2-18-124589/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-124589

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OMEGA INVEST OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Inna Bodagovskaja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-124589 ja

saata asi menetluskulude kindlaksmääramiseks uuesti lahendamiseks samale

maakohtule.

2. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ määruskaebus.

3. Jätta rahuldamata OMEGA INVEST OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud OMEGA INVEST OÜ (hageja) hagi X (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

Harju Maakohus tegi 29. septembril 2020 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2770,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

463,30 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. jaanuari 2023. a otsusega maakohtu otsuse osas,

milles maakohus rahuldas hageja põhivõla nõude 798,82 eurot ületavas osas ja viivisenõude

463,30 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse

2 (6)

osas ning tegi uue otsuse, millega jättis menetluskulud 82% ulatuses hageja kanda ja 18%

ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 1. märtsil 2023.

2. Hageja esitas 4. aprillil 2019 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata

kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud summas 1220 eurot, s.o riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 870 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta) ja 120 eurot

(käibemaksuta). Hageja palus mõista kostjalt välja viivise alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Hageja selgitas, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb ta

õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva kohtumenetlusega.

3. Kostja leidis 26. aprillil 2019 esitatud seisukohas, et hageja menetluskulud ei ole

põhjendatud, kuivõrd hageja oleks saanud kostjaga kokkuleppele ka kohtuväliselt. Samuti on

hageja menetluskulud ülepaisutatud. Hageja on inkassoettevõte, kelle põhitegevusalaks on

võlgade sissenõudmine. Seetõttu ei olnud hagejal vaja kohtus esindamiseks lepingulist

esindajat.

4. Kostja esitas 26. aprillil 2019 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes

määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud summas 1080 eurot. Hageja menetluskuludeks on

lepingulise esindaja kulud. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot. Kostja kinnitas, et

kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

5. Hageja esitas 2. mail 2019 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale, leides, et

arvestades kostja menetlusdokumentide sisu ja nendele kulunud aega ning ka asja keerukust, ei

ole kostja menetluskulud esitatud ulatuses põhjendatud. Hageja hinnangul saab põhjendatuks

lugeda lepingulise esindaja ajakulu 5 tunni ulatuses. Arvestades kostja esindaja

kvalifikatsiooni, on põhjendatud tunnitasu 80 eurot.

6. Hageja esitas 23. detsembril 2022 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja,

paludes määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot. Hageja menetluskuludeks on

lepingulise esindaja kulud. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).

Hageja palus mõista kostjalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja selgitas, et

ta on käibemaksukohuslane, mistõttu taotleb ta õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

7. Kostja esitas 9. jaanuaril 2023 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes

määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud summas 1680 eurot, s.o riigilõiv 300 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 1380 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot. Kostja palus mõista

hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja kinnitas, et menetluskulud

ei sisalda käibemaksu. Samuti kinnitas kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega.

8. Hageja esitas 13. jaanuaril 2023 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale, leides, et

kostja menetluskulud (s.o õigusabikulud) ei ole esitatud ulatuses põhjendatud. Kostja leidis, et

maakohtu 29. septembri 2020 otsusega tutvumise ja analüüsimisega seotud põhjendatud

ajakulu on 20 minutit. Arvestades, et apellatsioonkaebuses on korratud varasemaid seisukohti,

3 (6)

on selle koostamise põhjendatud ajakulu 3 tundi ja 30 minutit. Kuivõrd ringkonnakohus ei

nõudnud kostjalt vastust hageja esitatud seisukohale apellatsioonkaebusele, siis on hageja

seisukohaga tutvumise ja selle analüüsiga seotud ajakulu põhjendamatu. Põhjendamatu on ka

kostja 6. jaanuari 2023. a seisukoha koostamise ajakulu, sest ringkonnakohus ei nõudnud

kostjalt seisukohta ning sellist seisukohta ei ole ringkonnakohtule ka esitatud. Menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu on hageja hinnangul põhjendatud 10 minuti ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 12. mai 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja ja kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 306 eurot ning hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2263,20 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

summas 1957,20 eurot ning neilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus määras vastavalt kostja soovile, et menetluskulud makstakse välja Renovum OÜ

arveldusarvele nr EE377700771002004100.

Maakohus leidis, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud esindaja poolt tehtud

toimingud on põhjendatud, vajalikud ja kooskõlas asja menetlusega ning märgitud ajakulu

vastab tehtud toimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluses kokku 12 tundi. Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu

suurus 90–120 eurot, ilma käibemaksuta, vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest

makstavale tasule. Lähtudes esindaja tunnihinnast 90–120 eurot, kujuneb põhjendatud

õigusabikuluks 1350 eurot. Menetluskuluna on põhjendatud ka riigilõiv 350 eurot. Kokku on

hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus seega 18% 1700 eurost, s.o 306 eurot,

mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Maakohus hindas kostja menetluskulusid ja leidis, et kostja menetluskulude nimekirjades

märgitud esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud, vajalikud ja kooskõlas asja

menetlusega ning märgitud ajakulu vastab tehtud toimingutele. Seega on põhjendatud kostja

esindaja ajakulu maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kokku 20,5 tundi. Maakohus asus

seisukohale, et esindaja tunnitasu 120 eurot, ilma käibemaksuta, vastab keskmisele sarnase

õigusteenuse eest makstavale tasule. Lähtudes esindaja tunnihinnast 120 eurot, kujuneb

põhjendatud õigusabikuluks 2460 eurot. Menetluskuluna on põhjendatud ka riigilõiv 300 eurot.

Kokku on hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus seega 82% 2760 eurost, s.o 2263,20

eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

Maakohus tasaarvestas poolte vastastikkused nõuded ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuld summas 1957,20 eurot (=2263,20 – 306). Maakohus rahuldas kostja taotluse ja

märkis menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks mitte suurem summa kui 770,80 eurot ja mõista pärast tasaarvestust hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud mitte suuremas summas kui 464,80 eurot. Hageja palus

määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Määruskaebuse kohaselt ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks kostja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt hinnanud. Samuti ei ole maakohus

4 (6)

hinnanud kostja menetluskulude osas hageja poolt esitatud vastuväiteid.

Hageja hinnangul saab pidada kostja lepingulise esindaja toiminguid maakohtus põhjendatuks

4 tunni ulatuses. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusega seotud

toimingute ajakulu, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette selliste kulude

hüvitamist. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise ning hagivastusega seotud toimingute

põhjendatud ajakuluks ei saa olla rohkem kui 3 tundi, sest tegemist on nö tüüpvastusega

tarbijakrediidi vaidlustes. Kostja 14. märtsi 2019. a seisukoha koostamisega seotud toimingud

ei saa olla põhjendatud rohkem kui 1 tunni ulatuses, sest kostja sisuliselt kordab juba hagi

vastuses esitatud väiteid.

Hageja hinnangul saab pidada kostja lepingulise esindaja toiminguid ringkonnakohtus

põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Hageja kordas 13. jaanuari 2023. a seisukohas esitatud

vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale.

Arvestades, et kostja esindaja ei ole advokaat, siis on ebamõistlik ka esindaja tunnitasu 120

eurot. Eestis on tavapärane juristi tunnitasu 80 eurot.

11. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

12. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

14. Hageja on määruskaebuses palunud tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus

määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja

kasuks välja suuremas summas kui 770,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust

(TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Eeltoodud rikkumine puudutab ka

vaidlustatud määruse seda osa, mille peale ei kaevatud. Riigikohus on selgitanud, et olukorras,

kus menetlusnormi oluline rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, on

ringkonnakohtul õigus otsustada, kas lahendi see osa tühistada. Alused, mil ringkonnakohus

tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud

asjaoludest olenemata, on sätestatud TsMS § 656 lg-des 1 ja 2 (RKTKo 30.09.2020 2-19-3645,

p 10). Praegusel juhul ei ole maakohus määrust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud

ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Seetõttu

tuleb maakohtu otsus ka vaidlustamata osas tühistada (TsMS § 656 lg 4 koosmõjus §-ga 659).

15. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on jätnud kostja menetluskulude nimekirjas

esitatud toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata. TsMS § 178 lg 8 järgi

määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021 2-17-13164/62, p 9).

Vaidlustatud määrusest ei nähtu olulises osas maakohtu kaalutlusi (v.a lepingulise esindaja

tunnitasu suurust puudutavas osas), miks kostja menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid

ning nendele kulunud aega võib pidada selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on

viidanud 16. septembril 2021 toimunud Tallinna Ringkonnakohtu, Harju Maakohtu ja Pärnu

Maakohtu ümarlaual antud juhisele, mille kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel

vältida liigset detailidesse laskumist. Kolleegiumi hinnangul ei järeldu viidatud ümarlaual

5 (6)

võetud seisukohtadest, et kohus ei peaks kindlaksmääratavaid menetluskulusid üldse täpsemalt

hindama

ja

võiks

teha

lahendi

sisuliste

põhjendusteta.

Kolleegium

leiab,

et

põhjendamiskohustuse täitmiseks ei piisa maakohtu üldsõnalisest väitest, et kõik kostja

menetluskulude nimekirjas esitatud esindaja toimingut on vajalikud ja põhjendatud ning

ajakulu vastab tehtud toimingutele.

16. Ka ei ole maakohus analüüsinud hageja vastuväiteid kostja maakohtus ja ringkonnakohtus

kantud menetluskuludele. Hageja on 2. mail 2019 esitanud vastuväited kostja maakohtus

kantud

menetluskuludele

ja

13. jaanuaril

2023

kostja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskuludele. Hageja on leidnud, et kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu ei ole

täies ulatuses põhjendatud, samuti on vastuväited esitatud esindaja tunnitasu suurusele.

Rahuldades kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused, on maakohus sisuliselt

jätnud arvestamata hageja vastuväited. Seejuures ei ole maakohus vaidlustatud määruses

märkinud, miks kohus on jätnud hageja vastuväidetega arvestamata.

17. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle

esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti

saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-

16, p 56). Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut kostja menetluskuludele

ja kohus on jätnud käsitlemata ning vastamata ka hageja vastuväidetele, ei ole ringkonnakohtul

võimalik anda hinnangut maakohtu diskretsiooniotsustusele.

18. Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2) peab

ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja

esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo

16.12.2011 3-2-1-140-11, p 16). Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul põhjendatud asja

saatmine maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on kostja

menetluskulude suuruse hindamise jätnud olulises osas põhjendamata, mis võis tingida ka

ebaõige lahendi. Seejuures ei ole ringkonnakohtul võimalik valdavas osas põhjenduste

puudumise tõttu maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu

asemel otsustada menetluskulude rahalist suurust esimese kohtuastmena, sest see kitsendab

põhjendamatult menetlusosaliste õigust vaidlustada menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramist.

19. Eelnevast tulenevalt saadab ringkonnakohus asja maakohtule uuesti lahendada.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang hageja vastuväidetele kostja

menetluskuludele ning põhjendada, miks saab kostja lepingulise esindaja teostatud toimingute

ajakulu pidada põhjendatuks või põhjendamatuks.

20. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. See tähendab, et vaatamata määruskaebuse rahuldamisele ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt võimalike menetluskulude (nt riigilõiv määruskaebuselt) hüvitamist ega

taotleda riigilt ka riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel (vt RKTKm 31.05.2011 3-

2-1-18-11, p 26). Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse riigilõivu

tagastamiseks.

21. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja kulude uueks

6 (6)

kindlaksmääramiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (RKTKm

28.05.2014 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)