepingu Pinnasetööde OÜ, kes oli

omakorda Mace Ehitus OÜ alltöövõtja.

36. Vaatlusprotokolli punktis 4.16 märgitud 17.01.2017 kiri V. L. Ake Andressoole, kus ta

annab viimasele juhtnööre, kuidas pakkumist vormiliselt koostada (IV kd tl 182–183).

37. Vaatlusprotokolli punktis 4.18 märgitud kirjavahetus 18.01.2017 Mace Ehitus OÜ

juhiabi M. L, ja Taurus Print OÜ vahel. M. L. tellib Mace Ehitus OÜ juhatajale uued

visiitkaardid, kuna muutunud on firma aadress. Kaardid tulevad kirja kohaselt Ake Andressoo

nimele. Taurus Print OÜ poolt vastu saadetud kirja manuses on Mace Ehituse logoga visiitkaart,

mis on Ake Andressoo nimele ning tema ametiks on sellel märgitud juhataja (IV kd tl 189–

191).

38. Vaatlusprotokolli punktis 4.19 märgitud 20.01.2017 kiri, kus saadab alltöövõtja EMP

A&I esindaja E. M. Ake Andressoole (ake@mace.ee) hankepakkumusele lisamiseks

vormikohased dokumendid, sh kütte ja ventilatsiooni valdkonna ehitusinseneri A. L. diplom,

kutsetunnistus ja CV (IV kd tl 192–199). Hiljem E. A. poolt esitatud hinnapakkumusele lisatud

dokumentide loetelust (IV kd tl 201–202) on näha, et mh on esitatavate dokumentide seas ka

1-20-3636

eelnimetatud dokumendid, mis kinnitavad A. L. vastavust hankes nõutud tingimustele (vt

hanketeate tingimus nr 13, IV kd tl 54).

39. Vaatlusprotokolli punktis 4.20 märgitud 20.01.2017 kiri E. A. Ake Andressoole ja Mace

Ehitus OÜ e-posti aadressile, mida on varasemalt kasutanud juhiabi M. L.. E. A. saadab enda

poolt digitaalselt allkirjastatud komplektse pakkumuse, mida palub kontrollida (IV kd tl 200–

202). Pakkumuse digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub loetelu dokumentidest, mida koos

pakkumusega esitatada plaanitakse. Mh on dokumentide loetelus näha dokumente, mis nagu

eelnevalt tuvastatud, saadeti hoopis Ake Andressoo e-postile. Eeltoodu viitab otseselt, et Ake

Andressoo tegeles pakkumuse koostamiseks vajalike dokumentide kogumisega ning osales

Mace Ehitus OÜ poolt tehtava pakkumuse tegemise protsessis, olenemata sellest, et tegu polnud

enam nimetatud äriühingu juhatuse liikmega.

40. Vaatlusprotokolli punktides 4.21–4.23 märgitud kirjavahetused Ake Andressoo ja M.

M. vahel (IV kd tl 203–208) ning Ake Andressoo ja XXX vahel (IV kd tl 209–212) 2017. aasta

veebruarist tõendavad, et Ake Andressoo korraldas ja juhtis hanketöid Mace Ehitus OÜ nimel.

Nt saadab Ake Andressoo 11.02.2017 M. M. köögi versiooni tähelepanekuid ja

parandusettepanekuid, mida on vaja muuta või ära teha. M. M. vastab, et võtavad parandused

kohe ette. Veel arutatakse kirjades projektide esitamise ja vallaga suhtlemise teemadel.

21.02.2017 on Ake Andressoo saatnud XXX ja XXX aadressile võrdluseks teise

hinnapakkumise hinnad, et kirja saajad saaksid oma pakkumist vastavalt sellele korrigeerida.

Kõik eeltoodud kirjad on saadetud Ake Andressoo poolt Mace Ehitus OÜ juhatajana.

41. Vaatlusprotokolli punktides 4.24 ja 4.26 märgitud kirjavahetus Finora Capital esindaja

T. L. ja Ake Andressoo (ake@mace.ee) vahel tõendab, et viimane korraldas Mace Ehitus OÜ-

le faktooringu saamist ning hiljem vastas ka tagasi maksmist puudutavale küsimusele (IV kd tl

213–217, 221–223). Ake Andressoo kirjutab mh, et arveid esitame igakuiselt, veebruaris

72 000, märtsis 290 000, aprillis 300 000. Tellijatel on rahastus olemas.

42. Vaatlusprotokolli punktides 4.25 ja 4.29 märgitud kirjavahetusest (IV kd tl 218–220, V

kd tl 1–3) nähtub, et Ake Andressoo korraldab hanketöid Mace Ehitus OÜ nimel ning on

04.05.2017. a. Mace Ehitus OÜ juhatajana palunud saata T. T. Mace Ehituse OÜ-le arve Kose,

Ravila mnt 29 välistrasside projekti eest.

43. Vaatlusprotokolli punktis 4.27 märgitud kirjavahetus (V kd tl 14–17) 2017. aasta juulis

LHV esindaja M. M. tõendab, et Ake Andressoo esines suhtluses LHV-ga Mace Ehitus OÜ

juhatajana ning arutas panga esindajaga ettevõttele laenu saamise tingimusi. Ake Andressoo

kirja kohaselt on olemas leping Kose ja Tähtvere projekteerimise ja platsitööde läbiviimiseks

ning augustis lisandub leping Türi, Veriora ja Antsla projekteerimise ja platsitööde

teostamiseks ca 1 100 000 eurot. Septembris lisanduvad ka Kose ja Tähtvere ehituslepingud.

44. Vaatlusprotokolli punktis 4.28 märgitud 10.08.2017 e-kiri (V kd tl 18), kus Vambola

Sipelgas küsib Ake Andressoolt, millal Mace Ehitus OÜ teeb järgmise arve ja akti, tõendab, et

Vambola Sipelgas oli teadlik, et Ake Andressoo tegutseb Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina.

45. Vaatlusprotokolli punktis 4.30 märgitud kirjavahetus M. V. (V kd tl 4–5) tõendab, et

Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina küsis 17.09.2017 hinnapakkumist fermide

tootmiseks ja paigalduseks kokku kolmes hoones, kaks neist Kosel ja üks Rahingel.

46. Vaatlusprotokolli punktis 4.34 märgitud Ake Andressoo (ake@mace.ee) kirjavahetus

2017. aasta oktoobris AS Swedbank esindaja H. K. (V kd tl 10–13). Kirjavahetusest nähtub

1-20-3636

panga spetsiifilistele küsimustele vastamine ja see tõendab asjaolu, et Mace Ehitus OÜ-le laenu

taotlemisega tegeles Mace Ehitus OÜ esindajana just Ake Andressoo.

47. AS LHV Pank 29.06.2018 vastuskiri (III kd tl 149–150) Mace Ehitus OÜ

arvelduskontoga seotud pangakaartide, konto volitatud kasutajate ja Mace Ehitus OÜ ning 10

Pinnasetööd OÜ sooritatud tehingute kohta tõendab, et Ake Andressoole oli väljastatud Mace

Ehitus OÜ pangakaart ja 28.10.2015 ka volitus tehinguid teha, mis oli kehtiv ka peale juhatuse

liikme kohalt tagasiastumist. Pangakaart oli väljastatud ka E. A. ning alates 19.12.2017 oli E.

A. tehtud volitus ettevõtte konto kasutamiseks. Volitus tehinguid teha oli ka M. L. alates

28.10.2015. Samuti nähtub, et Ake Andressoo on perioodil 05.09.2016–11.08.2017 sooritanud

hulga ülekandeid Mace Ehitus OÜ kontolt Pinnasetööd OÜ-le.

48. Eelnevaga on leidnud tõendamist, et Ake Andressoo juhtis ka pärast Mace Ehitus OÜ

juhatuse liikme kohalt tagasi astumist (s.o 18.11.2016) ettevõtet edasi. Seda kinnitavad eelkõige

Ake Andressoo arvutist leitud e-kirjad, millest kokkuvõtlikult nähtub, kuidas süüdistatav

korraldab Mace Ehitus OÜ poolt hankes osalemist ja alltöövõtjatega suhtlemist. Lisaks on Ake

Andressoo poolt saadetud kirjade all saatjana kirjas Ake Andressoo koos ametinimetusega

juhataja. Samuti nähtub, kuidas Ake Andressoo XXX E. A. saadab XXX ülevaatamiseks n-ö

lõpliku digitaalselt allkirjastatud hankes osalemise pakkumuse koos lisadega. Ake Andressoo

paljudel kirjadel on all telefoninumber, mis kattub süüdistusaktis tema kontaktandmetes

nimetatud telefoninumbriga. Kohtu hinnangul kummutavad need tõendid veenvalt kaitsja väite,

mille kohaselt kirju saatis tegelikult Ake Andressoo meiliaadressi kasutanud E. A..

49. Riigikohus on selgitanud, et kui juriidilise isiku juhtorgani liikme mõiste on õiguskorras

üheselt määratletud, siis äriühingu juhina saab käsitada iga isikut, kes sõltumata oma

formaalsest ametiseisundist faktiliselt juhib äriühingu tegevust. Seaduses ega kohtuotsuses ei

ole võimalik anda ammendavat loetelu tegevustest, mis võivad olla käsitatavad äriühingu

juhtimisena. Tuleb arvestada, et äriühingu tegelikul juhtimisel võivad olla läbi põimunud

formaalsed ja informaalsed alluvus- ja mõjutamissuhted. Äriühingu juhtimine võib avalduda

väga erinevates vormides ega pruugi olla seotud mingite konkreetsete protseduuridega.

Äriühingu tegelik juhtimine hõlmab nt ka ühingu organite liikmete nõustamist juhtimisotsuste

tegemisel olukorras, kus nõustaja positsiooni ja mõju arvestades on nõuannete järgimise

tõenäosus väga suur (nt juhul kui nõuandja näol on tegemist äriühingu enamusosaniku või -

aktsionäriga). Äriühingu juhtimise mõiste sisustamisel ei saa ainumääravaks kriteeriumiks

lugeda isiku ametinimetust ega isegi seda, milliseid tehinguid või muid õigustoiminguid isik

äriühingu nimel või viimasega seoses teeb, kuna erineva suuruse ja tegevusprofiiliga

äriühingute jaoks võib samasugune tehing olla väga erineva tähendusega. Äriühingu

juhtimisena tuleb mõista tavapäraselt äriühingu juhtstruktuuridele kuuluva pädevuse kasutamist

(RKKKo 29.08.2007, 3-1-1-34-07, p 7).

50. Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Ake Andressoo tegutses Mace Ehitus OÜ

tegeliku juhina. Tõendid kinnitavad, et Ake Andressoo juhtis faktiliselt ise seda äriühingut ning

samal ajal nõustas ja mõjutas ka XXX E. A. poolt tehtavaid otsuseid. Arvestades, et Ake

Andressoo puhul oli tegu endise Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmega, praeguse juhatuse liikme

XXX ning ka ettevõtte omaniku Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmega, oli tema positsioon ja

mõju Mace Ehitus OÜ-s ka pärast juhatuse liikme kohalt tagasi asutamist endiselt määravalt

oluline.

51. Süüdistuse järgmine väide on, et Ake Andressoo edastas hankedokumentide koostajale

V. L. Mace Ehitus OÜ ja tema kavandatud alltöövõtjate andmed ja referentsid. V. L. koostas

sellised kvalifitseerimistingimused, millele Mace Ehitus OÜ ning Ake Andressoo poolt esitatud

1-20-3636

alltöövõtjad ja spetsialistid vastaksid. Ake Andressoo saatis V. L. juhised ja materjalid, mille

põhjal koostas V. L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti täidetavad hanketingimused.

Mace Ehitus OÜ teadis neid tingimusi juba ette ja sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate

ja spetsialistidega. Juba enne hanke väljakuulutamist oli Vambola Sipelga teadmisel tellinud

kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud

hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti.

52. Eelnevalt on juba selgunud, et Ake Andressoo küsis V. L., kas tal oleks ka võimalik

hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. Seega selgus juba hanketingimuste ettevalmistamisel, et

Ake Andressoo soovis Mace Ehitus OÜ-ga hankes osaleda. Kuivõrd aga selline kahel toolil

istumine polnud V. L. sõnul võimalik, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme

kohalt tagasi. Tunnistaja V. L. ütlustest (dtl 612–622) nähtub veel, et hanke ettevalmistamist

alustati enne, kui oli teada, kas rahastust saadakse. V. L. esitas ka oma nägemuse sellest,

mismoodi hankeid jagada, s.t kas teha üks suur või mitu väikest hanget, esitades erinevad

variandid kas G. või A.. LEH-i otsus oli, et ajagraafikus püsimiseks ei saa teha eraldi

projekteerimishanget ja ehitushankeid. Projekteerimis-ehitushange sisaldas endas ehitustöid,

platsitöid ja projekteerimistöid. Hooldekodude ehituseks olid enne hanke väljakuulutamist

olemas ka juba teatavad projektid ja eskiislahendused, kuna see on standardprotseduur, et

kõigepealt mõeldakse välja, mida tahetakse ehitada, tehakse selle kohta eskiis, siis esitatakse

rahastamistaotlus koos eelarvega ja siis saab asuda tegutsema. Hanke ettevalmistuse jaoks

toimusid koosolekud, kus osalesid lisaks tunnistajale ka Ake Andressoo, G. T., M. M. ja võib-

olla ka Vambola Sipelgas. Kokku saadigi seetõttu, et tunnistajal oli hanke tegemiseks vaja

kvalifitseerimistingimusi, tehnilist kirjeldust kas eskiisi või ruumiprogrammina ning nõudeid

projekteerimisele. Ehituse poole pealt pidi ettepanekuid kvalifitseerimistingimuste osas tegema

Ake Andressoo. V. L. sõnul oli hankija poolt üldisemal tasandil suunis, et hange teha selliselt,

et mitte osta ainult hinda, vaid osta ka kvaliteeti ja kogemust. Tingimused said sellised, et 60%

andis hind ja 40% andis tehniline lahendus ehk eesmärk ei olnud saada kõige odavamat

pakkumist, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, kus hinnatakse nii hinda kui tehnilist

teostust. CV-d ja referentsid edastas tunnistajale Ake Andressoo. Ake Andressoo algselt

esitatud hanketingimused olid tunnistaja sõnul kordades karmimad kui need, mis lõpuks

hankesse sisse jäid. Seega leevendas tunnistaja põhjendamatuid nõudeid ja viis need

proportsiooni hea tavaga. Kokkuvõtvalt oli Ake Andressoo tunnistaja jaoks hankija meeskonna

liige ning ta ei osalenud pakkuja juhatuse liikmena pakkumuses.

53. Tunnistaja G. T. on kinnitanud, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamine Kose

ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V. L. ja A. A. koostöös (dtl 523).

54. V. L. poolt uurijale üle antud elektroonilised dokumendid, mille vaatluse kohta on

16.11.2017 koostatud ka protokoll (VIII kd tl 6–30), tõendavad, et Ake Andressoo edastas V.

L. hanketingimusi. Nimelt oli kaustas „Lõuna-Eesti Hooldekeskus“ kaust „Algandmed“ ja

selles kaust „Ake Materjalid“, kuhu olid salvestatud mh E. A. CV, M. O. CV ja referentsing

dokument pealkirjaga „Kvalifitseerimistingimused“, mille viimane muutmiskuupäev on

13.12.2016. V. L. kinnitas ka kohtus, et Ake Andressoo saatis talle need dokumendid (dtl 616–

617). Samuti leiti asjassepuutuvad dokumendid ka Ake Andressoolt tema elukohas 08.11.2017

toimunud läbiotsimise käigus kaasa võetud mälupulgalt „Intenso“ (V kd tl 28–57).

55. Dokument „Kvalifitseerimistingimused“ (VIII kd tl 23–24) kannab pealkirja

„Eelprojekti koostamise ja pinnase- ning platsitööde riigihange“ ning sellel on näha pakkujale

esitatavad nõuded. Mh nähtub dokumendi punktist 1, et „Pakkuja Projektijuht (E. A. CV) peab

olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva kolme aasta

jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt ühe lepingu, mille esemeks on vähemalt 2000 m2

1-20-3636

üldpinnaga hoolekandeasutuse hooned või Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. määruse

nr 51 „ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 11316 ja 11319 nimetatud ehitise

projekteerimise ja ehituse peatöövõtu korraldamine.“ Tähelepanuväärne on, et projektijuhi

juurde sulgudesse on juba ennetavalt märgitud E. A. nimi (originaaldokumendis punase

tekstiga). Dokumendi punktis 5 on esitatud nõuded pinnase- ning platsitööde teostajale, mille

kohaselt peavad pakkujal olema ehitamise, hoone väliste vee ja kanali trasside ehitamise ja

teedeehituse MTR-id. Seejärel on kirjas, et „MTR ide nõuded, tööde kogemus ja objektide

referents: M. O. kõrgharidus – Ehituse MTR /…/ Greeny OÜ – Teedeehituse litsents + MTR

/…/ E. A. – hoolekandeasutuste ehitus, referents.“ Lisaks on punase tekstiga dokumendi lõppu

kirjutatud küsiv märkus, et hankijal ei ole kohustust sõlmida hankelepingut ega sõlmida

hankelepingut madalaima pakkumuse maksumuse esitanud pakkujaga. Kohtul jääb nõustuda

prokuröri järeldusega, mille kohaselt kogu see dokument näitab, et Ake Andressoo nõudel tuli

pakkuja projektijuhi nõuded viia vastavusse E. A. CV ja referentsidega ning hanketingimustes

pinnase- ja platsitööde teostajale esitatavate nõuete osas tuleb arvestada kindlate isikute, nagu

M. O., Greeny OÜ ja E. A. MTR registreeringute ja referentsidega.

56. Eelviidatud protokolli lisadest nr 4-5 (VIII kd tl 25–30) nähtub, et kaustas „Ake

materjalid“ olevates alamkaustades „Köögiga ja „Köögita“ on Privaat Arhitektuur OÜ (M. M.

ja T. S.) poolt koostatud hooldekodude eskiisid, vastavalt köögiga ja köögita variandid.

Eskiisidel on märgitud kuupäevaks 01.12.2016. Seega on need koostatud enne hanke välja

kuulutamist ehk Ake Andressool olid juba enne hanke väljakuulutamist olemas tulevase hanke

tingimustes nõutud eskiisid.

57.

27.05.2020 koostatud vaatlusprotokolli käigus vaadeldud Ake Andressoo sülearvutist

leitud M. M. poolt 14.12.2016 saadetud kiri (IV kd tl 162) tõendab, et M. M., kes oli ise

hanketööde teostajaks, saatis Ake Andressoole enne hanke väljakuulutamist nõuded, mis

võiksid hankes olla, millele peab projekt vastama. Selle sama kirja on Ake Andressoo

16.12.2016 edastanud ka V. L. (VIII kd tl 83), kirjutades juurde „Allpool arhitekti viited

nõuetele“. Arvestades, et V. L. oligi LEH-i hankespetsialist ja tegeles hanketingimuste

kokkupanekuga, on selge, et Ake Andressoo edastas talle ka M. M. poolt esitatud nõuded

projektile selleks, et V. L. need hankesse sisse paneks.

58. Samas protokollis vaadeldud kirjavahetus V. L. ja Ake Andressoo vahel tõendab ka

seda, et Ake Andressool oli juba enne hanke väljakuulutamist olemas platsitööde maksumuse

kalkulatsioon (VIII kd tl 87–88).

59. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud tõenditest, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste

koostamine Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V. L. ja Ake Andressoo

koostöös. Ake Andressoo edastas V. L. tingimused, mis tuleks hankesse sisse panna ning

vastavalt sellele pani viimane ka hanketingimused kokku. Hanke ettevalmistamisel paistab

ennekõike silma asjaolu, et valmistuti selleks, et hanke võidab Mace Ehitus OÜ koostöös

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga. Hanketingimuste väljatöötamine toimus paralleelselt

Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ poolt pakkumuse ettevalmistamisega.

Dokumendid liikusid läbi Ake Andressoo, kes oli üheaegselt nii LEH-i ehitusnõunik kui ka

Mace Ehitus OÜ tegelik juht. Sellest tulenevalt oli võimalik valmistada hanketingimusi ette nii,

et hanke võidaksidki eelnimetatud osaühingud ning samal ajal pakkujatel koostada pakkumust

juba enne hanke välja kuulutamist, omades seeläbi juba ainuüksi ajalist eelist nende pakkujate

ees, kes pidid pakkumuse kokku panema lühikese aja jooksul pärast hanke väljakuulutamist.

60. Prokuratuuri järgmine sisuline väide on, et LEH-i seatud hanketingimused olid

ebamõistlikud.

1-20-3636

61. Kohtus kuulati üle mitmed inimesed, kes avasid selle hanke dokumendid ja kaalusid

pakkumise esitamist. Kaitsjad on vaidlustanud tunnistajate U. K., V. V. ja I. K. ütluste tõendina

arvestamist, kuivõrd need isikud ei teadnud kohtus rääkida ühestki tõendamiseseme asjaolust,

mida nad vahetult tajunud on, vaid nad on eelkõige andnud hinnanguid. Lisaks on tegu hankes

võitjaks osutunud Mace Ehitus OÜ konkurentidega ning seetõttu ei ole tunnistajad asjas

erapooletud. Kohtu hinnangul on eelviidatud isikute ütlused tõendamisesemega seotud – kõik

nad osalesid mingil määral väljakuulutatud hankemenetluses: I. K. tutvus hanke

dokumentidega ja seal esitatud nõudmistega, kuid otsustas pakkumust mitte esitada; U. K.

tutvus samuti hanke dokumentidega ning esitas hankijale ka küsimusi, kuid hankele ei

kvalifitseeritud ja pakkumust ei esitatud; V. V. läbi AS Eviko esitas hankes ka pakkumuse.

Seega on nad vaidlusaluses hankemenetluses vähemal või rohkemal määral ise osalenud ja

saavad rääkida oma teadmistest ja kogemusest seoses tõendamiseseme asjaoludega. Lisaks

kõigi kolme tunnistaja, kes olid seotud erinevate äriühingutega, ütlused riimuvad selles osas,

mida peetakse hangete puhul ebamõistlikuks või konkurentsi piiravaks tingimuseks. Puudub

alus arvata, et kõik kolm tunnistajat peavad mingisugust vimma Mace Ehitus OÜ või LEH-i

vastu ning sellest tulenevalt andnud ütlusi erapoolikult, nagu kaitsjad on viidanud.

62. Alates 2008. aastast riigihangetel osalenud ettevõtte Jaagor Grupp OÜ omanik ja

tegevjuht tunnistaja I. K. (dtl 656–663) sai teada Kose ja Tähtvere valla hooldekodude

põhiprojektide koostamise ja platsitööde teostamise riigihankest siis, kui 6. jaanuaril läbi

riigihangete keskkonna hankele registreerus. Pakkumuse esitamise tähtaeg oli 23.01.2017.

Tunnistaja hinnangul ei olnud 06.–23.01.2017 piisav aeg hinnapakkumuse esitamiseks, kuivõrd

tavapäraselt on ehitushangete hinnapakkumustähtaeg 4 nädalat. Ka hankedokumentides

väljendatud infost tulenevalt oli nende hinnangul see aeg liiga lühike. Dokumentides olid

spetsiifilised nõuded ettevõttele, mis sisaldasid erinevaid registreeringuid ja spetsialiste. Pluss

oli vaja hankega esitada eskiisprojektid, mis olid hindamise aluseks – nende koostamine

tunnistaja hinnangul oli ebareaalne. Hankedokumentides olid spetsiifilised nõuded ettevõttele,

mis sisaldasid 10 erinevat Majandustegevuse Registri (edaspidi ka MTR) registreeringu nõuet.

Tavapäraselt on hangetel nõutud kahte registreeringut, ehitajalt ja peaprojekteerijalt. Tunnistaja

sõnul ei ole Eestis projekteerimisettevõtteid ja ehitusettevõtteid, kes omavad kõiki neid

registreeringuid, või on selliste ettevõtete arv väga väike. Sellisel juhul tuleb sõlmida

koostöölepingud, kus kaasatakse erinevaid töövõtjaid hankesse ning see tegevus on

ajamahukas. Hanketingimustes oli ka nõue kaasata palju erinevaid spetsialiste ning tingimus,

et äriühingul oleks olemas hoolekandeteenuse hoone ehituse kogemus. Selline tingimus ei ole

mõistlik, kuna hoolekandeteenuse hooned ei ole midagi erilist, mis erineksid oma ehituslikelt

põhimõtetelt oluliselt koolimajadest, hotellidest, lasteaedadest. Arhitektile esitatud tingimus –

eelnev hoolekandeasutuste projekteerimiste nõue – ei olnud samuti tunnistaja meelest vajalik,

sest hoone projekteerimisel tuleb lähtuda seadustest ja standarditest. Mõistlik pole ka tingimus,

et platsitööde osas peab äriühingul olema just eelnev hooldekodu ehitamise kogemus.

Hindamiskriteeriumite osas toob I. K. välja selle, et tavapäraselt kasutatakse tänapäeval 100-

protsendilist hinna määratlust, selles hankes oli aga sisse toodud esitatud eskiisprojekti

hindamine, samas ei olnud hindamiskriteeriume välja toodud. See tähendab tunnistaja jaoks

seda, et hindamine oleks toimunud subjektiivselt. Eskiisi tegemiseks antud aeg oli samuti väga

lühike ja ebapiisav. Kuivõrd hanketingimused olid tunnistaja hinnangul ebamõistlikud, ei

esitanud OÜ Jaagor Grupp pakkumust. Tunnistaja möönab, et tema andmetel ei ole seadustatud

seda, mida tellija võib hindamiskriteeriumiteks kirjutada. Lisaks selgus, et tunnistaja ettevõte

on varem ka osalenud AS Hoolekandeteenuste poolt korraldatavas riigihankes, kes kasutab

samuti hübriid hindamiskriteeriume, mitte ainult hinna kriteeriumit. Tunnistaja on 16.05.2018

saatnud uurijale ka vastuskirja, milles selgitab, mis põhjustel otsustas Jaagor Grupp OÜ hankes

mitte osaleda, lähtudes hankedokumentides esitatud tingimustest (IX kd tl 2-4).

1-20-3636

63. Tunnistaja U. K. (dtl 684-687) töötas Wesico Projekt OÜ-s ja tema ülesanneteks oli

riigihangete dokumentide koostamine ja hinnapakkumiste tegemine. Ettevõte tegeles

ehitustöödega, välitorustikega, platside ja majade üldehitusega, projekteerimisega. Tunnistaja

tegeles ka Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hankele pakkumuse esitamiseks dokumentide

koostamisega. Wesico Projekt OÜ ei teinud sellele hankele pakkumist. Hankele oli esitatud ka

selliseid tingimusi, mida tunnistaja sõnul võinuks vaidlustada. Nt kui hankes oli teemaks

platside ehitus ja projekteerimine, aga nõutud oli kogemus hooldekodude ehitustöödes. Kui

hankes hoone ehitust ei nõuta, siis ei saa ka nõuda kogemust hoone ehituse põhjal. Tunnistaja

sõnul pöördusid nad ka hankija poole täpsustusega, et nõude tingimused ei vasta hanke mahule.

Tunnistaja ei mäleta, mis hankija vastas, kuid tingimusi ei muudetud ja pakkumist teha polnud

seetõttu võimalik. Seega kuigi hankijalt saadi vastus, see ei rahuldanud, sest ettevõte poleks

hankes saanud ikkagi kvalifitseeruda. Tunnistaja selgitas ka, et hanke tingimusi oleks saanud

vaidlustada ettevõtte juhatus ning tunnistaja ei tea, miks seda ei otsustatud teha.

64. Väljavõte hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 68) kinnitab, et U. K. on esitanud

hankes kaks küsimust. Esimeses küsimuses on juhitud hankija tähelepanu asjaolule, et

käesoleva hanke mahus ei teostata vastava hoone ehitustöid, vaid platsitöid ning hankes esitatud

nõuded varasema ehituskogemuse osas hanketeate punktides 6 ja 8 on põhjendamatud. V. L.

on sellele vastanud 17.01.2017, et platsitööde teostamine on osa hooldekodu ehitustöödest ning

pakkuja on kohustatud koostama ka põhiprojekti tasandil lahendused planeeritavatele

hooldekodudele, mistõttu on varasema töökogemuse nõue põhjendatud. Teises küsimuses palub

U. K. põhjendamatu nõue objektijuhi varasema hoone ehitustöö kogemuse osas eemaldada,

kuna tööde mahtu ei kuulu hoone ehitustööd vaid hoone projekteerimistööd. V. L. 18.01.2017

antud vastusest selgub, et objektijuhi kvalifitseerimisel loevad nad sarnaseks objektiks

analoogse komplektsusega platsitööde teostamist (hoonete ja platside aluste ettevalmistus, vee-

ja kanalisatsioonitorustike, elektrivarustuse ja sidevarustuse rajamine). Lisaks on oluline, et

pakkujal oleks varasem kogemus hankelepingu eeldatava maksumusega töö teostamisel, st

maksumusega vähemalt 500 000 eurot.

65. Tunnistaja V. V. (dtl 641-655) tegutses aastatel 2016-2017 AS Eviko müügijuhina ning

ta oli seal hangete eest vastutavaks isikuks. Tegutseti peatöövõtjana ning aastas osaleti

keskmiselt 30-40 hankel. Tunnistaja sõnul tuli hanketeade (Kose ja Tähtvere hooldekodude

projekt) 2016. aasta detsembris ning hankedokumendid laadis ta alla Riigihangete registrist.

Hanke maht ei olnud suur, aga hanketingimused ei olnud tavapärased ja proportsionaalsed.

Tavaliselt nii detailselt nagu selle hanke puhul, küsitakse suurematel hangetel, kus on vastutus

suurem nii maksumuselt kui ehitustehniliselt tööde teostamise osas. Antud juhul oli vaja

teostada ainult projekteerimistööd ja platsitööd, mis ei kvalifitseeru suure riskiga tööde hulka.

Tavapäraselt ei küsita sellise mahuga tööde puhul sedavõrd suurt spetsialistide hulka ja nende

andmeid, kuid lõpuks on see siiski hankija vaba valik iseenesest, kuidas ta neid andmeid küsib.

Tavaliselt selgub väiksemate objektide puhul alltöövõtja alles pärast pakkumuse esitamist, aga

selle hanke puhul nõuti tööde teostajaid nimeliselt ja ka nende isikulisi CV-sid. Seoses

projekteerimistöödega kasutas Eviko alltöövõttu. Hankes olid ka projekteerimisfirmale

erinõudmised - referentstööd pidid olema hoolekandeasutuse teostatud tööd ning nt haiglad ja

muud avalikud hooned ei sobinud. Tunnistaja küsis hankes, et kas haigla ehitamise kogemus

ka sobib ning hankija kinnitas, et peab olema hoolekandeasutuse kogemus. Tunnistaja sõnul ei

olnud selline tingimus põhjendatud, kuivõrd nt haigla ehitamine on oluliselt keerukam. Ka

platsitöödel pole tunnistaja sõnul oluline, mis hoone ehitamist ette valmistatakse. Hankes olid

hindamiskriteeriumid toodud protsendiliselt, et mitu protsenti hindamispunktidest miski osa

annab, aga nende protsentide sees jäi pakkujale arusaamatuks, kuidas neid punkte tegelikult

antakse. Tunnistaja jaoks polnud need kriteeriumid arusaadavad. Tavapäraselt, kui hankija

määrab muid tingimusi peale maksumuse, siis muud tingimused on kirjas mitte protsendiga,

1-20-3636

vaid arvuliselt, nt kas referentstööde pikkus arvuliselt. Hanketingimustes olnud hindamise

metoodika võimaldas eelistada ühte lahendust teisele ilma konkreetse põhjenduseta. Samuti ei

olnud mõistlikud hankes antud tähtajad nõutud joonise koostamiseks ning ka

projekteerimistööde jaoks. AS Eviko siiski osales hankes, kuid nad ei kvalifitseerunud.

Tunnistaja selgitas ka, et ei teinud hankijale ettepanekut pakkumuse esitamise tähtaja

pikendamiseks, kuivõrd hankija ei olnud tema hinnangul pakkujate suhtes vastutulelik.

Tunnistaja ka ei vaidlustanud hanget, kuivõrd leping sõlmiti nii kiirelt ning aega

vaidlustamiseks ei jäänud. Lisaks märkis ta, et on ka varasemalt olnud selliseid hankeid, kus on

olnud sarnaseid küsimusi ning siis hankija on need tingimused uuesti üle vaadanud. On ka nii

olnud, et hankija pole nõustunud tingimusi muutma, aga siis on küsitud aega juurde ning

reeglina on seda antud.

66. Tunnistaja ütlusi kinnitab väljavõte hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 69), kus on

hankega seoses esitatud küsimused ja vastused. Tõendist nähtub, et esiteks on AS Eviko

esindaja V. V. 17.01.2017 küsinud, kas varasema referentstööna on sobiv haigla ja muud

raviasutused ning saanud selle peale V. L. eitava vastuse, kuivõrd haigla ei ole käesoleva

hankelepingu objektiks. Lisaks on Eviko esindaja A. L. 20.01.2017 viidanud mahuka

eskiisprojekti valmimise ja platsitööde projektide valmimise ebareaalsetele tähtaegadele ning

palunud projekteerimise tähtaega pikendada 3 kuu võrra. AS Eviko esindajale on V. L.

23.01.2017 vastanud, et eskiisprojekt peab vastama hankedokumentides kirjeldatule, ehitusloa

taotlemiseks piisab üldjuhul ka eelprojektist ning projekteerimistööde tähtaega pikendada

võimalik ei ole.

67. Tunnistaja V. L. sõnul (dtl 618-621) ei kvalifitseerunud AS Eviko pakkumine, kuna neil

oli jäetud spetsialistid esitamata ja puuduolevate dokumentide hulk oli suur, sh puudus ka

tehniline lahendus. Isegi kui see oleks kvalifitseeritud, ei oleks saanud nende pakkumust

vastavaks tunnistada. Kuivõrd hanke puhul oli jäetud ka läbirääkimiste võimalus, siis oleks

teoreetiliselt olnud võimalik lasta hanke raames peetavate läbirääkimiste käigus Evikol

puudused kõrvaldada. LEH-i esindajad olid tunnistaja sõnul sellest võimalusest ka teadlikud,

kuid nad ei soovinud läbirääkimisi pidada, sest pakkumus oli nii sisutühi. Kõigil olid tunnistaja

väitel võrdsed võimalused 3 nädalaga oma pakkumine kokku panna. Kui üks paneb kokku ja

teine ei pane, oleks see teatud määral ebavõrdne kohtlemine, et anda teisele pakkujale veel aega

juba hinda teades pakkumise kokkupanekuks. Seoses hanketingimustega julges tunnistaja väita,

et 99 protsenti hangetest tehakse ikkagi niimoodi, et küsitakse varasema spetsiifilise objekti

kogemust. Kui ehitad hooldekodu, siis küsitakse hooldekodu ehitamise kogemust, tee puhul tee

kogemust. Läbi selle saadakse parem kvaliteet. Kuigi maja on maja, on hooldekodude puhul

sisustus, ventilatsioon, väljakutsesüsteemid siiski spetsiifilised, mida nt sealauda ehitaja ei

pruugi teada. Tunnistaja ei lasknud enda hinnangul läbi põhjendamatult karme tingimusi, vaid

kõik nõutud tingimused olid hankega seotud ja vajalikud.

68. Hanke kvalifitseerimise kontrolli tulemuste kohaselt Mace Ehitus OÜ ja

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus nr 125374 vastab kõigile hankes esitatud

tingimustele (II kd tl 94-98). Samuti nähtuvad need tingimused, millele AS Eviko pakkumus nr

124612 ei vastanud (II kd tl 90-93), sh puudusid elektritööde, nõrkvoolu ja küttesüsteemide

spetsialistid, arhitekti CV-st ei nähtunud nõutavat kogemust ning tehnilise pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavust tõendati kasutades teise isiku näitajaid, kelle allkiri

pakkumuses osalemise kohta puudus. Kuivõrd Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise

Büroo OÜ pakkumus oli ainus, mis kvalifitseerus, osutusid nad ka hanke võtjaks.

Punktisummade koondtabelist nähtub, et nende pakkumus sai maksimaalse võimaliku

punktisumma, s.o 100 punkti (II kd tl 100).

1-20-3636

69. Süüdistuses heidetakse ette raskesti täidetavate hanketingimuste kasutamist

hankemenetluses. Kaitsjad väidavad, et see on väga üldine määratlus ning prokurör ei ole välja

toonud, milliseid need konkreetsed „rasked“ tingimused olid ning kas nende tingimuste

lisamine on ka kuidagi vastuolus RHS-ga. Kohus märgib, et hanke nr 181441 tingimused

nähtuvad 17.05.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus vaadeldud e-riigihangete

keskkonnas asuva hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 65-179). Tunnistajate ütlustest

kogumis tuleb välja, et ebamõistlikuks peeti eelkõige järgnevaid tingimusi: ebapiisav aeg

pakkumuse esitamiseks; spetsiifilised nõuded ettevõttele seoses erinevate MTR registreeringute

paljususega ning suure hulga spetsialistide kaasamisega; varasem hoolekandeteenuse hoone

projekteerimise

ja

ehitamise

kogemus,

sh

ka

platsitööde

puhul;

subjektiivsed

hindamiskriteeriumid.

70. Hange kuulutati välja 29.12.2016 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 23.01.2017 ehk

kokku oli aega 25 päeva. Hanke planeeritud ajagraafikust (II kd tl 39 p) selgub, et lepingu

sõlmimine pidi toimuma 01.02.2017, alustamiskuupäev pidi olema 06.02.2017, hooldekodu

tüüplahenduse eskiisprojekt pidi valmis olema 01.03.2017, platsitööde projektid koos

ehitusloaga 10.03.2017, platsitööde teostamine 30.04.2017, põhiprojektide täiendamine ja

ehitusloa taotlemine 30.06.2017. Kohtu hinnangul näivad pakkumise esitamiseks seatud

ajaraamid kõrvaltvaatajale ebamõistlikud. Hange kuulutati välja mõned päevad enne

aastavahetust ning arvestav osa selle tähtajast kulges koolivaheaja puhkuste perioodis.

Loomulikult võib vaielda selle üle, milline on see aeg, mille jooksul peaks suutma pakkumise

koostamiseks vajalikud toimingud teha. Mõistlik hankija, kes soovib päriselt osa saada

hankemenetluse eelistest ja võimalusest saada parim pakkumine, selliste ajakriteeriumitega

võimalike pakkujate lisandumist ei piira. Menetluses viidati küll sellele, et hankega oli kiire,

sest objekt pidi valmis saama 2018. aasta lõpuks. Kohus ei täheldanud ühtegi tegelikku põhjust,

miks ei saanud hanget välja kuulutada varem. Ainus põhjus näis olevat see, et varem ei

valminud LEH-i tellitud eskiisprojekt, mida Mace Ehituse OÜ kasutas oma pakkumise

tegemisel. 12.12.2016 ehk paar nädalat enne hanke väljakuulutamist on M. M. saatnud e-kirja

T. V. (arhitekt, Kose Vallavalitsus) ja G. T., milles ta esitab juba korrigeeritud eskiisi Kose

hooldekodude kohta.

71. Hanketingimuste kohaselt pidi pakkuja omama majandustegevuse registris kümmet

erinevat registreeringut (vt II kd tl 52), mida tunnistajate sõnul on ilmselgelt palju. Pakkumuse

kvalifitseerimise kontrolli tulemuste dokumendist nähtuvalt vastas Mace Ehitus OÜ sellele

tingimusele (II kd tl 95 p). Lisaks on tunnistajad ette heitnud liiga suurt kaasatavate

spetsialistide arvu (projektijuht, objektijuht, projekteerimistööde juht, arhitekt, elektritööde

spetsialist, nõrkvoolu spetsialist, küttesüsteemide spetsialist ja sisekujundaja) ning spetsiifilisi

nõudmisi neile. Sh tuli esitada spetsialistide CV-d. Lisaks oli hankes tingimused varasema

kogemuse kohta. Täpsemalt pidi pakkuja olema vähemalt 2 lepingu raames teostanud

peatöövõtjana käesoleva riigihankega sarnase objekti projekteerimistööd vähemalt eelprojekti

staadiumi mahus. Nn sarnaseks objektiks loetakse hoolekandeasutuste hooned. Objektijuhi

puhul oli nõutud, et ta oleks vähemalt ühe projekti raames ehitanud käesoleva riigihankega

sarnase objekti, arhitekt pidi omama kogemust vähemalt 2 sarnase objekti projekteerimistöö

teostamisel. Tunnistaja V. L., kes on hankespetsialist, kinnitas, et valdav osa hangetest tehakse

nii, et nõutakse varasema spetsiifilise objekti kogemust. Ehk kui ehitada hooldekodu, siis

küsitakse ka hooldekodu ehitamise kogemust. Samas on teised tunnistajad nimetatud nõuet

kritiseerinud ning neile on arusaamatu, miks peaks nt platsitööde teostajal olema varasem

hooldekodu ehitamise kogemus.

72. Ehitamine ja projekteerimine on kõrge riskiga eriteadmisi nõudvad valdkonnad ning

sarnase kogemuse nõudmine ei pruugi olla liiast. Praegusel juhul aga nõuti väga spetsiifilisi

1-20-3636

varasemaid kogemusi ja suurt registreeringute arvu. Teised samal alal tegutsejad ei pidanud

seda põhjendatuks. Kaitseversioonides kohtu ette toodu mõistliku kõrvaltvaataja aspektist

nõudmistele põhjustele veenvust ei lisanud. Küll aga piirasid need nõuded LEH-i võimalusi

saada hankemenetluses mitmeid pakkumisi.

73. Hanke nr 181441 pakkumuse hindamise kriteeriumitest (II kd tl 14, 23-24) nähtub, et

hindamismetoodika oli järgmine: pakkumuses näidatud projekteerimistööde hind ning

platsitööde hind on kumbki osakaaluga 30% (kulu: automaatne hindamine – vähim on parim).

Tehnilised hindepunktid olid osakaaluga 40% ning hinnati kvaliteeti. Tehnilised hindepunktid

antakse koos pakkumusega esitatava hooldekodu ruumilise lahenduse (köögita ja köögiga) eest,

hinnates nii ruumide paigutust, funktsionaalsust kui ka kasutusmugavust. Eeltoodut hindab

hankija. Kohus märgib, et kuigi tunnistajate ütlustest tuleneb, et üldjuhul hinnatakse selliste

hangete puhul ikkagi ainult hinda ning käesolev hindamismetoodika on väga subjektiivne,

tuleneb nt I. K. ütlustest, et ka AS Hoolekandeteenused kasutab sarnast hübriid

hindamiskriteeriumite süsteemi oma hangetel. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, et sellist

hindamismetoodikat ei oleks LEH tohtinud hankes kasutada, mistõttu ei saa valitud

hindamiskriteeriume raskeks või ebamõistlikuks pidada. Küll aga tuleb siit välja, et selline

hindamismetoodika andis selge eelise pakkujatele Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise

Büroo OÜ. 40% hindamiskriteeriumitest moodustas pakkuja poolt esitatav tehniline lahendus,

s.o köögiga ja köögita hooldekodude eskiisid, mis nagu juba varem tuvastatud, olid nimetatud

äriühingutel eelnevalt teostatud, tellijaga läbi räägitud ja pakkumusega koos esitamiseks

valmis. Hankele kvalifitseerus vaid üks pakkuja, kelle pakkumine vastas 100% kõikidele

tingimustele – see oli Mace Ehituse OÜ.

74. Kaitsjad käsitlevad kõiki eeltoodud aspekte eraldi ning märgivad, et üheski neis ei ole

midagi seadusevastast. Asjaolusid eraldivõetuna, muust informatsioonist lahus hinnates võib

see isegi nii olla. Kohus hindab tõendeid kogumis. A. Andressoo selgelt väljendatud soov ise

hankel osaleda, vaatamata juhatuse liikme vahetusele jätkuv tegutsemine pakkumise teinud

ühingu esindajana, juba ette valmis tehtud töö kasutamine pakkumise tegemisel, hanke lühike

tähtaeg ja nõuete spetsiifilisus viitab üsna üheselt sellele, et süüdistatavad tegutsesid eesmärgil,

et hanke võidaks Mace Ehituse OÜ.

75. Nagu juba eelnevalt tuvastatud, esitati hankes nr 181441 kaks pakkumust. AS Eviko

pakkumuse dokumentidest (II kd tl 73-80) nähtuvalt oli pakkumuse summa 477 960 eurot koos

käibemaksuga (s.o 379 333,33 + 5 protsenti varu + km). Mace Ehitus OÜ ja

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ ühispakkumuse (II kd tl 81-88) maksumus oli 664 076,70

eurot koos käibemaksuga (s.o 527 045 + 5 protsenti varu + km). Kohtule on esitatud LEH-i

25.01.2017 juhatuse koosoleku protokoll (II kd tl 105-106). Koosolekust on osa võtnud juhatuse

liikmed Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani ning koosolekul otsustati kvalifitseerida

ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ ning jätta pakkujana

kvalifitseerimata AS Eviko. Põhjendused, miks AS Eviko kvalifitseerimata jäeti, olid

järgmised: tehnilise pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks kasutati

teise isiku (OÜ Arhitektrum) näitajaid, kuid puudus alltöövõtja allkirjaõigusliku isiku poolt

allkirjastatud

kinnitus

pakkumuses

osalemise

kohta.

Lisaks

puudusid

kvalifitseerimistingimustele vastavad varasemad projekteerimistööd sarnasel objektil.

Pakkumusele lisatud arhitekti ja sisekujundaja CV-dest ei nähtu samuti nõutud varasemat

kogemust. Puudu olid allkirjastatud kinnitused arhitekti ja sisekujundaja osalemiseks

hankelepingu täitmisel. Ka puudusid pakkumuse koosseisust elektritööde, nõrkvoolu ja

küttesüsteemide spetsialistide CV-d.

1-20-3636

76. Kohus nõustub siinkohal süüdistuses tehtud vahejäreldusega, mille kohaselt Vambola

Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid hankes võrdselt,

ei tegutsenud läbipaistvalt, proportsionaalselt ning kasutasid väljakuulutatud hankes väga

spetsiifilisi ja raskeid kriteeriume. Süüdistatavad ei taganud konkurentsi efektiivset

ärakasutamist ja ei vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning läbi nende ka

LEH ei pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse §-st 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning

rikkusid kõiki RHS § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid.

(B)

77. Järgnevalt leiavad käsitlemist süüdistuse etteheited, mille kohaselt Mace Ehitus OÜ tegi

hankes kõrgendatud hinnapakkumise ja esitas teostatud tööde aktides valeandmeid.

78.

30.01.2017 sõlmisid LEH (esindaja Vambola Sipelgas) ja ühispakkuja Mace Ehitus OÜ

ja Privaatprojekteerimise OÜ, keda esindas ühispakkuja juhtliige Mace Ehitus OÜ (E. A.)

lepingu Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamise ja platsitööde kohta

(II kd tl 107–113). Lepingust nähtuvalt oli töövõtja poolt teostatavate tööde maksumuseks

664 076,70 eurot koos käibemaksuga. 13.06.2017 on Vambola Sipelga ja E. A. poolt

allkirjastatud dokument pealkirjaga „Töövõtulepingu muudatus nr. 1“, millega suurendati tööde

teostamise maksumust seoses lisatööde teostamise vajadusega 789 624,84 euroni koos

käibemaksuga. Lisatöödeks olid: ümberprojekteerimistööd, Tähtvere sidekanalisatsiooni

rajamine, Kose elektriliini ümbertõstmine, Kose reostuse likvideerimine ja Kose kändude

juurimine. Nimetatud lisatöödeks pidi kokku kuluma 157 170,84 eurot (II kd tl 114–116).

Kuivõrd struktuuritoetuse määr oli 74% abikõlbulikest kuludest, pidi LEH-i omafinantseering

olema vähemalt 26% ehk 205 302,46 eurot.

79. Süüdistusteksti kohaselt oli tööde maksumus Ake Andressoo ja Vambola Sipelga

kokkuleppel määratud suuremas summas (edaspidi nimetatud ka kui suurendatud maksumus)

kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses töid teostama. Hanketööde maksumust

suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-le välja

lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud

maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-le, saaks hanketööd teostatud ainult toetussummade

arvelt. Kuigi Mace Ehitus OÜ esitatud pakkumus oli ligi 200 000 eurot kõrgem kui teine hankes

tehtud pakkumine, seda küsimust üldse ei arutatudki ning Vambola Sipelgas sõlmis ülikiiresti

pärast hanketulemuste selgumist Mace Ehitus OÜ-ga ka lepingu. LEH-i poolt ei antud hankes

väga olulisel määral soodsama pakkumuse teinud AS-le Eviko ühtki võimalust oma pakkumuse

täiendamiseks ega näidatud üles vähimatki huvi edasiste läbirääkimiste vastu.

80.

09.05.2018 asitõendite vaatlusprotokoll (V kd tl 58–61) kajastab Ake Andressoo

elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlust. Vaatlusprotokolli juures on käsikirjalised

paberid (V kd tl 180–181), mis viitavad tugevalt sellele, et Ake Andressoo pidas arvestust

hankelepingus toodud tööde hindade üle ja samas ka arvestust tööde tegelike hindade üle.

Esimesel paberil (tl 180) on kirjas kuupäev 26.03.2017 ja „Proj. + Platsitööd“. Kose ja Rahinge

kohta on kirjas, et täna lepingus on 664 076 eurot. Lehe allosas on kirje „raha eelarvest“, mille

järel loetelu: liitumised 652 800 eurot, projekteerimised 165 000 eurot, teed ja platsid 1 600 000

eurot ja ehitus 6 655 112 eurot, s.o kokku 9 072 912 eurot. Seejärel on kirjutatud, et ehituseks

täna on 7 004 012 eurot. Lehe teisel küljel on pealkiri „Tegelikud kulud“ ja selle all loetelu:

projektid 120 000, Kose 65 000 + km, Tähtvere 40 000 + km, Tiiri 80 000, Antsla 80 000,

Veriora 60 000. S.o kokku koos käibemaksuga 534 000 eurot. Järgmiseks on rida „Raha on

1 864 000“ ja seejärel „jääk“ 1 330 300. Jääk on omakorda jaotatud kaheks: 640 000 ja 690 000.

1-20-3636

Viimase summa juures on ka märge MC ning see summa on omakorda jaotatud kaheks:

320 000, mille juures on märge A ja 370 000 mille juures on märge MC. Teisel paberil (tl 181)

on pealkiri „Kose/Kulli teed ja platsid 24.02.17“. Mh on seal kirjas, et platsitööd lepingus Kose

puhul on 333 + km = 400 ja Kulli tee puhul 166 + km = 200. Järgmiseks on kirjas, et tegelik

kulu Kose puhul on 75 ja Kulli tee puhul 45. Ake Andressoo keeldus kohtuistungil ütluste

andmisest (dtl 881–882) ning talle selle arvepidamise kohta küsimusi esitada ei olnud võimalik.

Süüdistataval on õigus ütlusi anda või sellest keelduda ning õiguse kasutamine ei saa olla isikule

vähimalgi määral ette heidetav. Samas tuleb selgitusi mitte andnud süüdistataval leppida

sellega, et kohus rajab otsuse olemasolevale tõendite kogumile.

81. Tunnistaja P. T. (OÜ Greeny esindaja) sõnul (dtl 716–731) tegeleb nende ettevõte

heakorra- ja ka platsitöödega. Tunnistaja ise osales alltöövõtjana hinnapakkumiste koostamisel

seoses Kulli tee 5d ja Kulli tee T 1 (Rahinge) platsitöödega. Mace Ehituse OÜ poolt küsis

hinnapakkumist Ake Andressoo, kuid leping sõlmiti hiljem Pinnasetööde OÜ-ga. Lisaks küsis

samade tööde teostamiseks hinnapakkumist ka AS Eviko. Tunnistaja sõnul tehti enam-vähem

sarnased hinnapakkumised mõlemale, võib olla kuni 1000-eurone hinnaerinevus lõppsummas.

Mace Ehitus OÜ-le tehti hinnapakkumine summas 31 569 eurot pluss käibemaks. Sellele

lisandusid täiendavad tööd mõne tuhande euro ringis. Tunnistaja on ka selgitanud, et tema on

alltöövõtja ning peatöövõtja paneb tavaliselt alltöövõtja tehtud hinnapakkumisele veel teatava

summa juurde. See, kui palju juurdehindlust tehakse, oleneb pakkujast ning võib tunnistaja

sõnul olla mõnel juhul 10% ja mõnel juhul lausa 50%. OÜ Greeny on 06.02.2018 vastuskirjaga

edastanud uurijale ka erinevad alltöövõtuga seotud dokumendid (IX kd tl 13–50), kuhu on mh

lisatud ka Mace Ehitus OÜ-le tehtud hinnapakkumine summas 37 883,70 eurot koos

käibemaksuga (IX kd tl 27) ja AS-le Eviko tehtud hinnapakkumine summas 39 126 eurot koos

käibemaksuga (IX kd tl 28). Mõlema hinnapakkumise objektiks on Kulli tee 5D ja Rahinge

platsitööd ning ka tehtavate tööde loetelu ja mahud on samad.

82. Prokurör väidab, et kui AS Eviko peatöövõtjana tegi hinnapakkumise ja märkis seal

Tähtvere platsitöödeks 64 608,33 eurot (VIII kd tl 40), siis Mace Ehitus OÜ, kes oli saanud

OÜ-lt Greeny isegi soodsama pakkumise, tegi hankes peatöövõtjana samade tööde osas ligi

kolm korda kõrgema hinnapakkumise summas 166 815 eurot (VIII kd tl 46). Nt üldkulude

(projektjuhtimine, kindlustused, tagatised, infotahvlid jne) maksumuseks on AS Eviko

määranud 7 502,33 eurot, samas kui Mace Ehitus OÜ on samadeks kulude maksumuseks

märkinud 24 000 eurot. AS Eviko esindaja V. V. sõnul võeti pakkumuse koostamisel aluseks

alltöövõtu hinnapakkumine ning lisati sellele ka Eviko poolsed objekti juhtimis- ja üldkulud

ning kasum. Tunnistaja sõnul oleks selle hinnaga (64 608 eurot) suudetud hanketööd teostada

ning ka kasumit teenida (dtl 644–645). Ka tunnistaja I. K. (Jaagor Grupp) sõnul lisatakse

tavapäraselt alltöövõtjate hindadele ettevõttekulud, objektikulud, kindlustus ja kasum.

Eelnimetatud lisandunud kulud moodustavad üldjuhul tööde kogumaksumusest 10–15% (dtl

660). Kohus ei sea vähimalgi määral kahtluse alla kaitsjate väidet, et iga ettevõtja määrab oma

kasumimarginaali ise. Samas turumajanduse tingimustes kujuneb välja mingi vahemik, mille

korral on veel võimalik konkurentsis püsida. Tavapärasest kõrgem kasumimarginaal on üks

asjaolu, mis viitab sellele, et ehitustööde kokkulepitud hind ei pruukinud vastata tegelikele

kokkulepetele.

83. Sarnaselt kõrgendati hindu ka Kose hooldekodu lammutus- ja platsitöödel, kus

alltöövõtjana tegutses Lustrum Teenused OÜ, kellega Pinnasetööde OÜ (Ake Andressoo) oli

sõlminud töövõtulepingu (IX kd tl 53–55). Lustrum Teenused OÜ poolt teostatud tööde aktid

(IX kd tl 56–60) ja Pinnasetööd OÜ-le esitatud arved (IX kd tl 61–65) tõendavad, et alltöövõtu

eest Kose objektil pidi Pinnasetööd OÜ maksma kokku 166 911 eurot. Samas näitab Mace

Ehitus OÜ pakkumuse juurde kuuluv töömahuloend Kose platsitööde kohta (VIII kd tl 47), et

1-20-3636

tööde maksumus (ilma ehitustöödeta) on kokku 273 030 eurot, kusjuures pole töömahuloendis

sees lisatöid seoses reostunud pinnasega, mis ilmnesid alles hiljem ning mille teostamise hind

on samuti Lustrum Teenuste OÜ poolt esitatud tööde maksumuse hulgas. Nt üldkuludeks

(projektijuhtimine, kindlustused, tagatised, infotahvlid) on töömahuloendi kohaselt arvestatud

56 000 eurot.

84. LEH on tellinud ka maksumusekspertiisi (XII kd tl 95–175) Kose ja Tähtvere objektide

osas. Ekspertiisi on teostanud T. R., kes on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste

ekspertiiside, põhivarade hindamise ekspertiiside ja finantsekspertiiside valdkonnas (XIII kd tl

98). Ekspertiisi tulemusena selgus, et: 1) valdav osa arvetel/dokumentidel kirjeldatud Kose ja

Tähtvere valla erihooldekodude projekteerimis- ja platsitööde mahust ja ulatusest

(käibemaksuta summas 658 021 eurot) vastab ehitusdokumentides kajastatud ning tegelikult

teostatud mahtudele ja ulatusele kokku käibemaksuta summas 719 206 eurot; 2) kõik

ehitusdokumentides kirjeldatud tööd on olnud vajalikud projekti elluviimiseks ja kõik

muudatustööd olid ettenägematud ja ilma nendeta ei oleks planeeritud asukohtadesse hoonete

rajamine võimalik; 3) Kose ja Tähtvere erihooldekodu projekteerimise pakkumisehinnad koos

muudatusega kokku 54 990 eurot on oluliselt alla turupõhiste projekteerimishindade; Tähtvere

erihooldekodu ehitusdokumentides kajastatud platsitööde maksumus koos muudatustega kokku

163 948 eurot vastab keskmisele turuhinnale; Kose erihooldekodu ehitusdokumentides

kajastatud platsitööde maksumus koos muudatustega kokku 439 083 eurot on alla keskmist

turuhinda. Prokurör on seisukohal, et see ekspertiis ei vasta ka kõige minimaalsematele

ekspertiisiaktile esitatud nõuetele. Arusaamatuks jääb, millistele andmetele ekspert tugineb,

tehes järelduse keskmise projekteerimishinna kohta. Ekspert on teinud pealiskaudse järelduse,

et hinnapakkumises esitatud esialgne projekteerimistööde maksumus on alla turupõhise

projekteerimishinna, sest projekteerida tuli 3 hooldekodu hoonet. Ekspert ei ole seejuures

vähimalgi määral analüüsinud seda, kas ja millisel määral oli tema poolt hinnatavate projektide

näol tegemist tüüpprojektiga, mis näeb ette sarnased lahendused mitmele hoonele.

Eelprojektide ja põhiprojektide koondmaksumust ei ole ekspertiisiakti põhiosas hinnatud.

Ehitustööde maksumuse hindamise aluste kohta on ekspertiisiaktis üks lause: ehitustööde

maksumuse vastavus on hinnatud eksperdi ehitushindade andmebaasi alusel. Prokuröri sõnul

pole võimalik aru saada, millise metoodika alusel on ekspert turupõhise hinnani jõudnud, mis

andmetega või hindadega konkreetseid ehitushindu võrrelnud.

85. Kohus võtab ekspertiisiakti sisu teadmiseks, nõustudes samas prokuröri kriitikaga

järelduste kontrollitavuse suhtes. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, millistele

tingimustele peab ekspertiisiakt vastama (vt nt RKKK o07.11.2016, 3-1-1-82-16, p 8; RKKKo

29.11.2010, 3-1-1-79-10, p 12.1-12.2; RKKKo 28.04.2009, 3-1-1-32-09, p 8.2-8.3).

Kokkuvõtvalt on rõhutatud, et ekspertiisi käigu ja eksperdiarvamuse kujunemise jälgitavuse ja

kontrollitavuse tagavad KrMS § 107 lg 3 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt

tuleb ekspertiisiaktis obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise

andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nagu kaitsjad on kogu menetluse kestel läbivalt

väitnud, määrab iga ettevõtja oma kasumimarginaali ise ning sellest tulenevalt on sama töö

tegemiseks võimalik põhjendatuks lugeda üsnagi erinevaid hindu. Kohus ei hinda siiski mitte

üksikut tõendit, vaid tõendite kogumit (RKKKo 12.10.2006, 3-1-1-88-06, p 11). Nii rajabki

kohus oma lõppjäreldused kõigile tõenditele, mis kajastavad toetuse saamise taotluses märgitud

numbriteni jõudmise tagamaid.

86. Kohtu hinnangul näitab Mace Ehitus OÜ sedavõrd erinev ja tegevusala tavapärasest

tunduvalt suurema kasumimarginaaliga hinnapakkumise tegemine mh, et ei tuntud mingit

muret sellepärast, et äkki kõrge hinna tõttu hanget ei võideta. Kuivõrd juba enne hanke

korraldamist oli teada, et Mace Ehitus OÜ selle võidab ehk nad ei pea muretsema konkurentide

1-20-3636

tehtud hinnapakkumuste pärast, oli vaba voli alltöövõtjate tehtud pakkumised mitmekordistada.

On raske uskuda, et Mace Ehitus OÜ oleks sellise pakkumise teinud ka ausalt ja läbipaistvalt

korraldatud hankes.

87. Süüdistusteksti kohaselt sõlmisid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ hanke

platsitööde teostamiseks alltöövõtulepingu, mille sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i

poolt makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st

Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-le toetuse raames

omafinantseeringu tasumiseks. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas summas

koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast,

millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga

kokkuleppele hanketöid teostama.

88. Kohus on tuvastanud, et 06.02.2017 on sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr 170201 (V

kd tl 98–112) Mace Ehitus OÜ (töövõtja) ja Pinnasetööde OÜ (alltöövõtja) vahel. Esimest

äriühingut esindas E. A. ja teist Ake Andressoo. Lepingu objektiks on Kose vald, Kose, Ravila

mnt 29 ja Tähtvere vald, Rahinge küla, Kulli tee 5d ja Kulli tee T-1 asuvate kinnistuste piires

lammutustööd ning teede ja platside aluste ehitustööd. Alltöövõtu lõpetamise täieliku ja

puudusteta lõpetamise tähtaeg on 20.04.2017. Töövõtutasu on lepingu kohaselt 350 136 eurot,

millele lisandub käibemaks (s.o 420 163,20 eurot koos km-ga). Teostatud tööde aktidest (V kd

tl 113–114) nähtuvalt tuli teostada ka erinevad lisa- või muudatustööd, mistõttu oli alltöövõtu

eest lõplikult makstav tasu 578 803,20 eurot koos käibemaksuga.

89.

28.11.2019 vaatlusprotokoll (VII kd tl 89–236) kajastab Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööd

OÜ raamatupidamisdokumentide, arvelduskontode ning Ake Andressoo sülearvuti kõvakettalt

leitud materjalide vaatlust. Arvelduskontode väljavõtted on vaatlusprotokolli lisas – DVD-

plaadil nr 7A (VIII kd tl 4). Protokolli lisana on juures ka hankega nr 181441 seotud arvetest

tehtud koopiad:

90. Mace Ehitus OÜ poolt on perioodil 08.02.2017-31.07.2017 LEH-le esitatud

hanketöödega seonduvalt 7 müügiarvet (A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-

170503, A-170603 ja A-170703) kogusummas 761 447,64 eurot koos käibemaksuga (VII kd tl

99–105). Lisaks nähtub LEH-i arvelduskontolt, et LEH on tasunud ajavahemikul 12.01.–

23.04.2018 arve nr A-180102 eest summas 28 177,20 eurot (VII kd tl 161, VIII kd tl 4). Seega

kokku on Mace Ehitus saanud LEH-lt hanke nr 181441 tööde eest 789 624,84 eurot.

91. Mace Ehitus OÜ arvelduskontolt nähtub, et perioodil 28.02.–15.08.2017 on Mace

Ehitus OÜ tasunud Pinnasetööde OÜ-le 7 arve (VII kd tl 106–112) alusel kokku 575 023,20

eurot (VII kd tl 162–163, VIII kd tl 4). Lisaks nähtub nimetatud arvelduskontolt, et perioodil

03.03.–28.11.2017 on Mace Ehitus OÜ tasunud teistele selle hankega seotud alltöövõtjatele

(AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal, Tartekplus AS, Knitser OÜ, Privaatprojekteerimise

Büroo OÜ, Leeditehas OÜ, Greeny OÜ, Facte Grupp OÜ, EcolEng OÜ, Geodeesia24 OÜ,

Selko Security AS, Nordicvent OÜ ja Loovmaastik OÜ) ostuarvete alusel (VII kd tl 113–158)

kokku 89 173,28 eurot (VII kd tl 164–166, VIII kd tl 4).

92. Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt nähtub, et perioodil 14.04.2017–16.01.2018 on

tasutud hankega seoses erinevate ettevõtete poolt esitatud ostuarveid (VII kd tl 178–207) kokku

summas 271 599,30 eurot (VII kd tl 208–211, VIII kd tl 4).

93. Eeltoodust nähtub, et kui LEH maksis peatöövõtjale Mace Ehitus OÜ hankega seoses

tehtavate tööde eest 789 624,84 eurot ning Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜ-le

575 023,20 eurot ja teistele alltöövõtjatele 89 173,28 eurot, jäi neile LEH-i poolt makstud

1-20-3636

summadest alles 125 428,37 eurot. Ning kuivõrd Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜ-le

kokku 575 023,20 eurot ja Pinnasetööde OÜ maksis omakorda alltöövõtjatele 295 359,30 eurot,

jäi Pinnasetööde OÜ-le hankega seoses makstud summadest veel 279 663,90 eurot.

94. Kohus on vastu võtnud LEH kaitsjate poolt tõendina esitatud väljavõtte Pinnasetööde

OÜ pearaamatust (lisad 1 ja 2) (XIII kd tl 52–56), mille on allkirjastanud Pinnasetööde OÜ

raamatupidaja K. N. ning kes on väljavõtete juurde kirjutanud ka selgituse, milles kinnitab, et

dokumendid on väljavõtted Pinnasetööde OÜ 2017. aasta käibeandmestikust ja kajastavad

Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud Kose ja Tähtvere hooldekodude

platsitööde kulusid. Kaitsjate sõnul ei olnud Pinnasetööde OÜ-l ühtegi teist lepingut sel

perioodil ning seega on kõik kulud seotud just eelnimetatud töövõtulepinguga (dtl 872). Lisas

1 on kajastatud need tööde teostamiseks vajalikud kulud, mis ei ole materjalide või ostetud

teenuste kulud. Väljavõte peaks kinnitama kaitsjate väidet selle kohta, et lisaks alltöövõtjatele

makstud tasudele oli Pinnasetööde OÜ-l seoses nimetatud töövõtulepingu alusel teostatud

töödega veel hulk erinevaid kulusid. Seega ei saanud jääda Pinnasetööde OÜ-l raha üle sellises

summas, nagu prokurör on väitnud (s.o 279 663,90 eurot). Lisast 1 nähtuvalt olid muud kulud

kokku summas 109 603,26 eurot, millest suuremad summad moodustavad nt põhivarade

amortisatsioonikulu, palgakulu, töölähetuse kulud, sotsiaalmaksu kulu, autode kasutusrent,

autode remont ja hooldus ja audiitoriteenus. Lisas 2 on kasumiaruanne tervikuna, mis kajastab

kõiki projekti kulusid, tulusid ja kasumit. Pinnasetööde 2017. a. majandusaasta aruandest (X kd

tl 40–46) nähtub, et raamatupidaja poolt esitatud väljavõtte andmed kattuvad 2017. aasta

kasumiaruande numbritega. Kasumiaruande kohaselt oli ärikasum 2017. aastal kokku

122 902,92 eurot.

95. Prokurör kaitsjate vaatega ei nõustunud ning märkis, et kuivõrd kõnealused

allhanketööd teostati poole aastaga, on ilmselge, et Pinnasetööde OÜ terve 2017. aasta kulutusi

ei saa lugeda mainitud projektiga seonduvaks. Pinnasetööde OÜ arved Mace Ehitus OÜ-l on

esitatud ajavahemikul 06.02.–31.07.2017 ning arvetel on kajastatud tööde teostamine

ajavahemikul 30.01.–31.07.2017. Selle informatsiooniga haakuvad ka LEH kaitsja poolt

kohtule esitatud Pinnasetööde OÜ teostatud tööde aktid, millest nähtuvalt on viimased tööd

OÜ-le Mace Ehitus üle antud 31.07.2017 (XII kd tl 91–94). Ülejäänud aasta kulusid prokuröri

hinnangul kõnesoleva projektiga seostada ei saa. Lisaks on Pinnasetööd OÜ Mace Ehitus OÜ-

lt üldkuludena ehk töödega kaasnevate muude kuludena sisse nõudnud 56 000 eurot, mis nähtub

alltöövõtulepingust ja teostatud tööde aktidest. Prokurör viitab ka Pinnasetööde OÜ pearaamatu

väljavõtte kulukontodele, millelt nähtub, et vaidlusaluste hanketööde teostamise perioodil olid

Pinnasetööde OÜ kogukulutused (peale materjalide ja ostetud teenuste) kokku 66 910,53 eurot.

96. Kohtu hinnangul nõuab nendesse väidetesse lõpuni süüvimine majanduse

(arvestuslikke) eriteadmisi, mida kohtul ei ole. Asjaolu, mida nende tõenditega tõendada

soovitakse, on lahendamise seisukohast sedavõrd väikese kaaluga, et asjatundja või eksperdi

kaasamine poleks põhjendatud. Küll aga väidavad kaitsjad sisuliselt, et Mace Ehituse OÜ-ga

sõlmitud leping oli Pinnasetööde OÜ-le nii kasumlik, et poole aastase tegutsemisega sai erilise

kokkuhoiuta (nt väited, et ehitajaid ei saa päevapealt peale lepingu lõppemist vallandada – nagu

lepingu lõppemist poleks võimalik ette näha?) kanda terve aasta kulud ja raha jäi ülegi.

Numbrid näitavad üht – hanketööde teostamisest jäi nii Mace Ehitus OÜ-le kui ka Pinnasetööde

OÜ-le alles rahalisi vahendeid, mida võiks pidada kasumiks, kuid mis tähendab ka, et

teoreetiliselt olid olemas rahalised vahendid, mida saaks äriühingute vahel liigutades kasutada

omafinantseeringu katteks. Kas seda ka tehti, tuvastab kohus järgmistes peatükkides.

97. Veel väidab süüdistus, et LEH tasus Mace Ehituse OÜ-le tööde eest, mida üldse ei

tehtud. Süüdistuse kohaselt koostas Ake Andressoo alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel

1-20-3636

Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1–7. Mace Ehitus OÜ

väljastas teostatud tööde aktide põhjal LEH-le arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-

170403, A-170503, A-170603 ja A-170703 kokku summas 761 447,64 eurot. Lisaks sellele, et

aktides oli hanketööde hind kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr

6 ja 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.–31.07.2017. a. tehtud tööde kohta. Aktides oli

märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine

kogumaksumusega

eurot

ning

heakorrastus,

haljastus

ja

taastamistööd

kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd

kogumaksumusega 16 000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake

Andressoole teada.

98. Kohus tuvastab esmalt, et süüdistuses nimetatud arvete esitamine on tõendatud ja need

arved on edastatud toetuse saamiseks. 28.11.2019 vaatlusprotokolli (VII kd tl 89–236) lisadest

nähtub, et Mace Ehitus OÜ poolt on perioodil 08.02.2017-31.07.2017 LEH-le esitatud 7

müügiarvet (A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603 ja A-170703)

kogusummas 761 447,64 eurot koos käibemaksuga (VII kd tl 99–105). Nimetatud arved on

sisuliselt olemas ka 25.07.2018 vaatlusprotokolli lisades (II kd tl 136, 144, 150, 157, 171, 185,

198). Asitõendi 25.07.2018 vaatlusprotokolli (II kd tl 117–214), mis on koostatud

struktuuritoetuse registri keskkonnas asuva projekti nr 2014-2020.2.05.17-0010 (Võisiku kodu

reorganiseerimine) maksetaotluste kohta, lisades on mh Mace Ehitus OÜ poolt teostatud tööde

kohta esitatud dokumendid ehk töövõtja tõendid nr 1–7 (II kd tl 132–135, 140–143, 146–149,

152–156, 167–170, 181–184, 194–197). Nimetatud töövõtja tõenditest nähtub, millised tööd on

teostatud ning tööde maksumus. Töövõtja tõenditest nr 6 ja 7 nähtuvalt on 2017. aasta juunis-

juulis teostatud tööde hulgas nimetatud ka Tähtvere platsitööde raames teostatud teepeenarde

ja kraavide kujundamine summas 12 000 eurot ja heakorrastus, haljastus ja taastamine summas

8000 eurot ning Kose platsitööde raames teostatud heakorrastus, haljastus ja taastamine

summas 16 000 eurot. Töövõtja tõendid on allkirjastanud E. A., Maimu Noorhani ja S. K.

99. LEH kaitsja poolt on kohtule esitatud 7 teostatud tööde akti, kus töövõtjaks on

Pinnasetööde OÜ ja tellijaks Mace Ehitus OÜ (XII kd tl 91–94). Akt nr 006 on koostatud

perioodil 01.–30.06.2017 teostatud tööde ning akt nr 007 perioodil 01.–31.07.2017 teostatud

tööde kohta. Aktide kohaselt on Tähtvere platsitööde raames nende kahe kuu jooksul teostatud

teepeenarde ja kraavide kujundamine maksumusega 8400 eurot ning heakorrastus, haljastus ja

taastamine summas 5600 eurot. Kose platsitööde raames on teostatud heakorrastus, haljastus ja

taastamine maksumusega 11 200 eurot.

100.

LEH-i esindaja juhatuse liige Maimu Noorhani on kinnitanud (dtl 962–964), et Kose ja

Tähtvere ehitusplatsidel olid haljastustööd tööde üleandmise ajaks 2017. aastal tehtud. Seda

kontrolliti kontoris ja raamatupidamises, kui neile hakkasid laekuma dokumendid. Kõigepealt

allkirjastas selle ehitaja. Lisaks oli palgatud tööle ehituse järelvalvaja, kes selle eest vastutas.

Viimasena said dokumendid allkirjastatud juhatuse liikme poolt. Maimu Noorhanile näidati ka

fotosid Kose ja Tähtvere ehitusplatsidest ning tunnistaja hinnangul oli fotodelt nähtav olukord

neil platsidel juba ka 2017. aastal. Pärast 2017. aastat, kui Mace andis haljastustööd LEH-le

üle, ei ole neil objektidel haljastustöid tehtud. Maimu Noorhani sõnul seisneb haljastus nt selles,

et platsile oli rajatud muru. Kui ta tööde vastuvõtmise akte allkirjastas, siis ta kohe ise objektil

töid üle vaatamas ei käinud. Maimu Noorhani sõnul on ta alati juhatuse liikmena oma vähest

spetsialistide kaadrit usaldanud ja igat sammu ja tehingut ei peagi ta füüsiliselt üle mõõtma,

kuna see ei kuulu tema töökohustuste hulka. Sellepärast ta ka usaldas, eriti tuginedes sellele, et

LEH oli endale palganud ehituse järelvalvaja.

101.

Kohtu hinnangul asjas kogutud tõendid nende konkreetsete tööde tegemist ei kinnita.

1-20-3636

102.

Varasemalt mainitud maksumusekspertiisis (XII kd tl 95–175) on leitud, et

„Hankedokumentide töökirjeldus (HD osa III - töökirjeldus.pdf) taastamistööde osas on

vastuolus töömahtude loendi (HD osa IV - töömahuloend.xlsx) kirjeldusega "heakorrastus,

haljastus, taastamine". Hoonete ümbruse heakorrastust ja haljastust on võimalik teostada alles

peale hoone ehitustööde lõppu. Vastavalt töökirjeldusele tuleks taastamistöid käsitleda kui

ehitusplatsi ettevalmistust hoone(te) ehitustööde teostamiseks.“ (XII kd tl 99). Järeldustes leidis

ekspert, et valdav osa arvetel/dokumentidel kirjeldatud projekteerimis- ja platsitöödest vastab

ehitusdokumentides kajastatud ning tegelikult teostatud mahtudele ja ulatusele. Ake Andressoo

kaitsja on siinkohal selgitanud, et ekspert on lihtsalt täpsustanud, et tema arvates oleks nende

tööde õigem pealkiri ehitusplatsi ettevalmistamine, kuid ekspert pole öelnud, et need tööd mida

on nimetatud heakorra-, haljastus- või taastamistöödeks, oleksid jäetud tegemata. Prokurör

olevat eksperdi arvamusest täiesti valesti aru saanud ja kasutanud seda alusetult tõendamaks

oma väidet, et mingid kokkulepitud tööd olid jäetud teostamata.

103.

Tunnistaja S. K., kes teostas objektidel ehitusjärelevalvet ja on allkirjastanud ka

ehituspäevikute sissekandeid, selgitas (dtl 624–628), et peamised tööd Kose ehitusplatsil olid

raadamine, puude langetamine, lammutustööd, pinnase koorimistööd, täitetööd, aluste

rajamine, tehnovõrkude rajamine. Tähtvere ehitusplatsil olid tööd mõnevõrra väiksemad,

kuivõrd lammutust vajavat hoonestust seal ei olnud. Tunnistaja kinnitusel kajastuvad tehtud

tööd ka ehituspäevikus, küll aga mitte tööde mahud.

104.

12.06.2018 vaatlusprotokolli raames on vaadeldud mh E. A. elukohast läbiotsimisel

leitud ja kaasavõetud Mace Ehitus OÜ objektide Kose hooldekodu platsitööde ja Tähtvere

hooldekodu platsitööde ehituspäevikuid. Ehituspäevikutes tehtud koopiad asuvad protokolli

juures. Esimene ehituspäevik (VI kd tl 1–115) on Tähtvere hooldekodu projekti raames

teostatud tööde kohta ning teine ehituspäevik Kose hooldekodu tööde kohta (VI kd tl 116–212).

Ehituspäevikute igapäevastele kannetele on alla kirjutanud peatöövõtja esindajana E. A. ja

omanikujärelevalve teostajana S. K.. Lisaks nähtuvad ehituspäevikute sissekannetest ka töid

teostanud alltöövõtjad. Tähtvere hooldekodu ehituspäevikust teepeenarde ja kraavide

kujundamist või heakorrastus, haljastus- ja taastamistöid ei nähtu. Töid teostasid sel perioodil

peamiselt Greeny OÜ ja Leeditehas OÜ. Kose hooldekodu ehituspäevikust nähtuvad alates

29.06.2017 -13.07.2017 sissekannetest mh ka haljastuse taastamise tööd. Sel perioodil teostas

objektil töid alltöövõtja Lustrum Teenused OÜ.

105.

OÜ Greeny poolt on uurijale edastatud dokumendid, mis on seotud Mace Ehitus OÜ ja

Pinnasetööd OÜ-ga (IX kd tl 13–50), sh hinnapakkumised, teostatud tööde aktid ja esitatud

arved. Kuigi hinnapakkumistes oli eraldi sisse arvestatud ka teepeenarde ja kraavide

kujundamine ning selline rida on olemas ka teostatud tööde aktides (IX kd tl 29–33), nähtub

viimastest, et nimetatud töid OÜ Greeny ei teostanud. OÜ Greeny esindaja P. T. on

kohtuistungil (dtl 716–728) samuti kinnitanud, et kuigi hinnapakkumises küll oli teepeenarde

ja kraavide kujundamine sees, siis tegelikkuses seda lõpuks ei teostatudki. Tunnistaja sõnul ta

ei mäleta, kas OÜ Greeny teostas teepeenarde ja kraavide kujundamise töid, kuid lisas, et kui

seda tööd akteeritud ei ole, tähendab see, et seda ei tehtud. P. T. sõnul teostasid vaid nemad seal

objektil platsitöid. Kui oma töid hakati lõpetama, tuldi teostama juba maa-aluseid

kommunikatsioone, veetrasse, kanalisatsiooni, elektrit, gaasitrasse. Greeny OÜ heakorrastuse,

haljastuse ja taastamisega ei tegelenud, küll aga kinnitab, et tegid platsi täiendava silumise peale

seda, kui kommunikatsioonide tööd olid tehtud.

106.

Ka Lustrum Teenused OÜ on edastanud seoses Kose objektil teostatud lammutus- ja

platsitöödega seotud dokumendid (IX kd tl 52–70), sh 5 teostatud tööde akti. Heakorrastus,

haljastus ja taastamise töid nimetatud aktidest nähtuvalt teostatud ei ole. Lustrum Teenused OÜ

1-20-3636

esindaja T. L. on selgitanud (dtl 776–783), et kui nemad platsitöödega lõpetasid, siis jäi see

objekt sellisena seisma pikaks ajaks – tööd jäid seisma ja väga seal midagi edasi ei tehtud

vähemalt mõnda aega, kuivõrd tunnistaja käis ka hiljem objekti vaatamas.

107.

E. A. on koostanud alltöövõtjate koondtabeli (V kd tl 21–22), kus on näha alltöövõtjad,

kes Kose ja Tähtvere hooldekodude põhiprojektide koostamises ja platsitöödes osalesid ning

nende tegevusalad. Lisaks Greeny OÜ-le ja Lustrum Teenused OÜ-le ei nähtu nimekirjast

ettevõtteid, kes võiksid haljastus ja heakorra töid teostada. Valdavalt on tegu side- ja

kommunikatsioonisüsteemide ehitusettevõtetega.

108.

Ake Andressoo kaitsja on kohtule esitanud ortofotod Maa-ameti Geoportaali

kaardirakendusest Kulli tee 5d, Rahinge küla kinnistu kohta. Ortofotod on tehtud seisuga

16.04.2016 (XV kd tl 145), 17.06.2017 (XV kd tl 155), 11.04.2018 (XV kd tl 148) ja 03.06.2021

(XV kd tl 149). Kaitsja sõnul näitab 2016. aasta foto, et pinnasetöid ei ole veel alustatud ja

kinnistu näeb välja põllumaa moodi. 17.06.2017 fotolt aga on kaitsja sõnul näha, et kõik tööd

mille mitteteostamist 05.05.2022 süüdistuses ette heidetakse, on tegelikkuses teostatud. Kohus

esitatud fotode pinnalt kaitsjaga sama järelduseni ei jõua. Ortofotodelt on näha, et kinnistu pind

on sarnane seda ümbritseva maapinnaga, s.t, et näiteks 2016. aasta fotol on nii kinnistul kui

selle ümbruses näha muldpinda. Kuivõrd tegu on aprillikuise fotoga, ongi võimalik, et

hein/muru polnud veel tärganud. 2017. aasta fotol, mis on tehtud juunis, on nii kinnistu kui selle

ümbruse pind taas ühesugused. Mõlemat katab roheline kate, milles, on kohati näha ka

heledamaid laike – seega pole tegu tiheda murukattega. Ühestki tõendist ei nähtu, et

süüdistatavad oleks teinud haljastust ehk muru külvanud ka nt kõrval olevale maalapile. 2018.

aasta fotolt nähtub taas, et maapind kinnistul ja selle ümbruses on sarnaselt pruunikas ehk

aprillikuule omane. Ning 2021. ortofotolt nähtub, et maapind kinnistul ja selle ümbruses on

ühtlaselt roheline. Ortofotodelt nähtuva pinnalt ei ole võimalik järeldada, et mingisuguseid

haljastustöid oleks tehtud.

109.

Kohus märgib, et kaitsja on küll esitanud ortofotod näitamaks, et haljastust tehti, kuid

ühtegi tõendit selle kohta, kes, millal ja mis mahus täpselt haljastus ja heakorratöid teostas,

esitanud ei ole. Ake Andressoo kaitsja viitab, et tööd võis ära teha Pinnasetööd OÜ ise või mõni

teine alltöövõtja. Ka LEH-i kaitsjad ütlevad vaid, et kui töid ei teinud Greeny OÜ, siis järelikult

tegi puuduvad haljastustööd ära Pinnasetööde OÜ või Mace Ehitus OÜ või mõni muu isik. Ning

Vambola Sipelga kaitsja on toonitanud, et objekti tellija LEH-i esindaja seisukohast polnud

vähimatki tähtsust selles, kes konkreetselt kõnealused tööd teostas – kas tegi seda töövõtja Mace

Ehitus OÜ ise või kasutati selleks mõnda alltöövõtjat ning kui jah, siis kes see alltöövõtja oli.

Seega pole ükski kaitsjatest välja käinud nime, kes tööd teostas ega esitanud ka ühtegi

dokumenti selle tõendamiseks. Ometi on selge, et ehitusprotsess oli muidu igakülgselt

dokumenteeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil kohtualune otsustab end

kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või

vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end

aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo

reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes

tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (RKKKo 24.10.2005, 3-1-1-

104-05, p 6.3). Antud juhul on kohus seisukohal, et teepervede ja kraavide kujundamine ning

haljastus ja heakorra tööde tegemine Tähtvere ja Kose objektidel ei ole kinnitust leidnud.

(C)

110.

Järgnevalt käsitleb kohus Mace Ehitus OÜ poolt faktooringlepingu alusel saadud raha

suunamist LEH-i (süüdistuses nimetatud raharing 2).

1-20-3636

111.

Süüdistusteksti kohaselt 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ faktooringlepingu, millega

loovutas LEH-le väljastatud arvetest tulenevad nõuded Finora Capital AS-le ja sai ajavahemikul

22.03.2017 kuni 11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku summas 440

836,35 eurot. Kuna avanss maksti välja suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see

ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt

rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi erinevate ettevõtete LEH-le, et LEH saaks

nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. LEH võttis kohustuse arvete maksetähtaegade

saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le.

111.1. Võlaõigusseaduse § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu

klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik)

vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma

majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude

eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude

täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid

õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

111.2. Kohus on tuvastanud, et 21.03.2017 on Mace Ehitus OÜ (müüja) ja OÜ Finora Capital

(faktoor) vahel sõlmitud faktooringuleping nr FF20170320042. Faktooringulimiidiks on

määratud maksimaalselt kuni 250 000 eurot. Lepingu on Mace Ehitus OÜ nimel digitaalselt

allkirjastanud Ake Andressoo (IX kd tl 167–173). OÜ Finora Capital poolt uurijale edastatud

dokumentide hulgas on ka 20.03.2017 koostatud notariaalne volikiri, millega Mace Ehitus OÜ

volitab Ake Andressood esindama Mace Ehitus OÜ-d kõikide isikute ja asutuste ees kõikides

tehingutes ja toimingutes (IX kd tl 176–177).

111.3. 21.03.2017 on sõlmitud arvete tasumise kokkulepe, mille poolteks on OÜ Finora Capital

(faktoor), Mace Ehitus OÜ (müüja) ja LEH (ostja). Kokkuleppega kinnitavad pooled, et nad on

teadlikud, et faktoor ja müüja on sõlminud omavahel faktooringulepingu ostja poolt tasumisele

kuuluvate arvete faktoorimiseks. Müüja poolt ostjale väljastatavatel arvetel näidatud nõuded on

loovutatud OÜ-le Finora Capital. Kokkuleppe on digitaalselt allkirjastanud Mace Ehitus OÜ

nimel E. A. ja LEH-i nimel Vambola Sipelgas (IX kd tl 174–175).

111.4. 21.03.2017 on Vambola Sipelgas saatnud Finora Capitali esindajale e-kirja, milles

kirjutab, et „Igast abikõlbulikust arvest peame 26,44% ise ära maksma. Sellest arvest 46 272.-

maksime ise 12234.32 ja rah.minist ootame 34037.68 eurot. Selle saamisel tasume selle summa

Teile.“ Kirjale on lisatud arve nr A-170209 summas 46 272 eurot koos töövõtja tõendiga (IX

kd tl 178–183). 12.04.2017 e-kirjaga on Vambola Sipelgas Finora Capitalile edastanud arve nr

A-170301 summas 164 748 eurot (sellest omaosalus 42 834,48 eurot) (IX kd tl 184–189),

08.05.2017 e-kirjaga arve nr A-170402 summas 79 380 eurot (sellest omaosalus 20 988,07

eurot) (IX kd tl 190–192), 14.07.2017 e-kirjaga arve nr A-170503 summas 2017 142,44 eurot

(sellest omaosalus 53 857,03 eurot) (IX kd tl 193–195), 13.07.2017 e-kirjaga arve nr 170603

summas 170 510,40 eurot (sellest omaosalus 44 332,70 eurot) (IX kd tl 196–198) ja 11.08.2017

arve nr A-170703 summas 77 350,80 eurot (sellest omaosalus 20 111,21 eurot) (IX kd tl 199–

204).

111.5. Fakt, et OÜ Finora Capital kandis Mace Ehitus OÜ kontole summad (detailne

ülekannete info süüdistuse tabelis), nähtub Mace Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVD-

plaadil nr 9A, III kd tl 112). Arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka

protokoll, mille lisas 2 olevas tabelis 1C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl

94). Kokku sai Mace Ehitus OÜ perioodil 22.03–11.08.2017 OÜ-lt Finora Capital arvete nr A-

170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 alusel 440 826,35 eurot.

1-20-3636

112.

Pooled on asunud vaidlema muuhulgas ka selle üle, kas LEH-l oli finantsvõimekust

omafinantseeringut tasuda või ei. Selles osas jäädi lõpuni erinevatele seisukohtadele.

112.1. Vambola Sipelga kaitsja leiab, et väide, mille kohaselt puudusid LEH-l projekti

omafinantseeringu tasumiseks vajalikud vahendid ja just sel põhjusel oli vaja toime panna

soodustuskelmust, on alusetu ja vale. LEH müügitulu oli 2016. a. 5 miljonit eurot (ca 417 000

eurot kuus) ja 2017. a. ligi 6 miljonit eurot (ca 490 000 eurot kuus) ning ettevõte oli kasumlik.

LEH majandusaasta aruanded olid ka auditeeritud ning mh ka see fakt räägib vastu

süüdistusversiooni väidetele kõikvõimalike fiktiivsete ja näilike tehingute tegemisest LEH-i

poolt. Oluline on arvestada, et 2016. a. ja 2017. a. alguse LEH-i majandustulemused olid

sellised, mida AS Swedbank pidas piisavaks LEH-le 3,5 miljoni euro laenamiseks sellesama

Võisiku kodu reorganiseerimise projekti tarvis. Järelikult ei olnud LEH-l vähimatki vajadust

hankida omafinantseeringu tegemiseks vahendeid läbi tööde maksumuse suurendamise.

112.2. Ake Andressoo kaitsja on selgitanud, et faktooringuleping oli Mace Ehitus OÜ-le

vajalik, et finantseerida hankelepingu täitmist, s.o platsitöid Kosel ja Tähtveres. Lepingu

täitmiseks on vaja osta ehitusmaterjale, rentida masinaid, maksta töötajatele, maksta

alltöövõtjatele jne. Hankelepingu alusel ei olnud ettenähtud ettemaksu ning Mace Ehitus OÜ-l

ei olnud vahendeid, et ise ehitust finantseerida kuni LEH-lt tasu saamiseni. Seetõttu sõlmiti

faktooringuleping. Kaitsja rõhutab, et faktooringu mõte on, et tööde teostaja (Mace Ehitus OÜ)

saab teostatud tööde eest raha juba enne arvete maksmise tähtaega laenuna finantseerijalt kuni

tellija (LEH) arved tasub. Selles osas tegelikult vaidlus puudub. Süüdistus väidabki, et LEH-le

edasikandmiseks ajutiselt rahaliste vahendite saamine oli faktooringulepingu sõlmisel vaid

üheks eesmärgiks.

112.3. Seoses LEH-i üldise finantsvõimekusega on Ake Andressoo kaitsja ka välja toonud, et

asjaolu, et LEH kavandas omafinantseeringu allikaks olulises ulatuses pangalaenu, kajastas

LEH juba 2017. aastal Rahandusministeeriumile esitatud toetuse taotluses. Laenulepingust nr

17-024894-JI (hooldekodude rajamise finantseerimine) (III kd tl 197–202) nähtub, et pank

nõustus

laenu

andma

26,44%

teostatud

tööde

arve

summast

tingimusel,

et

Rahandusministeerium on üle kandnud 73,56% arve summast (tingimused kehtisid, kuni

projekti on kokku investeeritud 8 709 212 eurot). Seega oli LEH-l enne laenu saamist tarvis

leida omafinantseering.

112.4. LEH-i kaitsjate sõnul ei ole kõik ettevõtte varad pangakontol rahas ega peagi olema.

Ettevõtte pangakontol on raha reeglina täpselt nii palju, kui järgmisteks väljamakseteks vaja.

Isegi, kui pangakonto seis on mingil ajahetkel 0 eurot, siis ei tähenda see, et ettevõte on

maksevõimetu. Isiku maksevõime analüüsimiseks tuleb summeerida ühelt poolt, kui suures

väärtuses on isikul vara ja teiselt poolt, kui suures väärtuses on kohustusi ja saadud tulemusi

võrrelda (bilanss). Tegutsev äriühing võib vajamineva rahasumma saamiseks suvalisel

ajahetkel müüa või pantida enda muud vara või kasutada laenuraha.

112.5. Kaitsjad on viidanud ka riikliku eksperdi T. R. poolt koostatud finantsekspertiisile (XIII

kd tl 18–27), kus ekspertiisiks oli esitatud küsimus „Kas Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ja HK

Varahaldus OÜ omasid piisavalt finantsvahendeid, et teostada hanke "Kose ja Tähtvere valla

hooldekodude põhiprojektide koostamine ja platsitööd" omafinantseeringu makseid perioodil

veebruar kuni oktoober 2017?“ Ekspert jõudis järeldusele, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ja

HK Varahaldus OÜ omasid perioodil veebruar kuni oktoober 2017 piisavalt finantsvahendeid,

et teostada hanke "Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamine ja

platsitööd" omafinantseeringu makseid. Ekspertiisi tegemisel on lähtutud mõlema ettevõtte

majandusaasta aruannetest 2016. a kohta ja raamatupidamisregistrite väljavõtetest perioodil

1-20-3636

jaanuar-oktoober 2017. Tütarettevõte HK Varahaldus OÜ on kaasatud LEH-i rahavoogude

aruandesse, kuna ettevõtte bilansis olid seisuga 31.12.2016 aktiva poolel kirjendatud

materiaalsed põhivarad summas 2 970 tuhat eurot ja passivas pikaajalised laenud 2 918 tuhat

eurot. Prokuröri hinnangul on ekspertiis puudulike põhjendustega. Ekspertiisiakti punktist nr

1.4.4. nähtub, et ettevõtte vaba rahavoog võrdub summaga, mis jääb järele peale seda, kui

ettevõte on katnud kõik oma tegevuskulud ja tasunud maksud, kuid pole teinud väljamakseid

omanikele ega võlausaldajatele. Ekspertiisiakti lisast (rahavoogude tabel) nähtub, et ekspert

ongi teinud järelduse maksevõime pinnalt, mis äriühingul või kontsernil oli enne laenu

tagasimakseid. Prokurör toob välja, et see tähendab teisisõnu seda, et LEH omas küll võimekust

omafinantseeringut maksta, aga siis oleks jäänud mõni laenukohustus täitmata. Lisaks ei ole

prokuröri arvates mõistetavat põhjendust sellele, miks on LEH-i finantsvõimekust hinnatud

koos tütarettevõttega, kuigi eelarved on ettevõtetel erinevad.

112.6. 24.07.2018 asitõendi vaatlusprotokoll (XI kd tl 123–132) kajastab tunnistaja E. N. poolt

üle antud LEH-i kontoplaanide ja panga- ning kassa kontode käivete väljatrükkide vaatlust

ajavahemiku jaanuar-august 2017 kohta. Protokollist nähtuvalt oli kõigi LEH-i kontode ja

kassade seis kokku kuu lõppudel negatiivne vahemikus -129 252,99 eurot kuni -136 925,10

eurot. Samuti nähtub, et kuna lähtuvalt LEH-le väljastatud krediidilimiidi suurusest said LEH-

i kõigi kontode ja kassade seis olla negatiivne maksimaalselt -150 000 eurot, ei oleks LEH-l

ilma Vevasi OÜ-lt laekunud summadeta võimalik teostada kõiki arveldusi kuude lõikes

ajavahemikul aprill-august 2017. Prokuratuuri väide on, et Vevasi OÜ-lt laekusid fiktiivsed

laenu tagasimaksed, seega ei olnud LEH-l tegelikult omafinantseeringu võimekust ja need

fiktiivsed laekumised just aitasid omafinantseeringut katta.

112.7. Kohtul ei ole nende asjaolude pinnalt võimalik päris üheselt väita, et LEH-il selgelt

polnud võimalust ilma süüdistusekohast skeemi realiseerimata ettenähtud omaosalust katta.

Küll aga olid tegelikkuses toimunud tehingud selles abiks. Kohtu hinnangul polegi lõppastmes

niivõrd oluline, kas raha omaosaluseks oli või mitte. Varavastaseid kuritegusid pannakse toime

ka muul põhjusel kui rahapuudus. On üsna üheselt selge see, et majanduslikult on äriühingule

kasulikum, kui ta saab investeeringuobjekti kõik kulud kantud toetuse arvelt. Sellisel juhul ei

pea omafinantseeringuks raha leidma (kui seda pole) või saab omafinantseeringuks minema

pidavat raha kulutada millekski muuks (kui raha on olemas).

113.

Süüdistuse kohaselt vahetult peale Finora Capital AS-lt avansi osamaksete laekumist

Mace Ehitus OÜ pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel juhiabi M. L.

ajavahemikul 22.03.2017. a. kuni 11.08.2017. a. 352 604,72 eurot seitsme osamaksena

alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502,

170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole.

113.1. Mace Ehitus OÜ-lt vastavate summade laekumine Pinnasetööde OÜ kontole nähtub

Mace Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVD-plaadil nr 9A, III kd tl 112). Nimetatud

arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka protokoll, mille lisas 2 olevas tabelis

2C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl 95–96). Vaidlust kannete tegemise fakti

kohta kriminaalasjas ei ole.

113.2. Süüdistuse kohaselt on antud kanded toimunud vahetult peale seda, kui Mace Ehitus

OÜ kontole laekus raha Finora Capital OÜ-lt ning need ülekanded on omavahel süsteemselt

seotud. LEH-i kaitsjad on märkinud, et nimetatud arved on esitatud reaalselt tehtud tööde eest

vastavalt sõlmitud töövõtulepingule. Mace Ehitus OÜ vastutas platsitööde valmimise eest ja

sõlmis selle täitmiseks alltöövõtulepingu Pinnasetööde OÜ-ga, kes omakorda tellis osa töid

erinevatelt alltöövõtjatelt, sh ja mitte ainult Greeny OÜ-lt ja Lustrum OÜ-lt ning sõlmis

1-20-3636

vastavad alltöövõtulepingud. Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel on sõlmitud kirjalik

leping ning Mace Ehitus OÜ tegi perioodil 22.03.2017–11.08.2017 Pinnasetööde OÜ-le

pangaülekandeid summas 569 124,78 eurot. Seega on Mace Ehitus OÜ tasunud arved, mille

Pinnasetööde OÜ esitas Mace Ehitus OÜ-le tehtud platsitööde eest. Arvete esitamine ja nende

tasumine toimus tõepoolest süsteemselt, sest iga kord, kui töö oli teatud etapis tehtud, esitas

töövõtja Pinnasetööde OÜ tellijale Mace Ehitus OÜ-le tööde eest arve ja Mace Ehitus OÜ tasus

selle.

113.3. Kohus on tuvastanud, et Mace Ehitus OÜ pangakonto väljavõttelt ja ka eelnimetatud

tabelist nr 2C nähtub, et:

113.3.1.

22.03.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 27 230,14 eurot

ning Mace Ehitus OÜ omakorda Pinnasetööde OÜ-le 25 000 eurot. Selgituseks on arve nr

170301 osaline tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 107) kogusumma on 80 828,40 eurot ning

arve kirjelduses on märgitud akt nr 002 (XII kd tl 91 p).

113.3.2.

13.04.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 97 530,82 eurot

ning Mace Ehitus OÜ omakorda Pinnasetööde OÜ-le 55 828,40 eurot selgitusega arve nr

170301 lõplik tasumine ja 19 205 eurot selgitusega arve nr 170303 osaline tasumine. Viimati

nimetatud arve (VII kd tl 108) kogusumma on 50 505 eurot ning arve kirjelduses on märgitud

akt nr 003 (XII kd tl 92).

113.3.3.

08.05.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 46 713,54 eurot

ning Mace Ehitus OÜ omakorda Pinnasetööde OÜ-le 42 828,64 eurot. Selgituseks on arve

170401 osaline tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 109) kogusumma on 62 828,64 eurot ning

arve kirjelduses on märgitud akt nr 004 (XII kd tl 92 p).

113.3.4.

14.06.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 80 000 eurot ning

15.06.2017 on Mace Ehitus OÜ omakorda kandnud Pinnasetööde OÜ-le 65 000 eurot.

Selgituseks on arve 170502 osaline tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 110) kogusumma on

166 955,40 eurot ning arve kirjelduses on märgitud akt nr 005 (XII kd tl 93).

113.3.5.

14.07.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 143 570,18 eurot

ning 16.07.2017 on Mace Ehitus OÜ omakorda kandnud Pinnasetööde OÜ-le 114 742,68 eurot.

Selgituseks on arve 170602 tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 111) kogusumma on

148 007,34 eurot ning arve kirjelduses on märgitud akt nr 006 (XII kd tl 93 p).

113.3.6.

11.08.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 45 791,67 eurot

ning Mace Ehitus OÜ omakorda Pinnasetööde OÜ-le 30 000 eurot. Selgituseks on arve 170702

osaline tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 112) kogusumma on 62 538,42 eurot ning arve

kirjelduses on märgitud akt nr 007 (XII kd tl 94).

113.4. Kokkuvõtvalt nähtub ülaltoodud rahalistest ülekannetest tõepoolest selline „süsteem“,

kus Mace Ehitus OÜ, olles saanud raha faktooringulepingu alusel Finora Capital OÜ-lt, kasutab

seda raha kohe ka alltöövõtjale tasu maksmiseks esitatud arvete eest. Midagi keelatut selles ei

ole.

114.

Süüdistusteksti kohaselt lisaks eeltoodule, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel

Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L. ajavahemikul 28.02.2017–15.08.2017 Mace Ehitus OÜ

pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud

arvete alusel veel 222 418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017–15.08.2017 Mace

Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames

1-20-3636

koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde OÜ

kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud alltöövõtjatele

tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot, soodustuskelmuse

läbiviimiseks.

114.1. Kohus on tuvastanud, et perioodil 28.02.–15.08.2017 on Mace Ehitus OÜ tasunud

Pinnasetööde OÜ-le 7 arve (VII kd tl 106–112) alusel kokku 575 023,20 eurot (VII kd tl 162–

163, VIII kd tl 4). Esimese arve nr-ga 170201 summas 3360 eurot tasumist süüdistus ette ei

heida ja sellele järgnevate kannetega ei seosta, sest esimese Mace Ehituse OÜ arve (nr A-

170208) omafinantseeringu osa maksti LEH-i poolt esialgu täiesti enda vahenditest (prokuröri

kõne, dtl 1076). Nõudekirjast ja AS LHV Pank 29.06.2018 vastuskirjast (III kd tl 147–150)

nähtub, et ülekandeid Mace Ehitus OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole tegid nimetatud

perioodil nii Ake Andressoo kui ka M. L.

115.

Süüdistusteksti kohaselt vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt osade kaupa 352

604,72 euro laekumist Pinnasetööde OÜ pangakontole kandis Ake Andressoo ning Ake

Andressoo korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav T. A. ajavahemikul

22.03.2017–15.06.2017. a. 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole. Nagu eelnevalt

nimetatud, on selle ettevõtte juhataja ja omanik Vambola Sipelgas. 206 000 eurost 114 000

eurot,

(ülekanded

ajavahemikul

22.03.2017–15.06.2017)

kajastati

ettevõtete

raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot (ülekandmine ajavahemikul

16.07.2017–14.08.2017) kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-

Mustamäe kinnistu müügiarvete nr 23–17 ja 26–17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017

Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot selgitusega

„Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303,

170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole

kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot.

115.1. Kohus on tuvastanud, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kanded

kogusummas 240 000 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud. Pinnasetööde OÜ LHV Pangas

oleva arvelduskonto väljavõtted ajavahemiku 01.01.2015–23.10.2017 kohta on salvestatud

DVD-plaadile nr 9A (III kd tl 112) ning asjassepuutuvad kanded on ära märgitud ka 30.11.2019

koostatud vaatlusprotokollis ja selle lisades (tabel 3C, 4C) (III kd tl 71–111). Ülekandeid

teostasid nii Ake Andressoo kui ka T. A. (III kd tl 147–150).

115.2. Asitõendi 21.11.2017 vaatlusprotokoll koos lisadega, mille käigus on vaadeldud

Vambola Sipelga kalendermärkmikke, tõendab, et Vambola Sipelgas pidas arvestust

Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le kantud 114 000 euro üle. Märkmikus on järgmised

käsikirjalised kanded: 22.03.2017 13 000 eurot, 18.04. 44 000 eurot, 08.05. 20 000 eurot, 09.05.

11 000 eurot, 15.05. 26 000 eurot, s.o kokku 114 000 eurot. Kannete juures on ka viide „Pt ->

V.“, mis tähendab ilmselt Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le (IV kd tl 53). Seda, kas ja mis

alusel tekkis Vevasi OÜ-l nõudeõigus Pinnasetööde OÜ vastu 114 000 euro saamiseks,

käsitletakse otsuse II peatüki punktis D.

116.

Süüdistusteksti kohaselt ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde

OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostuhinna

tasumisega. Kinnistu tegelik väärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu

sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro ülekandmiseks Ake Andressoo

kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele.

1-20-3636

116.1. Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu müüki

tõendab 16.08.2017 sõlmitud notariaalne leping nr 823/2017 (VIII kd tl 109-114). Lepingu

kohaselt oli Vevasi OÜ (esindaja Vambola Sipelgas) poolt Pinnasetööde OÜ-le (esindaja Ake

Andressoo) müüdud kinnistu hinnaks 270 000 eurot.

116.2. 04.12.2017 on Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel sõlmitud notariaalne

kompromissleping nr 1233/2017 (VIII kd tl 115-118). Lepingu kohaselt on Pinnasetööde OÜ

tasunud lepinguobjekti ostuhinnast 92 000 eurot ehk 34%. Kompromissiga teeb ostja müüjale

ettepaneku jätkata kinnistu suhtes omandiõiguse teostamist kaasomanikena, milles ostja

kaasomandiosa suurus põhineb ostja poolt tasutud ostuhinna osal ehk ostja kaasomandi

suuruseks kinnistus oleks 34/100 mõttelist osa. Kinnistu kaasomanikuna säilib ostjal ka

võimalus ja õigus saada tulevikus ainuomanikuks, kui müüja talle kuuluva kaasomandiosa

võõrandab. Seega ei viidud Ees-Mustamäe kinnistu müüki esialgselt kavandatud viisil lõpuni.

116.3. Eelnimetatud kinnistu turuväärtuse hindamiseks 2017. aasta augusti seisuga on läbi

viidud kinnisvara hindamise ekspertiis. Ekspert R. L. kvalifikatsiooni kinnisvara hindamise

ekspertiiside teostamiseks tõendavad 13.09.2017 riikliku tunnuste pikendamise käskkiri (VIII

kd tl 141-142), Maa-ameti poolt välja antud tegevuslitsents (VIII kd tl 143) ja Eesti kinnisvara

hindajate ühingu kutsetunnistus (VIII kd tl 144). 16.01.2018 koostatud ekspertiisimäärusest

lähtuvalt (X kd tl 18-19) on eksperdile esitatud küsimus „Kui suur oli Valga maakonnas

Palupera vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu /…/ turuhind seisuga august

2017?“ 02.02.2018 on uurija poolt eksperdile esitatud ekspertiisimääruse lisa, milles palutakse

anda arvamus Ees-Mustamäe kinnistule uue 18 korteriga korterelamu ehitamise majandusliku

tasuvuse ning 11.07.2017 kell 7.22 Ake Andressoo poolt Vambola Sipelgale saadetud e-kirjas

(vt VIII kd tl 138 p) kirjeldatud tingimustel kavandatava tehingu võimaliku majandusliku

tasuvuse kohta. Ekspert R. L. poolt koostatud ekspertiisiakti nr 180122-01M kohaselt (VIII kd

tl 120-140) oli Ees-Mustamäe kinnistu turuväärtus 01.08.2017 seisuga 4000 eurot (sh

käibemaks). Eksperdi hinnangul ei ole Ees-Mustamäe kinnistule uue 18 korteriga korterelamu

ehitamine majanduslikult tasuv ning 11.07.2017 kell 7.22 Ake Andressoo poolt Vambola

Sipelgale saadetud e-kirjas kirjeldatud tingimustel kavandatava tehingu tegemine ei ole kinnistu

ostja seisukohast majanduslikult põhjendatud.

116.4. Kohus, olles tutvunud ekspertiisimäärusega ja selle lisaga, ekspertiisiaktiga ning arvesse

võtnud Ake Andressoo kaitsja esitatud vastuväiteid ekspertiisiakti tõendina lubatavusele, on

seisukohal, et kõnesoleva ekspertiisi teostamisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud nõudeid ning ekspertiisiakt on tõendina lubatav. Kaitsja on viidanud, et KrMS § 106

lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt märgitakse ekspertiisimääruses ka kuriteo asjaolud, ei ole siiski

lubatav, et ekspertiisimääruses antakse juba täpselt ette eksperdilt oodatav vastus. Kohtu

hinnangul ei ole ekspertiisimääruses eksperdilt oodatavat tulemust temale läheülesandega ette

antud. KrMS § 106 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse ekspertiisimääruses ka ekspertiisi määramise

põhjendus. Ekspertiisimäärusest tuleneb, et menetlejale oli juba kriminaalmenetluses kogutud

materjalide kohaselt teada (sh nt jälituse käigus pealtkuulatud kõned pangaga), et kinnistu hinda

on näidatud reaalsest maksumusest suuremana ning ekspertiis määrati selleks, et tuvastada

kinnistu reaalne turuhind võõrandamise ajal. Lisaks oli tegu riiklikult tunnustatud eksperdiga

ning puudub alus arvata, et kui kinnistu väärtus oleks tegelikult olnud ligilähedalgi 270 000

eurole, oleks ekspert seda tulenevalt ekspertiisimääruse sõnastusest ignoreerinud ja väljastanud

ekspertiisiakti, kus hindab kinnistu turuväärtuseks 4000 eurot.

1-20-3636

116.5. Mis puudutab kaitsja etteheidet uurija poolt ekspertiisiülesande laiendamise kohta

02.02.2018 saadetud kirjaga „ekspertiisimääruse lisa“, on kohus seisukohal, et tegu on

ekspertiisimääruse juurde kuuluva lisaga, milles kirjeldatud lähteülesande on ekspert võtnud ka

ekspertiisi läbiviimise aluseks. Ekspertiisiaktis on hindamise lähteandmetes korrektselt

märgitud mõlemad eksperdile esitatud küsimused ja viide ka uurija poolt edastatud e-kirjadele.

Tegu ei ole nö lisaküsimusega, mis on eksperdile saadetud pärast ekspertiisi läbiviimist ja

millele saadud vastuse tõendina arvestamine oleks raskendatud, vaid ekspertiisimääruse

täiendusena, mis on olnud osaks ekspertiisi teostamise lähteandmetest.

116.6. Kaitsja väide, et käesolev ekspertiisiülesanne väljub ekspert R. L. pädevusest, jääb

samuti tagajärjetuks. R. L. on riiklikult tunnustatud ekspert valdkonnas „kinnisvara hindamise

ekspertiis“ (XIII kd tl 100 p). Kaitsja hinnangul oleks riiklikult tunnustatud ekspert A. V.

(Finantsekspertiis (sh ettevõtte osaluste ja nõuete väärtuse hindamine; saamata jäänud tulu ja

varalise kahju suuruse hindamine)) olnud pädev uurija poolt 02.02.2018 ekspertiisiülesannet

eksperdina lahendama. Kohus on seisukohal, et ekspert R. L. antud lähteülesanded jäävad tema

valdkonna „kinnisvara hindamine“ piiresse ning tema pädevus sellist ekspertiisi teostada

peegeldub ka ekspertiisiaktist. KrMS § 98 lg 1 p 4 kohaselt on eksperdil ekspertiisi tehes õigus

keelduda ekspertiisi tegemast, kui ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisiülesanded on

väljaspool tema eriteadmisi. Antud juhul ekspert seda teinud ei ole.

117.

See, milliseks hindas Vambola Sipelgas nende tehingute ajal kinnistu hinda ise, nähtub

04.06.2018 jälitustoimingu protokollist ja selle lisast (XII kd tl 1-26). Tema kaitsja hinnangul

pole jälitustoimingu lubade taotlemisel ja andmisel järgitud seaduse nõudeid ning seetõttu on

jälitustoimingu protokoll tõendina lubamatu. Kohus märgib seoses jälitustoimingute

seaduslikkusega järgmist.

117.1. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu

loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid.

Erinevalt muudest tõendi kogumise viisidest, kaasneb mistahes jälitustoimingu käigus

toimunud seaduserikkumisega (nt loa põhistamatus) automaatselt saadud teabe tõendina

kasutamise lubamatus. Kohtul lasub vastava taotluse esitamise korral kohustus veenduda

eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva prokuratuuri või kohtu loa olemasolus ning

selles, et tõendina kasutatav teave on saadud lubatud toimingute käigus ja loas märgitud

ajavahemikul.

117.2. Kohus tutvus kohtumenetluse käigus jälitustoimikuga. Salajase telefonivestluste ja muu

teabe pealtkuulamise ja -vaatamise teostamiseks on Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik

väljastanud load. 23.05.2017 anti load KM3632/2017, KM3634/2017, KM3636/2017 (XIV kd

tl 149-158, 167-176, 185-194), perioodil 25.05-25.07.2017 pealt kuulata ja vaadata Vambola

Sipelgat, E. A. ja Ake Andressood. 25.07.2017 kohtumäärusetega KM3994/2017 ja

KM3996/2017 (XIV kd tl 200-206, 212-218) pikendati luba jälitustoiminguteks Vambola

Sipelga ja Ake Andressoo suhtes perioodiks 25.07.-24.09.2017. Tartu Maakohtu 25.07.2017

kohtumäärusega KM3997/2017 (XIV kd tl 238-244) anti luba mh pealt kuulata G. T. perioodil

25.07.-24.09.2017. Vambola Sipelga suhtes pikendati jälitustoimingute luba veel kord

22.09.2017 kohtumäärusega KM4334/2017 (XIV kd tl 230-237) perioodiks 24.09-24.11.2017.

Kohus on kontrollinud, et jälitustoimingu protokollis kajastatu on saadud ajal, mil teabe

kogumiseks kehtis jälitustoimingu luba.

117.3. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, et andmete

kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole

1-20-3636

võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada

kriminaalmenetluse huve (ultima ratio).

117.4. Lubades on tuvastatud põhjendatud kuriteokahtlus ning nõutava põhjalikkusega on

käsitletud küsimust, kas tõendeid oleks võimalik koguda jälitustoiminguid kasutamata.

Kuriteokahtlust kinnitavad lubade kohaselt taotluses nimetatud dokumentaalsed tõendid, mis

esitati eeluurimiskohtunikule tutvumiseks. Eeluurimiskohtunikule esitati ettevõtete ja füüsiliste

isikute vahel raha liikumist tõendavad dokumendid. Esitati hüpotees, mille kohaselt suure

tõenäosusega osutavad Ake Andressoo ja E. A. Vambola Sipelgale abi toetusobjektil

abikõlbulike investeeringute kujundamisel ja loomisel. Märgitakse ära, et Mace Ehitus OÜ on

LEH-i hankes üks pakkujatest ning tähelepanuväärseks peetakse, kuidas Mace Ehitus OÜ ei

huvitugi riigihangete registrisse kantud hankedokumentidest. See andis aga põhjendatud aluse

arvata, et teave hanke pakkujani jõuab hoopis isiklike kontaktide kaudu seoses ühiste huvidega

toetuse saamisel ja kasutamisel. Otsuse kirjutamise faasis saab nentida menetleja ja

eeluurimiskohtuniku esialgse prognoosi õigsust, s.o soodustuskelmuse toimepanemist

Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt. Kohus nõustub määruste asjaomaste põhjendustega,

et

kuritegude

tõendamiseseme

asjaolude

osas

oli

tõendite

kogumine

muude

menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud. Nagu jälitustoimingu taotlustes

oli märgitud, siis kõik toimingud, mida sai varjatult teha, olid ära tehtud: välja küsitud

pangakontode väljavõtted, samuti sularaha liikumistega puutumuses olevad videosalvestised,

kõnede eristused, dokumendid riigihangete- ja äriregistrist, toetusprojektiga seotud

dokumendid Rahandusministeeriumist. Asjakohane on ka selgitus, et menetlushuvidest

lähtuvalt polnud otstarbekas kahtluse all olevate isikute ja võimalike tunnistajate ülekuulamine

ning ka muude nende suhtes läbi viidavate avalike menetlustoimingute teostamine antud

menetlusetapis. Menetluse avalikuks tulemisel jõuab teave kahtlustatavateni ja puudub

mistahes põhjus eeldada, et nad hakkavad andma ennast süüstavaid ütlusi. See eeldus on

leidnud praktikas kinnituse ka praeguses asjas. Menetlejal oli veel tuvastada, millised isikud on

puutumuses projektiga. Samuti olid jälitustoimingud vajalikud, et tõendada erinevate koostatud

dokumentide fiktiivsust ja isikute kuritegelike kokkulepete sõlmimise fakti ja sisu, mida antud

menetlusfaasis sai teha ainult läbi jälitustoimingute.

117.5. Kaitsja hinnangul on jälitustoimingute lubade pikendamise taotlused rahuldatud

äärmiselt pealiskaudsete põhjendustega. Kohus on seisukohal, et jälitustegevuse käigus saadi

uut informatsiooni, mis kinnitas esialgseid kahtlusi ja toimingutega saadud teave andis aluse

järgmiste jälitustegevuse lubade välja andmiseks. Lubade pikendamiste määrustest selgub mh,

kuidas Vambola Sipelga kõnest raamatupidajaga nähtub, kuidas arutatakse 6000 euroga

seonduvat, täpsemalt kas Pinnasetööd OÜ on selle summa Vambola Sipelgale võlgu või

vastupidi ning kuidas seda raamatupidamises kajastada. Arutatakse ka, kes kellele (Pinnasetööd

OÜ ja Vambola Sipelgas) ülekandeid on teinud. Ake Andressoo on teinud kõnesid, millest

nähtub, et riigihange on jätkuvalt aktuaalne teema ning Ake Andressoo avaldab, et on

riigihankest huvitatud ja teab kuidas seda võita. Vambola Sipelga suhtes pikendati luba ka teist

korda, kus uue asjaoluna viidatakse, et pealtkuulatud kõnedest nähtub, kuidas Ake Andressoo

otsib mh aktiivselt viise, kuidas ja millal asendada ehitusobjektidel kalleimaid ehitusmaterjale

odavamatega. Veel viidatakse asjaolule, et Vambola Sipelgas on riigihanke asemel teinud

lihthanke, mis 2,2 miljonilise objekti puhul viitab KarS § 300 tunnustele. Seega on lisandunud

kahtlus KarS § 300 kuriteo toimepanemise osas. Kuna tõendusteavet veel nappis ja hangete

ning ehitusega seonduv nõuab aega, pikendas kohus luba.

117.6. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et jälitustoimingu taotlustes ja lubades oli nõutava

põhjalikkusega põhjendatud jälitustoimingute tegemise vajalikkust.

1-20-3636

118.

Jälitustoimingu protokolli lisast pealtkuulatud kõnede stenogrammidega (XII kd tl 10-

11) nähtub Vambola Sipelga suhtlus Swedbank AS-ga. Nimelt selleks, et Ees-Mustamäe

kinnistut võõrandada, oli vajalik panga nõusolek, kuivõrd kinnistu oli laenu tagatiseks ning

sellele oli seatud hüpoteek. 14.07.2017 ja 18.07.2017 kõnedest nähtub, kuidas Vambola

Sipelgas räägib panga töötajale, et tegu on 1,4 hektarilise maalapiga kaugel Palupera vallas, kus

ei ole peal midagi muud peale nõgeste ning mille väärtus võib olla kaks kuni neli tuhat eurot.

118.1. Swedbank AS kliendihaldur B. P. sõnul (dtl 573-577) oli pank nõus eraldama Mustamäe

kinnistust ühe osa ning sellega seoses mingit lisatagatist laenule pank ei nõudnud. Tunnistaja

kinnitas, et kui panga jaoks oleks olemasolevate tagatiste väärtus oluliselt vähenenud, oleks

pank nõudnud ka lisatagatist. Tunnistaja ka täpsustas, et LEH-il oli tagatisi 13 miljoni eest,

seega mingite väiksemate juppide vabastamine ei olnud probleem. Pank hindab rahavooga

kinnisvara. Kui puuduvad tagatised või kinnistul hooned peal, siis panga jaoks rahavoogu ei

ole, kinnistu on väheväärtuslik ning pank võib selle vabastada.

118.2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et süüdistuse väide Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde

OÜ-le 270 000 euro eest müüdud Ees-Mustamäe kinnistu tegelik turuväärtuse osas on

tõendamist leidnud. Nii läbiviidud ekspertiisist kui ka Vambola Sipelga enda hinnangust

(pealtkuulatud kõnedest) tulenevalt jäi kinnistu väärtus 4000 euro juurde. Kohus nõustub ka

prokuröri argumentidega, et Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kirjavahetust (VIII kd tl 138

p) lugedes ei ole usutav, et väidetavalt 270 000 eurose hinnasildiga arendust planeeritakse mõne

meilireaga. Samuti, kui lugeda Ees-Mustamäe kinnistut atraktiivseks ja hinnaliseks

arendusprojektiks, ei ole loogiliselt selgitatav asjaolu, miks see seisab sisuliselt mittetegutseva

äriühingu, s.o OÜ Knitser käes. Kohtuistungil ei mäletanudki E. A. alguses, et OÜ-l Knitser

selline väärtuslik kinnistu on, vaid talle meenus see alles siis, kui prokurör mainis konkreetselt

Ees-Mustamäe nime (E. A. ütlused, dtl 833, 838).

118.3. LEH-i kaitsjat toonitavad, et ei ole olemas sellist õigusakti, mis kohustaks kahte

eraõiguslikku juriidilist isikut, kes ei ole hankijad ega pea ostumenetluses järgima RHS-s

sätestatud korda, ostma või müüma oma kinnisvara turuhinnaga, mistõttu käesoleva lepingu

sõlmimist ühelegi lepingupoolele ette heita ei saa. Ammugi ei saa Pinnasetööde OÜ ja Vevasi

OÜ vahel sõlmitud lepingu tingimustest kuidagi tuleneda asjaolu, kas LEH tasus või ei tasunud

toetatavas projektis omaosaluse. Vastuseks kaitseväidetele selgitab kohus, et keegi ei keela

eraõiguslike juriidiliste isikute vahelist müügitehingut teha ükskõik mis hinnaga seni, kuni

kokkulepitud hinda ei kasutata avalikest vahenditest toetuse taotlemisel omafinantseeringu

maksmisest kõrvalehiilimiseks. Seega, kui eraldivõetuna ei pruugi kinnistu müügitehing olla

seadusevastane, selgub tõendeid kogumis hinnates, et kinnistu müümine oluliselt kõrgema

hinnaga toimus eesmärgiga luua alus raha kandmiseks Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi

OÜ pangakontole ning nimetatud tehing oli osaks suuremast rahade liigutamisest erinevate

isikute vahel.

119.

Süüdistuse kohaselt 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ

pangakontole 34 000 euro kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike

ajutiste rahaliste vahendite ajutine kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest

Vambola Sipelgase kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-

ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 34 000 eurot tagastati

Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-

1-20-3636

ile, mistõttu oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitatav suurendatud maksumuse

osana.

119.1. Tegemist on kandega, mis prokuröri sõnul oli selle selgelt eristuv ning seda ajutist

kannet saab käsitleda laenuna, mis anti omafinantseeringu tasumiseks. Ülekanne ei ole

käsitletav hanketööde suurendatud maksumuse osana. Selliselt oli see kajastatud ka Vambola

Sipelga isiklikus märkmikus (IV kd tl 53), kus viimane pidas arvestust Pinnasetööde OÜ poolt

Vevasi OÜ-le ülekantud summade üle ning kus on kirjas: „laen! Pt. -> V. 21.06. 34 000.-“.

119.2. LEH-i kaitsjad on aga seisukohal, et kõnealustel pangaülekannetel ei ole muud erinevust

kui see, et prokurör on ühed tehingud välja valinud ja teised kõrvale jätnud, mis ilmestab kuriteo

kindlakstegemise meelevaldsust.

119.3. Kohus nõustub prokuröri väitega, et antud kanne summas 34 000 eurot on eristatav

näilisel alusel Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le üle kantud 114 000 eurost (viitega laenu

tagastamisele) ning 92 000 eurost (kinnistu müük). Nagu käesoleva otsuse järgmises

alapeatükis tõendamist leiab, oli Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le 114 000 euro

ülekandmiseks loodud näiline alus – erinevad laenulepingud – selleks, et suures plaanis oleks

võimalik Finora Capital AS-lt faktooringulepingu alusel saadud raha edasi suunata LEH-ile, et

viimane saaks selle arvelt omafinantseeringu tasumist näidata. Samuti oli turuhinnast oluliselt

kõrgema hinnaga müüdud Ees-Mustamäe kinnistu tehing sõlmitud lõppkokkuvõttes sama

eesmärgiga. 34 000 euro suuruse ülekande puhul viited sellistele skeemidele puuduvad. Puudub

info, nagu oleks nimetatud laen antud näiliselt või rahasummat liigutatud läbi erinevate isikute

pangakontode. Pinnasetööde OÜ andis Vevasi OÜ-le 34 000 eurot laenu ning viimane ka

tagastas selle.

120.

Süüdistuse kohaselt peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete,

kokkuleppelise ja arvetega nr 23–17 ja 26–17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ

pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul

22.03.2017–14.08.2017. a. 210 720,42 eurot kaheksa osamaksena edasi LEH-i pangakontole,

viidetega laenule või laenu tagasimaksetele. Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ

ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas. Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise

ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige.

121.

Kohus on tuvastanud, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kaheksa ülekannet

kogusummas 210 720,42 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud. LEH-i AS-is SEB Pank asuva

arvelduskonto väljavõtted ajavahemiku 01.01.2015–04.10.2017 kohta on salvestatud DVD-

plaadile nr 9A (III kd tl 112) ning asjassepuutuvad kanded perioodil 22.03–14.08.2017 on ära

märgitud ka 30.11.2019 koostatud vaatlusprotokollis ja selle lisas (tabel 4C) (III kd tl 71–111).

Ülekannete kirjeldused viitavad kas laenule või laenu tagastamisele. Tabelis 4C on kõrvutatud

Pinnasetööde OÜ poolt tehtud kanded Vevasi OÜ-le ning Vevasi OÜ kontolt LEH-i kontole

tehtud ülekanded. Tabelist nähtub, et kanded Vevasi OÜ kontolt LEH-i kontole on toimunud

üldjuhul samas suurusjärgus ning samal päeval kuni 5 päeva hiljem võrreldes sellega, kui raha

laekus Vevasi OÜ kontole Pinnasetööde OÜ-lt.

122.

Kohtule on esitatud vaadeldavasse perioodi jäävad laenulepingud. Esimene neist on

sõlmitud 20.03.2015 ning selle alusel andis LEH Vevasi OÜ-le laenu 134 500 eurot (XII kd tl

180). Lepingu esitasid kohtule kaitsjad ning prokurör esitas kohtuistungil ka vastuväite.

Prokuröri sõnul ei ole seda dokumenti raamatupidamise hulgas ning tema väitel on see

tagantjärgi tehtud. LEH-i kaitsjad märkisid hiljem kohtukõnes vastuseks, et tegemist on sama

1-20-3636

20.03.2015 laenulepinguga, mis on nimetatud süüdistusakti punktis 239, aga mida prokurör

kohtule ei esitanud. Asjaolu, et selle lepingu koopia sai prokurör enda kätte LEH-i kontori

läbiotsimise käigus, näitab, et dokument ei ole koostatud tagantjärgi. Kohus märgib, et

20.03.2015 laenuleping koos lisadega on prokuröri poolt siiski 07.01.2022 istungil kohtule

esitatud (dtl 607) ning tegu on tunnistaja E. N. (LEH-i raamatupidaja) poolt uurijale antud

dokumendiga, millel on olemas ka raamatupidaja allkiri (XI kd tl 36-39).

122.1. Lepingu kohaselt kohustub laenuandja laenu üle andma osade kaupa vastavalt

vajadusele. LEH-i kaitsjad on selgitanud, et lepingus nimetatud 134 500 euro puhul on tegu nö

krediidi maksimumsummaga ehk limiidiga, mida selle lepingu alusel Vevasi OÜ kasutada saab.

Lepingust tulenevalt oli laenusaaja kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt 31.12.2017.

Nimetatud tähtaega pikendati laenulepingu muudatusega kuni 31.12.2019 (XII kd tl 181 p). E.

N. poolt esitatud dokumentide hulgas oli seonduvalt antud laenulepinguga arvepidamine

krediidisumma kasutamise ja tagasimaksete kohta 2016. ja 2017. aastal (XI kd tl 42-43).

Dokumentidest nähtub, et 2016. aastal oli Vevasi OÜ kokku saanud LEH-ilt antud laenulepingu

alusel 484 300 eurot ning tagasi maksnud 376 000 eurot, seega oli 31.12.2016 seisuga vaja

tagasi maksta veel 108 300 eurot. Lisaks nähtub, et aasta jooksul maksis Vevasi OÜ mõnel

korral laenu tagasi isegi rohkem kui peaks ning laenujääk oli ühel hetkel lausa -65 500 eurot

(s.t et hoopis LEH oli Vevasi OÜ-le võlgu). 2017. aastal sai Vevasi OÜ veel laenu 10 000 eurot,

ehk kokku oli tagasimaksmisele kuuluv summa 118 300 eurot. Arvepidamisest tulenevalt on

nimetatud summa ka samal aastal tagasi makstud. Tagasimaksete puhul on tegu samade

ülekannetega, mida on kajastatud ka süüdistuse vastavas osas olevas tabelis (s.o 8 720,42 eurot,

1600 eurot, 42 000 eurot, 29 400 eurot ja 37 000 eurot).

123.

19.06.2017 on LEH-i ja Vevasi OÜ vahel sõlmitud nö vastassuunaline laenuleping, s.t

et Vevasi OÜ andis LEH-ile laenu kuni 100 000 eurot (XI kd tl 40-41, XII kd tl 198). LEH-i

kaitsjate sõnul toimib leping samamoodi, nagu eelmises punktis käsitletud leping, s.o krediidi

põhimõttel. E. N. poolt esitatud arvepidamine krediidisumma kasutamise ja tagasimaksete

kohta 2017. aastal tõendab, et LEH on saanud Vevasi OÜ-lt laenu 92 000 eurot ning on laenu

samal aastal ka tagasi maksnud. Laenu on antud kolme ülekandega (s.o 17 000 eurot, 53 000

eurot ja 22 000 eurot) ning need kanded kattuvad süüdistuse vastavas osas olevas tabelis

väljatoodud ülekannetega. Laenu tagasimaksed on tehtud 2017. aasta sügisel.

124.

Seoses LEH-i ja Vevasi OÜ vaheliste laenulepingutega on ütlusi andnud ka tunnistaja

E. N. (dtl 591-595). Tunnistaja kinnitab, et 2015. aastal sõlmitud lepinguga andis LEH laenu

Vevasi OÜ-le ning 2017. aastal sõlmitud lepinguga andis Vevasi OÜ laenu LEH-ile. Tegu oli

nö laenulimiidiga ning laenu ülekandmine ei toimunud ühekordse tehinguga. Väljamaksete

tegemine toimus selliselt, et laenu soovija pöördus laenuandja poole ja küsis, kas ettevõttel on

võimalik anda laenu juurde. Seejärel teine juhatuse liige küsis tunnistaja käest, kas neil on

finantse, et kas on võimalik laenu anda. Laenude tagasimaksmine toimus samal põhimõttel, et

laenusaaja pöördus laenuandja poole sooviga mingi osa rahast tagastada. Tunnistaja kinnitas

veel, et vahel maksti laenu rohkem tagasi kui oli antud – selleks eraldi laenulepingut

vormistama ei hakatud. Selle peale, miks 2017. sõlmiti vastassuunaline laenuleping ütles

tunnistaja, et tõenäoliselt oli LEH-il siis laenuvajadus. Otsuse laenu võtmise kohta teeb juhatus,

kuid tunnistaja annab juhatusele märku, kui näeb näiteks, et ettevõttel on arveid rohkem kui

raha.

125.

Kaitsjad toovad välja, et eelnimetatud lepingute alusel leidsid aset kontsernisisesed

tehingud. Süüdistusaktis märgitud periood 22.03.2017-11.08.2017 on nende hinnangul

ebaülevaatlik ning konkreetset perioodi vaadeldes jäävad välja LEH-i poolt tehtud laenu

tagasimaksed.

1-20-3636

126.

Kohus nõustub eelneva kaitsjate väitega, kuid asja lahendamise seisukohalt jääb see

tagajärjetuks. Allakirjutanu hinnangul ei ole võimalik ega vajalikki läbi analüüsida kõikide

seotud ettevõtete kõiki vastastikuseid kohustusi. Näha on, et kaks Vambola Sipelga juhitavat

äriühingut tegid omavahel tehinguid ning vahetult peale Finora Capitalist raha saamist toimusid

väga lähestikku läbi mitme äriühingu ülekanded nii, et omaosalusele vastav summa jõudis

LEH-i. Kuigi eraldivõetuna Vevasi ja LEH-i vahelisi ülekandeid vaadates ei ole võimalik teha

järeldusi millegi ebaseadusliku toimumisest, ei saa otsustuse tegemisel kõrvale jätta seda,

kuidas toimus hange, milline oli kokku lepitud hind, Pinnasetööde ja Vevasi vaheliste

arvelduste tagamaid ja ka teisi otsuses käsitletud asjaolusid. Vambola Sipelgal oli võimalik

ristküsitlusele alludes anda kõigi nende tehingute kohta selgitusi, kuid ta loobus sellest.

Kahtlemata kõikidele küsimustele pole seetõttu võimalik ammendavaid vastuseid leida. Kohus

saab ja peab otsuse rajama nendele tõenditele, mis olemas on, nende alusel kujuneb kohtuniku

siseveendumus. Siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme

asjaolude suhtes [---] Seejuures ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna

veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning

väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu (RKKKo 1-20-1301/35 p 12).

(D)

127.

Järgnevalt käsitleb kohus tegevusi, mille tulemusena tekkis LEH-i omanikfirmal

Vevasil näiliselt õigus saada raha Pinnasetöödelt (süüdistuses nimetatud raharing 1).

128.

Enne otsuse eelmises peatükis kajastatut toimus vastassuunaline rahade liikumine.

Süüdistusteksti kohaselt 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016 kuni 06.03.2017 oli

Vambola Sipelgas Vevasi OÜ kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 11 erineva

maksega kokku 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli kajastatud laenu andmisena.

129.

Kohus on tuvastanud, et süüdistuse vastava osa tabelis detailselt väljatoodud ülekanded

kogusummas 114 000 eurot Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole on sellisel kujul

ka toimunud. Mh nähtub, et 14 000 eurot on üle kantud selgitusega „Laen“, 30 000 eurot

selgitusega „Krediit Leping 16901“ ja 70 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“.

Rahasummade liikumist tõendab Vevasi OÜ pangakonto väljavõte (DVD-plaadil, III kd tl 112).

Asjassepuutuvad kanded on eraldi väljatoodud ka 30.11.2017 vaatlusprotokolli lisa 1 tabelis

1B. Kohus märgib ära, et tihedaks Pinnasetööde OÜ-le laenu andmiseks läks just sellel ajal,

kui LEH valmistas ette hanke dokumente ning Ake Andressoo oli otsustanud, et ta soovib Mace

Ehituse OÜ-ga hankes osaleda.

130.

Pinnasetööde OÜ raamatupidaja K. N. on seoses laenulepingutega rääkinud (dtl 732-

739), et talle toodi kannete aluseks olevad lepingud hiljem, vahel isegi mitu kuud hiljem. Ake

Andressoo oli see, kes ütles, milline arvelduskontol tehtud kanne on millise laenulepinguga

seotud. Tunnistaja kinnitas ka, et 2018. aasta juuli seisuga ei olnud tema käes lepingut või

muud alusdokumenti, mille alusel tehti 2016. aasta jaanuaris 14 000 euro suurune ülekanne

Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le.

131.

Vormistatud dokumentide mittevastavus tegelikule kokkulepetele ilmneb ka järgmisest.

18.12.2017. a asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus on vaadeldud LEH-i ruumidest

läbiotsimisel kaasa võetud dokumente, sh ka finantseerimislepingut nr 16901 (IV kd tl 32-49).

Leping on sõlmitud 05.09.2016 Pinnasetööde OÜ (krediidiandja) ja Vambola Sipelga

(laenusaaja) vahel. Lepinguga annab Pinnasetööde OÜ Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000

1-20-3636

eurot hiljemalt 09.09.2016 ning Vambola Sipelgas on kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt

31.12.2018. Pinnasetööde OÜ arvelduskonto väljavõttelt selgub, et Pinnasetööde OÜ on

laenulepingut täitnud ning teinud ajavahemikul 05.–06.09.2016 Vambola Sipelga pangakontole

viis ülekannet kokku summas 90 000 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule nr. 16901“ (VII kd

tl 224). Kuigi eelnimetatud laenu anti eraisikule Vambola Sipelgas, on viitega just konkreetsele

lepingule teostatud makseid ka Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole summas 30 000

eurot (DVD-plaadil, III kd tl 112; tl 78). Samuti on nimetatud summasid arvestatud

Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tagasimaksete hulka kannetes selgitusega „krediidi os

tagastamine “ (DVD-plaadil, III kd tl 112; tl 97-99).

132.

Kuigi kohus tuvastab hiljem, et finantseerimislepingut nr 16901 ei saa käsitada võltsitud

lepinguna, kuivõrd lepingut täideti ja teostati Vambola Sipelga pangakontole ka väljamaksed,

ei tähenda see aga seda, et vaatluse all olevad ülekanded summas 30 000 eurot ei saaks olla

asjassepuutuvad soodustuskelmuse episoodis. Tegu oli eraisikule antud laenuga, ning puudub

loogiline põhjus, miks viitega sellele samale lepingule on tehtud ülekandeid Vevasi OÜ kontolt

Pinnasetööde OÜ-le. Pinnasetööde OÜ raamatupidaja K. N. 27.07.2018 vastusest nõudekirjale

nähtub mh, et kõik süüdistuse vastava osa tabelis kajastatud laekumised (sh ka viitega lepingule

nr 16901) on seotud finantseerimislepinguga nr 161101. Kohtu hinnangul näitab see, et ka

süüdistatavatel – antud juhul Vambola Sipelgal – võis kogu selles tehingute rägastikus tekkida

segadus ning sel momendil tundus hea mõttena põhjendada neid ülekandeid viitega just

käesolevale finantseerimislepingule.

133.

Süüdistuse kohaselt oli Vevasi OÜ omakorda perioodil 2016.a. septembrist kuni 2017

raha saanud LEH-ist, mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi.

Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜ-le liikunud ülekannetele aluse

andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas süüdistusteksti kohaselt näiliku

lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101

kuupäevaga 02.11.2016. Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-

06.03.2017.a kokku 114 000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ

pangakontole tegemist tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola

Sipelga ja Ake Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe

eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena.

134.

Kohus on tuvastanud, et Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel 02.11.2016 sõlmitud

finantseerimislepingu nr 161101 (V kd tl 132-134) kohaselt on Vevasi OÜ poolt antava laenu

suurus vastavalt tema võimalustele kuni 100 000 eurot, mis kantakse Pinnasetööde OÜ

pangakontole hiljemalt 10.04.2017. Laenusaaja kohustub krediidi tagasi maksma hiljemalt

31.12.2018. Lepingus on märgitud Vevasi OÜ esindajaks Vambola Sipelgas ja Pinnasetööde

OÜ esindajaks Ake Andressoo. Leping on allkirjastatud mõlema poolt käsikirjaliselt.

Lepingule on kleebitud kollane märkmepaber kirjega „NB! Sellest 70000 tegelikult tasa. 3000.-

hankeks! + 7000.-“, mis viitab sellele, et tegelikkuses on nõue suuremas osas tasaarveldatud

ning ka sellele, et antud finantseerimisleping omab seost ka hankega. Küll aga pole võimalik

öelda aega, millal nimetatud märkmepaber lepingule lisati ehk mis kuupäeva seisuga oli 70 000

eurot juba tagasi makstud. Nimetatud leping koos märkmepaberiga leiti läbiotsimisel Ake

Andressoo elukohast 08.11.2017 (IV kd tl 105-108, V kd tl 58). Pangakonto väljavõttest nähtub,

et Pinnasetööde OÜ oli Vevasi OÜ-le laenu tagastanud 15.06.2017 (III kd tl 112).

1-20-3636

135.

Vevasi OÜ ja Pinnatööde OÜ vaheliste laenulepingute näilisust tõendab süüdistuse

kohaselt Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite edasine liikumine.

30.11.2019. a vaatlusprotokolli tabelis 1B (III kd tl 78) on välja toodud kõik Vevasi OÜ poolt

Pinnasetööde OÜ-le ajavahemikul 07.01.2016-06.03.2017 tehtud ülekanded kokku summas

114 000 eurot. Tabelis 2B (III kd tl 79-83) on välja toodud vahetult eelmises punktis nimetatud

ülekannetele järgnevad ülekanded ehk teisisõnu on näha, kuhu liikus raha Pinnasetööde OÜ

pangakontolt edasi. Kandeid on tehtud järgmiselt:

135.1. 01.11.2016 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 10 000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 16901“. Samal päeval on 4000 eurot üle kantud T. A. kontole selgitusega „ük“ ja 700

eurot selgitusega „Palk okt 2016“. 5000 eurot on välja võetud sularahas aadressil Endla 45.

135.2. 09.11.2016 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 3000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 16901“. Samal päeval on 1400 eurot kantud Pinnasetööde OÜ kontolt Mace Ehitus OÜ

kontole ja 10.11.2016 500 eurot T. A. kontole. Selgituseks mõlema puhul „ülekanne“.

135.3. 06.12.2016 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 17 000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 16901“. Samal päeval on 8500 eurot üle kantud T. A. kontole selgitusega „ülekanne“

ning 4400 eurot selgitusega „kassasse“. Sularahas on välja võetud 4500 eurot aadressidelt Endla

45 ja Liivalaia 53.

135.4. 19.12.2016 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 30 000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 161101“. Samal päeval on 27 000 eurot edasi kantud E. A. pangakontole selgitusega

„Vastavalt lepingule nr 161202“ ja 1800 eurot T. A. selgitusega „ülekanne“. Sularahas on välja

võetud 140 eurot.

135.5. 04.01.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 10 000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 161101“. Samal päeval on 9000 eurot edasi kantud E. A. pangakontole selgitusega

„Vastavalt lepingule nr 161202“ ja 300 eurot T. A. selgitusega „ülekanne“.

135.6. 20.01.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 3000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 161101“. Samal päeval on 3000 eurot edasi kantud Mace Ehitus OÜ-le.

135.7. 06.02.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 7000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 161101“. Samal päeval on 6100 eurot edasi kantud E. A. pangakontole selgitusega

„Vastavalt lepingule nr 161202“ ja 170 eurot T. A. selgitusega „ülekanne“. 07.02.2017 on

sularahas välja võetud 200 eurot ning T. A. üle kantud samuti 200 eurot selgitusega „ülekanne“.

135.8. 15.02.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 10 000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 161101“. Samal päeval on 6000 eurot edasi kantud E. A. pangakontole selgitusega

„Vastavalt lepingule nr 161202“. Sularaha on välja võetud 3360 eurot. 19.02.2017 on veel

sularaha võetud 250 euro ulatuses. 22.02.2017 on T. A. tehtud ülekanne summas 200 eurot

selgitusega „ülekanne“. 24.02.2017 on sularaha välja võetud 50 eurot.

135.9. 28.02.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 5000 eurot selgitusega „Krediit

Leping 161101“. 01.03.2017 on Pinnasetööde OÜ 100 eurot kandnud Mace Ehitus OÜ-le

selgitusega „ülekanne“ ning 4800 eurot E. A. selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“.

1-20-3636

135.10.

06.03.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 5000 eurot selgitusega

„Krediit Leping 161101“. Samal päeval on Pinnasetööde OÜ 4200 eurot kandnud E. A.

selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“. 10.03.2017 on üle kantud 700 eurot T. A.

selgitusega „ük“.

135.11.

Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud ülekannetest, et pärast seda, kui Vevasi OÜ

poolt laekus Pinnasetööde OÜ-le raha, on Pinnasetööde OÜ teostanud makseid järgmiselt: T.

A. 20 470 eurot, E. A. 57 100 eurot, Mace Ehitus OÜ-le 5600 eurot ning sularahas on välja

võetud 13 500 eurot.

136.

Vaatlusprotokolli tabelis 3B (III kd tl 84-85) on kajastatud ülekanded, mis on teostatud

T. A. pangakontolt pärast Pinnasetööde OÜ-lt saabunud laekumisi. Kokkuvõtvalt on T. A.

temale Pinnasetööde OÜ-lt laekunud 20 470 eurost sularahas välja võtnud 15 000 eurot ning

Vambola Sipelga pangakontole kandnud 1200 eurot selgitusega „ük“. Nii sularaha

väljavõtmised kui ka ülekanne Vambola Sipelgale on toimunud Pinnasetööde OÜ-lt saadud

laekumistega samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval.

137.

Tabelis 4B (III kd tl 86-88) on välja toodud tehingud E. A. pangakontol vahetult peale

Pinnasetööde OÜ-lt saabunud laekumisi. Kokkuvõtvalt on E. A. temale Pinnasetööde OÜ-lt

laekunud 57 100 eurost sularahas välja võtnud 50 240 eurot (seda nii pangaautomaatidest kui

ka -kontoritest). Samuti on E. A. ülekandeid teostanud Vambola Sipelga pangakontole kokku

summas 6300 eurot. Kõik kirjeldatud tehingud on aset leidnud Pinnasetööde OÜ-lt saadud

laekumistega samal päeval või hiljemalt kahel järgmisel päeval.

138.

Tabelist 5B (III kd tl 89) nähtub, et Mace Ehitus OÜ pangakontolt on Pinnasetööde OÜ-

lt saadud 3000 euro saamisega samal päeval sama summa edasi kantud LEH-i pangakontole

selgitusega „Riigihanke registreerimisnumber 181441 pakkumuse tagatis“.

139.

Tabelis 6B (III kd tl 90-91) on võrdluses E. A. poolt oma pangakontolt sularaha

väljavõtmised ning Vevasi OÜ kontole tehtud sularaha sissemaksed. 21.12.2016 on E. A.

Tornimäe 2, Tallinn kontoris välja võtnud sularaha summas 26 000 eurot. Samal päeval on

Tornimäe kontoris tehtud 3 sularaha sissemakset Vevasi OÜ pangakontole kokku summas 25

000 eurot.

139.1. 06.01.2017 on E. A. SEB Panga Tartu kontoris välja võtnud sularaha summas 3000

eurot. Samal päeval on Kesk 1 aadressil tehtud sularaha sissemakse Vevasi OÜ pangakontole

kokku summas 3000 eurot.

139.2. 16.02.2017 on E. A. Kesk 1 aadressil välja võtnud sularaha summas 3000 eurot. Samal

päeval on Kesk 1 aadressil tehtud sularaha sissemakse Vevasi OÜ pangakontole kokku summas

2500 eurot ning järgmisel päeval summas 500 eurot.

139.3. 06.03.2017 on E. A. Kesk 1 aadressil välja võtnud sularaha summas 2000 eurot. Samal

päeval on Kesk 1 aadressil tehtud sularaha sissemakse Vevasi OÜ pangakontole kokku summas

1000 eurot.

139.4. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et vahetult pärast seda kui Pinnasetööd OÜ kontolt

liiguvad E. A. kontole rahad, võtab ta selle sulas välja. Enamasti samas suurusjärgus

1-20-3636

rahasummad ning enamasti ka samas asukohas makstakse sisse Vevasi OÜ kontole. Kokku

summas 32 000 eurot.

140.

Tabelis 7B (III kd tl 92) on ära näidatud, kuidas on rahasummad erinevate äriühingute

ja eraisikute vahel liikunud ühel juhtumil. 19.12.2016 on LEH üle kandnud 28 900 eurot Vevasi

OÜ kontole selgitusega „Laen“. Samal päeval on Vevasi OÜ kontolt tehtud makse

Pinnasetööde OÜ-le summas 30 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Seejärel on

Pinnasetööde OÜ kontolt teostatud makse E. A. kontole summas 27 000 eurot selgitusega

„Vastavalt lepingule nr 161202“. 21.12.2016 on E. A. aadressil Tornimäe 2, Tallinn enda

pangakontolt võtnud välja sularaha summas 26 870 eurot (sellest 26 000 eurot kontorist ja 870

eurot pangaautomaadist). Samal päeval on Vambola Sipelga pangakaardiga aadressil Tornimäe

2, Tallinn tehtud sissemaksed Vevasi OÜ kontole summas 25 000 eurot. Ning lõpuks on samal

päeval Vevasi OÜ kontolt kantud 26 000 eurot LEH-i pangakontole selgitusega „Laen“.

141.

SEB Pank AS 14.02.2017 vastuskirjast (III kd tl 113-114) nähtub, et 21.12.2016

Tornimäe 2 aadressil kell 12.50 võeti sularaha välja E. A. pangakontolt ning kell 14.38, 14.39

ja 14.40 teostati sularaha sissemakseid Vambola Sipelga nimele väljastatud pangakardiga

Vevasi OÜ kontole.

142.

18.05.2017. a vaatlusprotokolli (III kd tl 153-166) käigus on vaadeldud SEB Panga poolt

väljastatud kaamera salvestisi 21.12.2016 ajavahemiku 12.30-14.45 kohta Tornimäe 2, Tallinn

asuva pangakontori peaukse juurest. Esimeselt salvestiselt nähtub, et kell 12.58 kuni 13.00 ajal

võtab E. A. pangaautomaadist sularaha ja paneb sularaha püksitaskusse. Teine salvestis näitab,

kuidas kella 14.36 kuni 14.40 teeb pangaautomaati sularaha sissemakseid Vambola Sipelgas.

Kell 14.36 võtab ta jope põuetaskust heledat värvi ümbriku, kus on sees sularaha. Ta loeb

ümbrikus olevat raha ja võtab osa raha ümbrikust välja – peamine rahatäht on 500-eurone

kupüür. Kell 14.38 liigub kaamera vaatevälja ka heleda peaga naisterahvas, kes seisab Vambola

Sipelga kõrvale. Kell 14.38 sisestab Vambola Sipelgas sularaha, kus pealmine kupüür on 500-

eurone, automaati. Seejärel võtab ta ümbrikust veel sularaha ja sisestab ka selle 14.39

pangaautomaati, pealmine rahatäht on jällegi 500-eurone. Kell 14.40 sisestab ta kolmanda osa

sularahast pangaautomaati ning pealmine rahatäht on jällegi 500-eurone. Seejärel liiguvad nii

heleda peaga naisterahvas kui ka Vambola Sipelgas kaamera vaateväljast välja.

143.

29.11.2019. a vaatlusprotokolli (III kd tl 133-138) käigus on vaadeldud E. A. SEB

Pangas asuva konto väljavõtteid ajavahemiku 01.01.2015-22.01.2018 kohta. Konto väljavõtted

on salvestatud CD-plaadile 8A (III kd tl 139). Protokolli lisas on tabel, kus on välja toodud kõik

sularaha väljavõtmised sularahaautomaatidest ja pangakontoritest. Kokkuvõtvalt nähtub, et

enne 21.12.2016 on suurte sularaha väljavõtmiste hulk olnud minimaalne. 21.12.2016 on välja

võetud 26 870 eurot, 29.12.2016 1125 eurot, 05.01.2017 3000 eurot, 06.01.2017 5950 eurot,

06.02.2017 3485 eurot, 07.02.2017 2400 eurot, 13.02.2017 1530 eurot, 16.02.2017 3000 eurot,

17.02.2017 3000 eurot, 06.03.2017 2000 eurot, 23.03.2017 2880 eurot. Sellises ulatuses

sularaha väljavõtmised ei ole võrreldes isiku eelneva käitumisega tavapärased. Seejärel on

järgmise 8 kuu jooksul sularaha välja võetud väikeste summade kaupa kokku 690 eurot, mis

ühtib E. A. käitumisega enne 21.12.2016. 28.11.2017 on jällegi sularaha välja võetud 23 000

eurot ning 21.12.2017 3000 eurot.

144.

Prokurör tugineb siin osas mh veel sideettevõtjalt saadud andmetele. Vambola Sipelga

kaitsja on sideettevõtjalt saadud andmete tõendina lubatavuse vaidlustanud, kuna tema

1-20-3636

hinnangul rikuti sideandmete väljanõudmisel vastava toimingu tegemise ajal kehtinud KrMS

§ 901 lg 3 nõudeid ning rikkumine oli sedavõrd oluline, mis toob kaasa prokuratuuri

08.02.2017.a. loa õigusvastasuse ja selle alusel kogutud tõendite, mis on prokuratuuri poolt

kohtul esitatud 17.05.2017 ja 13.07.2018.a. protokollide vormis, lubamatuse.

144.1. Prokuratuur on kohtule esitanud 08.02.2017 koostatud sideettevõtjalt andmete

nõudmise loa (XIV kd tl 138-140), millega vanemprokurör lubas KrMS § 901 lg 2 ja 215 lg 1

alusel PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude

büroo Lõuna talitusel KarS § 210 lg 2 tunnustel kriminaalasja menetlemiseks nõuda

sideettevõtjalt andmed (väljavõte sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta,

edastaja ja vastuvõtja asukoha ning isikuandmete kohta) 9 erineva telefoninumbri suhtes.

Määruse kohaselt kuulusid need numbrid Vambola Sipelgale, E. A., Ake Andressoole ja G. T..

Andmeid taotleti perioodi 09.02.2016-08.02.2017 kohta. Loa põhjenduste kohaselt on andmeid

vaja, et tuvastada, kas nimetatud perioodil on nimetatud isikud omavahel ja võimalike seni

tuvastamata, kuid kuriteo toimepanemises osalevate muude isikutega mobiiltelefonide

vahendusel suhelnud ja kooskõlastatult tegutsenud. Samuti selleks, et tuvastada isikute

võimalikke asukohtasid pankadest sularaha väljavõtmiste ja pangakontodele sularaha

sissemaksete tegemise hetkel, on vajalik kõnede väljavõtte kaudu fikseerida isikute kasutuses

olevate mobiiltelefonide asukohad. Menetlushuvidest lähtuvalt ei olnud otstarbekas kahtluse all

olevate isikute või tunnistajate ülekuulamine või muude avalike menetlustoimingute

teostamine. Lisaks oli loa andmise hetkel soodustuskelmusega puutumuses oleva hanke

protsess

alles

käimas,

mistõttu

võisid

avalikud

menetlustoimingud

ohtu

seada

kriminaalmenetluses edasiste varjatud menetlustoimingutega tõendite hankimise. Tulenevalt

sellest, et tõendite kogumine loa andmise hetkel oli muude menetlustoimingutega välistatud,

oli kõnede väljavõtte päring prokuröri hinnangul vältimatult vajalik.

144.2. Loa väljastamise ajal kehtis KrMS § 901 lg 2 sõnastuses: uurimisasutus võib

prokuratuuri loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu

elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud

andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Riigikohtu otsuse

1-16-6179/11 (edaspidi RKKKo otsus) kohaselt oli KrMS § 901 lg 2 vastuolus EL-i õigusega.

Selline vastuolu ei too veel iseenesest kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide

tõendina lubamatuks tunnistamist ning tõendikogumist väljajätmist. Nende tõendite lubatavuse

hindamisel tuleb lähtuda Eesti õigusest, sh tõendi lubatavust käsitlevast väljakujunenud

kohtupraktikast (RKKKo otsuse p 53).

144.3. Tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et tõendi kogumisel järgiti kehtivat

õigust. Sõltuvalt asjaoludest võib tõendi kogumine olla õigusvastane ka väljapoole

süüteomenetluse reeglistikku jääva normi rikkumise tõttu. Ülal viidatud KrMS § 901 lg 2

sõnastuse kehtivuse ajal antud prokuratuuri lubadega rikuti era- ja perekonnaelu puutumatust,

õigust isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabadust. Tõendite kogumise õiguspärasuse üle

otsustades ei saa tugineda sellele, et formaalselt koguti tõendeid nendes normides sätestatu

järgi. Öeldu tähendab, et PS §-ga 26 kaitstava eraelu puutumatuse riiveks, mis kaasnes

sideandmete säilitamisega ja loa andmisega nende andmete kasutamiseks, ei olnud õiguslikku

alust (RKKKo otsuse p 54 ja 55 koos edasiste viidetega).

144.4. Järgnevalt tuleb välja selgitada, kui ulatuslikult norme rikuti. Sideandmete kasutamisega

kaasneva perekonna- ja eraelu puutumatuse rikkumise ulatust on võimalik hinnata selle kaudu,

1-20-3636

missuguse sisu ja mahuga sideandmeid päringuga saadi. Mida täpsemaid järeldusi isiku eraelu

kohta nendest andmetest teha saab, seda ulatuslikumaks ja raskemaks tuleb sekkumist pidada.

KrMS § 901 alusel tehtava menetlustoimingu vältimatu vajalikkus hõlmab kitsamas mõttes ka

nõuet küsida vaid selliseid sideandmeid, mis on asja lahendamiseks möödapääsmatult

vajalikud. Proportsionaalne ei ole sideandmete nõudmine suuremas mahus või pikema

ajavahemiku kohta, kui see on põhjendatav menetlemisvajadusega loa taotlemise ja päringu

tegemise hetkel (otsuse p 61). 08.02.2017. a loa alusel oli rikkumine äärmiselt ulatuslik. Ühe

aasta vältel koguti 4 isiku kohta ööpäevaringseid andmeid viisil, mis võimaldab saada väga

ulatuslikku teavet nende eraelu kohta. Soodustuskelmuse esemeks olev hange kuulutati välja

29.12.2016 ning oleks ehk põhjendatud, kui andmeid nõutaks hankele eelnenud lühikese

ajaperioodi kohta, et tõendada, kuidas isikud omavahel suhtlesid ja soodustuskelmust ette

valmistasid. Kuid antud juhul nõuti andmeid juba alates 09.02.2016 ehk hankele eelnenud 10

kuu kohta. Lisaks oli prokuratuuril võimalik välja selgitada konkreetsed ajad, mil isikud

pankadest sularaha välja võtsid või seal sularaha sissemakseid teostasid ning seejärel anda luba

konkreetselt nendel aegadel isikute mobiiltelefonide asukohaandmete nõudmiseks.

144.5. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et sellise sisu ja mahuga sideandmete nõudmine ei

olnud kriminaalasjas vältimatult vajalik ega proportsionaalne. Lõpetuseks tuleb märkida, et

08.02.2017 loa alusel ei selgunud ka märkimisväärselt uusi asjaolusid (v.a isikute suhtlemine

panka sularaha sissemaksete tegemise ajal, mille kohta oleks andmeid saanud välja nõuda

oluliselt proportsionaalsemalt). Kohus loeb nimetatud lubade alusel saadud andmed lubamatuks

tõendiks.

145.

27.11.2019. a vaatlusprotokollist Pinnasetööde OÜ LHV Pank arvelduskonto vaatluse

kohta koos lisadega (III kd tl 115-131, DVD-plaat nr 6A, tl 132) nähtub, et samas suurusjärgus

summad, mis on Vevasi OÜ arvelduskontolt Pinnasetööde OÜ-le kantud, liiguvad ettevõtte

kontolt ka koheselt välja. Seega ei nähtu vähemalt pangakonto väljavõttest, mil viisil leiab

Vevasi OÜ-lt saadud raha kasutust Pinnasetööde OÜ igapäevases majandustegevuses. Kuigi

Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt nähtub ka erinevate väiksemate arvete tasumist, on kontolt

välja võetud või teistele isikutele edasi kantud rahasummad oluliselt mastaapsemad ning

moodustavad valdava osa Vevasi OÜ-lt saadud laekumistest.

146.

09.07.2018. a vaatlusprotokolli (VII kd tl 27-41) käigus on vaadeldud K. N. poolt

edastatud Pinnasetööde OÜ pearaamatu andmeid perioodi 01.01.2016 kuni 10.11.2017 kohta.

Andmetest nähtub, et perioodil 04.11.2016 kuni 10.03.2017 on kassasse laekunud kokku

35 575,90 eurot (sh 19 370 eurot ülekannetena Pinnasetööde OÜ-lt T. A. ja 14 110 eurot

sularaha väljavõtmised) ning kassast välja liikunud kokku 16 629,22 eurot. Kassasse jäänud

raha sel perioodil oli seega 18 946,68 eurot. Kassast välja on liikunud raha seoses lühiajalise

laenu tagasimaksmisega omanikule (s.o Ake Andressoole) summas 7045,30 eurot ning 1000

eurot on kajastatud läbi T. A. konto ülekannetena Pinnasetööde OÜ kontole. Eeltoodust ei

nähtu, et Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le laekunud ning kassasse edasi kantud laenuraha

oleks kasutatud enamus ulatuses ettevõtte tavapärase majandustegevuse käigus.

147.

Tunnistaja T. A. ütluste (dtl 820-823) kohaselt kandis Pinnasetööde OÜ tema

pangakontole lisaks palgale ka raha majanduskuludeks. Nimelt täitis T. A. enda sõnul nö

varustaja ülesandeid, käis poes ja ostis asju ehitusobjektile. Summad olid siiski väikesed, ostis

nt kruve, mõne lauajupi vms. Ning kui ei läinud nii palju raha vaja kui Pinnasetööd OÜ talle

kandis, siis tunnistaja kandis raha tagasi Pinnasetööde OÜ kontole. Tunnistaja sõnul ei olnud

1-20-3636

tal Pinnasetööde OÜ pangakaarti, mistõttu sai ta oste teha vaid oma pangakaardiga või

sularahas. Tunnistaja kinnitas, et Pinnasetööde OÜ on ka Vevasi OÜ kontole raha kandnud –

seda arvete alusel ja ilmselt ka lepingute alusel. 2016. aastal sai ta Vambola Sipelga käest laenu

3500 eurot, mille ta on osade kaupa ka tagasi maksnud. Tunnistaja ei tea, et mõni Pinnasetööde

OÜ leping või muu dokument, mille alusel seal firmas raha liikus, oleks olnud võltsitud või

fiktiivne.

148.

Tunnistaja E. A. sõnul (dtl 827-839) sai ta eraisikuna Pinnasetööde OÜ-lt laenu

suurusjärgus 30 000-40 000 eurot. Laenu on ta tänaseks tagasi maksnud. Enda sõnul võttis ta

saadud laenust 21.12.2016 pangaautomaadist ja pangakontorist välja sularaha üle 20 000 euro.

Seda, mis summa ta täpselt võttis pangakontorist ja mis summa sularahaautomaadist, ei olnud

tal meeles. Küll aga mäletas ta, et sularahaautomaat väljastas talle summa 50-eurostes

kupüürides. Nimetatud laenu oli E. A. küsinud Ake Andressoolt (kes on Pinnasetööde OÜ

juhatuse liige). Sularahas välja võetud laen läks E. A. isiklikuks tarbeks – põhisumma läks

korteri remontimise peale ja osa rahast auto ostmisele. 2016. aasta lõpus ostis E. A. 2000. aasta

BMW. Laenu jaoks oli sõlmitud ka leping ning tunnistaja pidi laenu tagasi maksma kas 2017.

või 2018. aasta lõpus. Lõplikult sai see tagastatud 2019. aasta alguses. E. A. kinnitas, et

Vambola Sipelgale ta Pinnasetööde OÜ-lt saadud laenurahast midagi edasi ei kandnud.

Tunnistaja sõnul ei ole ta andnud 2016. aasta detsembris Tallinnas Vambola Sipelgale sularahas

25 000 eurot. 21.12.2016 ei ole ta üldse Vambola Sipelgale raha andnud.

E. A. sõnul on ta muidu võtnud laenu ka Vambola Sipelgalt ning laenu on ta tagastanud

pangaülekannetega või sularahas. Tunnistaja kinnitusel pole ta Vambola Sipelgale andnud

kunagi sularaha muul põhjusel kui laenu tagastamine. Nt 2016. aasta suve lõpus ja sügise

alguses on E. A. teinud ülekandeid Vambola Sipelgale ning tegu oli laenu tagastamisega. Neil

oli suuline leping ja tunnistaja oli saanud Vambola Sipelgalt ilmselt 2016. aasta suvel laenu

suurusjärgus 5000 eurot.

149.

Kohus peab siinkohal oluliseks välja tuua, et E. A. pangakontolt nähtub (III kd tl 86-

88), et ta on teinud 01.03.2017 ja 06.03.2017 ülekandeid kokku summas 6300 eurot Vambola

Sipelga pangakontole selgitusega „kokkulepe“. Nimetatud maksed on aset leidnud samadel

kuupäevadel, kui E. A. pangakontole laekus raha Pinnasetööde OÜ-lt. See aga seab tugevalt

kahtluse alla E. A. poolt kohtus väidetu, et Vambola Sipelgale ta Pinnasetööde OÜ-lt saadud

laenurahast midagi edasi ei kandnud (dtl 832-833). Tema ütlused selles osas ei haaku teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Selgitused laenu võtmise põhjenduste kohta ei veennud

kohut vähimalgi määral. Saadud raha käitlemise viis – nii suure summa ühekorraga sularahas

kontolt väljavõtmine remondi tegemiseks või auto ostmiseks on äärmiselt ebatavaline ning ei

ole kooskõlas isiku varasema ja hilisema raha käitlemisega. Tema tegevust ei ole võimalik lahus

vaadata Vambola Sipelgase ja Ake Andressoo muudest samal ajal aset leidnud ja otsusega

tuvastatud tegevustest. Kohus loeb E. A. ütlused ebausaldusväärseteks ja arvab tõendikogumist

välja. Vaatama põhjalikule selgitamisele ja õigusele ütluste andmisest keelduda, on E. A.

otsustanud allakirjutanu hinnangul anda kohtus valeütlusi. Kohtuotsuse jõustumise järgselt

tuleb seetõttu prokuratuuril otsustada tema suhtes kriminaalasja algatamise küsimus.

150.

Seoses E. A. ütlustega on Ake Andressoo kaitsja viidanud ka sellele, et kui E. A. sai

pangaautomaadist summa 50-euroste kupüüridena, siis panga kaamerasalvestiselt nähtuvalt

teostas Vambola Sipelgas teostas sularaha sissemakseid 500-eurostes kupüürides. See viitab

kaitsja meelest sellele, et Vambola Sipelgas ei teinud sissemakseid E. A. saadud rahaga. Kohus

1-20-3636

selle järeldusega ei nõustu. Nimelt nähtub tõenditest, et E. A. võttis 21.12.2016 sularaha

automaadist välja vaid 870 eurot ning pangakontorist 26 000 eurot (III kd tl 92, DVD-plaat 9A).

Millistes kupüürides pangakontor E. A. nimetatud summa väljastas, teada ei ole (III kd tl 113).

Vambola Sipelgas teostas sissemakseid 25 000 euro ulatuses – seega on reaalne, et ta tegi

sissemaksed just nendes kupüürides, mille E. A. sai pangakontorist, mitte sularahaautomaadist.

Nagu kaitsja viitas, on üldteada fakt, et sularahaautomaadid üle 50-euroseid kupüüre ei väljasta.

Samuti on kohtu hinnangul üldteada, et pangakontorist väljastatakse isikutele ka suuremaid

kupüüre. Ei ole midagi eriskummalist, kui 26 000 euro suurune summa makstakse välja 500-

euroste kupüüridena.

151.

Lisaks on kohtule esitatud tõendeid, mis viitavad sellele, et Vambola Sipelga

käitumismuster ongi selline, et sõlmida laenulepinguid varjamaks isikutevahelisi rahasummade

ülekandmisi. Nt nähtuvad 25.11.2019 vaatlusprotokollist, mille käigus on vaadeldud Alural OÜ

SEB Pangas asuvat arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.01.2015 kuni 15.11.2017 kohta (III

kd tl 140-142, CD-plaat nr 5A tl 143), Alural OÜ kontol toimunud ülekanded A. B. ja Vambola

Sipelgaga. Nimetatud pangakontolt nähtuvalt on 24.08.2016-13.11.2017 Alural OÜ kontolt

tehtud ülekandeid A. B. kontole kokku summas 19 700 eurot selgitusega laenu tagastamine.

Samas ajavahemikus on Vambola Sipelga pangakontolt Alural OÜ pangakontole tehtud samuti

ülekandeid selgitusega „Laen“ summas 19 700 eurot. Alural OÜ osanik sel ajal oli Vevasi OÜ

ning juhatuse liige Vambola Sipelgas (X kd tl 7-8). 04.06.2018. a jälitustoimingu protokolli

lisast pealt kuulatud kõnede stenogrammidega (XII kd tl 1-26) nähtub, et tegelikkuses ei olnud

tegemist laenude andmisega ja A. B. ei ole neid laene tagasi maksnud. Iseenesest võimaldab

VÕS § 396 lg 2 kokku leppida et muul alusel võlgnev summa võlgnetakse laenuna. Sellisel

juhul reeglina nii ka selgelt väljendatakse – tsiviilkäibes on normaalne ja tavapärane, et

tahteavaldused on arusaadavad ja nendest nähtub poolte tegelik tahe. Vambola Sipelga puhul

see nii ei ole. Seotud ettevõtted liigutavad rahasummasid edasi-tagasi sageli ilma, et ülekande

selgitustest oleks aru saada, kas laenu antakse või tagastatakse ning lepingud vormistatakse

neile ülekannetele taha hiljem selliselt, nagu vajadus tingib.

152.

Nii nähtub 27.05.2020. a asitõendi vaatlusprotokolli juures olevast kirjavahetusest M.

M., Ake Andressoo ja Vambola Sipelga vahel (IV kd tl 170-173), et hooldekodu

eskiisprojektide rahastamist kavatses Vambola Sipelgas näidata laenulepingu vormis. M. M.

kirjutas 14.12.2016: „Palub saada laenulepingu draft, mille saame Vambolaga sõlmida 30

kohalise eskiiside rahastamiseks“. Samal päeval on M. M. saatnud Ake Andressoole ja

Vambola Sipelgale täiendatud laenulepingu, mis on manuses. Finantseerimislepingu kohaselt

laenab Vevasi OÜ Privaat Arhitektuur OÜ-le 6150 eurot. Seega, kui eskiiside teostamise eest

pidi Privaat Arhitektuuri OÜ-le tasuma 6150 eurot, plaaniti seda raha üle kanda

finantseerimislepingu katte all laenu andmisena.

153.

114 000 euro ulatuses tehtud ülekannete eesmärgi näilisust kinnitab ka jälitustoimingu

protokollis kajastatud 04.06.2018 pealtkuulatud kõne Vambola Sipelga ja raamatupidaja K. R.

vahel (XII kd tl 4). Kõnest nähtub, kuidas Vambola Sipelgas ütleb: „/…/ aga me ajasime, see

114 saime kokku sinuga ja nüüd seda 114 me klatime ja nüüd saabki kohe ära klatitud tead./…/

Seal on minu meelest nüüd see 114-st, kui ma õieti praegu mäletan siin auto roolis olles, siis 57

on ära tulnud ja 57 tuleb kohe veel“. Veel räägitakse kõnes midagi sellest, kuidas

Pinnasetöödele on üks 6000 veel lepinguga katmata, mis oli K. R. sõnul: „See 6000 on saad aru

see, mis oli nagu tema osa, saad aru, mis sa talle juurde maksid tolle jagamise käigus. /…/ Sina

oled andnud selle sellele Pinnasetöödele, aga sisuliselt ta, Pinnasetööd seda tagasi maksma sulle

1-20-3636

ei hakka, sest et ta tahab seda… endale“. Selle peale käsib Vambola Sipelgas selle nõude maha

kanda. Eeltoodust nähtub, kuidas 114 000 eurot nö kokku aeti ja klatiti. Lisaks nähtub, kuidas

nimetatud isikute vahelised tehingud toimusid – üle kanti mingeid summasid, mida tagasi

maksta ei plaanitudki ning nõue kanti lihtsalt maha.

154.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et osa Vevasi OÜ

poolt Pinnasetööde OÜ-le väidetavate laenudena antud 114 000 eurost on Pinnasetööde OÜ

käitunud vägagi tavapäratult. Tõenditest ei nähtu, kuidas Pinnasetööde OÜ oleks saadud laenu

kasutanud oma majandustegevuse edendamiseks või kohustuste täitmiseks. Valdavas ulatuses

saadud laenurahast on tehtud ülekandeid eraisikutele, s.o Pinnasetööde OÜ juhatuse liikme

XXX: E. ja T. A., lisaks Pinnasetööde OÜ emafirmale Mace Ehitus OÜ-le. Sularaha on välja

võetud 13 500 eurot. Tõendid kinnitavad ka, kuidas rahasummad edasi Vambola Sipelgani

liikusid ning seejärel taas Vevasi OÜ pangakontole jõudsid. Ka kohtu hinnangul on tegu

fiktiivse nõude loomisega Pinnasetööde OÜ vastu selleks, et hiljem raha Pinnasetööde OÜ

kontolt Vevasi OÜ kontole liigutada viidetega krediidisummade tagastamisele (tehingud, mida

on kajastatud otsuse punktis II C).

(E)

155.

Järgnevalt kajastab kohus seda, kuidas toimus LEH-i poolt toetuse taotlemine,

omafinantseeringu tegemine, maksetaotluste esitamine Rahandusministeeriumile ning

Rahandusministeeriumi poolt toetuste väljamaksmine.

156.

LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud

toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega

projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest

(I kd tl 162-170). Taotluse juures on ka Vambola Sipelga poolt allkirjastatud garantiikiri, milles

ta kinnitab, et LEH garanteerib projekti omafinantseeringu (I kd tl 171-172). Lisaks esitas

Vambola Sipelgas 24.04.2017.a. (I kd tl 173-182) ja 05.05.2017.a (I kd tl 190-198)

Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Projekti lõppmaksumus jäi ka

täiendatud taotlustes samaks. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017.a. hankeleping nr

181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel. Seoses Rahandusministeeriumile esitatud taotluste

ning Rahandusministeeriumi otsusega kaitsjatel sisulisi vastuväiteid ei ole.

157.

Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH-i taotlus

projekti elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist vastavaks ja rahuldati.

Otsuse kohaselt on projekti kogumaksumuseks 8 709 212 eurot, mis on ühtlasi kogusummas ka

abikõlbulikud kulud. Projektile määrati struktuuritoetus ERF-st ning toetuse määraks kehtestati

74 % projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot.

Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest

kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti abikõlbulikkuse periood oli

01.01.2015-31.12.2018 (II kd tl 1-2). Otsuse kohaselt võib toetust kasutada tingimustel, et

toetuse saaja täidab otsuses ja „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ ning selle

rakendusaktides sätestatud kohustusi.

158.

Järgnevalt toob kohus välja, kuidas toimus LEH-i poolse omafinantseeringu tegemine

ehk Mace Ehitus OÜ poolt esitatud arvete tasumine 26% ulatuses.

159.

Nagu juba eelnevalt tuvastatud, kandis Finora Capital AS ajavahemikul 22.03-

11.08.2017 Mace Ehitus OÜ-le faktooringulepingu alusel üle 449 836,35 eurot. Vahetult peale

1-20-3636

seda kandis Mace Ehitus OÜ samal perioodil 352 604,72 eurot Pinnasetööde OÜ-le. Vahetult

peale seda kandis Pinnasetööde OÜ ajavahemikul 22.03-14.08.2017 240 000 eurot Vevasi OÜ

pangakontole. Seejärel kandis Vevasi OÜ samal perioodil omakorda 210 720,42 eurot LEH-ile.

160.

Süüdistuse kohaselt kanti ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017 LEH-i pangakontolt

Vambola Sipelga korralduse alusel 194 357,81 eurot kuue osamaksena Mace Ehitus OÜ

pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-

170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Ülekanded LEH-i pangakontolt

leidsid aset enne või peale Vevasi OÜ-lt saadud maksete laekumist. Kui Mace Ehitus OÜ-le

kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto

vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A-

170209,

A-170301,

A-170403,

A-170503,

A-170603,

A-170703

kinnitas

LEH-i

raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt Vambola Sipelga

kinnitusele.

161.

Kohus on tuvastanud, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kuus ülekannet

kogusummas 194 357,81 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud. 30.11.2019. a vaatlusprotokolli

tabelis nr 5C (III kd tl 101-103) on välja toodud LEH-i kanded Mace Ehitus OÜ-le

ajavahemikul 17.03.-11.08.2017, võrdluses kas enne või peale tabelis 4C toodud laekumisi

Vevasi OÜ-lt. Kanded on tehtud hanketööde raames Mace Ehitus OÜ poolt LEH-ile esitatud

arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603 ja A-170703 vähemalt 26%

suuruse osamaksete tasumistena. Tabelis 5C kajastatud kanded seovad raharingi tervikuks,

kuivõrd näitavad ära, kuidas algselt Finora Capital AS poolt faktooringulepingu alusel Mace

Ehitus OÜ kontole kantud rahast osa, s.o 210 720,42 eurot jõuab LEH-i arvelduskontole ning

sealt edasi 194 357,81 eurot jõuab ehitusarvete omafinantseeringuna Mace Ehitus OÜ kontole.

Kuigi tabelist nähtub, et mõned arved on LEH tasunud Mace Ehitus OÜ-le juba enne seda, kui

Vevasi OÜ-lt ülekanne saabus, on varasemalt juba otsuses tuvastatud, et LEH-il oli pangas

kasutada ka arvelduskrediiti 150 000 euro ulatuses ning seda ka kasutati (XI kd tl 123-132).

Tabelites nr 1D-6D (III kd tl 104-109) välja toodud ülekanded kinnitavad, et kui LEH kandis

Mace Ehitus OÜ-le raha üle enne, kui neile oli laekunud raha Vevasi OÜ-lt, finantseeriti makset

ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ-lt raha saamist kanti raha limiidikontole

tagasi. Nii nähtub nt tabelist 4D, kuidas 20.06.2017 kannab LEH limiidikontolt hankekontole

54 000 eurot, seejärel tasub LEH Mace Ehitus OÜ poolt esitatud arve nr A-170503

omafinantseeringu osa 53 857,03 eurot ning 21.06.2017 kannab Vevasi OÜ LEH-ile 54 000

eurot ja samal päeval teeb LEH ka tagasimakse limiidikontole.

162.

25.07.2018. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud struktuurtoetuste keskkonnas

asuvat projekti 2014-2020.2.05.17-0010 nimega "Võisiku Kodu reorganiseerimine". Protokolli

juurde on tehtud väljatrükid väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179 ja 45429 dokumentidest

(II

kd

tl

119-199).

Väljamaksetaotlused

kogusummas

646 018,58

eurot

on

Rahandusministeeriumile esitanud Vambola Sipelgas. Taotlustele on lisatud ka töövõtja tõendid

teostatud tööde kohta, Mace Ehitus OÜ poolt LEH-ile esitatud arved ning nende arvete alusel Mace

Ehitus OÜ-le tehtud ülekannete maksekorralduste koopiad, tõendamaks projektis vähemalt

26%-suuruse omafinantseeringu tegemist (II kd tl 117-118, 145, 151, 158, 172, 186, 199).

Seega on Vambola Sipelgas esitanud Rahandusministeeriumile valeandmeid, kuivõrd koos

väljamaksetaotlusega esitatud dokumentides kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele.

Nagu käesolevas otsuses eelnevalt on tuvastamist leidnud, sisaldasid need arved endas tööde

suurendatud maksumust ning töövõtja tõenditel olid kajastatud ka tööd, mida tegelikult ei

teostatudki. Valeandmete edastamisega näidati tehtud tööde maksumust oluliselt kõrgemana s.o

vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ tegelikult oli nõus

1-20-3636

hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Seeläbi saadi projekti jaoks suuremat toetust, mis

võimaldaks lõppastmes katta ka nõutava omafinantseeringu.

163.

Rahandusministeerium luges esitatud dokumentide alusel tõendatuks arvetel kirjeldatud

mahus ja hinnas tööde teostamise ning LEH-i poolse, vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu

tasumise projektis. Seejärel väljastas Rahandusministeerium ajavahemikul 14.07.2017-

11.09.2017 nelja osamaksena toetussumma 646 018,58 eurot LEH-i arveldusarvele (III kd tl 4-

7). Hankega nr 181441 seotud toetussumma sellest oli 563 438,30 eurot. Väljamaksed on välja

toodud ka süüdistuse vastavas osas olevas tabelis.

164.

30.11.2019. a vaatlusprotokolli tabelist nr 7D (III kd tl 110-111) nähtub, et samadel

päevadel, kui Rahandusministeeriumi pangakontolt laekusid toetuse osamaksed LEH-i

pangakontole, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045,83 eurot ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017

kuue osamaksena edasi Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301,

A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplikele tasumistele.

165.

30.11.2019 vaatlusprotokolli tabelitest nr 6C ja 7D nähtub, kuidas peale LEH-i

pangakontolt arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplike

tasumistega seotud maksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, on sellest 418 512,23 eurot

laenu põhiosa ja intressi maksetena ajavahemikul 14.07.2017- 17.08.2017 kolme osamaksena edasi

kantud Finora Capital AS pangakontole, viidetega arvetele nr A-170209, A-170301, A-170403, A-

170503, A-170603 (III kd tl 103). Kokkuvõtvalt nähtub, kuidas:

 14.07.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 263 750,08 eurot,

samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 214 343,13 eurot ning Mace Ehitus OÜ

Finora Capitalile 184 687,88 eurot.

 03.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 186 891,20 eurot,

samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 153 285,41 eurot ning 04.08.2017 on Mace

Ehitus OÜ Finora Capitalile kandnud 129 113,68 eurot.

 17.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 133 562,20 eurot,

samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 126 177,70 eurot ning Mace Ehitus OÜ

Finora Capitalile 104 710,67 eurot.

 11.09.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 61 815,10 eurot,

samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 57 239,59 eurot.

(III)

166.

KarS § 210 lg 2 näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest füüsilisele

isikule ja lg 3 juriidilisele isikule. Sama sätte lg 1 kohaselt loetakse soodustuseks selle

paragrahvi tähenduses tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale

isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või

maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust.

167.

LEH aktsiaseltsina on majandustegevuses osalev isik. Tasuta soodustus tähendab, et

saadud raha ei tule tagasi maksta, selle eest ei nõuta hüvitust ega muud sama turuväärtusega

vastusoodustust (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura

2021, § 210 p 3.1). LEH-i projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist,

seega tehti väljamakse avalikest vahenditest.

168.

Soodustuse eesmärk on majandustegevuse soodustamine (Sootak, jt. § 210 p 3.2).

Käesoleva toetuse määramise ning väljamaksetega soodustati kindlasti toetuse adressaadi, s.o

1-20-3636

LEH-i majandustegevust. Toetuse abil oli LEH-l võimalus kasvada, luues juurde uusi ja

kaasaegsetele nõuetele vastavaid hoolduskohti. Kuivõrd ka kriminaalasjas on selgunud, et

oluline osa LEH-i tuludest tuleb just hoolduskohtade eest igakuiselt laekuvast tasust, on selge,

et uute hoolduskohtade loomine oleks LEH-i majandustegevust kasvatanud ja toonud kaasa

suuremad sissetulekud. Tegemist on soodustusega KarS § 210 lg 1 tähenduses.

169.

Riigikohus on KarS § 210 lg 2 esimese alternatiivi koosseisutunnuste osas selgitanud,

et kajastada tuleb, kes, kellele, kus, millal, kuidas ja mille kohta valeandmeid esitas, milles

nende andmete ebaõigsus seisnes, mil moel mõjutasid andmed soodustuse saamist ning milline

oli arvatavate toimepanijate ettekujutus nimetatud asjaoludest (RKKKo 1-22-7076/23 p 19).

170.

Kohtuotsuse eelnevates osades on kajastatud Ake Andressoo ja/või Vambola Sipelgase

tegevused LEH-i ehitushanke korraldamisel selliselt, et hanke võidaks Mace Ehituse OÜ, tööde

eest tegelikele kokkulepetele mittevastavalt kõrgendatud hinna küsimine ja maksmine ning

kümned erinevad tehingud süüdistatavate juhitavate äriühingute vahel. Selle tulemuseks oli

õigusnäivuse loomine struktuuritoetuse saamiste eelduseks oleva omaosaluse tasumise kohta.

171.

Kohtu hinnangul panid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo teo toime

kaastäideviijatena. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime

ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine

on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.

Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest

nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist.

Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks

tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid

kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate

sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse

peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus

sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et

konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani

realiseerimisse (RKKKo 3-1-1-10-15 p 12 koos edasiste viidetega).

172.

Kriminaalasjas uuritud tõendite pinnalt ei ole kahtlust selles, et Ake Andressoo ja

Vambola Sipelgas panid soodustuskelmuse toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegu on

pikaaegsete tuttavatega, kes olid koostööd teinud ka varasemalt. Mõlemad olid tihedalt seotud

LEH-ga: Vambola Sipelgas juhatuse liikmena ja Ake Andressoo LEH-i ehitusnõunikuna.

Tõendid näitavad, kuidas koos plaaniti hanke korraldamist ja selle tingimuste väljatöötamist.

Kuigi konkreetne informatsioon saadeti Ake Andressoole, möönsid sisuliselt kõik seotud

isikud, et lõplik otsustusõigus oli Vambola Sipelgal. LEH korraldaski hanke nii, et selle võidaks

Mace Ehitus OÜ, mille juhatuse liige Ake Andressoo varasemalt oli olnud ning kust veidi enne

hanke väljakuulutamist tagasi astus. Pettuses oli oma kindel osa nii Vambola Sipelgal kui

temaga seotud äriühingutel LEH ja Vevasi OÜ ning Ake Andressool ja temaga seotud

äriühingutel Mace Ehitus OÜ (arvestades, et pärast juhatuse liikme kohalt tagasi asutmist

tegutses ta ettevõtte tegeliku juhina edasi) ja Pinnasetööde OÜ. Neist kummagi teopanuse

äralangemisel ei oleks plaan realiseerunud. Kohtu hinnangul olid nende rollid jagunenud

järgmiselt – Vambola Sipelgas tegeles LEH-i nimel toetuse taotlemisega, sh erinevate

ebaõigeid andmeid sisaldavate dokumentide edastamisega soodustuse saamiseks ning Ake

Andressoo oli rohkem seotud ehitusliku poolega, s.o hanke sisulise korraldamisega, Mace

Ehitus OÜ poole pealt hankeks ettevalmistusega, suurendatud maksumusega aktide ja arvete

koostamisega. Lisaks olid skeemidesse kaasatud Ake Andressoo pereliikmed, kes võtsid

1-20-3636

vajadusel välja sularaha ning andsid selle üle Vambola Sipelgale või tegid vajalikke ülekandeid.

Ka olid nii Vambola Sipelgas kui Ake Andressoo seotud Ees-Mustamäe kinnistu tehinguga,

mis andis jällegi aluse neile kuuluvate äriühingute vahel neile vajalikul viisil raha liigutada, mis

lõppkokkuvõttes päädis pettuse toimepanemisega. Just ühise teoplaani alusel koostööd tehes

viisid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumi eksimusse, justkui oleks

LEH teinud toetuse saamiseks nõutavas osas omafinantseeringu. Kriminaalasjas puuduvad

igasugused viited sellele, et üks süüdistatavatest oleks teinud midagi teise selja taga. Nende

vahel valitses tööjaotus, mõlemad olid teadlikud, mida teine teeb ning tegu valitseti ühiselt.

173.

Nii Vambola Sipelgas kui ka Ake Andressoo on kohtu hinnangul teo toime pannud

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisel

on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo

objektiivne avaldumine (vt RKKKo 28.10.2015, 3-1-1-79-15, p 8; RKKKo 09.02.2017, 3-1-1-

111-16, p 11). Süüdistatavate poolt välja töötatud skeem on sedavõrd kompleksne, keeruline

ning läbimõeldud, et selle tuvastamine ja jälgimine on menetlejale tõsine väljakutse. Kohati ei

saanud sellega hakkama ka süüdistatavad ise: nt kasutades Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde

OÜ kontole tehtud ülekannetes selgitusena viidet finantseerimislepingule nr 16901, mille

pooltena oli lepingus endas näidatud Pinnasetööde OÜ ja Vambola Sipelgas. Eelkirjeldatud

teoplaani välja mõtlemine ja realiseerimine näitab juba iseenesest, et tegu oli toime pandud

eesmärgipäraselt.

Konkreetsel

juhul

oli

süüdistatavate

eesmärgiks

esitada

Rahandusministeeriumile selliseid andmeid, mille alusel viimane neile toetuse välja maksab

ehk koosseisupäraselt öeldes, pettuse teel soodustuse saamine.

174.

Pettuslikud teod panid toime Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo, toetus maksti välja

LEH-le. Riigikohus on selgitanud, et nii kelmuse üldkoosseisu kui ka erikoosseisude puhul

koosseisupärase teo tulemusena saadu võib minna ka kolmanda isiku vara hulka.

Soodustuskelmuse objektiivseteks tunnusteks on esiteks pettus, mille tulemusena satub teine

isik eksimusse ja teeb varakäsutuse, ning teiseks seeläbi soodustuse saamine. Vaadeldav

koosseis kattub ebaõigussisult suuresti kelmuse (KarS § 209) üldkoosseisuga. Neid

kuriteokoosseise eristab peamiselt eksimuses olija poolt käsutatav vara. Erinevalt kelmuse

üldkoosseisust, millega kaitstavaks õigushüveks on vara tervikuna, kaitseb soodustuskelmuse

koosseis üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o avalikke rahalisi ja muid majanduslikke vahendeid.

Kolleegiumi hinnangul on soodustuskelmus teiste kelmuse koosseisudega sarnane ega nõua

seega, et pettusliku teo toimepanija ja tegelik kasusaaja oleksid üks ja sama isik (RKKKo

13.05.2019, 1-15-11032/308, p 27, 29).

175.

KarS § 210 lg 3 näeb ette juriidilise isiku vastutuse soodustuskelmuse eest. KarS § 14

lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud

tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

176.

Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse § 31 lg 1 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku

organid on üldkoosolek ja juhatus. Vambola Sipelgas oli 24.03.2006 kuni 15.11.2017, s.h

süüdistuses ette heidetavate tegude toime panemise perioodil LEH-i juhatuse liige. Seega

täidavad tema äriühingu huvides toime pandud teod LEH-le vastutuse eeldust.

177.

Täiendatud süüdistuse kohaselt tekitasid LEH-le vastutuse ka Ake Andressoo LEH-i

huvides toime pandud teod, kuivõrd tema on käsitatav pädeva esindajana KarS § 14 lg 1

tähenduses. Ake Andressoo kaitsja on seisukohal, et Ake Andressoo pädevus oli määratletud

sõnaselgelt temale LEH-i poolt väljastatud volikirjades ning nende järgi oli ta pädev tegutsema

ainult ehitusalastes küsimustes, mingit volitust ega õigust riigihanke dokumentide osas LEH

talle andnud ei olnud. Sellega seoses on kaitsja viidanud ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-21-12

1-20-3636

punktile 6.1, mille kohaselt juriidilise isiku vastutus võib pädeva esindaja kooseisupärase teo

korral kaasneda vaid juhul, kui see pannakse toime temale usaldatud õigusliku pädevuse

raames. Muude õiguspädevuseta töötajate (nt valvur) tegevus ei ole juriidilisele isikule

omistatav.

178.

Pädev esindaja on määratlemata õigusmõiste. Ka kohtupraktikas ei ole siiani võetud

seisukohta, kas pädevaks esindajaks käesoleva paragrahvi mõttes võib olla iga tavatöötaja,

kellel on juriidilise isiku esindamise õigus suhetes kolmandate isikutega (nt kaupluse müüja).

Arvestades, et seadusandja on käesoleva sätte täiendamisel otsustanud nimelt pädeva esindaja

mõiste kasuks lihtsalt esindaja asemel, pooldatakse õiguskirjanduses kitsamat tõlgendust,

lugedes pädevaks esindajaks sellised juriidilise isiku töötajad, kellele on antud õiguspädevus

oma ülesannete täitmiseks (nt raamatupidaja). Juriidilise isiku vastutus võib pädeva esindaja

koosseisupärase teo korral kaasneda taolisel juhtumil vaid siis, kui see pannakse toime temale

usaldatud õigusliku pädevuse raames. Muude õiguspädevuseta töötajate (nt valvur)

õigusvastane käitumine võib olla juriidilisele isikule omistatav, kui selle aluseks oli organi,

juhtivtöötaja või pädeva esindaja heakskiit või korraldus. Kuna pädeva esindaja puhul pole

töösuhe juriidilise isikuga määrav, siis on juriidilisele isikule omistatavad ka selliste isikute

teod, kelle esindamispädevus tuleneb mõnest muust allikast (nt juriidiline esindamine

käsunduslepingu alusel). Tuleb ka silmas pidada, et õige on rääkida juriidilise isiku vastutusest

pädeva esindaja sidusteo kaudu vaid juhul, kui toimepanija ei vasta organi liikme või

juhtivtöötaja tunnustele (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn:

Juura 2021, § 14 punkt 7.4).

179.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Ake Andressoo ei olnud LEH-i töötaja ega

juhatuse liige. Küll aga omas ta LEH-is vähemalt oma valdkonnas ehk ehituses otsustusõigust.

Selle otsustusõiguse oli talle kirjaliku volitusena (2016. a novembris ja 01.06.2017.a (V kd tl

168)) andnud LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas. Vastavalt volitustele oli Ake Andressool

õigus tegeleda LEH-is ehitustegevuse planeerimisega ja esindada LEH-i ehitustegevuse

planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt

saadud volitusele oli Ake Andressool õigus vajadusel tegutseda ka LEH-i esindajana, kui seda

tingivad tehiolud, eelkõige kui tekib vajadus ehitustegevus peatada, esitada nõue kahjustava

tegevuse lõpetamiseks, teha ettekirjutus ehitustegevuse mittevastavuse kohta, esitada nõue

puuduste kõrvaldamiseks või ehitusjärgsete garantiitööde teostamiseks. Volitatud isikul puudub

õigus võtta vastu rahaliste kohustuste täitmist, aktsepteerida töövõtu vaheakte või lõppakti.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ake Andressoo puhul on ehituslikes küsimustes

(sh hangete raames) tegu LEH-i pädeva esindajaga KarS § 14 lg 1 mõistes. Samuti on Ake

Andressoo soodustuskelmuse toime pannud temale LEH-i poolt usaldatud õigusliku pädevuse

raames. Ake Andressoo LEH-i ehitusnõunikuna osales hanketingimuste ettevalmistamises,

eesmärgiga korraldada nii, et hanke võidaks suurendatud hindu sisaldava pakkumise teinud

Mace Ehitus OÜ. Kindlustades Mace Ehitus OÜ-le hankevõidu, tagas ta, et LEH-il tekkis

võimalus ebaõigete andmete esitamise teel saada soodustust ulatuses, mis katab ära ka tegelikult

nõutud omafinantseeringuks vajamineva summa.

180.

Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Ake Andressoo ei olnud LEH-i pädev esindaja või

ei pannud tegu toime temale antud pädevuse raames, ei muuda see õiguslikku olukorda. LEH-

i vastutuse aspektist ei ole õiguslikku tähendust sellel, kas vastutus tuleb ühe või mitme esindaja

tegudest. Ka ühe esindaja, s.o Vambola Sipelga tegutsemise korral on vastutuse eeldused

täidetud.

181.

Eeltoodust tulenevalt on nii Ake Andressoo kui ka Vambola Sipelgas täitnud KarS §

210 lg 2 teokoosseisu. Kuivõrd LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas ja ehitusnõunik Ake

1-20-3636

Andressoo tegutsesid selgelt LEH-i huvides, vastutab LEH KarS § 210 lg 3 alusel toime pandud

teo eest.

182.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, süüdistatavad on süüvõimelised ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

183.

Eeltoodut arvestades tunnistab kohus Vambola Sipelgase ja Ake Andressoo süüdi KarS

§ 210 lg 2 ja LEH-i KarS § 210 lg 3 järgi.

(IV)

184.

Veel süüdistatakse Vambola Sipelgat ja Ake Andressood dokumendi võltsimises ja

võltsitud dokumentide kasutamises. Süüdistusteksti pinnalt saab eristada Kose kodu (A) ja

finantseerimislepinguga nr 16901 seonduvat (B).

(A)

185.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja LEH-i vahel sõlmiti 15.07.2016 notariaalne

müügileping nr 1896/2016 ja 04.08.2016 müügilepingu muutmise leping nr 2000/2016 (IX kd

tl 114–123). Lepinguga võõrandati LEH-ile Kose alevikus Ravila mnt 29 asuv kinnistu.

Kinnistul asusid haiglahoone ja abihooned, mis moodustasid PERH-i Tuberkuloosiravi

Keskuse Kose osakonna.

186.

Enne nimetatud kinnistu (Kose kodu) ostu kasutas LEH sellest juba väikest osa, s.o ühes

tiivas esimesel korrusel olnud ruume PERH-ga sõlmitud üürilepingu alusel (Kose kodu juhataja

K. T. ütlused, dtl 708). Kinnistu võõrandamisel lepiti kokku, et nüüd annab LEH osa ruume,

s.o ühe maja tiiva kasutusse varasemale omanikule PERH-le. Pooled sõlmisid selleks

15.07.2016 ka üürilepingu tähtajaga kuni 15.07.2026 (IX kd tl 116, dtl 708).

187.

Ostu-müügilepingu kohaselt tuli LEH-l tasuda kinnistu eest 900 125 eurot (IX kd tl 115

p). Ostu finantseeris Swedbank AS (müügilepingus kui hüpoteegipidaja). Swedbank AS ja LEH

sõlmisid Kose haigla ostu finantseerimiseks laenulepingu nr 16-053149-JI (III kd tl 185–189).

Lepingu alusel andis Swedbank AS LEH-le laenu 800 000 eurot tingimusel (tingimus nr

2.17.1), et LEH teeb laenuobjekti omafinantseeringu summas 200 000 eurot.

188.

Swedbanki kliendihalduri B. P. ütluste (dtl 575–576) kohaselt rahastas Swedbank LEH-

i poolset Kose haigla ostu 2016. aastal. Laenusumma oli kuskil 900 000 euro kandis ning

omafinantseering pidi olema 200 000 eurot. LEH pidi tegema seal ka ümberehitustöid.

Tunnistaja mäletamist mööda oli hooldekodus ostu hetkel 30 hooldekohta ning ümberehituse

tulemusena pidi tekkima kuskil 60 hooldekohta. Need ümberehitustööd pidid moodustama

LEH-i poolse omafinantseeringu. Omafinantseeringu tasumist kontrolliti konto väljavõttelt,

millelt oli näha, et 90 000 eurot oli kantud seoses haigla ostuga deposiiti ning kontol olid olemas

ka piisavad vahendid, sh 110 000 eurot, et peale ostu hakata tegema ümberehitustöid. Pärast

seda kontrolli väljastas pank laenu. Tunnistaja sõnul saadeti talle ka hinnapakkumisi või -

kalkulatsioone seoses eeldatavate ehitustöödega, s.o Kose saali ümberehitamine tubadeks, ning

need olid suurusjärgus 132 000 eurot. 2016. aasta septembris oli LEH teinud ülekande ehitajale

Mace Ehitus summas 99 000 eurot ning see oli panga jaoks tol hetkel piisav omafinantseeringu

nõude täitmiseks.

189.

Seega pidi LEH osa panga nõutavast omafinantseeringust tasuma läbi Kose kodus

teostatavate ümberehitustööde. Nagu tunnistaja B. P. ütlustest selgus, saadeti ka temale Kose

1-20-3636

kodu ümberehitusega seotud hinnapakkumine ning pank arvestas LEH-i omafinantseeringuna

LEH-i poolt Mace Ehitus OÜ-le tehtud ülekannet.

190.

Kohus on tuvastanud, et Mace Ehitus OÜ väljastas 31.08.2016 LEH-le arve nr A-

160803 (VIII kd tl 215) summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga. Arve kirjelduse kohaselt

on tegu Kose kodu töödega vastavalt aktile nr 160831. Arve koostaja allkiri sarnaneb Ake

Andressoo allkirjale. Teostatud tööde akt nr 160831 on koostatud samuti Ake Andressoo poolt

seoses Kose hooldushaigla osalise ümberehituse objektiga perioodil 18.07-31.08.2016 (VIII kd

tl 216). Tööde maksumus akti kohaselt oli 131 901,60 eurot koos käibemaksuga. Teostatud

tööde loetelu kohaselt sisaldas see maksumus mh 24 siseust, 480 ruutmeetrit siseseina, 160

ruutmeetrit vahelae ehitust ja soojustamist, 160 ruutmeetrit põrandaid, ning 816 ruutmeetrit

viimistlustöid.

191.

Samuti on kinnitust leidnud, et LEH-i pangakontolt on 05.09.2016 kantud Mace Ehitus

OÜ pangakontole üle summa 92 108 eurot selgitusega „Arve nr.A-160803 31.08.2016- Kose

kodu remont“. Lisaks on 20.09.2016 ja 23.09.2016 LEH veel Mace Ehitus OÜ-le üle kandnud

vastavalt 3000 eurot ja 15 423,32 eurot, millised kanded on samuti seostatavad Kose kodu

ümberehitustöödega (DVD-plaat 7A ning VII kd tl 223). Seega on LEH tasunud Mace Ehitus

OÜ-le Kose kodu ümberehitusega seonduvalt arve nr A-160803 alusel 110 531,32 eurot.

192.

Süüdistuse väide on aga, et tegelikkuses Kose kodus saali tubadeks ümber ei ehitatud,

mistõttu on nii Mace Ehitus OÜ poolt väljastatud arve nr A-160803 kui ka teostatud tööde akt

nr 160831 võltsitud.

193.

Mitmed tunnistajad kinnitavad, et LEH-il oli Kose kodu omanikuks saamise järel plaan

ehitada sinna juurde hoolduskohti, kuid ideeks see jäigi. Tunnistaja K. T. on olnud Kose kodu

juhataja alates 01.07.2015 ja tema ütluste kohaselt (dtl 707–711) viibis ta 2016–2017. aastal

tööpäeviti põhiliselt Kose kodus. 2016. aastal sai LEH maja omanikuks ning neil oli ka mõte

ehitada saali ja esimesel korrusel asuvatesse laoruumidesse juurde hoolduskohti. Neid siiski

Kose kodu ruumidesse juurde ei tehtud, ladu on endiselt ladu ning saal on kasutusel saalina.

Küll aga ehitati fuajeesse kaks kabinetti. Tunnistaja nägi, et ehitustöid teostasid 3 meest.

Põrandat tõsteti kõrgemale, kabinettidele pandi aknad, kabineti sees tõsteti radiaator kõrgemale,

lagi tehti madalamaks, internetijuhtmeid veeti, uksed pandi ette, ilmselt värviti ka fuajeed.

Töödejuhatajaks oli tunnistaja sõnul keegi E.. Lisaks ehitati 2016. aasta suvel ka hooldekodu ja

haigla vahele vaheseinad ning töid tehti ka keldrikorrusel. Keldriruumid võisid jääda ka haigla

poolele.

194.

Ka tunnistajate G. T. ja Maimu Noorhani ütlused (dtl 528, 537) kinnitavad, et

hoolduskohti Kose kodusse juurde ei ehitatud, kuigi sellist plaani peeti. Küll aga ehitati

fuajeesse juurde kaks lisaruumi. Tunnistaja E. N. on kinnitanud, et plaan Kose kodu saal

tubadeks ümber ehitada ei realiseerunud (dtl 597).

195.

Tunnistajate ütlustest joonistub aga välja, et teatud remonditöid Kose kodus siiski tehti

– nimelt ehitati fuajeesse juurde kaks kabinetti. Tunnistaja H. E. ütluste (dtl 740–743) kohaselt

võttis temaga 2016. aastal ühendust E. A., kes selgitas tunnistajale, millised töid on vaja Kose

hooldekodus teha, s.o alla peasissekäigu kõrvale vasakule ja paremale poole peasissekäiku tuli

teha kaks ruumi. Tunnistaja ei mäleta, et oleks hinnapakkumise pidanud tegema, vaid E. A.

pakkus hinnad ette ja tunnistaja jäi nõusse nendega. Koguhind oli kusagil 1000–1500 euro

vahel. Tunnistaja tegi töid koos E. A. ning üks abiline oli veel. Nad pidid põrandaid tõstma,

kuna välisfassaadi aken oli liiga kõrgel. Veel tehti vaheseinad, 2 akent, uks, väike trepp, laed,

valgustused, laminaat, plaat põrandale. Ehitustööd kestsid paar-kolm nädalat. Töid alustati

2016. juulis. Materjalid ehituseks saadi Espak Tartust.

1-20-3636

196.

Seega teostasid remonditöid Kose kodus H. E., E. A. ja keegi kolmas abiline.

15.02.2018. a asitõendi vaatlusprotokoll E. A. elukohast läbiotsimisel ära võetud sülearvuti

Lenovo kõvaketta koopia vaatlusega koos lisadeks olevate E. A. e-kirjadega (sh Ake

Andressooga, H. E., Espaki esindajatega) tõendab samuti Kose hooldushaiglas tegelikult

teostatud töid ja nende reaalset maksumust. Mh nähtub, et E. A. Knitser OÜ esindajana on

sõlminud käsunduslepingu H.E. (FIE) seoses ruumide ehitusega fuajeesse Kose kodus hinnaga

1215 eurot (X kd tl 171–175). Lepingu juures on ka tubade ehituse hinnapakkumine

kogusummas 1215 eurot (X kd tl 176–177). Nagu tunnistaja H. E. ka märkis, tulid materjalid

Espak Tartust. Espak Tartu AS on teinud Knitser OÜ-le hinnapakkumise materjalidele summas

1358,10 eurot (X kd tl 162–165) ja hiljem arve summas 1718,01 eurot (X kd tl 197–198). Seega

on tõendamist leidnud, et Kose kodus teostatud kahe kabineti ehitus läks maksma vähemalt

2 573,10 eurot (s.o H. E. tasu + materjalid). Lisaks muidugi tuleb arvestada ka E. A. ning

kolmanda abilise tasud. Tegelikult teostatud tööde maksumust kinnitavadki veel Knitser OÜ poolt

Mace Ehitus OÜ-le 22.07.2016 esitatud arve Kose hooldekodu materjalide eest summas 6 349,49

eurot, 15.08.2016. a arve tööjõu rendi eest summas 2443,20 eurot ja 05.09.2016 arve tööjõu rendi

eest summas 2443,20 eurot (VII kd tl 219–221). Arved on Mace Ehitus OÜ poolt tasutud (VII kd tl

224). Samuti on üks arve esitatud Mace Ehitus OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le seoses Kose kodu

ümberehituse projektijuhtimise teenusega summas 2400 eurot (VII kd tl 222). Kõike eeltoodut

arvestades jääb ehitustööde kogusumma siiski oluliselt alla teostatud tööde aktis nr 160831

kajastatud summale. See on ka mõistetav, kuivõrd tegu on 2 kabineti ehitamisega, mitte 30 uue

hoolduskoha loomisega.

197.

20.06.2016 on E. A. saatnud Ake Andressoole kirja pealkirjaga „Kose lõplik

hinnapakkumine“, mille kohaselt läheb „Admin tubade ehitus“ kokku maksma 12 081,60 eurot

(X kd tl 166–167). Veel on näha Knitser OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le 22.07.2016 esitatud arve

Kose hooldekodu materjalide eest summas 6 349,49 eurot (X kd tl 186), 15.08.2016 arve tööjõu

rendi eest summas 2443,20 eurot (X kd tl 200) ja 05.09.2016 arve tööjõu rendi eest summas

2443,20 eurot (X kd tl 202). Eeltoodu tõendab samuti, et tegelikult teostati vaid paari kabineti

(s.o admin tubade) ehitust.

198.

Kriminaalasja materjalides on 15.03.2018 koostatud K. T. ütluste ja olustiku seostamise

protokoll, millest nähtub ruumide paiknemine Kose kodus. Fotodelt nr 1 ja 2 nähtuvad fuajeesse

ehitatud 2 kabinetti. Fotografeeritud on ka laoruume ja saali, kuhu oli plaan hoolduskohti juurde

ehitada. Piltidelt nähtub, et eelnimetatud ruumid olid ka 2018. aasta märtsi seisuga alles ning

Kose kodu ruumidesse hoolduskohti juurde ei ehitatud (XI kd tl 137–141).

199.

Kriminaalasjas on esitatud tõendid ka selle kohta, et Kose kodus tegi remonditöid ka

sealne üürnik PERH. Ehituse töövõtuleping nr 2016/9-4.2/43-1, mis on 2016. aasta juulis

sõlmitud PERH ja AS Kose Ehitus vahel tõendab, et 2016. aastal teostati Kose kodus ehitustöid

ka haigla poolel ning LEH-l nende töödega mingit seost ei ole. Lepingule on lisatud ka

hinnapakkumine teostatavate tööde loeteluga ning Kose korpuse 0–3 korruste plaanid (IX kd tl

124–134). AS Kose Ehitus on edastanud ka teostatud tööde aktid seoses Ravila mnt 29 Kose

korpuse võõrandamisega seotud ümberehitustöödega, mis tõendavad AS Kose Ehitus poolt

tööde teostamise aega, tehtud töid ning objektil viibinud tööliste isikuid (IX kd tl 153–163).

Seega osa remonditöödest (nt keldris nõudepesuruumis), mida tunnistaja K. T. Kose kodus

märkas, teostati hoopis PERH-i tellimusel ja kuludega.

200.

Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et teostatud tööde aktis nr 160831 kajastatud töid ei

ole sellises mahus teostatud. Kose kodus tehtud fotodelt (XI kd tl 137–141) on näha, et fuajeesse

ehitatud kabinetid ei ole nii suured, et nõuaksid 480 ruutmeetri ulatuses siseseinte töid, 160

ruutmeetri ulatuses lae ja põrandate tegemist või 24 siseukse paigaldust. Seega on ka vastavalt

1-20-3636

aktile nr 160831 esitatud arve nr A-160803 fiktiivne. Ake Andressoo kaitsja on märkinud, et

ehitusettevõtluses on tavapärane nn ette-akteerimine, kus pooled kokkuleppel akteerivad ära

töid, mis ei ole veel teostatud, kuid milles on ära näidatud kokkulepitud tööde nomenklatuur,

rahaline maht ja mille eest teostatakse ettemaks. Ehituse valdkonnas on sageli vaja

finantseerimist tööde lõpuleviimiseks vajalike materjalide või tarvikute ostmiseks, tihti neid ei

saa soetada enne, kui tellija on vähemalt osaliselt selle eest kulud hüvitanud. Lisaks võis kaitsja

sõnul akti pealkirja sattuda ka trükiviga ja „teostatud tööde akt“ asemel oleks olnud võinud olla

näiteks „teostatavate tööde akt“ vms. Kohus möönab, et kaitsja selgitatud ette-akteerimine võib

tõepoolest praktikas aset leida, kuid ei pea seda antud juhul loogiliseks järelduseks.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et Kose kodu ümberehitustöid ei olnud teostatud ka aastaid hiljem

ning puudub igasugune alus eeldada, et ettevõtluses on tavapärane teha ettemaks aastaid hiljem

algavateks töödeks.

201.

Asjaolu, et arvetega on manipuleeritud, kinnitab ka 05.06.2018 asitõendi

vaatlusprotokoll koos lisadega (VIII kd tl 151–218), mille käigus on mh vaadeldud Mace Ehitus

OÜ poolt LEH-le esitatud arveid kirjeldusega „Kose kodu“ (VIII kd tl 203–217) koos

arhiveerimise andmelehtedega. Mh nähtub, et arvet nr A-160703 on raamatupidamise

dokumentides 2 tükki, samas summas, kuid erinevate selgitustega: esmalt „Fuajeesse kahe

admin. Ruumi ehitus“ ja seejärel „“Osamakse, Hinnapakkumine P-160201“ (VIII kd tl 203–

206). Samuti esineb arvet nr A-160801 2 korda: esmalt selgitusega „Komsi tänavakividest platsi

ehitus“ ja seejärel „Osamakse, hinnapakkumine P-160201“ (VIII kd tl 209–214). Esimese arve

nr A-160801 juures on ka akt Komsi hooldekodu tänavakivide paigalduse raames teostatud

tööde kohta summas 11 705,64 eurot. Seega nähtub sellest, et tegelikult on tegu Komsi

hooldekodu juures teostatud töödega, mis hiljem on arve selgitust muutes seotud hoopis Kose

kodu ümberehitustöödega. Arhiveerimise andmelehtedelt nähtuvalt on kõik arved kinnitanud

Vambola Sipelgas.

202.

Võltsimist kinnitavate tõendina on prokurör viidanud veel 19.02.2018. a asitõendi

vaatlusprotokollile (X kd tl 147) koos lisadega, mille käigus on vaadeldud Ake Andressoo elukohast

leitud arvuti Apple MacBook Pro kõvaketta koopiat. Tõendist nähtub, et Mace Ehitus on 11.02.2016

koostanud Kose hooldushaigla osalise ümberehitustööde raames hinnapakkumise nr P-160201

summas 131 902 eurot koos käibemaksuga (X kd tl 148–150). Dokumendi lisas nr 1 on nähtav ka

tööde loetelu koos planeeritava maksumusega. Dokumendist nähtub, et see on koostatud Ake

Andressoo poolt. Teine arvutist leitud fail nimetusega „Eurest Project – Akt 31.08.2016“ (X kd tl

151), on perioodil 18.07–31.08.2016 teostatud tööde akt kogusummas 30 048 eurot koos

käibemaksuga. Kahte eelnimetatud dokumenti võrreldes on näha, et teostatud tööde aktis kajastatud

tööd on leitavad ka Mace Ehituse hinnapakkumisest, kuid on hinnapakkumises kajastatust oluliselt

madalama hinnaga. Nt on hinnapakkumises arvestatud lammutuseks 7400 eurot, vahelae ehituseks

ja soojustuseks 15 040 eurot, siseusteks 9120 eurot ning teostatud tööde akti kohaselt on nende

tööde hinnad olnud vastavalt 800 eurot, 4800 eurot ja 672 eurot. Seega on hinnapakkumises

kajastatud hinnad mitmekordsed.

203.

EurEst Projec OÜ juhataja T. T. ütluste (dtl 559–563) kohaselt ei ole EurEst Project

teinud töid Kosel Ravila tn 29 hooldekodus ning samuti ei ole tunnistaja Kose hooldekodus

kohapeal käinud. Tunnistajale näidati ka EurEst Projecti OÜ 31.08.2016 arvet nr 310816-2

Pinnasetööde OÜ-le (VII kd tl 228) ning koos sellega ka nummerdamata akti perioodi 18.07.–

31.08.2016 kohta (X kd tl 151). Tunnistaja ei osanud akti kohta midagi öelda, kuivõrd tal endal

sellist akti ei ole ning pole ka kindel, kas on seda akti üldse kunagi näinud (v.a uurija juures).

Koostanud tunnistaja seda akti ei ole ning sel perioodil ei tegelenud nende koostamisega ka

keegi teine antud ettevõttes. Tunnistaja kinnitas, et arvel pole kirjas, kus nimetatud tööd on

teostatud, kuid märkis, et sel ajal võis ta teha Põltsamaa vanadekodus mingeid töid Ake

Andressoole.

1-20-3636

204.

Seega, Ake Andressoo arvutist leitud 2 sisult sama, kuid olulises osas erineva

kogumaksumusega hinnapakkumist tekitavad samuti küsimusi Kose kodu ümberehitusega

seonduvate tööde planeerimise ja maksumuse osas. Kuigi süüdistuses dokumendi „Eurest

Project – Akt 31.08.2016“ võltsimist ette ei heideta, nähtub tunnistaja T. T. ütlustest, et vastuseta

küsimusi on ka selle akti koostamise suhtes.

205.

Seoses Kose kodus teostamata töödega süüdistatakse Ake Andressood ka Pinnasetööde

OÜ arve nr 60801 võltsimises. Nimelt oli Pinnasetööde OÜ Kose kodu ümberehitustöödel

Mace Ehitus OÜ alltöövõtjaks ning esitas seega arve teostatud tööde kohta omakorda Mace

Ehitus OÜ-le. Kohus on tuvastanud, et arve nr 60801 (VII kd tl 218) summas 109 200 eurot

koos käibemaksuga on Pinnasetööde OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le esitatud 31.08.2016. Arve

kirjelduses on märgitud „Kose Maja ümberehitus“. Nagu juba eelnevalt on selgunud, siis

tegelikult Kose kodus sellises mahus ümberehitustöid ei teostatud – ei Mace Ehituse ega

Pinnasetööde poolt.

206.

Nimetatud arve alusel on Mace Ehitus OÜ pangakontolt 05.09.2016 teostatud makse

Pinnasetööde OÜ kontole summas 91 000 eurot, 20.09.2016 makse summas 2 500 eurot ja

24.09.2016 makse summas 15 700 eurot – kokku seega 109 200 eurot (VII kd tl 223). Seega,

Mace Ehitus OÜ, olles saanud 05.09.2016 ülekande LEH-lt summas 92 108 eurot seoses Kose

kodu remonttöödega arve nr 1-160803 alusel, on omakorda samal päeval kandnud 91 000 eurot

Pinnasetööde OÜ-le, kes omakorda on samal ja järgneval päeval kandnud 90 000 eurot

Vambola Sipelga pangakontole seoses laenulepinguga nr 16901.

207.

KarS § 344 ja 345 kuriteokoosseisude järgi on karistatav kõigi dokumentide

intellektuaalne või materiaalne võltsimine ja sellisena kasutamine (RKKKo 1-18-5732 p 55).

Riigikohus on varasemalt lugenud ka ühe äriühingu poolt teisele äriühingule esitatava arve

dokumendiks KarS § 344 ja § 345 mõttes, selgitades, et tegemist on kirjaliku aktiga, mis

sisaldab mõtteväljendust ja on mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Arve

võltsimisega kahjustatakse KarS §-ga 344 kaitstavat õigushüve, s.o dokumendi puutumatust ja

dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Arvega on võimalik tõendada õiguslikult

olulisi asjaolusid ja kohtupraktikas on arvet dokumendina KarS § 344 lg 1 tähenduses

käsitatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-20-14).

Kuigi tsiviilõigused ja -kohustused tulenevad üldjuhul arve väljastamise aluseks olevast

õigussuhtest, võib arve olla kasutatav õiguse olemasolu tõendamisel. KarS § 344 koosseisu

realiseerimiseks ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati

või vabaneti kohustustest. /…/ Võltsimist ei välista kassaatori väide, et nii arve koostaja kui ka

arve adressaat olid teadlikud sellest, et arve sisaldas ebaõigeid andmeid (RKKKo 1-16-10888,

18.06.2018, p 50–51).

208.

Materiaalse

võltsimisena

käsitatakse

dokumendi

järele

või

ümbertegemist.

Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle

koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid

andmeid (RKKKo 1-16-5757/65 p 12).

209.

Süüdistustekst viitab nii arvete nr A-160803 ja 60801 kui ka teostatud tööde akti nr

160831 puhul intellektuaalsele võltsimisele. Kõnealused arved ja akt sisaldasid ebaõigeid

andmeid selle kohta, nagu oleks Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ teostanud Kose kodu

ümberehitust, samuti selle kohta, millises ulatuses ja millise hinnaga on töid teostatud. Arvete

koostamise eesmärk oli kinnitada Mace Ehitus OÜ näilikku nõudeõigust LEH-i vastu ja

Pinnasetööde näilikku nõudeõigust Mace Ehitus OÜ vastu ning seeläbi näidata LEH-i poolset

omafinantseeringu tasumist vastavalt Swedbank AS-lt saadud laenulepingu tingimustele. Arve

nr A-160803 põhines teostatud tööde aktil nr 160831, mis kajastas samuti õiguslikult

1-20-3636

relevantseid asjaolusid – teostatud töid ja nende maksumust – ning oli allkirjastatud nii

Vambola Sipelga kui Ake Andressoo poolt. Kohus on seisukohal, et sarnaselt arvetele on ka

nimetatud akti puhul tegu dokumendiga KarS § 344 mõttes ning kõik kolm eelnimetatud

dokumenti on intellektuaalselt võltsitud.

210.

Subjektiivne teokoosseis on samuti kõigi kolme dokumendi puhul täidetud. Kohus on

seisukohal, et Ake Andressoo pani dokumendi võltsimised toime kavatsetult KarS § 16 lg 2

mõttes ehk eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest kandes dokumentidele

ebaõigeid andmeid. Ake Andressoo koostas arved ja akti, eesmärgiga lisada need endaga seotud

ettevõtete raamatupidamisse ning edastada need ka LEH-le, et viimane vabaneks

omafinantseeringu tegemise kohustusest.

211.

Lisaks nimetatud dokumentide võltsimisele süüdistatakse Ake Andressood ka nende

kolme võltsitud dokumendi kasutamises. Süüdistuse kohaselt kasutas Ake Andressoo Mace

Ehitus OÜ juhatuse liikmena Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve

aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamise

dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendid ka LEH-le.

212.

28.11.2019 vaatlusprotokoll (VII kd tl 89–236), mille käigus on mh vaadeldud Mace

Ehitus OÜ 2016. aasta raamatupidamise dokumente, tõendab, et Mace Ehitus OÜ

raamatupidamise dokumentide hulgas oli ka Mace Ehitus OÜ arve nr A-160803 LEH-le

summas 110 530,68 eurot ning teostatud tööde akt nr 160831 (VII kd tl 216–217). Seega on

Ake Andressoo teadlikult esitanud enda poolt koostatud võltsitud dokumendid ka Mace Ehitus

OÜ raamatupidamisse. Lisaks on ta esitanud nimetatud dokumendid ka LEH-le läbi selle

juhatuse liikme Vambola Sipelga. Mõlemal dokumendil on vastuvõtjana alla kirjutanud

Vambola Sipelgas. Lisaks leiti nii arve kui ka teostatud tööde akt ka LEH-i raamatupidamise

dokumentide hulgast (VIII kd tl 215–216).

213.

Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena võltsarvet

nr 60801 Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumendina ning esitas või lasi esitada

dokumendi Mace Ehitus OÜ-le, mille juhatuse liige ta ise oli. Seda asjaolu tõendab eelkõige

eelnimetatud 28.11.2019 vaatlusprotokoll, mille käigus vaadeldi ka Pinnasetööde OÜ 2016.

aasta raamatupidamise dokumente. Mh on raamatupidamise dokumentide hulgas Pinnasetööde

OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le 31.08.2016 esitatud arve nr 60801 summas 109 200 eurot

kirjeldusega „Kose Maja ümberehitus“ (VII kd tl 225–226). Nagu eelnevalt tuvastatud, on ka

selle arve koostanud Ake Andressoo, seega oli ta teadlik, et tegu on võltsitud arvega.

214.

Kohus on seisukohal, et Ake Andressoo on kõiki kolme eelnimetatud dokumenti

kasutanud eesmärgiga näilikult (vt ka RKKKo 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 123) omandada

õigusi ning samas ka vabastada LEH Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust tulenevast

kohustusest teha reaalne omafinantseering Kose kodusse. Arve nr A-160803 ja teostatud tööde

akti nr 160831 kasutamise tagajärjeks oli näivus, et Mace Ehitus OÜ on teostanud Kose kodus

ümberehitustööd ning sellest tulenevalt õigustatud saama LEH-lt selle eest tasu summas

110 530,68 eurot – tegelikult nimetatud töid ei teostatud ja õigust sellise summa saamiseks ei

ole. Arve nr 60801 kasutamise eesmärk oli näidata, et Pinnasetööde OÜ on alltöövõtjana

teostanud ümberehitustöid Kose kodus ning sellest tulenevalt on tal õigus saada Mace Ehitus

OÜ-lt selle eest tasu summas 109 200 eurot. Tulenevalt Ake Andressoo poolt Pinnasetööde OÜ

nimel Mace Ehitus OÜ-le esitatud võltsitud arvest ja Mace Ehitus OÜ nimel LEH-le esitatud

võltsitud arvest ja aktist tekkis LEH-l näiline kohustus arve tasuda. Seeläbi näis pangale, et

LEH on oma kohustuse täitnud ning teinud nõutava omafinantseeringu Kose kodusse.

1-20-3636

215.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ake Andressoo on kõigil kolmel

süüdistuses etteheidetud juhul pannud toime võltsitud dokumendi kasutamise ehk KarS § 345

lg-s 1 sätestatud kuriteo.

216.

Ka Vambola Sipelgat süüdistatakse võltsitud dokumentide, s.o arve nr A-160803 ja

teostatud tööde akti nr 160831 kasutamises. Kohus on seisukohal, et võltsitud dokumentide, s.o

arve nr A-160803 ja teostatud tööde akti nr 160831 kasutamine Vambola Sipelga poolt on

tõendamist leidnud. Seda kinnitavad eelkõige LEH-i raamatupidamise dokumendid, mida on

vaadeldud 05.06.2018. a asitõendi vaatlusprotokollis (VIII kd tl 151–218). Raamatupidamise

dokumentide hulgas on ka Mace Ehitus OÜ poolt LEH-le esitatud arved kirjeldusega „Kose kodu“

(VIII kd tl 203–217) koos arhiveerimise andmelehtedega. Sh on arve nr A-160803 summas

110 530,68 eurot koos käibemaksuga (VIII kd tl 215) ning teostatud tööde akt nr 160831 (VIII

kd tl 216). Arve nr A-160803 arhiveerimise andmelehelt (VIII kd tl 217) nähtub, et arve on

kinnitanud Vambola Sipelgas.

217.

Vambola Sipelga kaitsja on siinkohal rõhutanud, et võltsitud dokumendi kasutamise all

mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe ning ei esitatud süüdistusest ega ühestki asjas kogutud

tõendist ei nähtu, et Vambola Sipelgas oleks Mace Ehitus OÜ arve nr A-160803 ja arve aluseks

olevat teostatud tööde akti nr 160831 kellelegi ehtsa pähe esitanud. Kohus selle väitega ei

nõustu. Vambola Sipelgas esitas dokumendid LEH-i raamatupidamise dokumentide hulka.

Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 ja 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud

korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava

informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja

rahavoogudest

ja

dokumenteerima

kõiki

oma

majandustehinguid.

Seega

on

raamatupidamiskohustuslane, sh LEH kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamises

oleksid kõik majandustehingud aktuaalselt dokumenteeritud. Vambola Sipelgas esitas LEH-i

raamatupidamisse aga võltsitud dokumendid, mille alusel teostati ka vastav ülekanne Mace

Ehitus OÜ-le. Dokumente lisas Vambola Sipelgas raamatupidamisse eesmärgiga näidata, et

Kose kodus on teostatud ümberehitustöid summas 110 530,68 ning selle arve alusel tehtud

ülekannetega Mace Ehitus OÜ-le (eelkõige 05.09.2016 ülekanne summas 92 108 eurot) on

LEH täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse teha Kose kodusse

omafinantseering. Tegelikult ümberehitustöid nimetatud mahus ei teostatud ning LEH ei olnud

seega teinud Kose kodusse nõutavat investeeringut. Läbi võltsitud dokumentide LEH-i

raamatupidamises kasutamise vabanes LEH seega kohustusest teha reaalne omafinantseering.

218.

Samuti on tuvastatud, et Vambola Sipelgas on võltsitud dokumente kasutanud

teadlikult. Olles LEH-i juhatuse liige, teadis ta ilmselgelt, et tegelikult Kose kodus teostatud

tööde aktis nimetatud töid kirjapandud mahus ei teostatud ning selle eest esitatud arve ei vasta

tegelikkusele. Ometigi on ta mõlemale dokumendile alla kirjutanud, need LEH-i

raamatupidamisse lisanud ning arve alusel on ka Mace Ehitus OÜ-le tööde eest makstud. Seda

tegi ta eesmärgiga vabaneda kohustusest teha nõutav omafinantseering. Kohtu hinnangul on

Vambola Sipelgas sellega võltsitud dokumendi kasutamise teokoosseisu täitnud.

(B)

219.

Süüdistuse

kohaselt

võltsis

Vambola

Sipelgas

koos

Ake

Andressooga

finantseerimislepingut nr 16901.

220.

Finantseerimisleping nr 16901 (IV kd tl 47–49) on sõlmitud 05.09.2016 Pinnasetööde

OÜ (krediidiandja) ja Vambola Sipelga (laenusaaja) vahel. Pinnasetööde OÜ esindajaks

lepingu sõlmimisel oli Ake Andressoo. Lepinguga annab Pinnasetööde OÜ Vambola Sipelgale

1-20-3636

laenu kuni 100 000 eurot hiljemalt 09.09.2016 ning Vambola Sipelgas on kohustatud laenu

tagasi maksma hiljemalt 31.12.2018.

221.

Pinnasetööde OÜ arvelduskonto väljavõttelt selgub, et Pinnasetööde OÜ on

laenulepingut täitnud ning teinud ajavahemikul 05.–06.09.2016 Vambola Sipelga pangakontole

viis ülekannet kokku summas 90 000 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule nr. 16901“ (VII kd

tl 224).

222.

Süüdistustekst viitab taas intellektuaalsele võltsimisele. Intellektuaalne võltsimine loob

õigusnäivust. Laenuleping saab olla intellektuaalselt võltsitud eelkõige juhul, kui sellega ei

kaasnenud lepingule vastavaid tagajärgi – üks pool ei andnud ja teine pool ei saanud laenu.

223.

Praegusel juhul ei ole see nii isegi mitte süüdistusteksti kohaselt. Süüdistus väidab, et

pooled sõlmisid laenulepingu, näitab tõenditele tuginevalt, kuidas laen üle kanti ja nendib

lõpetuseks, et see leping tekitas Pinnasetööde OÜ-le nõudeõiguse Vambola Sipelgase suhtes.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus ei

näe selles lepingus sisult ebaõigeid andmeid.

224.

Süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga

dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus (RKKKo 3-1-1-46-07 p 7.2).

225.

Süüdistustekstis seotakse lepingu võltsitus sellega, kust pärinesid rahalised vahendid,

mida Pinnasetööde OÜ kasutas Vambola Sipelgasele laenu andmiseks – need olid jõudnud

Pinnasetööde kontole Mace Ehituse OÜ-lt, kes omakorda sai raha soodustuskelmuse analüüsis

kirjeldatud viisil. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Laenulepingu regulatsioon ei sea mingeid

piiranguid välja laenatava raha päritolule. Oluline on vaid see, et üks isik kohustub andma

teisele isikule laenuks raha ja teine isik kohustub selle tagasi maksma.

226.

Ei saa välistada, et selles raskesti hoomatavas kaasuses on mingeid soodustuskelmuse

süüdistuses kajastatud asjaolusid, millega võiks olla hüpoteetiliselt võimalik siduda

intellektuaalset võltsimist. Kohtuliku arutamise piiride tõttu kohus selle küsimusega tegelemist

võimalikuks ei pea. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus

tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud

süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku

vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära

kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse

ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse

eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule

süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad

faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik

süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Ühtlasi on kolleegium asunud

seisukohale, et süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti

tekstist tervikuna, sest see oleks otseselt vastuolus KrMS § 154 lg 3 p-des 2 ja 3 sätestatuga

(RKKKo 3-1-1-59-16 p 21 ja 22 koos edasiste viidetega).

227.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Vambola Sipelga ja Ake Andressoo

finantseerimislepingu nr 16901 võltsimises (KarS § 344 lg 1) ja Ake Andressoo selle lepingu

kasutamises (KarS § 345 lg 1) õigeks.

1-20-3636

(V)

228.

Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest,

mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 11.06.2018, 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega; RKKKo

20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).

229.

Pikaajalise kohtupraktika kohaselt deklareeritakse karistuse mõistmise lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Esimese astme kohtulahendite analüüsi tulemusena on

õiguskirjanduses järeldatud, et suurem osa karistustest langeb piirkonda, mis on keskmisest

selgelt madalamad. Aritmeetilisest keskmisest lähtumise deklareerimine toob kaasa

kohtuotsuste ebaloogilisi põhjendusi – karistust kergendavate asjaolude puudumisel varem

korduvalt karistatud isikute poolt mitmete kuriteoepisoodide toimepanemine päädib

sanktsiooni keskmisest madalama karistusega (vt. J. Ginter. Karistuse mõistmine esimese astme

kohtutes. – Juridica 2022 nr 9–10 lk 738–739).

230.

Allakirjutanu jagab artikli autori seisukohta, et sõltuvalt asjaoludest tuleks lähtuda

sanktsiooni alumise kolmandiku ülemisest määrast. Sellist lähenemist on tunnistanud ka

kohtupraktika (Tallinna RKK 1-11-11411, Pärnu MK 1-10-11574).

231.

Esmalt käsitleb kohus Vambola Sipelgale ja Ake Andressoole mõistetavat karistust.

KarS § 210 lg 2 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS §

345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

232.

Rahaline karistus kui kergemaliigiline karistus on rakendatav eelkõige neil juhtudel kui

teosüüd saab käsitleda väga väikesena ning karistuse eripreventiivsele mõjule allumise

prognoos on erakordselt hea. Praegusel juhul see nii ei ole. Mõlema isiku käitumisviis kõigi

süüdistuse puhul viitab sellisele nihkele väärtushinnangutes, et tegudele vaid rahalise

karistusega reageerimine ei oleks kohane.

233.

Soodustuskelmuse puhul tuleb süü suuruse hindamisel arvestada esiteks pettusega

saadud toetuse suurust (s.o 563 438,30 eurot). Varavastaste kuritegude kontekstis on tegemist

väga suure kahjuga. Samas avalikest vahenditest toetuste väljamaksed ongi reeglina suuremad,

mistõttu summa suurus omab mõnevõrra väiksemat kaalu. Teosüüd suurendavaks saab pidada

välja töötatud skeemi keerukust ja sihikindlust elluviimisel. Tegu nõudis pikaajalist

planeerimist ning tegevuste koordineerimist ning polnud toime pandud uitmõtte ajel.

234.

Kaastäideviimise korral tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta iga isiku teopanust.

Ake Andressoo teopanus on kohtu hinnangul suurem kui Vambola Sipelgal. Tõendid näitavad,

et just Ake Andressoo oli pettuse kavandamisel pearollis. Kuigi Vambola Sipelgas oli see, kes

valeandmeid sisaldavaid dokumente Rahandusministeeriumile esitas, oli nende dokumentide

loojaks (hinnapakkumine, teostatud tööde aktid) Ake Andressoo. Lisaks osales Ake Andressoo

hankeprotsessis nii hankija kui ka hankes osaleja (Mace Ehitus OÜ) rollides, et kindlustada

endaga seotud ettevõttele hankevõit. Ake Andressoo kasutas soodustuskelmuse läbiviimisel

veel ka teist endaga seotud ettevõtet (Pinnasetööd OÜ) ning ta ei pidanud paljuks kaasata

petuskeemidesse oma pereliikmeid.

1-20-3636

235.

Vambola Sipelga puhul on tegu 1 võltsitud dokumendi kasutamise episoodiga ning Ake

Andressoo puhul 2 episoodiga, mil ta dokumente võltsis ja seejärel neid kasutas. Süüdistatavate

tegutsemisviis ja välja mõeldud skeem, mille tarbeks dokumente võltsiti ja kasutati, on sarnane

soodustuskelmuse episoodis nähtule. See peegeldab taas, kuidas süüdistatavad ei pea paljuks

majanduslikult kasulikul eesmärgil õigusnäivust luua – antud juhul Ake Andressoo dokumente

võltsida ning mõlemad süüdistatavad neid võltsitud dokumente kasutada. Süüdistatavate

tegudes avalduv suhtumine õigusnormi ei võimalda lugeda nende süüd miinimumi lähedaseks.

236.

Nii Vambola Sipelga kui Ake Andressoo puhul puuduvad karistust kergendavad

asjaolud kõigi kuritegude puhul. Karistust raskendavaks asjaoluks on soodustuskelmuse puhul

KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toimepanemine isikute grupis. Karistuse eripreventiivsele

mõjule allumise prognoosi peab kohus Vambola Sipelga puhul paremaks. Vambola Sipelga

näol on tegu juba eakama isikuga, kes on siiani elanud õiguskuulekat elu. Tema kui kogukonnas

tunnustatud inimese ja suure ettevõtte juhi jaoks on karistuse stigmatiseeriv mõju eelduslikult

suurem. Ake Andressoo puhul selliseid asjaolusid ei esine ja kohus positiivses prognoosis

veendunud ei ole. Tema tegutsemismuster näitab paljudes erinevates aspektides soovi

õiguskorda ja teisi inimesi üle kavaldada. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuste korrigeerimist

ei tingi.

237.

Kõigele eelnevale vastab Vambola Sipela puhul karistus, mis soodustuskelmuse eest on

sanktsiooni 1/3 lähedane ja võltsitud dokumendi kasutamise eest jääb sanktsiooni 1/7 määra

lähedusse. Ake Andressoo puhul vastab sellele soodustuskelmuse eest sanktsiooni keskmise

määra lähedane karistus ning dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest

kogumina KarS § 345 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni 1/3 määrast mõnevõrra väiksem karistus.

238.

Eeltoodut arvestades tunnistab kohus Vambola Sipelga süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja

mõistab talle karistuseks vangistuse 1 aasta ja 8 kuud. Samuti tunnistab kohus Vambola Sipelga

süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 5 kuud vangistust.

239.

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas

mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega. Erandlike asjaolude puudumisel liidetakse kergemast karistusest pool.

Kohus mõistab Vambola Sipelgale KarS § 64 lg 1 alusel lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 10

kuud ja 15 päeva vangistust.

240.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele

eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Vambola Sipelgas oli KrMS § 217 alusel

kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.11.2017 (XI kd tl 6-9), s.o 2 päeva, mis teeb tema lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust.

241.

Kohus tunnistab Ake Andressoo süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks

2 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistab kohus Ake Andressoo süüdi KarS § 344 lg 1 ja

§ 345 lg 1 järgi ja mõistab talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust.

242.

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas

mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega. Kohus mõistab Ake Andressoole KarS § 64 lg 1 alusel lõplikuks

liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

243.

Ake Andressoo oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 08.-10.11.2017 (XI

kd tl 10-11), s.o 3 päeva, mis teeb tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat

9 kuud ja 27 päeva vangistust.

1-20-3636

244.

Järgnevalt tuleb otsustada karistuste individualiseerimise viis. Nentida tuleb, et

arvestatav osa süüdistatavatest ja enamik ühiskonnast ei taju KarS § 73 alusel kohaldamata

jäetud vangistust karistusena. Keskmisele sõltuvuste küüsis mitteolevale inimesele ei ole mõne

aasta vältel uue tahtliku kuriteo toimepanemisest hoidumine pingutus.

245.

Selle asja süüdistatavate puhul on aga tegemist taiplike inimestega, kes suudavad välja

mõelda ja ellu viia väga keerukaid skeeme. Allakirjutanu näeb siin (enam kui tavapäraselt)

karistuse ülesandena süüdistatavate teavitamist nende väärtushinnangute ebakohasusest.

Ühiskondlik hinnang riigi petmisele on ajas kardinaalselt muutunud. Mõlemad süüdistatavad

on arvestava osa oma elust ja isiksuse väljakujunemise aja elanud aastatel, mil Eesti ei olnud

veel vaba riik. Nõukogude perioodil oli riigi petmine tegevus, mis ühiskonna silmis leidis vähe

taunimist. Viimase 30 aasta jooksul on see muutunud. Süüdistatavad aga ei ole suutnud oma

väärtushinnanguid ajas muuta.

246.

Kohus kontakteerus kriminaalhooldusosakonnaga ja nende hinnangul ei ole olemas

programme, mis mõjuksid efektiivselt sellise profiiliga süüdistatavatele. Põhimõtteliselt oleks

võimalik kohaldada KarS § 491 alusel lisakaristusena ettevõtluskeeldu, kuid tõenäoliselt oleks

see mõttetu – kohtul ei ole kahtlusi, et süüdistatavad suudaksid tegutseda näiliselt kohtuotsusele

vastavalt, kuid reaalsuses ikkagi ettevõtteid juhtides.

247.

Seega jääb lõppastmes otsustada, kas süü suurus ja muud KarS § 56 järgi kohaldamisele

kuuluvad asjaolud võimaldaksid karistuse tingimuslikult kohaldamata jätta. Tegelikult mõlema

süüdistatava puhul saaks sellele küsimusele vastata eitavalt.

248.

Asjaolude kaalumise tulemusena jääb Vambola Sipelga puhul karistus KarS § 73 alusel

täielikult täitmisele pööramata. Kohus arvestab, et tegemist on juba eaka inimesega, kes siiani

on siiski suutnud elada õiguskuulekalt. Tema ettevõttel tuleb kohtuotsuse alusel tagastada

saadud toetus ja kanda karistus ja selleks tuleb leida (seaduslikud) lahendused.

249.

Seega, KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva

vangistust Vambola Sipelga suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui Vambola Sipelgas ei

pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel

arvestada Vambola Sipelgale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

250.

Ake Andressool tuleb karistus osaliselt ära kanda. Nagu juba märgitud, nõustub kohus

prokuratuuri sisulise hinnanguga, et tema süü on Vambola Sipelga omast suurem. Ake

Andressoo puhul kohus kaasüüdistatavaga sarnastele kaalutlustele ruumi ei näe. Tegemist on

inimesega, kellele puhul tuleb reageerida selge ja arusaadava õiguste piiramisega. KarS § 73

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub Ake Andressoole mõistetud karistusest 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva

vangistust kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o

2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust jätta Ake Andressoo suhtes täitmisele pööramata 4 aasta

pikkuse katseajaga.

251.

Järgnevalt tuleb karistus mõista LEH-ile kui juriidilisele isikule. KarS § 210 lg 3 näeb

ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 8 kohaselt võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise

karistuse 4000 eurot kuni 16 000 000 eurot. Juriidiliste isikute puhul on seega karistusraamid

väga laiad ning nende piire ei ole seadusandja konkreetse kuriteoga sidunud.

252.

Seega on kohtu otsustusruum erakordselt suur. Samadesse karistusraamidesse peavad

mahtuma väga erinevad teod ja väga erinevad juriidilised isikud. On ju üheselt selge, et nt

100 000 euro suurune rahaline karistus mõjub absoluutselt erinevalt 10 000 eurose aastakäibega

ja 10 000 000 aastakäibega ettevõttele.

1-20-3636

253.

Prokurör tugines äriregistrist avalikult kättesaadavate andmetele, mille kohaselt 2021.

aastal oli LEH-i müügitulu 8,8 miljonit eurot ning kasum 378 193 eurot. Toimikus olevate

majandusaasta aruannete kohaselt oli 2016. aastal LEH-i müügitulu 5 038 656 eurot ja kasum

187 119 eurot (X kd tl 51). 2017. aastal olid need numbrid vastavalt 5 874 377 eurot ja kasum

130 849 eurot (X kd tl 64).

254.

Esiteks ei peaks juriidilisele isikule mõistetav karistus olema sisuliselt selline, mis teeb

ta maksejõuetuks. Teiseks on LEH-i näol tegemist ühiskonnale äärmiselt vajalikku teenust

pakkuva ettevõttega ning kohus peab oluliseks, et see saaks ka kõikide kohtuotsusest tulevate

tagajärgede rakendumisel jätkuda. LEH on varasemalt kriminaalkorras karistamata.

255.

Kohus tunnistab LEH-i süüdi KarS § 210 lg 3 järgi ja mõistab karistuseks rahatrahvi

summas 150 000 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata LEH-ile mõistetavat rahalist

karistust 100 000 euro osas täitmisele kui LEH ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu. Koheselt täitmisele pööratavaks rahaliseks karistuseks määrata 50 000

eurot.

(VI)

256.

Avalik-õigusliku nõudeavalduse (edaspidi tekstis kasutatud ka „nõudeavaldus“)

menetluse käik on järgmine.

256.1. Rahandusministeerium esitas 15.11.2017 esialgse nõudeavalduse. Selle põhjenduste

kohaselt rahuldati Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 12.05.2017. a

käskkirjaga nr 038 LEH taotlus struktuuritoetuse saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist.

LEH aitab reorganiseerida AS-le Hooldekandeteenused kuuluvat Võisiku kodu selliselt, et 240

psüühilise erivajadusega inimest hakkavad elama valdavalt 1-kohalistes tubades 10-liikmeliste

perekondadena. Uued peremajad saavad olema Kose, Türi, Antsla, Veriora ja Tähtvere vallas,

majade valmimine on planeeritud 2018. aastasse.

256.2. Vastavalt toetuse rahuldamise otsusele on projekti abikõlbulik kogumaksumus 8 709

212 eurot, millest toetus on maksimaalselt 74 %, ehk 6 444 440 eurot. Projekti abikõlblikkuse

periood on 01.01.2015–31.12.2018. Toetuse saaja ei pea ennast RHS mõistes hankijana

määratlema. Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde

tegemiseks on Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtuleping kogusummas 821 247,54

eurot ja see on kogu ulatuses abikõlblik. Nõudeavalduse kohaselt on abikõlbuliku summana

kinnitatud 92, 72% ehk 761 447, 64 eurot ja toetusena välja makstud 563 438,30 eurot.

256.3. Kriminaalasja materjalide kohaselt on LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo

korraldamisel jätnud tasumata nõutud 26% suuruse omafinantseeringu lepingu 181441 tööde

finantseerimisel ja näilike tehingutega loonud Rahandusministeeriumile eksliku mulje, nagu

LEH oleks tasunud Mace Ehituse OÜ-le arveid summas 194 357,81 eurot, kuigi reaalset

investeeringut toetusobjekti ei tehtud.

256.4. Struktuuritoetuse seaduse § 24 p 2 on toetuse saaja kohustatud tagama

omafinantseeringu. Juhul kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus

oleks rahuldatud osaliselt või kui projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või

mittetäieliku teavet või on teave jäetud teadlikult esitamata, võib taotluse rahuldamise otsuse

täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 22 lg 3 p 1 ja 2 alusel.

1-20-3636

256.5. Rahandusministeerium palub LEH-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista projekti nr

2014-2020.2.05-17-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS9)

Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa

563 438,30 eurot.

257.

LEH vaidles kaitseaktis nõudeavaldusele vastu. Rahandusministeerium on juba

10.05.2018 esitanud LEH-le nõude selle summa tagasi saamiseks põhjusel, et LEH on toime

pannud

soodustuskelmuse.

LEH

vaidlustas

selle

otsuse

halduskohtus.

Tallinna

Ringkonnakohus

tühistas

21.02.2020

haldusasjas

3-18-1230

tehtud

otsusega

Rahandusministeeriumi otsuse toetuse tagasinõudmise kohta. Riik ei saa esitada sama nõuet

samadel alustel uuesti. Väidetavate näilike tehingute hindamisel on arvesse võetud vaid

ühesuunalised tehingud, vastassuunalised tehingud on jäetud vaatluse alt välja.

258.

Kohtumenetluses esindab kannatanut Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), mis on

tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse §-le 1 Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus ning mis § 6 kohaselt tegeleb ka perioodi 2014–2020

struktuuritoetuste seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlemise ja menetlemisega. RTK-d

on kannatanu esindajana käsitatud juba süüdistusaktis ning kohtumenetluses on kannatanut

esindanud RTK ametnik M. M..

259.

Kohus võttis 12.01.2021. a määrusega nõudeavalduse menetlusse asudes seisukohale,

et eelmenetluse staadiumis, s.o tõendeid uurimata ei ole võimalik võtta seisukohta nõuete

võimaliku samasuse osas. Haldusasjas tehtud kohtulahendite tähendus kriminaalasjas esitatud

nõudeavaldusele selgub asja menetlemise tulemusena.

260.

Kuivõrd kohtueelse uurimise lõpus esitatud nõudeavalduses oli märgitud, et tegemist on

esialgse nõudega ja seisukohad menetluse käigus täienevad, küsis kohus kannatanu seisukohta.

01.04.2022 esitatud dokumendis teatas kannatanu, et jääb esialgse nõudeavalduse juurde.

Ringkonnakohus on võtnud seisukoha üksnes haldusakti õiguspärasuse osas, mitte ei ole

sisuliselt hinnanud süüdistusaktis toodud asjaolusid ega andnud hinnangut sellele, kas mainitud

asjaoludel esines alus järeldada, et kaebaja seniste maksetaotluste kulude abikõlbulikkus ei ole

üheselt selge. Halduskohus ei lahenda asja sisuliselt, vaid kontrollib üksnes, kas haldusakti

(kaalutlusotsuse) tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist

otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole

tehtud kaalutlusvigu. Kaitsjad on segamini ajanud eri menetlusliigid ning haldusakti ja avalik-

õigusliku nõudeavalduse, sidudes need omavahel meelevalduselt ja alusetult. Kannatanu (EV

haldusorgani kaudu) võib oma nõude maksma panna kriminaalmenetluses avalik-õigusliku

nõudeavalduse kaudu isegi siis, kui ta on sama nõude maksma pannud muus menetlusliigis.

Antud juhtumil aga ei esine üldse sellist juhust, kus haldusorgan oleks oma nõude

haldusmenetluslikus mõttes ammendanud – ta saanuks vaatamata haldusakti kehtetuks

tunnistamisele kõnealuses haldusasjas sama nõude siiski uuesti maksma panna.

261.

KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri

kaudu avalik-õigusliku nõudeavaldus. KrMS § 381 lg 2 järgi võib avaliku võimu kandja esitada

kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku

rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad

faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Kannatanu on

järginud nõudeavalduse esitamise korda ning nõude alusasjaolud kattuvad süüdistuse

1-20-3636

tehioludega. Seega on Eesti Vabariigi nõue kriminaalmenetluses menetlemise esmased

eeldused täidetud.

262.

Alustuseks

tuleb

lahendada

küsimus

sellest,

millist

tähendust

omab,

et

Rahandusministeerium tegi kriminaalasjaga kattuvatel asjaoludel otsuse välja makstud toetuse

tagasinõudmiseks, LEH vaidlustas selle halduskohtus ning Tallinna Ringkonnakohtu

21.02.2020. a otsusega nr 3-18-1230 Rahandusministeeriumi otsus tühistati.

263.

Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama

rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. KrMS § 381 lg 2 kohaselt avalik-

õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku

muus menetluses, välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata.

Seda sätet on muuhulgas kohaldanud Riigikohtu halduskolleegium märkides: kohtuasja

materjalidest ei nähtu, et MTA oleks kannatanuna kriminaalasjas esitanud avalik-õigusliku

nõudeavalduse kaebajalt kui kriminaalmenetluses süüdistatavalt nõutava käibemaksu

kindlaksmääramiseks, kuigi MTA-l oli alates 01. 01.2017 võimalik seda teha (vt

KrMS § 381 lg 2 esimene ja teine lause). Seega võis MTA panna vaidlusaluse

käibemaksunõude maksma vastutusmenetluses (KrMS § 381 lg 2 kolmas lause) (RKHK 3-18-

124/46 p 17).

264.

Selles asjas on KrMS § 38 1 lg 2 kohast keeldu vastutusmenetluses nõuet maksma panna

otseselt eiratud. Kohtukoosseisu ette toodud informatsioon võimaldab järeldada, et LEH ei

pruukinud kriminaalmenetluses nõude esitamisest teadlik olla ja kannatanu kas ei pidanud

oluliseks või vajalikuks seda väidet avaldada.

265.

Järgmiseks tuleb lahendada küsimus, kas keelu eiramine toob kaasa selle, et nõuet

kriminaalmenetluses enam läbi vaadata ei saa.

266.

Mitmetes kohtumenetlustes kehtib põhimõte, mille kohaselt juba lahendatud küsimust

uuesti lahendada ei saa. Kriminaalmenetluses väljendub see ne bis in idem keelus,

tsiviilkohtumenetluses menetluse lõpetamises juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel

sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud lahend (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 428 lg 1 p 2).

267.

Halduskohtumenetluses on selles osas erisused. Halduskohtumenetluse seadustiku §

158 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust

hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus

ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

268.

Tallinna Ringkonnakohus on 21.02.2020 haldusasjas 3-18-1230 tehtud otsuse p-s 14

märkinud: Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras, kus tõendamata

ja isegi piisavalt põhjendamata on Rahandusministeeriumi 10.05.2018. a otsuse kaks

põhieeldust: laenusuhete näilikkus ja hanke hinna kunstlik suurendamine, tuleb

apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. Kuna olulised tõendid ja väited

on jäänud juba haldusmenetluses üldse hindamata, ei saa kohus asuda haldusorgani asemel neid

esimesena hindama. Seetõttu ei saada ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks

1-20-3636

halduskohtule, vaid teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab

Rahandusministeeriumi 10.05.2018. a otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/102.

269.

Praegusel

juhul

oleks

haldusorganil

võimalik

teha

uus

vigadeta

otsus.

Vastutusmenetluse alternatiiv on avalik-õiguslik nõue kriminaalmenetluses. Seega on

allakirjutanu seisukohal, et esitatud nõudeavaldus tuleb sisuliselt läbi vaadata.

270.

Rahandusministeerium kandis toetamise summad üle järgmiselt: 1) 14.07.2017 -

263 750,08 eurot 2) 08.08.2017 - 186 891,20 eurot 3) 17.08.2017 - 133 562,20 eurot 4)

11.09.2017 - 61 815,10 eurot. Sellest 563 438,30 eurot on seotud kriminaalasja esemeks olevate

asjaoludega ning selle summa üle vaidlus puudub.

271.

Struktuuritoetuste seaduse § 24 p-de 2 ja 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama

omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ning esitama õige ja täieliku teabe,

korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Eelnevalt

on tuvastatud, et LEH esitas valeandmed selle kohta, et ta on tasunud nõutava

omafinantseeringu. Ühtlasi tähendas see ka valeandmete esitamist projekti maksumuse kohta.

Sellega on ta toetuse saamise tingimusi oluliselt rikkunud.

272.

Struktuuritoetuste seaduse § 22 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt taotluse rahuldamise otsus

tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei

oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel

on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata.

Sama seaduse § 45 lg 1 kohaselt Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143

alusel ja sellega kooskõlas järgmistel juhtudel: toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult

täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

273.

Kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõude lahendamise regulatsiooni eripärast

tulenevalt asendab finantskorrektsiooni otsust kohtuotsus, millega avalik-õiguslik nõue

rahuldatakse.

274.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 lõikes 2

sätestatu kohaselt seisnevad finantskorrektsioonid avaliku sektori toetuse täielikus või osalises

tühistamises tegevusele või rakenduskavale. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise

olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid

korrektsioone. Seega määrab rikkumise olemus ja ulatus selle, kas välja makstud toetus kuulub

tagasi maksmisele tervikuna või osaliselt.

275.

Euroopa Kohtu praktikast (vt nt 19.01.2006 otsus C-240/03 punktid 140–144;

24.01.2002 otsus C-500/99 punktid 100–101) lähtuvalt ei pea toetuste tagasinõudmine piirduma

üksnes selle osa tagasinõudmisega, mis on otseselt seotud eeskirjade eiramisega, vaid abi tõhusa

haldamise ja pettuste ärahoidmise eesmärgist lähtuvalt on õigustatud ka toetuse selle osa

tagastamine, mis on eeskirjade eiramisega ainult osaliselt seotud. Euroopa Kohus on leidnud,

et ühenduse vahendite eesmärgipärase kasutamise kontrollivõimalust tagava süsteemi ladusaks

toimimiseks on tingimata vaja, et finantsabi taotlejad esitaksid usaldusväärset teavet, mis ei vii

toetuse andjat eksitusse. Võimalus, et sanktsioon eeskirjade eiramise eest seisneb mitte toetuse

vähendamises vastavalt selle eiramisega seotud summale, vaid kõnealuse abi tühistamises täies

1-20-3636

ulatuses, on ainus, mis avaldab struktuurifondide vahendite heaks haldamiseks vajalikku

preventiivset toimet.

276.

LEH on esitanud Rahandusministeeriumile valeandmeid ning rikkunud toetuse saaja

kohustust tagada ettenähtud ulatuses ja nõutud korras omafinantseering. Tegemist ei ole mitte

lihtsalt ebaõigete edastamistega, vaid ette planeeritud keeruka kuriteo tunnustele vastava

skeemiga õigusnäivuse tekitamiseks. Kohtu hinnangul on tegu tahtlikult toime pandud olulise

rikkumisega. Sellisele tegevusele on igati proportsionaalne reageerida kogu summa tagasi

nõudmisega. Seega tuleb ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena välja makstud

summa 563 438,30 eurot tagasi maksta.

277.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 310 lg-st 1 otsustas kohus esitatud nõude

täielikult rahuldada ja LEH-lt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks projekti nr 2014-2020.2.05-

17-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)“ raames Mace

Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa

563 438,30 eurot.

(VII)

278.

KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse,

millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt

hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de

1, 2, 3 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu, tunnistaja saamata jäänud töötasu ja sõidukulud, riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud, juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

279.

KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna

sundraha. KarS § 210 lg 2, § 210 lg 3, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod

on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 teise astme kuriteod. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb

süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäära ulatuses. Seega tuleb nii Vambola Sipelgalt, Ake Andressoolt kui ka LEH-lt välja

mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 1,5 kuupalga alammäära suuruses

summas. Sundraha suurus määratakse kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga. Vabariigi Valitsuse

09.12.2022. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

01.01.2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot, mis tähendab, et

sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral on 1087,50 eurot (1,5 x 725).

280.

Kriminaalasjas kutsuti tunnistajana 14.01.2022 kohtusse V. V.. Kulude hüvitamise

taotluse (dtl 672–673) kohaselt viibis tunnistaja kohtuistungi tõttu töölt eemal ning kaotas

seetõttu töötasust 56,69 eurot. Kohus rahuldas taotluse 16.02.2022 määrusega (dtl 747–748)

osaliselt, s.o 26,76 euro ulatuses. Seega lisanduvad menetluskuludele ka tunnistajal kohtus

käimisega tekkinud kulud kokku summas 26,76 eurot, mis tuleb Vambola Sipelgal, Ake

Andressool ja LEH-l hüvitada võrdsetes osades, s.o igaüks 8,92 eurot.

281.

Kriminaalasjas on Kinnisvara Hindamise OÜ läbi viinud ekspertiisi Ees-Mustamäe

kinnistu turuväärtuse hindamise kohta (05.02.2018 ekspertiisiakt nr 180122-01M) (VIII kd tl

120–140) maksumusega 751,70 eurot (XI kd tl 24). Lisaks on Kinnisvara Hindamise OÜ

25.04.2018 esitanud arve summas 50 eurot (XI kd tl 26) ekspertarvamuse nr 180425-01E

1-20-3636

(Saekaatri kinnistule ehituse tasuvuse hindamine, tehingu majandusliku põhjendatuse

hindamine) (VIII kd tl 147–148) eest.

282.

Kinnisvara Hindamiskeskus OÜ on kriminaalasjas teinud eksperdiarvamuse nr 180227-

01M hoonestusõiguste väärtuste kohta maksumusega 935,60 eurot (XI kd tl 28). Prokuröri

sõnul ei ole see ekspertiisiakt siin kriminaalasjas oluline, kuid on oluline olnud vara arestimise

küsimuse otsustamisel. Eksperdiarvamust prokurör sellest tulenevalt tõendina esitanud ei ole

(dtl 541). Riigikohus on selgitanud, et kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega

tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle

hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis

kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele

(RKKKo 18.12.2013, 3-1-1-121-13, p 6). Arvestades, et kohtule esitatud materjalidest ei nähtu,

kuidas aitab nimetatud eksperdiarvamus, mida pole tõendina isegi esitatud, kaasa süüdistatava

kriminaalasja lahendamise, jätab kohus selle eest makstud tasu summas 935,60 eurot riigi

kanda.

283.

Ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku on seega 801,70 eurot (751,70+50). KrMS

§ 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude

jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus on

seisukohal, et ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu kuulub väljamõistmisele Vambola Sipelgalt,

Ake Andressoolt ja LEH-lt võrdsetes osades, kuivõrd ekspertiisiobjektid olid oluliseks osas

soodustuskelmuse toimepanemisel, milles oli oma roll kõigil kolmel. Seega kuulub Vambola

Sipelgalt ja Ake Andressoolt välja mõistmisele 267,23 eurot ning LEH-lt 267,24 eurot.

284.

Eeltoodust tulenevalt on Vambola Sipelga poolt riigile hüvitatavad menetluskulud

kokku 1363,65 eurot (1087,50+267,23+8,92), Ake Andressoo poolt riigile hüvitatavad

menetluskulud 1363,65 eurot (1087,50+267,23+8,92) ning LEH-i poolt riigile hüvitatavad

menetluskulud 1363,66 eurot (1087,50+267,24+8,92).

285.

Nii Vambola Sipelgat, Ake Andressood kui ka LEH-i esindasid kriminaalmenetluses

lepingulised kaitsjad, mistõttu jäävad kaitsjatasud valdavas osas süüdistatavate kanda. Samuti

jäävad kaitsjate poolt esitatud tõendite hankimisega seotud kulud töö tellinud süüdistatavate

kanda.

286.

Siiski on käesolevas kriminaalasjas menetluskulusid, mis kuuluvad süüdistatavate

kasuks väljamõistmisele. Nimelt on Vambola Sipelgas õigeks mõistetud ühes dokumendi

võltsimise episoodis, s.o seonduvalt finantseerimislepinguga nr 16901 ning Ake Andressoo on

õigeks mõistetud ühes dokumendi võltsimise episoodis ja ühes võltsitud dokumendi kasutamise

episoodis – mõlemad seonduvalt finantseerimislepinguga nr 16901.

287.

KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel

õigeksmõistmisel või

kriminaalmenetluse

osalisel

lõpetamisel jäävad

riigi kanda

kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles

isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus

kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle

osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista, tuvastab kohus selle asjaolu

hinnanguliselt (RKKKo 11.11.2022, 1-21-5229, p 23).

288.

KrMS § 175 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt kuulub kaitsjatasu hüvitamisele vaid mõistlikus

suuruses. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud

toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku

1-20-3636

suurusega (RKKKo 15.05.2020, 1-18-4590/82, p 46). Samuti tuleb kohtupraktikas

omaksvõetud seisukoha järgi menetluskulu mõistlikkuse hindamisel anda hinnang ka tööühiku

hinna mõistlikkusele, arvestades muu hulgas tõstatud õiguslike küsimuste keerukust (RKKKo

12.10.2018, 1-17-5176, p 24).

289.

Ake Andressoole on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat

Aadu Luberg kuni 25.03.2021 ning alates 12.05.2021 vandeadvokaat Martin Hirvoja, kes on

kohtule esitanud ka taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 67 222,30 eurot koos

käibemaksuga (dtl 1416–1433). Kaitsja on koos taotlusega esitanud ka menetluskulude

nimekirja, millest nähtub osutatud õigusabi sisu, ajakulu kui ka tunnihind. Sellest nähtuvalt

taotleb kaitsja nii enda poolt kui ka Aadu Lubergi poolt osutatud õigusabi hüvitamist.

290.

Taotluse kohaselt on Ake Andressoole osutatud õigusabi kokku 323 tunni ulatuses

tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab õigusteenuse tunnihinda

põhjendatuks. Kohtupraktikas on varemgi aktsepteeritud valitud advokaadi keskmise mõistliku

tunnitasuna üle 150-eurost tunnitasu (vt nt RKKKo 21.10.2022, 1-21-3307, p 32). Lisaks on nt

LEH-i kaitsjate tunnitasu olnud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt 155 eurot ja alates

2020. oktoobrist lausa 180 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 988). Arvestades eeltoodut

ning seda, et kohtu hinnangul võib käesoleva kriminaalasja puhul pidada õiguslikku vaidlust

keskmisest keerukamaks, on õigusteenuse tunnihind 150 eurot koos lisanduva käibemaksuga

igati mõistlik.

291.

Kuivõrd kaitsja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millised tegevused

on seotud konkreetsete episoodidega, tuvastab kohus hinnanguliselt, millises mahus töötunde

on põhjendatud nimetatud episoodide eest välja mõista. Kohus on seisukohal, et

finantseerimislepinguga nr 16901 seotud dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi

kasutamise episoodid moodustavad kogu kriminaalasjast väga väikese osa ning nende

episoodidega seoses on ka õiguslik vaidlus olnud pigem lihtsamat laadi. Nimetatud episoodides

ei ole üle kuulatud tunnistajaid ega ole ka palju kirjalikke tõendeid.

292.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ake Andressoo kaitsja Martin Hirvoja taotlus

menetluskulude hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada 5 tunni ulatuses.

Kokku moodustab kaitsja õigusabikulu koos käibemaksuga 900 eurot (5 tundi x 150 eurot x

1,2). See summa tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigilt Ake Andressoo kasuks

välja mõista.

293.

Vambola Sipelgale on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat

Jaanus Tehver, kes on kohtule esitanud ka kaks taotlust menetluskulude hüvitamiseks kokku

summas 50 530,20 eurot koos käibemaksuga (dtl 1302–1319, 1474–1476). Kaitsja on esitanud

ka menetluskulude nimekirja, millest nähtub osutatud õigusabi sisu ning hind, kaitsealusele

õigusabi eest esitatud arved ning arvete tasumist tõendavad arvelduskonto väljavõttes.

Taotlusest ei ole võimalik välja lugeda, mitme tunni jagu on Jaanus Tehver Vambola Sipelgale

õigusabi osutanud või mis on kaitsja õigusabi tunnihinnaks.

294.

Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele

kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel

hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet (RKKKo 08.05.2020, 1-

18-7408, p 26). Kohus peab mõistlikuks analoogia korras kohaldada Jaanus Tehveri poolt

osutatud õigusabile sama tunnihinna määra nagu Ake Andressoo kaitsjale, s.o 150 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kuivõrd Vambola Sipelgas mõistetakse õigeks vaid ühes episoodis, on

kohtu hinnangul põhjendatud määrata hüvitamisele 3 töötunni ulatuses osutatud õigusabi.

1-20-3636

295.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vambola Sipelga kaitsja Jaanus Tehveri taotlus

menetluskulude hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada 3 tunni ulatuses.

Kokku moodustab kaitsja õigusabikulu koos käibemaksuga 540 eurot (3 tundi x 150 eur x 1,2).

See summa tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigilt Vambola Sipelga kasuks välja

mõista.

(VIII)

296.

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas

toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või

seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

297.

Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas asuvad kriminaalasjas vaadeldud andmete (s.o andmed läbiotsimistel ära võetud

sülearvutitest, kõvaketastelt, mälupulkadelt jms) koopiafailid. Kohtuotsuse jõustumisel puudub

vajadus nimetatud koopiafaile jätkuvalt säilitada ja koormata sellega andmehoidla võimekust.

298.

Seoses eeltooduga otsustab kohus järgnevat: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel hävitada kustutamise teel Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas talletatud

kriminaalasjaga nr 1-20-3636 (17221000025) seotud andmed.

/allkirjastatud digitaalselt/