3-22-2712/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2712

Haldusasi

R.M kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.11.2022

vastutusotsuse nr 13-7/01147-24 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: R.M, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane

Perv

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 11.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.07.2023 (HKMS § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 28.11.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01147-24 (vastutusotsus),

millega kohustati R.M-i (kaebaja) tasuma YYY OÜ maksuvõlg kogusummas 29 358,96 eurot.

Vastutusotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale.

1.1 MTA kontrollis 15.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052610-1 alusel YYY OÜ töötasudelt või

muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulu- ja sotsiaalmaksu ning

kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust, samuti käibe- ja tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

november 2019 kuni veebruar 2020. 24.03.2021 maksuotsuse tulemusel suurenes YYY OÜ

maksukohustus 61 855,02 euro võrra, mis vastutusotsuse tegemise hetkel oli tasumata.

1.2 Kuni 21.01.2020, ehk osa maksuvõla kujunemise perioodist, oli kaebaja YYY OÜ juhatuse

liige. Vastutusotsuses käsitletakse rikkumisena maksuotsusega määratud tööjõumaksude

deklareerimata ja tasumata jätmist maksustamisperioodidel november ja detsember 2019 osas.

Kaebaja rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust korraldada

esindatava deklareerimiskohustuse täitmine. Tasumiskohustuse rikkumine sai võimalikuks läbi

perioodide november 2019 ja detsember 2019 TSD-del valeandmete esitamise

(deklareerimiskohustuse rikkumise).

1(10)

1.3 Kaebaja oli YYY OÜ juhatuse ainuliige perioodil 25.03.2009 kuni 21.01.2020 ning tema

ülesanne oli korraldada korrektne aruandlus ja raamatupidamine. Kaebaja esitas kuni perioodini

02.2021 YYY OÜ KMD-d ja TSD-d e-maksuametis. Kaebaja omas täielikku ülevaadet YYY

OÜ raamatupidamisse esitatud dokumentidest ning sellest, kas ja millised dokumendid

maksudeklaratsioonidel kajastamist leidsid. Kaebajal oli ligipääs e-maksuametile ning õigus

seal erinevate toimingute tegemiseks, mida kaebaja ka tegi. Kaebaja oli äriühingu konto

kasutaja Swedbank AS-is ja õigus teostada ülekandeid pangakontodelt.

1.4 Kaebaja esitas maksuhaldurile vastutusotsuse tegemisele eelnenud menetluses töölepingud,

mille oli YYY OÜ nimel sõlminud eri isikutega. Lepingute kohaselt on tööülesannete täitmise

kohaks Eesti Vabariik. Ütlusi andnud töötajad ei olnud lepinguid varem näinud ega teadnud

nende olemasolust. Töötajate allkirjad lepingutel puudusid.

1.5 Kontrollimenetluses tuvastati, et YYY OÜ tegi oma töötajatele muu hulgas pangakonto

kaudu päevarahade väljamakseid summas 50 057 eurot, mida tuleb lugeda palgaväljamakseteks

ning millistelt kuulusid deklareerimisele ja tasumisele tööjõumaksud. Kaebaja on juhatuse

liikmena jätnud kõnesolevad väljamaksed deklareerimata ning tööjõumaksud nendelt maksetelt

tasumata. Töötajad on nii maksumenetluses kui vastutusmenetluses kinnitanud, et nende

töötamise koht oli ainult Soomes ja/või Rootsis. 84,5 % ettevõtte kogukäibest on tekkinud

välisriigis. YYY OÜ töötajad värvati eesmärgiga teostada tööd Soomes ja Rootsis ning lähetuse

eest makstavate päevarahade väljamaksmiseks õiguslik alus puudus. Eelmärgitud väljamaksete

tegemisega soovis kaebaja teadlikult ja tahtlikult suurendada töötajatele tehtavaid väljamakseid

tööjõumakse ettenähtud määras deklareerimata ja tasumata jättes.

1.6 Lisaks leidis maksumenetluses tõendamist, et YYY OÜ raamatupidamises näidatud laenu

tagasimaksmist ettevõtte juhatuse liikmele Q.Rile tegelikkuses ei toimunud ning näilikku laenu

tagastamist näitas kaebaja väljamakse varjamiseks. Kaebaja poolt YYY OÜ raamatupidamises

kajastatud nn laenu tagastamise puhul on tegemist näiliku tehinguga MKS § 83 lg 4 tähenduses.

Näiliku tehingu eesmärgiks oli kajastada juhatuse liikmele töötasu maksmist, jättes töötasult

maksud maksmata. Väljamakseid saab käsitleda töötasuna, millelt tuleb arvestada, deklareerida

ja tasuda tööjõumaksud.

1.7 Kuna kaebaja tegeles äriühingu majandustegevusega ning ka maksudeklaratsioonide

esitamisega, oli valeandmete esitamine TSD-del tema teadlik valik ning võimaldas vähendada

tööjõumaksude suurust. Kaebaja kajastas juhatuse liikmena äriühingu raamatupidamises

teadlikult valeandmeid, mille tulemusena tekkis maksuvõlg. Kaebaja rikkus tahtlikult

deklareerimis, korraldamis- ja tasumiskohustust. Kui tagatud oleks olnud

deklareerimiskohustuse täitmine, ei oleks tekkinud maksukohustust. Tasumiskohustuse

rikkumine sai võimalikuks läbi deklareerimiskohustuse rikkumise.

1.8 Kuna maksuvõlalt arvestatud intress on olemuselt seotud põhivõlaga, on maksuseaduste

rikkumine toonud kaasa ka intressivõla summas 3887,52 eurot ja see tuleb lugeda kaebaja

tahtlikust tegevusest tingitud tulemiks.

2. Tallinna Halduskohtusse saabus 28.12.2022 kaebaja poolt esitatud kaebus Maksu- ja

Tolliameti 28.11.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01147-24 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse

29.12.2022 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

3. Kaebaja nõuab vastutusotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1 Vastutusotsuse põhjendustest jääb arusaamatuks, milles täpselt seisnes kaebaja rikkumine

äriühingu tööjõumaksude tasumiskohustuse eiramisel. Kaebaja hinnangul ei ole subjektiivset

2(10)

külge ehk tahtlust tuvastatud. Ette heidetakse küll tahtlust, kuid vastutusotsusest ei selgu, milles

seisnes kaebaja teadlik tegevus, s.o otsene tagajärje soovimine maksudeklaratsioonides andmete

esitamisel. Kaebaja on seisukohal, et väidetava tahtliku tegevuse subjektiivne külg on

vastutusotsuses välja toomata. Õigusaktide ümberkirjutamine vastutusotsusesse ei ole seejuures

piisav. Seda kinnitab Riigikohtu 21.04.2022 lahend asjas nr 3-20-1415.

3.2 Vastutusotsuse põhjendustest järeldub, et kaebajale etteheidetav tegu seisneb peaasjalikult

selles, et ta oli perioodil 25.03.2009-21.01.2020 YYY OÜ osanik ja juhatuse liige. Samas

vastutusotsuse kirjeldustest nähtub, et kaebaja tegeles äriühingus raamatupidamise korraldamise

ja äriühingu töötajate välislähetustega seotud asjaajamisega. Majandustegevusega tegeles Q.R,

kes oli alates 21.01.2021 äriühingu juhatuse liikmeks ja ainsaks majandustegevusest kasu

saavaks isikuks. Kaebaja korduvatest ettepanekutest temalt osa ära osta Q.R keeldus.

3.3 Kaebaja on vastutusotsuse menetluses läbivalt väitnud, et tal puudus igasugune ülevaade

YYY OÜ tegevusest, kuna sellega tegeles äriühingu majandustegevust faktiliselt juhtinud Q.R.

Kaebaja selgitused, milles tema tegevus seisnes, jättis maksuhaldur tähelepanuta. Kaebaja

ülesandeks oli ettevõttes raamatupidamise korraldamine, s.o müügiarvete koostamine ja

klientidele väljastamine, klientidelt saadud ostuarvete tasumine, töötajatele makstava töötasu ja

lähetusse saadetud tööajatele makstavate päevarahade arvestamine, ülekannete tegemine,

maksusummade arvestamine, maksudeklaratsioonide koostamine, kinnitamine ja esitamine.

Kogu info andmete sisestamiseks raamatupidamisse sai kaebaja Q.Rilt. Kaebaja ei ole mitte

kunagi tegelenud töötajate värbamisega ega ehitusobjektide leidmisega YYY OÜ jaoks. Ta ei

ole kunagi viibinud ehitusobjektidel ega teinud muid toiminguid, mida saab seostada äriühingu

igapäevase juhtimise ja majandustegevuse korraldamisega.

3.4 Kaebaja teadlik väidetav valeandmete esitamine deklaratsioonidel peab nähtuma ka

vastutusotsusest. Kuna kaebaja ei korraldanud YYY OÜ igapäevast majandustegevust, ta ei

osalenud ettevõtte juhtimises, vaid tegeles üksnes ja ainult administratiivsete küsimustega ja

korraldas ettevõtte raamatupidamist, siis ei ole ta vastutav YYY OÜ tööjõumaksude tasumise

eest. Kaebaja ei ole jätnud tööjõumakse deklareerimata ega tasumata. Vastutusotsuse

menetluses seletusi andnud YYY OÜ endised töötajad kinnitavad kaebaja väiteid. Sama

järeldub ka Q.Ri suulistest seletustest YYY OÜ maksukontrolli ajal (26.01.2017). Asjas

kogutud kolmandate isikute seletused võimaldavad järeldada, et maksuhaldur on

vastutusotsuses tuvastanud kaebaja tegevuse YYY OÜ-s raamatupidaja ja haldusjuhina, mitte

ettevõtte majandustegevust korraldava isikuna. Arusaamatult on maksuhaldur aga jätnud

kõrvale kaebaja maksukohustust vähendavad tõendid ja rajanud oma järeldused tunnistajate

ütlustele rajanevatele väärtõlgendustele. Samuti võib olla antud väär hinnang Q.Ri ütlustele.

3.5 Kaebaja ei nõustu sellega, et ta oli Q.Ri laenu tagasimaksete kajastamisel YYY OÜ

raamatupidamises kontol 2112 teinud ebaõige kande. Asjaolu, et kaebaja oli teatud perioodil

registreeritud ka juhatuse liikmena ei tee temast äriühingu faktilist juhti ja majandustegevuse

korraldajat. Kõigi majandustehingute üle otsustas varjatult Q.R ainuisikuliselt. Tema otsustas ka

finantsvahendite kasutamise üle ning andis kaebajale korralduse kajastada talle tehtud

ülekanded laenuna. Tähtsust ei oma, kas Q.R omas reaalset sissetulekut sellel perioodil või kas

ta tunnistab YYY OÜ-lt saadut laenu tagasimaksena. Vastutusotsuse tegemisel omab tähtsust

vaid see, kas kaebajale YYY OÜ raamatupidajana oli teada Q.Rile tehtud ülekannete sisu. Jääb

arusaamatuks, miks ei ole kaebaja suhtes alustatud väärteomenetlust raamatupidamise

ebarahuldava korraldamise eest, ehkki kaebajale heidetakse ette eksimust raamatupidamise

korraldamisel, mitte maksude tasumise rikkumist. Vastutusotsus on seadusevastane ja tuleb

tühistada.

3.6 Vastutusotsuse menetluses jäeti Q.Rilt ebaõigesti seletused võtmata. Vastutusotsusest ei

selgu ka, millised tihedad perekondlikud sidemed võisid mõjutada kaebaja tegevust juhatuse

3(10)

liikmeks oleku ajal. Oluliste tõendite arvestamata jätmine on toonud kaasa ebaõige otsuse

tegemise.

3.7 Kaebaja vaidleb juba eelpool käsitletud põhjendustel vastu ka intresside tasumise

kohustusele.

Vastustaja seisukohad

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

4.1 Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et vastutusotsusest ei ole aru saadav, mida kaebajale

ette heidetakse. Kaebaja seisukohtadele on valdavalt maksuhalduri poolt vastatud ka

vastutusotsuse punktis 4 ning vastustaja jääb vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde.

Lühidalt toob vastustaja välja, et kaebajale heidetakse vastutusotsuses ette, et tema äriühingu

ainukese juhatuse liikmena on teadlikult esitanud deklaratsioonides (TSD) valeandmeid, mille

tulemusel tekkis maksuvõlg, mida ei ole käesoleva ajani tasutud. Vastutusotsuse punktides

2.2.1.-2.2.3. on põhjalikult selgitatud asjaolud, millede põhjal on maksuhaldur leidnud, et

kaebaja täielikul teadmisel sai võimalikuks tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine

äriühingu maksuarvestuses, mis sai olla ainult tahtlik tegevus. Vastutusotsuses on selgelt

viidatud tõenditele, millede põhjal saab väita, et kaebaja on rikkunud deklareerimis-, tasumis- ja

korraldamiskohustust, mille tulemusel tekkis maksuvõlg.

4.2 Vastustaja leiab, et kaebaja väited tööjaotuse kohta käesolevas asjas ei ole asjakohased,

kuna perioodil november kuni detsember 2019 oli kaebaja ainuke YYY OÜ juhatuse liige,

mistõttu saab YYY OÜ poolt rikutud maksukohustusi omistada juhatuse liikmena kaebajale.

Lisaks ei saa tööjaotuse olemasolu kuidagi vähendada kaebaja vastutust, kuna kohtud on

leidnud, et juhatuse liige ei saa automaatselt eeldada töötaja (käesolevas asjas ettevõtte

väidetava juhi Q.Ri) tegevuse õiguspärasust ning kontroll tema tegevuse üle peab olema

sisuline. Samas töötajate seletustest ja ka kaebaja enda seletustest tuleneb, et kaebaja oli selgelt

kursis asjaoluga, et töötajate töökoht polnud Eestis, mistõttu polnud päevarahade maksmine

põhjendatud. Samuti teadis kaebaja ainukese juhatuse liikmena, et Q.Rile tehtud väljamakse

näol ei olnud tegemist laenu tagastamisega nagu kaebaja soovis näidata.

4.3 Vastustaja selgitab, et väidetava ettevõtte juhi/töötaja (kaebaja väitel Q.R) olemasolu ei

vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmisest ega MKS § 40 lg 1

järgse vastutuse kandmisest. Kuna kaebaja oli kogenud pikaaegne juhatuse liige, siis ta oli oma

kohustustega kursis. Kogutud tõenditest nähtuvalt tegutses kaebaja juhatuse liikmena kõikidest

asjaoludest teadlikuna. Vastavad asjaolud ja tõendid on toodud välja vastutusotsuses.

4.4 Maksumenetluses on töötajad kinnitanud, et nende tegelik töökoht asus Eestist väljaspool,

tegemist ei olnud lähetusega ja päevarahade maksmine sellises olukorras ei olnud seaduspärane.

Kaebaja selgelt teadis neid asjaolusid. Lisaks deklareeris kaebaja ise äriühingu käivet, millest

84,5% moodustas teenuste osutamine välisriigis. Kaebaja selgelt teadis ka asjaolu, et teeb

Q.Rile väljamakset, millel puudusid alusdokumendid. Vastustaja hinnangul on kaebaja tahtlus

tõendatud ja põhjendatud.

4.5 Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole ka selgelt põhistanud, millised konkreetsed asjaolusid

oleks saanud Q.Ri poole pöördudes tõendada ja kuidas see oleks vaidlustatud vastutusotsust

muutnud. Samuti märgib vastustaja, et vastutusotsuse punktis 4 (lk 12) on selgelt väljendatud, et

Q.R on andnud seletused ka vastutusmenetluses, kuid nendele pole vastutusotsuses tuginetud.

4.6 Kui kaebaja ei oleks rikkunud deklareerimis- ja tasumiskohustust, ei oleks kaebaja poolt

juhitud äriühingule maksuotsusega määratud maksukohustust tekkinud. Tuginedes nii maksu-

kui vastutusmenetluse raames kogutud tõenditele, on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja on

rikkunud äriühingu maksukohustusi tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõistes. Kaebaja ise ei ole

4(10)

vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses esitanud veenvaid tõendeid, mis võiksid

maksuhalduri seisukohta muuta.

4.7 Vastutusotsuse punktis 2.2. on toodud piisava põhjalikkusega välja kaebaja tegevus

äriühingu juhatuse liikmena ning ka kaebaja süü vorm. Vastutusotsuse punktis 2.2. on

maksuhaldur andnud hinnangu kaebaja tegevusele ja põhjendanud, miks on tegemist tahtlusega.

Käesolevas asjas on kaebaja näol tegemist raamatupidamisteadmistega isikuga, kes esitas ise

deklaratsioone ning oli teadlik, et käesoleval juhul esitas deklaratsioonides valeandmeid. MTA

on vastutusmenetluses tuvastanud, et YYY OÜ maksuvõla tekkimise ja kaebaja süülise

tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. Kuna tasumiskohustuse rikkumine toob vältimatult

kaasa maksuvõla tekkimise, ei saa olla antud juhul kahtlust maksuõigusrikkumise ja maksuvõla

vahelises põhjuslikus seoses. Vastustaja selgitab, et maksuvõla kujunemises ja olemasolus

vaidlus puudub. Vastustaja hinnangul on täidetud kõik vastutusotsuse tegemise eeldused ning

vastutusotsus on seetõttu igati õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6. MTA on vastutusotsuses (kaebuse lisa 1) ja YYY OÜ maksuotsuses (kaebuse lisa 3 lisa 4)

piisavalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes YYY OÜ maksuvõlg ning miks vastutab

kaebaja maksuvõla eest. Kohus analüüsib käesolevas otsuses kaebaja poolt vastutusotsuse

õiguspärasuse osas esitatud väiteid, kuid ei hakka täies ulatuses üle kordama vastutusotsuses

toodud põhjendusi, kuivõrd nõustub nende põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

7. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla

eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku

seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

8. MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus,

hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. Vastutusotsuses on asutud seisukohale,

et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult.

9. Käesolevas asjas ei vaidle pooled YYY OÜ maksuvõla kujunemise ja olemasolu üle. Samuti

ei vaidle pooled selle üle, et maksukohustus, mille tasumist nõutakse kaebajalt, on tekkinud ajal,

mil kaebaja oli YYY OÜ juhatuse liige. Maksuvõlg on maksuotsusega kindlaks tehtud kaebaja

esitatud deklaratsioonide alusel. Vaidlus on selles, kas kaebaja vastutab maksuvõla tekkimis

eest. Kaebaja leiab, et ta maksuvõla tekkimis eest ei vastuta, kuivõrd ta ettevõtte

majandustegevust ei juhtinud ning tema ülesandeks oli vaid ettevõtte raamatupidamise

korraldamine ja äriühingu töötajate välislähetustega seotud asjaajamine. Ettevõtte tegeliku

juhtimisega tegeles Q.R. Vastustaja leiab aga, et selline tööjaotus ei ole määrav ega välista

vastutusotsuse tegemist.

10. Kaebaja toob esmalt välja, et ette heidetakse küll tahtlust, kuid vastutusotsusest ei selgu,

milles seisnes kaebaja teadlik ja tahtlik tegevus, s.o otsene tagajärje soovimine

maksudeklaratsioonidel andmete esitamisel. Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et

vastutusotsuse punktis 2.2.1 on selgelt välja toodud, et kaebaja ülesanne oli korraldada

äriühingu korrektne aruandlus ja raamatupidamine. Kuna kaebaja oli äriühingu ainus vastutav

seaduslik esindaja, siis oli ta kohustatud täitma need kohustused ise. Täpsemalt on välja toodud,

et kaebaja oli kuni 21.01.2020 ehk osa maksuvõla kujunemise perioodist YYY OÜ juhatuse

liige ning vastutas selle eest, et äriühing esitaks õigete andmetega deklaratsioone

5(10)

maksustamisperioodil november 2019 kuni detsember 2019. Kaebaja rikkumisena käsitletakse

YYY OÜ-le 24.03.2021 maksuotsusega määratud tööjõumaksude deklareerimata ja tasumata

jätmist maksustamisperioodide november ja detsember 2019 osas. Vastutusotsuse punktis 2.2.3

on täpsustatud, et perioodil november ja detsember 2019 on kaebaja teinud töötajatele YYY OÜ

pangakonto kaudu väljamakseid kogusummas 42 917 eurot selgitusega „palk“,

„töötasu+päevaraha“ või „päevaraha“ sh Q.Rile kantud nn laenu tagastus summas 11 100 eurot,

mille osas puuduvad väljamaksete algdokumendid. Kuivõrd töötajate lähetusi ei toiminud, oleks

tulnud kõik väljamaksed maksustada palgatuluna. Samuti oleks pidanud Q.Rile tehtud

väljamaksed maksustada palgatuluna, kuivõrd väidetav laen oli näilik. Seega heidetakse

kaebajale kokkuvõtvalt ette, et tema, äriühingu ainukese juhatuse liikmena, on teadlikult

esitanud deklaratsioonides (TSD) valeandmeid, mille tulemusel tekkis maksuvõlg

(vastutusotsuse p 2.3). Kohus leiab, et vastutusotsuse punktides 2.2.1-2.2.3 on piisava

põhjalikkusega selgitatud, mille põhjal on maksuhaldur veendunud, et tegelikkusele mitte

vastavate andmete esitamine sai võimalikuks kaebaja täielikul teadmisel, mis sai olla üksnes

tahtlik tegevus. Vastutusotsuses on viidatud asjaomastele tõenditele, mille põhjal on

maksuhalduril alus väita, et kaebaja on rikkunud deklareerimis-, tasumis- ja

korraldamiskohustust, mille tulemusel tekkis maksuvõlg. Kohtu hinnangul on kaebaja süü

küsimust analüüsitud piisava põhjalikkusega ning maksuhaldur ei ole piirdunud üksnes

õigusnormise tsiteerimisega. Seega on vastutusotsuse põhjal tuvastatav, millist käitumist

kaebajale ette heidetakse ning milles seisneb kaebaja süü maksuvõla tekkimisel.

11. Riigikohtu halduskolleegium selgitas oma 11.12.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-2235

punktides 13-15: „… /…/ Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1. Selle järgi

peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab

kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks

piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud

nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles

hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme

hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt

vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt tsiviilasi nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2 ning seal

viidatud kohtupraktika). Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme

hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt

juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest ning sellest, kas juhatuse liige on mingi

valdkonna asjatundja (vt tsiviilasi nr 3-2-1-169-14, p-d 19 ja 20.). ../…/ MKS § 8 lg-s 1

sätestatud juhatuse liikme kohustused eeldavad siiski, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige

hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema

vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal

koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute

tegevust. Selline lisateabe kogumise ja kontrollikohustus ning küsimus, kuivõrd saab juhatuse

liige seejuures tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka nt

otsus nr 4-17-1195/22, p 9). Seega, kuigi juhatuse liikmete omavahelisel tööjaotusel ega sellel,

et mõnda ülesannet täidavad juhatuse liikmeid abistavad kolmandad isikud, ei ole vahetut mõju

välissuhtes võlausaldajatega ega riigiga, tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse

hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda

isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms). Juhatuse liikmete tööjaotus ei pruugi alati olla

kirjalikult fikseeritud ja võib olla ka suuline või praktikas väljakujunenud tava (vrd VÕS § 23 lg

1 p 3). Kui tööjaotus jäetakse kirjalikult fikseerimata, võtab juhatuse liige siiski riski, et talle

võidakse ette heita MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmist neis valdkondades, mis

tööjaotuse järgi ei kuulu tema vastutusvaldkonda, ning vastupidise tõendamise koormis lasub

temal.“.

6(10)

12. Maksuhaldur asus YYY OÜ maksumenetluses seisukohale, et YYY OÜ tegi kontrollitaval

perioodil oma töötajatele muuhulgas päevarahade väljamakseid, mida tuleb lugeda

palgaväljamakseteks ning millistelt kuulusid deklareerimisele ja tasumisele tööjõumaksud.

Tuvastamist leidis, et töötajad värvati eesmärgiga teostada tööd Rootsis ja Soomes ning

lähetuste eest makstavate päevarahade väljamakseks õiguslik alus puudus (Töölepingu seadus §

21). Samuti tuvastati, et YYY OÜ raamatupidamises on näidatud laenu tagastamist ettevõtte

juhatuse liikmele Q.Rile tegelikkuses ei toimunud ning näiliku laenu tagastamise näitamise

eesmärgiks oli tegeliku töötasu väljamakse varjamine.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väited tööjaotuse kohta ei ole käesolevas asjas

asjakohased ega välista kaebaja vastutust juhatuse liikmena.

13.1 Esmalt selgitab kohus, et põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole tema

selgitustega, milles tema tegevus seisnes, arvestatud. Maksuhaldur on kaebaja selgitustega

arvestanud, kuid on leidnud, et vaatamata sellele, et kaebaja seletuste kohaselt ta ettevõtte

majandustegevust ei juhtinud, vastutab kaebaja siiski ettevõtte maksukohustuse eest, mis on

tekkinud november-detsember 2019. kaebaja seisukohtadega mitte nõustumine ei tähenda, et

nendega ei oleks arvestatud.

13.1 Kaebaja oli perioodil november kuni detsember 2019 ainuke YYY OÜ juhatuse liige,

mistõttu saab rikutud maksukohustusi omistada juhatuse liikmena üksnes kaebajale. Kaebaja ei

ole eitanud seda, et ta korraldas YYY OÜ raamatupidamist ja esitas maksudeklaratsioone.

Samuti ei eita kaebaja, et tal oli juurdepääs ettevõtte pangakontodele ja e-maksuametile. Ka Q.R

on 26.01.2017 maksumenetluses antud seletustes (MTA vastuse lisa 2 kontrollakti lisa 43)

kinnitanud, et kaebaja täitis YYY OÜ-s peaaegu kõiki ülesandeid: koostas ja väljastas arveid,

tegeles sissetuleku ja raamatupidamisega, esitas deklaratsioone. Kaebaja keskseks väiteks on

hoopis väide, et ta sai ettevõtte raamatupidamises ja deklaratsioonidel kajastatud andmed Q.Rilt,

kelle poolt esitatu tegelikkusele vastavuses kaebaja ei veendunud ning Q.Ri tegevust ta sisuliselt

ei kontrollinud. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ta tegeles muu hulgas laevapiletite

broneerimise ja päevarahade arvestamisega, millest järeldub, et hoolsa juhatuse liikmena pidi ta

kontrollima seda, kus on töötajate peamine töötamiskoht.

13.2 Juhatuse liige ei saa jääda niivõrd passiivseks, et arvestab töötajatele päevarahasid

veendumata selles, kas ka tegelikkuses on tegemist töötaja lähetusega TLS § 21 mõttes.

Nimetatud sätte tähenduses on lähetusega tegemist siis, kui Eesti tööandja lähetab töötaja

väljapoole tavapärast kokkulepitud töö tegemise kohta. Juhatuse liikmena pidi kaebaja

veenduma, et nimetatud eeldus on täidetud, kuid ta ei teinud seda. Samas nähtub töötajate

seletustest ja kaebaja enda seletustest (vastutusotsuse projekti digikonteineri lisad 9-12), et

kaebaja oli teadlik sellest, et töötajate töökoht ei olnud Eesti, mistõttu ei olnud päevarahade

maksmise põhjendatud. Samuti ei saanud kaebajale olla teadmata, et tema poolt YYY OÜ

nimel kontrollitaval perioodil (november 2019 kuni veebruar 2020) käibedeklaratsioonidel on

deklareeritud Eestis tekkinud käivet kokku 29 772 eurot, seevastu teenuse osutamist välisriigis

kokku 162 316,73 eurot, st välisriigis osutatu moodustab 84,5% ehk peamise osa kogukäibest.

Sellises olukorras sai valeandmete deklareerimine olla üksnes kaebaja teadlik ja tahtlik valik.

Kaebajal oli ka võimalus pärida vajadusel Q.Rilt aru ettevõtte tegevuse profiili osas ning

deklareerima töötajatele tehtud väljamaksed õigesti. Juhatuse liige ei saanud automaatselt

nõustuda töötaja (käesolevas asjas ettevõtte väidetava juhi Q.Ri) tegevuse ja juhistega ning

sisestada andmeid raamatupidamisse üksnes põhjusel, et Q.R tal seda teha palus. Asjaolu osas,

et vastavad andmed edastas kaebajale Q.R, iseenesest vaidlus puudub ja seda kinnitab ka

kaebaja poolt vastustajale 01.06.2022 edastatud kirjavahetus (vastustaja vastuse lisad 18-42).

13.3 Kaebaja on muu hulgas edastanud maksuhaldurile 30.09.2021 töötajatega vormistatud

töölepinguid, millelt nähtub töötamise koht Eesti (MTA vastuse lisad 2-13). Töötajad ei olnud

7(10)

nendest töölepingutest teadlikud. Kaebaja selgitas istungil, et edastas need dokumendid

maksuhaldurile, sest seda palus tal teha Q.R. Kohtu hinnangul viitab nimetatud lepingute

edastamine maksuhaldurile sellele, et kaebaja püüdis maksuhalduri eest tegelikke asjaolusid

varjata, olles samal ajal teadlik maksuhaldurile varasemalt esitatud deklaratsioonidel kajastatud

andmete ebaõigsusest. Selline käitumine kinnitab maksuhalduri versiooni kaebaja tegelikust

teadmisest ja tahtlusest valeandmetega deklaratsioonide esitamisel.

13.4 Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et kaebaja teadis ainukese juhatuse liikmena, et

Q.Rile tehtud väljamakse näol ei olnud tegemist laenu tagastamisega, nagu on seda soovitud

näidata YYY OÜ maksumenetluses. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et dokumentide

vormistamine toimus Q.Ri juhiste kohaselt ning tema palvel. Küsimuses, kuidas dokumendid on

vormistatud, pooled ei vaidle. Kohus nõustub maksuhalduriga, et vormistades YYY OÜ

pangakontolt Q.Rile välja makstud 32 460 eurot laenu tagasimaksena ja välja antud laenuna, on

tegemist näilike tehingute alusel tehtud kannetega, mille eesmärgiks on maksude tasumisest

kõrvalehoidumine eesmärgiga varjata äriühingust Q.Rile töötasu maksmist, jättes töötasult

maksud deklareerimata ja maksmata.

13.5 Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.06.2021 otsuses asjas nr 3-20-123 (p 14)

väljendanud, et juhatuse liige peab ettevõtte juhi/töötaja tegevust kontrollima sisuliselt.

Väidetava ettevõtte juhi/töötaja olemasolu ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8

sätestatud kohustuste täitmisest ega MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse kandmisest. Kui

kaebaja nõustus asuma YYY OÜ juhatuse liikme kohale pidi ta aru saama, et sellega kaasneb ka

vastutus oma tegude eest. Kaebaja oli kogenud raamatupidaja ning juhatuse liige, mistõttu oli ta

oma kohustustega kursis. Vastates kohtuistungil kohtu küsimusele, et kas tal samas olukorras

kliendi raamatupidamist korraldades tekiksid kahtlused, vastas kaebaja jaatavalt. Seega sai

kaebaja kohtu arvates tegelikkuses oma tegevusest ja selle tagajärgedest aru. Seega on õige

maksuhalduri järeldus, mille kohaselt järeldub kogutud tõenditest, et kaebaja tegutses juhatuse

liikmena kõikidest asjaoludest teadlikuna. Kaebaja ei ole seejuures väitnud, et Q.R oleks teda

kuidagi mõjutanud või sundinud ebaõigeid andmeid deklareerima. See sai olla vaid kaebaja

enda valik. Tuvastamist ei leidnud ka, et tegelikke asjaolusid oleks kaebaja eest varjatud. Seda

kinnitab muu hulgas kaebaja poolt 01.06.2022 maksuhaldurile edastatud e-kirjavahetus

(vastustaja vastuse lisad 18-42).

14. Kohus leiab, et maksuhaldur on vastutusotsuses õigesti tuvastanud kaebaja süü vormi.

Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega

(teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine, kuid hooletus on

valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste nõuete mittejärgimine. Kui isik teab temal

lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid

kogumis arvestades teadma ja jätab kohustuse täitmata, ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei

tahtnud õigusvastast tagajärge, s.o maksuvõla teket (Riigikohtu otsus 3-20-1415/25 p 12.2 ja

seal viidatud praktika).

15. Vastutusotsuse punktis 2.2.1 on selgelt välja toodud tuvastatud asjaolud ning viited

asjaomastele tõenditele, mis kinnitavad, et kaebaja esitas teadlikult deklaratsioonides

valeandmeid. TuMS § 13 lg 3 kohaselt ei maksustata tulumaksuga Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud tingimustel ja piirmäärades töötajatele makstavaid töölähetusega seotud

päevarahasid. Maksumenetluses on töötajad kinnitanud, et nende tegelik töökoht asus Eestist

väljaspool (töötajate seletused 08.12.2021, 20.12.2021, 10.12.2021 vastutusotsuse projekti lisad

10-12) ning et tegemist ei olnud välislähetusega. Päevarahade maksmine ei olnud sellises

olukorras õiguspärane ning nagu kohus eelpool märkis, siis kaebaja teadis neid asjaolusid.

Kaebaja deklareeris ka ise ettevõtte käivet, millest 84,5% moodustas teenuse osutamine

välisriigis. Samuti viitavad vastutusotsuse punktis 2.2.3 tuvastatud asjaolud sellele, et kaebaja

8(10)

teadis ka asjaolu, et teeb Q.Rile väljamakse, millel puudusid alusdokumendid. Kohus nõustub,

et kaebaja tahtlus on tõendatud, kuivõrd tõenditest nähtub, et kaebaja teadis, et töötajatele tehtud

väljamaksed tuli deklareerida töötasuna ning Q.Rile tehtud väljamakse näol oli tegemist

töötasuga, mitte laenu tagastamisega. Sellises olukorras saab järeldada kaebaja teadlikku

tegutsemist tööjõumaksude valesti deklareerimisel eesmärgiga jätta tööjõumaksud tasumata.

Nagu eelpool viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-20-1415 selgitatud, siis ei ole sellises olukorras

usutav, et kaebaja ei tahtnud õigusvastast tagajärge, s.o maksuvõla teket. Kaebaja ei peagi

sõnaselgelt manifesteerima, et soovib maksuvõla tekkimist. Tahtluse tuvastamiseks piisab, kui

see järeldub asjaoludest ja tõenditest kogumis. Vastutusotsuses on selgelt välja toodud, et

kaebaja on rikkunud deklareerimiskohustust esitades valeandmeid ning tasumis- ja

korraldamiskohustust ning nende tahtlike rikkumiste puudumisel oleks olnud välditav ka YYY

Oü maksuvõla ja sellega olemuslikult seotud intressivõla tekkimine. Kaebaja tegevus YYY OÜ

juhatuse liikmena oli teadlik ja tahtlik, mille eesmärgiks oli saada maksueelis esitades

maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid ning jättes maksukohustused tasumata. Seega

tegutses kaebaja tahtlikult, nagu on põhjendatult välja toodud ka vastutusotsuses.

16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on jätnud menetluses tõendid uurimata ja

hindamata. Kohus leiab, et nimetatud etteheide on alusetu, kuivõrd vastutusotsuse punktides

2.2.1-2.2.3 on maksuhaldur selgitanud, millised asjaolud kaebaja tegelikku tegevust

iseloomustavad ja viidanud ka asjaomastele tõenditele. Kaebaja ise ei ole vastutusotsuse

tegemisele suunatud menetluses esitanud veenvaid tõendeid, mis oleksid maksuhalduri

seisukoha ümber lükanud. Kaebaja poolt 06.01.2022 esitatud e-kirjavahetust on vastutusotsuse

punktis 4 analüüsitud. Pooled menetluses sisuliselt ei vaidle selle üle, milline oli kaebaja roll

YYY OÜ juhtimisel ning vaidlus taandub sellele, milline õiguslik hinnang tuleks sellele anda.

Nimetatu ei tähenda aga, et maksuhaldur oleks jätnud asjas esitatud tõendid uurimata.

17. Järgnevalt heidab kaebaja ette, et maksuhaldur ei ole vastutusmenetluses pöördunud Q.Ri

poole teabe saamiseks. Esmalt väärib märkimist, et vastustaja on vastutusmenetluses Q.Ri poole

pöördunud (vastustaja vastuse lisa 1), mistõttu on etteheide alusetu. Samas on oluline tähele

panna, et sisuliselt ei vaidle kaebaja vastu Q.Ri poolt YYY OÜ maksumenetluses avaldatule

(MTA vastuse lisa 2 kontrollakti lisa 43) selle kohta, millised olid kaebaja tööülesanded YYY

OÜ-s. Tööülesannete sisu ja jaotust on kinnitanud kaebaja nii oma 13.09.2020 seletustes (MTA

vastuse lisa 2 kontrollakti lisa 9) kui ka kohtuistungil ütlusi andes. Ütlustest järeldub, et

raamatupidamine, sealjuures maksudeklaratsioonide esitamine oli selgelt kaebaja kohustus.

Töötajad on oma seletustes samuti selgitanud, et töö sisu osas nad kaebajaga ei suhelnud.

Maksuhaldur on vastutusmenetluses ning kohus on käesolevas otsuses seonduvalt kaebaja

rolliga YYY OÜ juhtimisel leidnud, et asjaolu, et ettevõtte majandustegevust juhtis Q.R (mida

maksuhaldur ei vaidlusta), ei vabasta kaebajat vastutusest ettevõtte maksukohustuse eest

juhatuse liikmena. Kaebajale olid teada asjaolud, et ta esitab valeandmetega deklaratsioone.

Seega, kui vastutusmenetluses ei oleks Q.Rilt seletusi võetud, ei oleks see muutnud menetluse

lõppjäreldust. Kohus kutsus Q.Ri käesolevas asjas kohtuistungile tunnistajana. Isik aga keeldus

ütluste andmisest, selgitades sekretärile, et ei soovi anda ütlusi oma ema, s.o kaebaja vastu.

Sisuliselt on soov vältida oma ema vastu ütluste andmist tuvastatav ka Q.R 01.11.2021

seletustest vastutusmenetluses (vastustaja vastuse lisa 1).

18. Kohus nõustub vastustajaga, et vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Vastavad

eeldused on vastutusotsuses välja toodud ning kohus neid siinjuures üle ei korda. Kaebaja

tegevus YYY OÜ juhatuse liikmena oli teadlik ja tahtlik, mille eesmärgiks oli saada maksueelis

esitades maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid ning jättes maksukohustused tasumata.

Kuna tasumiskohustuse rikkumine toob vältimatult kaasa maksuvõla tekkimise, on

maksuõigusrikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos.

9(10)

19. Kaebaja vaidlustab vastutusotsuse ka intresside tasumise kohustuse osas leides, et kuivõrd ei

ole tuvastatud kaebaja süüd, siis on ebaõige ka nõue maksuvõlalt arvestatud intresside

tasumiseks. Kohus leidis käesoleva otsuse eelnevates alapunktides, et maksuhaldur on kaebaja

süü õigesti tuvastanud. Seega ei ole kaebaja vastuväited põhjendatud ka intressikohustuse

määramist puudutavas osas.

20. Ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et vastutusotsus vastab seadusele ning selle

tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm

10(10)