2-20-3289/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3289

Kohtuasi

X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi

Camarone OÜ, Castellabate OÜ vastu lepingute

tühisuse tuvastamiseks tahteavalduste, nõusolekute

andmisele kohustamiseks paranduskannete tegemiseks

kinnistusraamatusse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.08.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): X (pankrotis, isikukood

XXXXXXXXXXX)

pankrotihaldur

Ly

Müürsoo,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi (e-

post:XXX)

Kostja I (vastustaja I): Castellabate OÜ (registrikood

14637959)

Kostja II (vastustaja II): Camarone OÜ (registrikood

14573260)

Kostjate lepinguline esindaja Janno Perv (e-post:XXX)

Kolmas isik hageja poolel: Y (pankrotis, isikukood

XXXXXXXXXX) pankrotihaldur Mari Männiko (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.08.2022. a määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks ning 08.04.2022. a ja 22.04.2022. a esitatud hagiavalduste

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

2-20-3289

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas TsÜS §-le 86 tuginedes 28.02.2020. a hagi

Camarone OÜ (kostja I) ja Castellabate OÜ (kostja II) vastu äriühingute mitterahalise

sissemakse eseme üleandmise lepingute tühisuse tuvastamiseks, samuti tahteavalduste ja

nõusolekute andmisele kohustamiseks paranduskannete tegemiseks kinnistusraamatus.

1.1. Hagiavalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude kohaselt oli X abielus Y-ga alates

07.10.1994.a. Abikaasad sõlmisid 28.04.2017. a abieluvaralepingu, asjaõiguslepingu ning

avalduse kande tegemiseks abieluavararegistrisse ja kinnistusraamatusse, mille kohaselt jäid Y

lahusvaraks seni ühisvara hulka kuulunud 2 kinnisasja (kinnisasjad) ning uueks varasuhteks on

lahusvarasus.

1.2. 13.10.2017 kuulutati välja X pankrot. Y asutas septembris 2018 Camarone OÜ, kes

omakorda asutas Castellabate OÜ. Kinnisasjad on 27.09.2018. a ja 13.12.2018. a sõlmitud

mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingute alusel üle antud Y-lt kostjale I ja kostja I poolt

kostjale II. X haldur esitas 30.10.2019. a tsiviilasjas nr 2-19-16867 abikaasade vahel sõlmitud

abieluvaralepingu tagasivõitmise hagi, mis on menetlusse võetud. Kui abieluvaraleping on

kehtetu lepingu sõlmimisest peale, on tegemist olukorraga, kus ühisvarasse kuuluvate asjadega

tehingute tegemiseks olnuks vajalik abikaasa X nõusolek, mida Y-l Camarone OÜ-ga sõlmitud

mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimiseks ei olnud. Kuna Yl puudus

ühisvarasse kuuluvate asjadega tehingu tegemiseks abikaasa X nõusolek, on Y ja osaühing

Camarone vahel 27.09.2018. a sõlmitud osakapitali mitterahalise sissemaksena üleandmise

leping ja asjaõiguslepingud PKS § 31 lg-s 1 sätestatust tulenevalt tühised. Kuna tühisel tehingul

ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi toob nn „ahelkäsutuste“ tulemusena, s.o esemete

korduval edasivõõrandamisel ühelt isikult järgmisele isikule, esimese käsutuse tühisus kaasa

edasiste käsutuste tühisuse.

1.3. Hagiavaldusega koos esitas haldur ka hagi tagamise taotluse, milles märkis, et

abieluvaralepingu sõlmimine tingimustel, kus X loobub ilma vastusooritust saamata oma osast

ühisvarasse kuuluvale kinnistule ja korteriomandile, on kantud ilmselgest eesmärgist, et vältida

tema võimaliku pankrotimenetluse korral ühisomandi osa arvamist tema pankrotivara hulka,

esemete müümist ning selle arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamist. Abikaasad teadsid või

vähemalt pidid teadma, et X suhtes võidakse välja kuulutada pankrot ning nad sõlmivad

abieluvaralepingu tingimustel, mille tõttu on tehing tagasivõitmise korral kehtetuks tunnistatav,

sest nad on lähikondsed PankrS § 117 mõttes ja tehingu puhul lähikondlasega eeldatakse, et

lähikondne teadis võlgniku maksejõuetusest. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt on ilmne,

et X abieluavaralepinguga, ilma igasugust vastusooritust saamata, s.o kinke iseloomuga tehtud

tehing, kahjustab tema võlausaldajate huve. Abieluvaralepinguga Y lahusvaraks tunnistatud

esemete üleandmine mitterahalise sissemaksetena on ilmselgelt kantud eesmärgist takistada või

teha võimatuks nimetatud esemete ühisvara hulka tagastamine ja X osa ühisomandist

pankrotivara hulka arvamine. Mitterahalise sissemaksena äriühingute üleandmise tehingud on

tehtud kõigest 11 kuud ja 14 kuud pärast X pankroti väljakuulutamist. Kõik nimetatud tehingud

on tehtud Y kaasabil ja osalusel.

2-20-3289

2. Harju Maakohus tagas hagi (seadis keelumärked kinnisasjadele) 02.03.2020. a määrusega,

võttis hagi 10.03.2020. a määrusega menetlusse ja peatas menetluse kuni abieluvaralepingu

tagasivõitmise asjas nr 2-19-16867 lahendi tegemiseni.

3. 02.08.2021. a esitas Harju Maakohtule taotluse kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse

astumiseks Y (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko, kuna Y pankrot kuulutati välja

05.02.2021. a ja esineb õigustatud huvi menetluses osalemiseks.

4. Harju Maakohus uuendas menetluse 13.08.2021. a määrusega, kuna abieluvaraleping

tunnistati 09.07.2021. a otsusega kehtetuks ning selles osas otsust tsiviilasjas nr 2-19-16867

edasi ei kaevatud.

5. Harju Maakohus tegi asjas 24.09.2021. a tagaseljaotsuse, rahuldas 04.11.2021. a määrusega

kostjate esitatud kaja ning taastas menetluse ning lubas 10.01.2022.a määrusega Y (pankrotis)

pankrotihalduril astuda menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Selles määruses asus kohus

seisukohale, et abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel on tühised ka edasised

käsutused.

6. 14.03.2022.a andis Harju Maakohus menetlusosalistele kirjaga teada, et tühisuse tuvastamise

hagi tuleb esitada kõigi tehingu poolte suhtes, kuid Y suhtes ei ole seda tehtud. Lisaks viitas

kohus Riigikohtu lahendi nr 2-16-8552, p 19-le ja sellele, et üldjuhul tuleb tagasivõidetava

tehingu teise poole eriõigusjärglase vastu esitada nõuded PankrS § 116 alusel ning kuna seda

abieluvaralepingu tagasivõitmise asjas ei tehtud, tuleb hagejal arvestada, et käesolevas asjas

PankrS § 116 kohaldamisele kuuluda ei saa.

7. 17.03.2022. a toimus asjas Harju Maakohtus istung, mille käigus andis kohus teada, et

tõenäoliselt on hagi eesmärk (haginõuete kohaselt soovis hageja näha kinnisasju taas

abikaasade ühisomandina) lõppastmes saavutatav.

8. Hageja esitas 08.04.2022.a Harju Maakohtule taotluse kaasata Y (pankrotis) kostjana ja

esitas nõude Y kohustamiseks anda nõusolek kinnisasjade kannete muutmiseks nii, et

kinnistusraamatustest nähtuksid ühisomanikena abikaasad.

9. 12.03.2022.a kirjas andis Harju Maakohus menetlusosalistele teada, et 08.04.2022. a esitatud

nõue on juba lahendatud teises tsiviilasjas seoses abieluvaralepingu tagasivõitmisega ning

hagejal tuleb järele mõelda kas jääb nõude juurde. Lisaks selgitas kohus, et eriõigusjärglastelt

ei saa asju tagasi tehingute tühistamise kaudu, vaid seda saaks teha vaid tagasivõitmise kaudu.

10. Hageja esitas 22.04.2022. a Harju Maakohtule alternatiivse nõude PankrS sätete alusel ja

palus kinnisasjade edasikäsutused kostjatele tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hageja

hinnangul on Y X suhtes eriõigusjärglaseks ning seda on ka kostjad I ja II ning hagejal on

tagasivõitmise nõue kostjate vastu. Y andis kinnisasjad üle tasuta. Kuna abieluvaraleping

tunnistati kehtetuks, siis ei tekkinud Y-l omandiõigust X ühisvara osale ning edasised käsutused

sellega ei ole kehtivad. Tehingute jada eesmärgiks oli viia X vara välja tema omandusest.

Eeldada tuleb, et tehingud kahjustasid X võlausaldajaid, kuna Y on X abikaasa.

11. Harju Maakohtus toimus 09.06.2022. a istung, mille käigus kohus selgitas, et enam ei saa

nõuda kinnistusraamatute kandemuudatust, kuna see taotlus on lahendatud teises tsiviilasjas.

Hageja oli kohtuga nõus. Kohus juhtis ka tähelepanu, et hageja pankroti väljakuulutamisest on

möödas 3 aastat, tagasivõitmise hagi esitamise aeg möödunud ning PankrS § 118 sätestatud aeg

on õigust lõpetav aeg. Hageja leidis, et on hagi õigel ajal esitanud ning viitas Riigikohtu lahendi

2-20-3289

nr 3-2-1-55-14 p-dele 21 ja 29. Kohus leidis, et esialgset hagi tagasivõitmise hagina käsitleda

ei saa, kuna ei ole nõuet ega ka tuginetud võlausaldajate huvide kahjustamisele. Kostjad leidsid,

et perspektiivitusele tuginedes võiks hagi jätta läbi vaatamata. Kohus määras hagejale tähtaja

oma nõude selgitamiseks.

12. 04.07.2022.a Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumendis jäi hageja kõigi oma nõuete

juurde ja leidis, et esialgse hagi esitamine peatas aegumise ning 22.04.2022.a esitatud

tagasivõitmise nõue on tähtaegne.

Maakohtu määrus ja põhjendused

13. Harju Maakohus keeldus 19.08.2022. a määrusega Y (pankrotis) vastu 08.04.2022. a

esitatud hagi menetlusse võtmisest ja 22.04.2022. a kostjate vastu esitatud tagasivõitmise hagi

menetlusse võtmisest ning jättis kostjate vastu esitatud hagid läbi vaatamata, määras

menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt X-lt (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX)

kostjate Castellabate OÜ (registrikood 14637959) ja Camarone OÜ (registrikood 14573260)

kasuks võrdsetes osades välja menetluskulude hüvitise 1225,44 eurot (kummalegi kostjale

612,72 eurot) ja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni ning tühistas 02.03.2020. a

määratud hagi tagamise abinõud (keelumärked kinnisasjadele registriosa numbritega

12422702) ja 14330101).

14. Määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus, juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 4, Y vastu

esitatud nõuet, kuna sama nõue on juba lahendatud Harju Maakohtu 09.07.2021. a

kohtuotsusega tsiviilasjas 2-19-16867, otsus on jõustunud.

15. Kohus keeldus juhindudes TsMS § 371 lg 2 p-st 2 menetlemast 22.04.2022. a esitatud

tagasivõitmise nõudeid. PankrS § 118 lg 2 kohaselt on tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg

kolm aastat pankroti väljakuulutamisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. X pankrot

kuulutati välja 13.10.2017. a (dtl 40).

15.1. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et nõuded on esitatud tähtaegselt, kuna hagi alus

ühtib varem esitatuga (04.07.2022. a avalduse p 2.2.4 ja 2.2.5, dtl 254). Menetluses olev hagi

ei ole tagasivõitmise hagi. Menetluses oleva hagi aluseks on X ja Y vahel 28.04.2017. a tehtud

tehingu tühisus (hagiavalduse p 2.1 – 2.12, dtl 8). Hageja ei ole tuginenud Y eriõigusjärglastelt

tehingu tagasivõitmist võimaldavate aluste asjaoludele. Tagasivõitmise nõude võib esitada

tagasivõidetava tehingu vastaspoole eriõigusjärglase vastu. Selleks peavad esinema võlgniku

tehingu tagasivõitmise alused (PankrS § 110jj) ning täidetud peavad olema õigusjärglase suhtes

nõude esitamise eeldused (PankrS § 116). Õigusjärglase vastu esitatav tagasivõitmise nõue ei

pea tingimata olema esitatud samas menetluses, milles lahendatakse tagasivõitmise nõuet

võlgniku vastu. Küll aga peavad eelnimetatud tagasivõitmise alused olema esitatud ja

lahendatud asjas, milles menetletakse õigusjärglase vastu esitatavat nõuet. Vastasel juhul

puuduks õigusjärglasel võimalus vaidlustada tagasivõitmise alusena esitatud asjaolusid. See, et

teises kohtuasjas on võlgniku tehing võlgniku omaksvõtul põhineva kohtuotsusega

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud, ei anna võimalust lugeda asjaolusid käesolevas

asjas kostjate suhtes siduvalt tuvastatuks (TsMS § 457 lg 1). Kohtul pole käesolevas asjas

võimalik tuletada hagi alusasjaolusid teises asjas esitatu põhjal (TsMS § 5 lg 1 ja § 363 lg 1 p

2). Menetluses oleva hagi aluseks on võlgniku tehingu tagasivõitmise fakti väidetavaks

iseeneslikuks tagajärjeks olev kostjatega tehtud tehingute tühisus, tagasivõitmise nõude koos

selle põhjendustega esitas hageja alles 22.04.2022.a. Hageja poolt selgitatud lõppeesmärk

saavutada kostjatega tehtud tehingute äralangemine ja kinnisasjade tagastamine abikaasade

2-20-3289

ühisomandisse, ei anna kohtule õigustust menetleda esitamata nõuet esitamata alustel. Hageja

tuginemine Riigikohtu 11.06.2014. a otsusele asjas 3-2-1-55-14 (04.07.2022. a avalduse p

2.2.5, dtl 254) on seega asjakohatu.

16. Menetluses olevad nõuded on õiguslikult perspektiivitud, mida kohus on hagejale korduvalt

selgitanud. Võlgnikuga sõlmitud tehingu tagasivõitmisest teises menetluses ei järeldu

kostjatega tehtud tehingute tühisus. Käsutusõiguse puudumist ei ole kostjate suhtes siduvalt

tuvastatud. TsMS § 423 lg 2 p-le 2 tuginedes jättis kohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja

taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

17. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub makohtu määruse tervikuna tühistada ning saata

tsiviilasi kõikide hageja poolt esitatud nõuete menetlemise jätkamiseks Harju Maakohtule teises

koosseisus.

17.1. Määruskaebuse

põhjendustest

nähtuvalt

on

maakohus

oluliselt

rikkunud

põhjendamiskohustust. Kohtu põhjendused ei ole jälgitavalt eristatavad, millised aspektist need

puudutavad tuvastushagi läbivaatamata jätmist ja millised puudutavad hageja alternatiivset

nõuet tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise menetlusse võtmisest keeldumist.

Kohtumäärusest jääb selgusetuks, mis takistas kohtul tuvastada Y poolt ja kostjatega tehtud

tehingute tühisust, kuivõrd kohus määruses sisuliselt nõustus hagejaga selles, et Y-l puudus

õigus käsutada abikaasade X ja Y abielu jooksul soetatud ühisvara esemeid, sest

abieluvaralepingu tunnistas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-19-16867 kehtetuks.

17.2. Hageja nõue kostjate vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks on esitatud vastuolu tõttu

heade kommetega, kuna sellega kahjustati X võlausaldajate huve. Pealegi ei ole Y tehingud X

eriõigusjärglase tehingud, sest Y omandas esemed Xga sõlmitud abieluvaralepinguga. Y

tühisele tehingule rajatud käsutuse tühisuse tuvastamiseks oli X pankrotihalduril võimalus

hageda Y ja Camarone OÜ ning Castellabate OÜ tehingute tühisuse tuvastamist. Halduril on

õigus esitada võlgniku nimel nii vara tagasivõitmise hagisid kui ka muid nõudeid, muuhulgas

nõuda võlgniku nimel tehingute tühisuse tuvastamist ja tehingute alusel üleantu tagastamist

pankrotivarasse (RK 3-2-1-80-05, p 13). Kostjad on oma vastuväited hagile esitanud, sh

vaielnud hagile vastu põhjendusega, et hagi on kohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud.

Kohus ei võinud seega jätta X pankrotihalduri tuvastushagi läbivaatamata ainuüksi

põhjendusega, et kostjate vastu tulnuks esitada tagasivõitmise nõue.

17.3. Täieliku üllatusena tuvastusnõuete perspektiivitusest jõudis kohus järeldusele 2,5 aastat

pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus osundab määruse punktis 4 kohtu selgitustele

14.03.2022. a, 12.04.2022. a määrustele ning kohtuistungil 09.06.2022.a pooltega arutelule. Ka

eelmenetluses ei andud kohus pooltele kordagi mõista hagi väidetavast perspektiivitusest pärast

kostjate 25.10.2021. a kaja alusel menetluse taastamist. Kohtu ülesandeks eelmenetluses on

hinnata esitatud hagide perspektiivikust, kuid kohus ei ole määruses kuidagi põhjendanud, miks

kohus sel juhul hagiavalduse üldse menetlusse võttis.

17.4. Hageja alternatiivnõude menetlemisest keeldumisega rikkus maakohus TsMS § 370 lg-t

2. Hageja on endiselt seisukohal, et Y tehingud äriühingutega Camaraone OÜ ja Castellabate

OÜ kahjustavad X võlausaldajate huve ning on seepärast vastuolu tõttu heade kommetega

TsMS § 86 lg 2 p 2 alusel tühised ja vara tuleb TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastada abikaasade X ja

Y ühisvarasse. Kohtu selgituste pinnalt esitas hageja 22.04.2022. a alternatiivsed tehingute

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõuded. Nii tehingu tühisuse tuvastamise kui

2-20-3289

tehingute kehtetuks tunnistamise faktiliseks aluseks on X võlausaldajate huvide kahjustamine.

Tehingute tühistamise või tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel on pankrotihalduri

eesmärk esemete abikaasade ühisvara hulka tagastamine. Kuna tuvastushagi on kohtule esitatud

3-aastase aegumistähtaja piires, siis esimese nõudega samadel asjaoludel esitatud alternatiivse

nõude puhul tuleb käsitleda, et ka alternatiivne nõue on esitatud tähtaegselt. Maakohtu määruse

põhjendused hageja 22.04.2022. a alternatiivse tehingute kehtetuks tunnistamise hagi

menetlemisest keeldumiseks on ebaõiged.

17.5. Kostjad ei esitanud aegumise vastuväidet ega “soovinud hagi läbi vaatamata jätmist”, vaid

kohus on ise kostjate soovi protokolli alusel tuletanud. Seega on kohtumääruse põhjendus on

vale.

17.6. Y kostjana menetlusse kaasamata jätmisest on põhjendamatu ja vastuolus TsMS §-s 208

sätestatuga. Kohus otsustas vaidlustatavas määruses Y kostjana menetlusse võtmisest keelduda.

Oma seisukohta põhjendas kohus sellega, et sama nõue on juba lahendatud Harju Maakohtu

09.07.2021.a jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-16867. Hageja kohtu põhjendustega

ei nõustu. Y tahteavaldust ja nõusolekut Camarone OÜ-lt abikaasade X ja Y ühisomandisse

tagastamiseks tsiviilasjas nr 2-19-16867 menetletud ei ole. Y kostjana menetlusse kaasamata

jätmine ei ole kooskõlas TsMS §-iga 371 lg 1 p-ga 4.

18. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjatelt ja kolmandalt

isikult hageja poolel seisukohad. Kostjad leidsid, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kolmas isik hageja poolel leidis, et 28.02.2020. a esitatud hagiavalduses toodud nõudeid on

osaliselt võimalik menetleda, arvestades, et kohus ei ole seotud poolte valitud õiguslike

põhjendustega. 08.04.2022. a esitatud nõude osas nõustus pankrotihaldur maakohtu

seisukohaga, et selle osas on olemas jõustunud kohtotsus tsiviilasjas nr 2-19-16867.

19. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi

saata menetluse jätkamiseks ning hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

21. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada oma pädevust. TsMS § 12 kohaselt vaatab

ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende

lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka

muid seadusega tema pädevusse antud asju. TsMS § 657 lg 1 p-st 3 tulenevalt on

ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või

täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. TsMS §-st 659 tulenevalt kohaldatakse

ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse

kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Kuivõrd

eelnevast ei tulene ringkonnakohtule õigust korraldada maakohtu tööd, ei ole võimalik

2-20-3289

määruskaebust rahuldada osas, milles kaebaja soovib asja tagasi saatmist maakohtule teises

koosseisus.

22. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja selles, et maakohus on oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme.

23. Maakohtu eksimus seisneb esmalt selles, et kohus on enne vaidlustatud määruse tegemist

kõiki menetlusosalisi korduvalt eksitanud, jättes mulje, et hageja poolt maakohtule 28.02.2020.

a TsÜS §-le 86 alusel esitatud hagi on õiguslikult perspektiivikas. Nii on maakohus hagi

02.03.2020. a taganud, selle 10.02.2020. a menetlusse võtnud ja 24.09.2021.a tagaseljaotsusega

rahuldanud ning 10.01.2022. a lubanud menetlusse astuda kolmandal isikul hageja poolel.

24. Iseenesest on maakohus menetlusosalistele 14.03.2022. a adresseeritud kirjas lõpuks õigesti

viidanud Riigikohtu pikaaegsele praktikale, mille kohaselt on sellistest tehingutest, mille

eesmärgiks on maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlik

kõrvaletoimetamine võlausaldajate kahjustamise eesmärgil, tulenevate negatiivsete tagajärgede

kõrvaldamiseks kohane PankrS-is tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise

instituut ning see välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt RKTKo

23.09.2005. a, nr 3-2-1-80-05, p-d 23, 26, 27; 09.04.2014. a, nr 3-2-1-18-14, p 38) (RKTKo

13.02.2019. a, 2-16-8552, p 19).

25. Maakohtu eksimus seisneb aga selgitamiskohustuse olulises rikkumises ja eelmenetluse

ülesannete täitmata jätmises. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui maakohtule sai hiljemalt

14.03.2022. a selgeks, et menetlusse võetud hagiavalduses esitatud nõuded on õiguslikult

perspektiivitud, ei saanud kohus enne hagejale oma nõuete täpsustamiseks võimalust andmata

asuda seisukohale, et PankrS § 116 käesolevas asjas esitatu põhjal ei kohaldu.

26. Nimelt on hageja mh tuginenud sellele, et hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt on ilmne,

et X abieluvaralepinguga, ilma igasugust vastusooritust saamata, s.o kinke iseloomuga tehtud

tehing, kahjustab tema võlausaldajate huve ning abieluvaralepinguga Y lahusvaraks tunnistatud

esemete üleandmine mitterahalise sissemaksetena on ilmselgelt kantud eesmärgist takistada või

teha võimatuks nimetatud esemete ühisvara hulka tagastamine ja X osa ühisomandist

pankrotivara hulka arvamine. Hageja on esile toonud, et abieluvaraleping sõlmiti vaid 4 kuud

enne Xle (pankrotis) ajutise halduri nimetamist ja vähem kui 6 kuud enne tema suhtes pankroti

väljakuulutamist.

27. Nendel asjaoludel on maakohus hagi 02.03.2020. a ka taganud, asudes mh seisukohale, et

esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik eelkõige X (pankrotis) võlausaldajate kaitseks,

kuna esineb oht, et kinnisasjade praegused omanikud võivad neid käsutada ja tehingute

heausksed vastaspooled võivad omandada õigusi, mis jäävad kehtima, mis raskendaks või

muudaks võimatuks tagasivõitmise hagi ja käesolevas menetluses esitatud hagi eesmärkide

saavutamise.

28. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4¹ kohaselt selgitab kohus eelmenetluses mh välja hageja

nõuded, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning

asja lahendamisele kohaldatava õiguse. TsMS § 392 lg-test 3 ja 4 tulenevalt võib kohus

eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda ning

kontrollib eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi.

29. Kohtu ülesandeks eelmenetluses on muu hulgas TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja

selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kui

2-20-3289

hageja esitab kohtule vastuoluliste asjaoludega nõude, on maakohtu ülesanne eelmenetluses

sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus tuua välja nõude aluseks olevad

asjaolud ja nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 3401 lg 1). Seaduse

kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte

väidetega (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause) (vt RKTKo,

22.06.2021. a, 2-19-16650, p 13).

30. Maakohus ei ole seda teinud ja on menetlusosalisi 17.03.2022. a istungil vastuoluliselt oma

14.03.2020. a seisukohtadega taas eksitanud selgitusega, et tõenäoliselt on hagi eesmärk

lõppastmes saavutatav. Maakohus ei ole oma eksimust parandanud ka edasise menetluse

käigus, arvestades, et 12.03.2022. a kirjas märkis kohus vaid seda, et tagasivõitmise hagi pole

seni hageja poolt esitatud ning 09.06.2022. a istungil asus seisukohale, et esialgses hagis ei ole

võlausaldajate huvide kahjustamisele kui tagasivõitmise alusele tuginetud ning 08.04.2020. a

esitatud nõue on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-16867 jõustunud kohtuotsusega.

31. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et hageja on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

esitanud nii taotluse Y (pankrotis) kostjana kaasamiseks kui ka alternatiivsed nõuded seniste

kostjate vastu tehingute tagasivõitmiseks PankrS-s sätestatud alustel, on maakohus

ringkonnakohtu hinnangul ennatlikult jätnud vaidlustatud määrusega 28.02.2020. a esitatud

hagiavalduse läbi vaatamata ning keeldunud alternatiivsete nõuete menetlusse võtmisest ja uue

kostja kaasamisest, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks ning alternatiivsete nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks.

32. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ning seaduses sätestatud

eelmenetluse ülesandeid, selgitades välja nii kõik hageja nõuded kui ka nende aluseks olevad

asjaolud, samuti menetlusosaliste ringi ning vajadusel määrata hagejale aeg täpsustuste

esitamiseks. Eelkõige võib viimane olla vajalik seoses hageja poolt 08.04.2022. a esitatud

menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 2 sisalduva nõudega tahteavalduse saamiseks Y-lt

(pankrotis), arvestades, et määruskaebusest nähtuvalt ei ole tsiviilasjas nr 2-19-16867

menetletud Y tahteavaldust ja nõusolekut Camarone OÜ-lt abikaasade X ja Y ühisomandisse

tagastamiseks, millest võib teha järelduse, et hageja nõue võib olla esitatud puuduliku või

ebatäpsena. Samuti võib olla see vajalik seoses 22.04.2022. a esitatud alternatiivsete nõuetega,

arvestades, et sellest menetlusdokumendist nähtuvalt peab hageja Yt (pankrotis) X (pankrotis)

eriõigusjärglaseks, määruskaebusest nähtuvalt aga mitte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

34. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks ning hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa

käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/