2-22-2822/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2023 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2822

Tsiviilasi

East-West Shipping Agency OÜ hagi DSV Estonia

AS-i vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

6179,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja East-West Shipping Agency OÜ (registrikood

11610084), lepinguline esindaja Alexander Sergeev

Kostja DSV Estonia AS (registrikood 10342368),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks

põhivõlgnevus 5331,60 eurot.

3. Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks seisuga

22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 264,39 eurot.

4. Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks

tasumata põhivõlgnevuselt (5331,60 eurot) viivis 5% aastas alates 23.02.2022

tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta DSV Estonia AS 06.02.2023 taotlus kindlustuslepingute väljamõistmiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud DSV Estonia AS kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2021 veolepingu, mille järgi

kohustus kostja vedama L30 purjejahi Eestist Saksamaale. 25.02.2021 Saksamaale saabumisel

selgus, et purjejaht oli kahjustatud, kuna veose vedaja ei kinnitanud veost nõuetekohaselt.

Hageja esitas 26.02.2021 kostjale pretensiooni. Hagejale tekkis kahju 5331,60 eurot (purjejahi

taastamise kulud).

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena kahju 5331,60 eurot, hagi esitamise

hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 421,85 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis

0.021918 % päevas tasumata põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 23.02.2022 kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja täpsustas 06.02.2023 viivisenõuet ja palub välja mõista seisuga

22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 264,39 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista TsMS § 367 alusel viivis 5% aastas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates

23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Hageja leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Veose

laadimisega tegeles küll hageja, kuid selle kinnitamisega tegeles kostja oma agendi VKM

transport UAB vahendusel. Vedaja peab professionaalse teenuse pakkujana veenduma, et

veos laaditakse haagisele selliselt, et see ei saa vedamisel vigastada. Selleks peab vedaja muu

hulgas veose kinnitama ja andma tõstukijuhile suuniseid veose paigutuse kohta. Kui kostjal

tekkisid kahtlused, et purjelaev pidi olema täielikult kilesse pakitud, siis pidi ta sellest

hagejale teatama kauba peale laadimisel. Kui vedaja ei osanud purjelaeva kinnitada, siis pidi

ta lepingust loobuma, kuid võttis veose ikkagi vastu. Kostja ei ole tõendanud, et kaup oli

kindlustatud.

4. Veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 23.02.2021 oli SDR kurss euro suhtes – 1

SDR/0,8409 eurot. Kauba kaal oli 2500 kg. Seega on vedaja piiratud vastutus 17 511,74 eurot

(8,33 SDR x 0,8409 eurot x 2500 kg). Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks

summas 5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja edastas veotellimuse oma alltöövõtjale VKM transport

UAB-le. 23.02.2021 laadis ja kinnitas saatja purjelaeva vedaja haagisesse. Purjelaevade

tõstmine ja kinnitamine eeldab eriteadmisi ja tehnikat, mistõttu teostas vastavasisulised tööd

purjelaeva saatja. Vedaja teostas kauba veo ja kaup saabus 25.02.2021 kokkulepitud sihtkohta

Saksamaal. Purjelaeva tõstis haagiselt maha purjelaeva saaja. Purjelaeva kontrollimisel

ilmnes, et laeval olid erinevad vigastused (laevakerel asuvad kleebised osaliselt kahjustunud,

kahjustunud vöörikantsel). Vedaja esindaja selgitas, et kahju kaubale tekkis sihtkohas

Saksamaal kauba mahalaadimisel veoki haagisest. Vedaja ei vastuta kahju eest, mis tekkis

kauba peale- või mahalaadimise tõttu. Sõltumata asjaolust, kas kauba kahjustused tekkisid

vedamisel või mahalaadimisel, ei vastuta nimetatud kahju eest vedaja, sest kauba vigastamine

oli tingitud kauba puuduliku pakkimise tõttu.

6. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest, tuleb

kahjuhüvitist vähendada. Isegi olukorras kus hagejal oleks kostja vastu nõue viiviste

saamiseks, ei saa see CMR-i järgi olla suurem kui 5% aastas.

7. Kaup oli laetud ja kinnitatud selliselt, et autojuhil ei olnud põhjust kahelda selles, et

tegemist ei olnud õige laadimis- aga kinnitamismeetodiga. Tõendamata on ka hageja väide, et

veos oli kinnitamata ja liikus transpordil vabalt. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et

väidetav kahju tekkis kaubale selle laadimisel. Kostja palub kahjuhüvitist vähendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi.

9. Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude veoteenuse osutamisel L30 purjejahile

tekitatud kahju 5331,60 euro ja viivise nõudes. Hageja on 20.04.2022 seisukohas avaldanud,

et veose laadimisega tegeles hageja, kuid veose kinnitamisega tegeles vedaja ning kahju

tekkis kauba nõuetekohase transpordihaagisele kinnitamata jätmise tagajärjel. Kostja

vastuväite kohaselt ei ole ta vastutav kahju eest, mis on tekkinud kauba pakendamisel, peale-

või mahalaadimisel. Poolte vahel on vaidlus, kas kaubale tekkis kahju transpordi käigus või

kauba sihtkohas mahalaadimisel, samuti asjaolus, kas kostja vastutab tekkinud kahju eest.

10. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 22.02.2021

veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja vedama veose (purjelaeva) Eestist Saksamaale (tl

7-7 pöördel). Kauba saatja oli L30 One Design OÜ ja saatja Bootscenter Keser GmbH (tl (45-

45 pöördel). Saatja ja saaja on merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted

(tl 48-49). Veotellimuse täitis kostja alltöövõtja VMK transport UAB (tegelik vedaja). Veos

saabus Saksamaale 25.02.2021. Veose mahalaadimisel selgus, et purjelaev on kahjustatud (tl

8-12). Purjelaeva vigastused fikseeriti rahvusvahelises saatelehes (tl 13-14). Hageja esitas

26.02.2021 kostjale pretensiooni, mille kostja jättis rahuldamata (tl 15). Kahjunõude

suuruseks on 5331,60 eurot (tl 16-16 pöördel). Kostja teatas 17.03.2021 hagejale, et

tulenevalt CMR artikkel 17 p 4 (c) ei rahulda kostja hageja esitatud reklamatsiooni (tl 47,

tõlge 47 pöördel). Tegeliku vedaja sõnul tekkis kahju veose mahalaadimisel Saksamaal (tl 46,

tõlge tl 46 pöördel).

11. Kohus täitis 24.01.2023 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 57-58 pöördel).

12. CMR konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse

tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks

ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata

lepingupoolte elu- või asukohast (CMR konventsioon, art 1 lg 1). Hageja väitel kohustus

kostja vedama kauba (L30 purjejahi) Eestist Saksamaale. Nii Eesti kui ka Saksamaa on CMR

konventsiooni osalisriikideks. Seega kohaldub vaidlusele CMR konventsioon. CMR-is

reguleerimata osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted (RKTKo 3-2-1-3-09, p-d

12-13).

13. Kohtu hinnangul on hageja nõude aluseks CMR art 17, mis sätestab vedaja vastutuse

kauba kahjustamise eest. Selle artikli lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või

osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba

üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. CMR art 17 alusel võib vedajalt

kahju hüvitamist nõuda üldjuhul teine lepingupool, st saatja.

14. Veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega (CMR konventsioon art 4 ls 1).

Veokirja puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust,

mille suhtes kohaldatakse konventsiooni sätteid. Saatedokument on veolepingu sõlmimise,

lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie (CMR konventsioon

art 9 lg 1). Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe.

Pooltevaheline õigussuhe vastab veolepingu tunnustele. Poolte vahel puudub ka vaidlus

veolepingu sõlmimise üle.

15. Kostja on selgitanud, et edastas veotellimuse täitmiseks oma alltöövõtjale VKM transport

UAB-le. CMR art 3 kohaselt vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute,

kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse

või tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma

töökohustuste piires. Seega vastutab kostja tekitatud kahju osas hageja ees.

16. Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest, kui kaup sai kahjustada nõude esitaja

ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud

ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest,

millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR-i kohaselt

vastutab vedaja kauba kahjustamise eest sõltumata oma süüst. Seetõttu vabaneb vedaja

vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära

hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel.

17. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tsiviilasja lahendamiseks välja selgitama, kas kostja on

veoteenuse osutamisel lähtunud kõrgendatud hoolsust rakendades. Kui kostja käitumine ei

vastanud professionaalselt vedajalt oodatavale kõrgendatud hoolsusmastaabile, ei ole alust

kostjat CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vabastada. Kostjal tuleb CMR art 17 lg 2 kohaselt

tõendada, et kaup sai kahjustada hageja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, mida ei olnud

ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda

ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida ning et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud,

mitte üksnes tavapärast hoolsust.

18. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Kostja ei ole

tõendanud, et purjejaht sai kahjustada hageja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, mida ei

olnud ajendanud kostja ebaõige tegevus või hooletus. Samuti ei ole kostja tõendanud, et

esinesid asjaolud, millest kostja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida ning

et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Vaidlus

puudub, et kauba laadis hageja. Kostja pidi professionaalse teenusepakkujana veenduma, et

veos on kinnitatud ja laaditud selliselt, et see ei saa vedamisel kahjustada. Kostja ei ole

tõendanud, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Kostjal tuli vedajana võtta

tarvitusele asjakohased abivahendid kahju ära hoidmiseks, so kinnitama veose näiteks

koormarihmadega või kasutama muid abivahendeid. Seega ei vastanud kostja käitumine

professionaalselt vedajalt oodatavale kõrgendatud hoolsusmastaabile ning kostja ei vabane

vastutusest.

19. Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Kui kaup on vigastatud, tasub vedaja kauba

väärtuse vähenemisele vastava summa, hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse

kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Kauba

maksumus määratakse kindlaks börsi noteeringu alusel või kui see puudub, siis kehtiva

turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise

maksumuse alusel (CMR konventsioon art 25 lg 1, art 23 lg 1-2). Hüvituse suurus ei või siiski

ületada: a) kogu saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta kogu

kauba kaotsimineku puhul; b) ainult osa saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida

tuleks maksta vigastatud kauba osa kaotsimineku puhul (CMR art 25 lg 2). Peale selle

kuuluvad kauba kaotsiminekul hüvitamisele veomaksed ja tollimaksud proportsionaalselt

kahju suurusele osalise kaotsimineku korral. Muid kahjusid ei hüvitata (CMR konventsioon

art 23 lg 4).

20. Hageja esitas kahjunõude suuruse osas tõendina purjejahi taastamise kalkulatsiooni

summas 5331,60 eurot (tl 16-16 pöördel). Kohus selgitas, et hagejal lasub kahju tekkimise

aluseks olevate asjaolude (sh nõudesumma suuruse) tõendamiskoormis. Hageja selgitas, et

veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 23.02.2021 oli SDR kurss euro suhtes – 1 SDR/0,8409

eurot. Kauba kaal oli 2500 kg. Seega on vedaja piiratud vastutus 17 511,74 eurot (8,33 SDR x

0,8409 eurot x 2500 kg). Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas

5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust.

21. Kostja palus kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 ja 140 alusel. Kui kahju osaliselt tekkis

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju

tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu

(VÕS § 140 lg 1). Kahjuhüvitise vähendamiseks alus puudub, kuna antud juhul ei esine VÕS

§ 139 lg-s 1 ja § 140 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid. Seega tuleb tekitatud

kahju 5331,60 eurot kostjalt välja mõista.

22. Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hüvitamisele kuuluvalt summalt arvutatakse

viivist 5% aastas vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast (CMR konventsioon art 27 lg 1).

CMR regulatsioon on eriregulatsiooniks VÕS-i suhtes. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude summas 5331,60 eurot. Seega

kuulub väljamõistmisele rahuldatud kahjunõudelt 5331,60 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis perioodi 26.02.2021 kuni 22.02.2022 eest summas 264,39 eurot. Kostja viivise

perioodile ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti tuleb rahuldada viivisenõue

alates 23.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni iga viivitatud päeva eest 5% aastas tasumata

summalt.

23. Kohus võtab seisukoha veel lahendamata kostja taotluse osas. Kostja esitas 06.02.2023

kohtule

taotluse

nõuda

hagejalt

välja

hageja

poolt

kindlustusvõtjana

sõlmitud

kindlustuslepingud, mille esemeks on kindlustusvõtja vastutuskindlustus OÜ East-West

Shipping Agency majandustegevuses. Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Hageja palub

jätta

kostja

taotlus

rahuldamata.

Hagejal

puudus

vaidlusalusel

ajavahemikul

vastutuskindlustuse leping. Samuti oleks kindlustusandja esitanud kostja vastu kahjunõude,

kui kahju oleks tegelikult kindlustusandja poolt hüvitatud. Kohus leiab, et kostja taotlus

rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub hageja põhjendustega. Hageja kinnitas, et tal puudus

vastutuskindlustuse leping.

24. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

25. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldab hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

26. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

27. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023.a otsusega nr. 2-22-

2822