2-22-126873/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-22-126873

Tsiviilasi

Osaühing A. F. hagi R. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2006,96 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja A. F. G. OÜ (endise nimega Osaühing A. F.; registrikood

xxxxxxxx, esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja R. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx xx-xx

xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post

xxxxxxxxx

@

xxx.xx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R. B.lt (B.) hageja A. F. G. OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 878,50

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 33,50 eurot, kokku 912 eurot.

3. Välja mõista kostjalt R. B.lt hageja A. F. G. OÜ kasuks viivised alates 01.11.2022

põhinõudelt 878,50 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega

mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 878,50 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 51% ulatuses R. B. ja 49%

ulatuses A. F. G. OÜ kanda.

5. Rahuldada A. F. G. OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt R. B.lt hageja A. F. G. OÜ kasuks menetluskuludena 204 eurot.

7. Välja mõista kostjalt R. B.lt hageja A. F. G. OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (204

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 30. oktoober 2022 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1473,92 eurot, intressid 156,04 eurot, haldustasud 2,70 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 104,69 eurot. Samuti viivised alates 01.11.2022 kuni põhinõude

summas 1473,92 eurot täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja on hagile vastu vaielnud, leides, et hageja esitatud võlgnevuse summad on vasturääkivad.

Summa on pidevalt muutunud ning kostjale on jäänud arusaamatuks, kuidas nõue kujunenud on.

3. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 2006,96 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 15.12.2015 krediidiandjaga C. F. AS sihtlaenulepingu nr

L3700478706, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 5110 eurot (dtl 38). Laenuandja

saatis 09.02.2017 laenulepingu nr L3700478706 ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 44). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt

ei täitnud, ütles laenuandja laenulepingu üles 28.06.2017.a (dtl 45). C. F. AS loovutas 30.04.2018

kostja vastased nõuded (dtl 46). Kostja on lepingu nr L3700478706 alusel teinud tagasimakseid

laenuandjale kokku 1011,08 eurot (dtl 123-124) ning hagejale kokku summas 2625 eurot (dtl 122).

8. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto

väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.

2(4)

Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just

konto väljavõttelt.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema

14,90% (dtl 38). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu laenulepingu nr L3700478706 alusel 5058,90

eurot, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 14.12.2015 maksegraafiku alusel

iga kuu 15.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt

summas 1x 51,10 ja 59 x 122,80 eurot.

11. Kohus peab vajalikuks siin märkida, et põhiosa suurus saab olla ikkagi ainult reaalselt

väljamakstud laen ehk 5058,90 eurot (dtl 126), mitte 5110 eurot, mis sisaldab juba endas ka

lepingutasu summas 51,10 eurot. Kohus peab siinkohal vajalikuks hagejale selgitada, et selline

põhinõude alusetu suurendamine lepingutasu arvelt, on oma menetlusõiguste pahauskne

käsutamine, mis võib viia hageja alusetu rikastumiseni kostja arvelt ja mida kohus ei saa

lubada. Kohus hoiatab, et teadlikult tegelikkusest põhjendamatult suurema nõude esitamine

võib vastata KarS § 209 mõttes kelmuse tunnustele. Hetkel võib kohus lähtuda eeldusest, et

tegemist on eksitusega, kuid kui sarnane tegevus peaks korduma, siis seesugune eeldus enam

kehtida ei saa. Kohus selgitab ka seda, et TsMS § 45 lg 6 kohaselt kui menetlusosalise või muu

isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate

prokuratuurile või politseile.

12. Hageja on kinnitanud, et kostja on lepingu nr L3700478706 alusel teinud tagasimakseid kokku

4180,40 eurot (dtl 122-124). Väljamõistmisele kuuluva põhinõude suuruseks kujuneb seega

878,50 eurot (5058,90-4180,40), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest

ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid (sh lepingutasu).

13. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

14. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 11.05.2022 – 31.10.2022 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 33,50 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

16. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses hageja kanda.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

3(4)

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

18. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot ja õigusabikulust summas 480

eurot. Kostja kohtule menetluskulusid esitanud ei ole. Kostjal ei olnud ka käesolevas menetlus

lepingulist esindajat, seega ei saa tal ka õigusabikulusid esineda.

19. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

20. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (350 + 50) * 51% = 204 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (204 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)