4-23-988/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-23-988

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

13. juuni 2023. a

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-23-988 (2780,23,001371)

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Arvi Kiige kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2023. a

otsusele väärteoasjas nr 2780,23,001371

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Arvi Kiik (isikukood: 36110252215;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kaitsja volikirja alusel: jurist Jaan Nurk (Õigusbüroo Jaan

Nurk Tõde Osaühing; e-post: jaan.oigus@online.ee, tel:

55645158)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132,

Tartu; e-post: louna@politsei.ee)

Kohtuvälise menetleja esindaja: eriasjade uurija Kajar

Pent (e-post: kajar.pent@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.03.2023. a otsus väärteoasjas nr

2780,23,001371 muutmata ja Arvi Kiige kaebus rahuldamata.

2. Karistuse (juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks) kandmise aeg hakkab kulgema alates

kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

3. Jätta menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulud tema enda kanda.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna grupijuht Mikk

Tehvan koostas 07.02.2023. a väärteoprotokolli nr AB1532513 (väärteoasi nr 2780,23,001371)

menetlusaluse isiku Arvi Kiige suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema

07.02.2023. a kella 20.32 paiku juhtis Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Avinurme alevikus

Iisaku-Tudulinna-Avinurme tee 30. kilomeetril Iisaku suunas mootorsõidukit Volkswagen

Passat registreerimisnumbriga xxxxxxxxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on 0,77

mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis Arvi Kiik mootorsõidukit, kui juhil ei olnud sõidu ajal

turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 ja LS § 33

lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 ja LS § 239 sätestatud väärteod. PPA Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija 03.03.2023. a otsusega, mis tugineb

07.02.2022. a koostatud väärteoprotokollile, määrati Arvi Kiigele karistuseks KarS § 63 lg 1

järgi LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

2. Tartu Maakohtusse saabus 24.03.2023. a menetlusaluse isiku Arvi Kiige kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.03.2023. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,001371.

Kaebuse kohaselt on Arvi Kiik väljendanud rikkumise osas suurt kahetsust ning seda ka

kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses. Menetlusalune isik arvas, et ta on juhtima

asumisel kaine. Arvi Kiik tunnistab sooritatud rikkumist. Menetlusalune isik palub karistuse

määramisel mitte kohaldada sõiduki juhtimisõiguse peatamist, sest tema lapsed vajavad

igapäevaselt kooli viimist ja sealt ära toomist. Samuti on vajadus abikaasa tööle viia ja tagasi

koju tuua. Ühistransporti aga kasutada ei saa, sest vajalikel kellaaegadel bussiliiklust ei toimu.

Samuti Arvi Kiige eakas, s.o 82-aastane ema vajab üks kord nädalas 3 kilomeetri kaugusel

külastamist ja arstile viimist. Juhtimisõigus on vajalik ka igapäevaste toimetuste täitmiseks (nt

kaupluse külastused). Arvi Kiik elab alevikust 6 km kaugusel ning kuna bussiliikluse ajad ei

sobi laste koolitoimetamiseks ja tagasitoomiseks ning abikaasa tööleviimiseks ja koju

toomiseks, siis lasub menetlusalusel isikul kohustus hoolitseda enda pereliikmete eest. Teiste

inimeste abi kasutamise võimalus puudub, sest menetlusalusel isikul ei ole juhtimisõigusega

tuttavaid, kes elaksid tema elukohajärgses piirkonnas. Kohtuvälise menetleja väide, et Arvi

Kiigel oli turvavöö kinnitamata, ei vasta tõele - turvavöö oli kinnitatud nõuetekohaselt. Vastasel

korral oleks turvavöö kinnituse ohusignaal reageerinud ning andnud lahtisest turvavööst märku.

Arvi Kiige lähedased kinnitavad, et menetlusalune isik ei ole alkohoolik. Tema tervislik seisund

ei võimalda kangemat alkoholi tarvitada, vahetevahel aga isik tarbib õlut – nii ka rikkumisele

eelnevalt kuni kaks purki vaheaegadega. Lahjem alkohol ei kahjusta isiku tervist.

Menetlusalune isik on reeglina õiguskuulekas ning väär on kohtuvälise menetleja väide, et Arvi

Kiige suhtes on käimas kriminaalasi joobes juhtimise osas 07.04.2022. a kuupäeval. Seega ei

ole õige, et menetlusalune isik ei ole midagi enda muutmiseks ette võtnud. Samuti pole

karistusregistris kehtivat märget karistuse kohta. Menetlusaluse isiku juhtimisõiguse peatamine

4 kuuks ei ole asjakohane, otstarbekas, inimlik ega põhistatud. Vaidlust ei ole õigusrikkumise

sooritamises, kuid juhtimisõiguse peatamine hakkab mõjutama Arvi Kiige perekonnaelu senist

toimimist. Kaebusega palutakse kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse

peatamise osas ning määrata Arvi Kiigele karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühiku ulatuses,

mis võimaldada tasuda osamaksetena 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusaluse

isiku sissetuleku moodustab sotsiaaltoetus 400 eurot kuus. Kaebaja avaldas, et ta soovib osaleda

asja arutamisel kohtuistungil.

3. Tartu Maakohtu 21.04.2023. a määrusega võeti Arvi Kiige kaebus menetlusse.

4. 24.05.2023. a kirjalikus seisukohas menetlusalune isik nõustub asjas kirjaliku menetlusega.

Arvi Kiik ei pea vajalikuks korrata kaebuses esitatud seisukohti ja põhjendusi.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja 08.05.2023. a seisukohast nähtub järgmist. Menetlusalusele

isikule koostatud väärteootsuse automaatseks tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused.

Iga alkoholi tarvitanud juht on liikluses suureks ohuks, sest paraku toovad joobes juhid endaga

kaasa õnnetusi, vigastusi ja surma. Seda kinnitab ka statistika. Menetlusaluse isiku

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku

alkomeetriga ning mõõtmist teostas vastavat pädevust omanud politseiametnik - seega on

tegemist õiguslikku alust omava mõõtetulemiga ja see saab olla aluseks karistuse määramisel.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü väga suur. Arvi Kiik juhtis ka

07.04.2022. a mootorsõidukit joobeseisundis. Korduvalt joobnuna mootorsõiduki rooli istuv

juht tulebki liiklusest kõrvaldada ning alternatiivideks pole ruumi, vaatamata sellele, et antud

juhtum ei ole veel kohtuotsuseni jõudnud ja kehtiva karistusena seda võtta ei saa. Kohtuväline

menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud

alkoholi piirmäära on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on

enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste

kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuvälise menetleja hinnangul ilmestab samalaadse süüteo

toimepanemine ühe kalendriaasta jooksul menetlusaluse isiku lugupidamatut suhtumist Eestis

kehtivasse õiguskorda. Menetlusalusele isikule määrati põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmise neljaks kuuks keskmisest (6 kuud) madalamas määras. Rahatrahvi kohaldamine aga

ei ole Arvi Kiige tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik, kuna iseloomustava materjalina on

sedastatav tema vähem kui aasta tagasi toime pandud samalaadne rikkumine, s.o joobes

juhtimine. Ka varasematel aastatel on isik sooritanud mitmeid liiklusalaseid rikkumisi.

Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste

liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures samuti eripreventiivset eesmärki, mis peab ära

hoidma ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Seega on

juhtimisõiguse äravõtmine suunatud menetlusaluse isiku mõjutamisele ning kaudselt ka isiku

hoiakute ja suhtumise muutmisse. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks Arvi Kiik arvestama

asjaoluga, et määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Ka varasemalt on isikul

juhtimisõigus ära võetud. Varsti saabub lastel koolivaheaeg. Lähtudes eeltoodust ja VTMS §

132 p-st 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja

otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus

menetluses vastavalt VTMS § 120 lg-le 1.

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus

on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse

koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad

kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2023. a otsus väärteoasjas nr

2780,23,001371 tuleb jätta muutmata ja Arvi Kiige kaebus rahuldamata.

10. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus ning alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku

alkomeetriga vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on

süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et Arvi Kiigele on

selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende

õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et Arvi

Kiik oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama.

11. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Arvi Kiigele ette kahte rikkumist, s.o, et

ta juhtis 07.02.2023. a mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on 0,77

mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis Arvi Kiik mootorsõidukit, kui selle juhil ei olnud sõidu ajal

turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.

12. Menetlusalune isik tunnistab mootorsõiduki juhtimist eelnevalt alkoholi tarvitanuna

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, kuid eitab, et temal ei olnud sõidu ajal turvavöö

nõuetekohaselt juhina kinnitatud. Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõiduki

juhtimise osas on Arvi Kiik väljendanud nii oma kaebuses kui ka kohtuvälisele menetlejale

esitatud vastulauses suurt kahetsust.

13. Kohtu seisukohalt on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületavas

seisundis ning ka nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata sõiduki juhtimine väärteotoimiku

materjalidega tõendatud. Juhtunut kinnitavad tunnistaja ülekuulamisel antud ütlused, sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja lubatud alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine

tõendusliku alkomeetriga.

14. 07.02.2023. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Jõgeva maakonnas

Mustvee vallas Iisaku-Tudulinna-Avinurme tee 30. kilomeetril kõrvaldati Arvi Kiik

mootorsõiduki Volkswagen Passat reg-nr-ga xxxxxxxxxx juhtimiselt, sest juhi suust oli tunda

alkoholilõhna ning oli alus arvata, et kontrollitav on kas joobeseisundis või tema

veres/väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

15. Tunnistaja Kerit-Merili Kalde ütluste kohaselt teostas ta liiklusjärelevalvet koos grupijuht

Mikk Tehvaniga, kui Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Iiisaku-Tudulinna-Avinurme tee 30.

kilomeetril märgati 07.02.2023. a kella 20.32 ajal õigusrikkumist. Iisaku poole suunduva VW

Passati reg-nr-ga xxxxxxxxxx juht Arvi Kiik juhtis mootirsõidukit seisundis, kui

alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli üle lubatud piirmäära ning juhil ei olnud sõidu

ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Juht tunnistas oma süüd. Arvi Kiik käitus

sündmuskohal rahulikult, kuid kohati ta nuttis ja ei olnud koostööaldis. Isik tõendusliku

alkomeetriga pidevalt veiderdas ja tõmbas õhku sisse.

16. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seerianr-ga ARAF-0028 väljatrükk

tõendab, et Arvi Kiigel tuvastati lubatud alkoholi piirmäära ületamine, s.o lõplik mõõtetulem

on 0,72 mg/l (0,77 mg/l +/- 0,05 mg/l).

17. Mõõtevahend Alcotest 7110 Typ MKIII EST oli taadeldud 21.12.2022 (kehtib kuni

30.06.2023) ning alkoholisisaldust Arvi Kiige väljahingatavas õhus mõõdeti vastava koolituse

läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Menetlusalusele isikule on tutvustatud ka joobe

tuvastamisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi korrakaitseseaduse alusel, mille Arvi Kiik on

allkirjastanud.

18. Arvi Kiige karistusregistri väljatrükist nähtub, et tal on kehtiv karistus LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava rikkumise eest (rikkumine toime pandud 29.10.2022).

19. Eelnevalt loetletud tõendeid kogumis hinnates tuleb kohtu hinnangul asuda sesukohale, et

nii lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine kui ka

nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata sõiduki juhtimine on Arvi Kiige osas leidnud

kahtlusteta tõendamist. Lubatud piirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimist on Arvi Kiik ka

ise tunnistanud oma kaebuses. Kuigi nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõitmise

etteheitele vaidleb menetlusalune isik kaebuses vastu, selgitades, et vastasel korral oleks

pidanud sõiduki turvavöö kinnituse ohusignaal tööle hakkama, siis kohtul ei ole alust kahelda

tunnistaja Kerit-Merili Kalde ütlustes ja väärteoprotokollis kirja pandus, et menetlusalune isik

siiski juhtis sõidukit nõuetekohaselt turvavööd kinnitamata. Vastupidiseid tõendeid kohtule

esitatud ei ole. Ainuüksi vastuväite esitamine tõendamiseseme faktilise asjaolu osas ei tähenda,

et kohus peab selle KrMS § 7 lg 3 alusel alati ja igal juhul süüdlase kasuks lugema – vastuväite

esitamisel tuleb menetlejale (sh ka kohtule) luua võimalus väite kontrollimiseks, mida praegusel

juhul enam teha ei saa, sest Arvi Kiik ei ole kohtule esitanud tõendeid. Eelnevale tuginedes ei

esine kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süüs kõrvaldamata kahtluseid, mida tuleks VTMS §

2 ja KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada Arvi Kiige kasuks (vt ka RKKKo 1-18-86, p 58 koos

edasiste viidetega).

20. Kuigi nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõiduki juhtimise tuvastamine käesoleval

juhul toimub põhimõtteliselt ainult ühele tõendile (tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused)

tuginedes, siis ka Riigikohtu hinnangul ei ole välistatud isiku süüditunnistamine vaid ühele

tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal

süüteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu

siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on

iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe

süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (vt RKKKo 1-

15-10967, p 6 koos edasiste viidetega). Käesolevas väärteomenetluses on andnud

menetlusaluse isiku nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata juhtimise kohta sisulisi ütluseid

ainult tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega kohaldub tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx

ütlustele ka eespool viidatud Riigikohtu lahendis väljendatu. Kohtul samas ei ole tekkinud

tõendeid hinnates kahtlusi, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt väidetu ei oleks tõene –

politseiametnikul puudub igasugune põhjus anda valeütluseid ning selliseid asjaolusid ei ole ka

käesolevas menetluses võimalik tuvastada. Tunnistajat on samuti hoiatatud teadvalt valeütluste

andmise eest. Küll aga on sedastatav Arvi Kiigel soov enda vastutust vähendada. Järelikult on

menetlusaluse isiku Arvi Kiige kaitseväide, et temal oli turvavöö sõiduki juhtimise ajal

nõuetekohaselt kinnitatud, vastasel korral oleks ohusignaal kõlanud, ebausaldusväärne ja tuleb

jätta tõendite kogumist kõrvale. Samuti ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis

liiklusõnnetuse hetkel mootorsõidukit, olles lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis – ka

sellele faktilise asjaolule ei ole Arvi Kiik oma kaebuses vastuväiteid esitanud. Tõendid

rikkumiste toimepanemise osas on oma sisult selged.

21. Kõike eelnevat arvesse võttes on tuvastatav, et menetlusalune isik Arvi Kiik juhtis

07.02.2023. a mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Samuti Arvi Kiik

juhtis mootorsõidukit, olles sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata. Sellise

tegevusega rikkus Arvi Kiik LS § 69 lg 3 ja LS § 33 lg 3 nõudeid ning täitis LS § 224 lg 2 ja

LS § 239 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivsed tunnused.

22. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Arvi Kiik on pannud väärteo toime

vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Olles

varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud isik, pidas Arvi Kiik võimalikuks, et isegi

ajaliste vahedega kuni kahe purgi õlle ärajoomisel sisuliselt vahetult mootorsõiduki rooli asudes

ei ole tema joobeaste veel selline, mis jääks lubatud alkoholi piirmäära raamesse. Siinkohal ei

ole peamiseks indikaatoriks kindlasti see, kui juht ise tunneb ennast kaine ja adekvaatsena – on

üldteada, et pikemaajalisel alkoholi tarvitamisel tõuseb inimese alkoholi taluvusvõime ning

joobe tajumine on subjektiivne. Seega võib nimetatud hea enesetunne olla petlik. Sellega

menetlusalune isik ka möönas rikkumise asetleidmise võimalikkust, tuginedes oma varasemale

kogemusele. Siinkohal ei oma tähendust ka lähedaste ja kaitsja hinnangud menetlusaluse isiku

kohta.

23. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

24. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

25. Kuna menetlusaluse isiku poolt on kohtu hinnangul ühe teoga pandud toime 2 rikkumist,

s.o lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ja sõidukijuhi poolt

turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine, siis tuleb KarS 63 lg 1 alusel mõista karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Selliseks sanktsiooninormiks on LS § 224

lg 2.

26. LS § 224 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamise

eest. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

27. Kohtuvälise menetleja otsusega on Arvi Kiigele määratud karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 4 kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr

põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavateks asjaoludeks on

süü tunnistamine ja kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58

mõttes ei esine. Karistus on määratud alla sanktsiooni keskmise määra.

28. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse ümber muutmist

rahaliseks karistuseks. Arvi Kiik selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks oluliselt tema

eraelu, sh laste kooli ja abikaasa tööle ning tagasi koju sõidutamist, samuti enda eaka ema eest

hoolitsemist, mh arsti juurde toimetamist. Isiku kodukohas on bussiliiklus hõre ja bussid ei välju

perekonnale sobivatel aegadel. Menetlusalune isik kahetseb tehtut väga ja palub kohtult

võimalust rahalise karistuse kandmiseks suuruses kuni 200 trahviühikut, mille tasumine on

ajatatud 1 aastaks.

29. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede,

mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning KarS § 50 lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki

juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt

RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 17).

30. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja, et korraldada

pereelu. Arvi Kiik ei kasuta sõidukit tulenevalt enda liikumispuudest.

31. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et

tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav

elulaad säiliks. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga,

et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning võidakse piirata

ka tema juhtimisõigust. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv

ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et inimene, kes vajab oma

igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja

vastutustunnet ning täitma kõiki liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse

peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. Samuti ei ole Arvi Kiige puhul

tegemist esmakordse samalaadse rikkumisega. Kuigi menetlusalusel isikul on kehtiv karistus

üksnes kiiruseületamise eest, siis teda on varasematel aastatel korduvalt karistatud muuhulgas

lubatud alkoholi piirmäära ületava juhtimise eest (2015. a ja 2014. a). Kuigi tegemist on

käesoleval ajal arhiveeritud karistustega, siis tegemist on inimese käitumist iseloomustava

teabega – Arvi Kiik teab, mida tähendab nimetatud rikkumine oma olemuselt (vt ka RKKKo 3-

1-1-6-17, p-d 12-13 koos edasiste viidetega). Vaatamata aga eelnevatele rikkumistele ei ole

Arvi Kiik hakanud seadusekuulekamalt käituma ja paneb jätkuvalt sarnaseid rikkumisi toime.

Küll aga kohus nõustub kaitsjaga selles, et süüdlasele kriminaalasjas nr 22278000460 esitatud

kahtlustus ei ole tõsikindlalt kohtule teadaolevalt tõendamist leidnud, sest vajab veel

tuvastamist, kas Arvi Kiik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi alles pärast

avariid. Kuigi Arvi Kiik on oma süüd tunnistanud kuriteos, mis leidis väidetavalt aset

07.04.2022, siis maakohus praegusel hetkel, arvestades ka väärteotoimikusse lisatud

kahtlustatava ülekuulamise protokollis kajastatut (nt asjaolu, et isik enda sõnul enne rooli

asumist alkoholi samal päeval ei tarbinud), ei pea ainult ühele tõendile tuginedes isiku süü

tuvastamist võimalikuks. Tegemist ei ole ka käesoleva kohtumenetluse esemega.

32. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü toimepandud

rikkumises on kahtlemata suur. Arvi Kiige väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,72 mg/l,

jäädes LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemiku ülemise piiri lähedale,

kuivõrd mõõtevahemik on alates 0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta. Lubatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud just seetõttu, et tagada

kõigile turvaline liikluskeskkond. Sõiduki juhtimine seisundis, mil lubatud alkoholi piirmäär

on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga,

sest sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Arvi Kiik on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et tema sõit ei

lõppenud traagiliste tagajärgedega ei tema enda ega kaasliiklejate jaoks, ei vähenda rikkumise

raskusastet. Kuigi menetlusalune isik lootis, et sõitma asumise ajaks on ta kaine, siis varasemale

kogemusele tuginedes sellisele lootusele suuremat alust ei olnud. Siinkohal ka ei oma tähendust,

milline on isikul tuvastatud töövõime. Tuleb ka rõhutada, et õlu ei ole nn tavaline karastusjook,

vaid alkohoolne jook.

33. Kohus ei nõustu Arvi Kiige taotlusega määrata talle rahatrahv, kuna on ilmselge, et

varasemalt määratud rahatrahvid samalaadsete rikkumiste eest ei ole olnud tema jaoks

distsiplineerivad. Samuti viimase, s.o lubatud sõidukiiruse ületamisega seonduva rikkumise

pani menetlusalune isik toime vähem kui 8 kuud tagasi. Arvi Kiige senisest käitumisest nähtub

selgelt, et tal on regulaarselt kombeks panna toime erinevaid liiklusseaduse rikkumisi. On

ilmne, et kui need rikkumised jätkuvad, võetakse juhtimisõigus ära veel pikemaks ajaks.

Kahetsemine ei muuda olematuks juba aset leidnud rikkumisi.

34. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Arvi Kiige süü suurust, õiguskorra

kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul

põhjendatult määratud Arvi Kiigele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse muutmata ning Arvi

Kiige kaebuse rahuldamata.

35. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab menetluskulud

menetlusaluse isiku kui süüteo toimepanija kanda.

Marek Vahing

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/