3-23-241/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-241

Haldusasi

G.G kaebus tuvastada Keskkonnaameti 04.01.2023 kirja nr

7-9/22/25252-2 „Mitte nõustumine ehitusteatisega Kaasiku

katastriüksusel sauna ja abihoone püstitamiseks“

õigusvastasus ning kohustada Keskkonnaametit uuesti

otsustama ehitusteatise kooskõlastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – G.G, volitatud esindaja vandeadvokaat Villy

Lopman

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lia

Vlasjuk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.07.2023. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.G (edaspidi kaebaja) on Valgamaal Otepää vallas Räbi külas asuva Kaasiku kinnistu

(katastritunnus 55701:001:0742, edaspidi kinnisasi), mis asub Otepää looduspargi Otepää

piiranguvööndis, omanik. Ehkki kaebaja taotles 2020. aastal kinnisasjale ehitamiseks

projekteerimistingimusi, siis Keskkonnaamet jättis projekteerimistingimused kooskõlastamata.

Pärast seda, 2022. aasta suvel, püstitas kaebaja kinnisasjale õigusliku aluseta sauna ja abihoone

ning nendevahelise terrassi ja rajas pinnastee.

2. Keskkonnaamet algatas 16.12.2022 teatega nr 7-28/22/24645 haldusmenetluse nr 2920, mille

eesmärgiks on tagada Kaasiku maaüksusel õiguspärane olukord ehk likvideerida ebaseaduslikult

ehitatud hooned, terrass ja pinnastee.

3. Haldusmenetluse alustamise teatise järgselt esitas G.G 27.12.2022 Otepää vallale (edaspidi

vald) taotluse kinnisasjale õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamiseks. Taotluse alusel

pöördus vald 28.12.2022 Keskkonnaameti poole ehitusteatisele nõusoleku saamiseks, kuid

Keskkonnaamet keeldus 04.01.2023 kirjaga nr 7-9/22/25252-2 kooskõlastuse andmisest

(edaspidi 04.01.2023 kiri), põhjendades seda järgmiselt.

3.1. Vastavalt maakatastri andmetele on Kaasiku katastriüksuse pindala 5,20 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa, mille kõlvikulise koosseisu moodustab haritav maa (1,46 ha), looduslik

rohumaa (0,17 ha), metsamaa (1,39 ha) ja muu maa (1,64 ha). Seal ei ole ajalooliselt hoonestust

asunud. Kui Keskkonnaamet andis 04.02.2020 nõusoleku Madise katastriüksuse jagamiseks,

millest tekkis ka Kaasiku katastriüksus, siis esitas ta tingimuse, et tekkivate maaüksuste

kasutusviisi ja sihtotstarvet ei tohi muuta, kuna hoonestusalade rajamine sinna ei oleks

kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga. Ka keeldus Keskkonnaamet 16.10.2020 nõusoleku

andmisest projekteerimistingimuste väljastamiseks Kaasiku katastriüksusele elamu ja

abihoonete projekteerimiseks, sest see ei ole kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga. Sellele

vaatamata püstitati saun ja abihoone koos terrassiga paika, mis oli 2020. aastal

projekteerimistingimuste taotluses märgitud sauna asukohaks. Isikul ei saanud tekkida

õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Kõnealuste ehitiste püstitamisel on

rikutud „Otepää looduspargi kaitse-eeskirja“1 (edaspidi KE) § 17 lg 2 punkti 1. Ehitiste

püstitamisel on tekkinud vastuolu Otepää looduspargi ning Otepää piiranguvööndi kaitse-

eesmärgiga (KE § 1 lg 1 punkt 1 ja § 14 lg 4).

3.2. Kaasiku katastriüksuse ning selle ümbruse looduskaitse on seotud eelkõige Otepää

kõrgustikule iseloomuliku maastiku kaitse ja säilitamisega. Kaasiku katastriüksuse puhul on

tegemist tüüpilise Otepää kõrgustikule omase pärandkultuurmaastikuga, mille

maastikukaitseline väärtus on tingitud tema vaatelisusest, avatud ja suletud alade vaheldumisest,

asukohast ning paiknemisest ka Räbi järve kaldal. Järved ja järvede kaldad (loodusliku ilmega

järvemaastikud) on püsiväärtused, mida on läbi aegade Otepää maastike puhul kõige enam

hinnatud. Otepää looduspargi maastikulise tsoneeringu järgi asub Kaasiku katastriüksus Päidla-

Nõuni hoiualal ehk ühel kolmest Otepää looduspargis eriti hästi säilinud pärandmaastikuga alal.

Selles piirkonnas on pärandmaastiku väärtuste säilimiseks oluline asustusmustri, talude

asukohtade ja teede paiknemise säilitamine. Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et

igasugune ehitustegevus Kaasiku katastriüksusel ei ole kooskõlas looduspargi kaitse-

eesmärkidega. Teostatud ehitustegevusega katastriüksusel on toimunud Otepää looduspargile

iseloomulike pärandkultuurmaastike ning vaadete vähenemine.

3.3. Tulenevalt eeltoodust, looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 punktist 6 ning KE § 6

lg-st 4 ei nõustu Keskkonnaamet kooskõlastamiseks esitatud ehitusteatistega. Püstitatud

ehitised, sh juurdepääsutee, kahjustavad Otepää looduspargi kaitse-eesmärke (pärandmaastikku)

ning ehitised tuleb likvideerida.

1 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 135

2 (15)

4. Tallinna Halduskohtule saabus 03.02.2023 G.G kaebus tuvastada Keskkonnaameti

04.01.2023 kirja õigusvastasus ning kohustada Keskkonnaametit uuesti otsustama ehitusteatiste

kooskõlastamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukoht

5.1. Kaebajal on kaebeõigus, sest Keskkonnaameti nõusolekuta pole tal võimalik Kaasiku

kinnistule püstitatud ehitisi seadustada. Rikutud on kaebaja omandipõhiõigust.

5.2. Vastustaja keeldus õigusvastaselt ehitusteatiste kooskõlastamisest. Ehkki kooskõlastuse

andmisest keeldumine on menetlustoiming, siis on õiguspärasuse eeldused sarnased

haldusaktiga ja lähtuda saab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dest 4 ja 54 ning

vastustaja pidi täitma uurimis- ja põhjendamiskohustust, samuti järgima kaalutlusreegleid ja

proportsionaalsuse põhimõtet. Vastustaja rikkus neid nõudeid oluliselt. Põhjendamiskohustus on

lai, seda enam olukorras, kus isiku õigusi intensiivselt riivatakse, vastustaja eesmärk on ehitiste

likvideerimine.

5.3. Vastustaja kaalutlused otsuses pole õiguspärased. Vastustaja jättis kaalutlusõiguse

teostamata ja tegi automaatotsuse, hindamata sisuliselt, kas ja kuidas püstitatud ehitised

kahjustavad Otepää looduspargi kaitse-eesmärke. Vastustaja vastus tegelikult kinnitab

automaatotsuse tegemise järeldust. Kaalutlusotsuse puhul peab motivatsioon olema eriti

põhjalik, kuid põhjendusi kaitse-eesmärkide ohustamise kohta pole välja toodud. Ehitiste mõju

pole kaalutud, vaid lähtutakse sellest, et igasugune ehitustegevus Kaasiku kinnistul on

vältimatult keelatud. Eelnevat kinnitab asjaolu, et konkreetsete ehitiste poolt looduspargi kaitse-

eesmärkide kahjustamise sisulise põhjendamise asemel on vastustaja tuginenud üksnes

varasemates katastriüksuse jagamise menetluses ja projekteerimistingimuste menetluses tehtud

järeldustele, et ehitustegevus kinnistul võimalik ei ole. Vastustaja jättis arvestamata, et tegemist

on mitu aastat tagasi toimunud eraldiseisvate menetlustega, mis ei mõjutanud kuidagi uurimis-

ja kaalumiskohustust.

5.4. Teiseks jättis vastustaja arvestamata olulised asjaolud, millega rikkus kaalutlusreegleid,

uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust. Nimelt Otepää piiranguvööndis on ehitamine

põhimõtteliselt lubatud (KE § 17 lg 2 punkt 1). Kaasiku kinnistul ei ole põlist metsamaad ega

poollooduslikku kooslust, kus ehitiste püstitamine on lubatud üksnes algsetel taluõuekohtadel.

Arvestamata jäeti, et püstitatud ehitised ei kahjusta looduspargi kaitse-eesmärke. Kogu

inimtegevuse käsitamine keskkonnakahju tekitamisena pole mõeldav, vaid tuleb hinnata

konkreetset mõju. Kirjas pole põhjendatud, kuidas kahjustavad Kaasiku kinnistule püstitatud

ehitised kinnistu maastikulisi väärtusi nagu selle vaatelisus, avatud ja suletud alade

vaheldumine, asukoht ning paiknemine Räbi järve kaldal. Ehitised asuvad lähimast teest sellisel

kaugusel ja on haljastuse varjus nii, et nende olemasolu ei saa häirida maastiku vaatelisust (vt

fotosid). Ehitised on avalikkusele nähtavad vaid äärmiselt piiratud ulatuses ja teatud eelduste

täitumisel (haljastuse ja põllusaaduste puudumisel). Ehitised sobituvad küla üldisesse miljöösse,

seega need ei avalda negatiivset mõju Kaasiku kinnistu ega piirkonna üldisele vaatelisusele ega

külamaastikule kui Otepää piiranguvööndi väärtustele. Ka puudub negatiivne mõju Kaasiku

kinnistu maastikulistele väärtustele, sest ehitised ei mõjuta kinnistu avatud ja suletud alade

vaheldumist ega asukohta Räbi järve kaldal. Kaasiku kinnisasjal on ebaühtlane metsastumine ja

kinnistu ümbrus on ebaühtlase maa kõlvikulise jaotuse ja maastikuilmega, seega ei saa ehitistel

olla olulist mõju Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärkidele.

3 (15)

5.5. Vastustaja on aktiivselt vastu sellele, et olulised asjaolud saaksid menetluse käigus välja

selgitatud. Nimelt väljendas kaebaja 27.12.2022 vallale esitatud taotluses valmisolekut viia läbi

ehitusala bioloogiline inventuur, selgitada välja kinnistul esinevad kaitsealused liigid ning

koostada ehitiste maastikulise sobilikkuse ja Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidele vastavuse

hindamiseks maastikuarhitektuuriline hindamine. Vald esitas sellest lähtuvalt vastustajale

10.01.2023 taotluse peatada ehitiste lammutamisele suunatud haldusmenetlus, kuid vastustaja ei

nõustunud sellega 30.01.2023 vastuses ja ei pidanud maastikuarhitektuurilist hindamist

põhjendatuks. Seega vastustaja selgesõnaliselt keeldus uurimispõhimõtte teostamisest ja

kaalutlusreeglite järgimisest, mis tõi kaasa õigusvastase otsuse. Ebaõige on vastustaja väide, et

uurimispõhimõtte teostamata jätmine maastikuarhitektuurse hindamise osas on põhjendatav,

kuna Kaasiku kinnistule laieneb Otepää looduspargi maastikuline tsoneering.

5.6. Vastustaja jättis arvestamata, et Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks ei ole mitte ainult

pärandmaastike säilitamine, vaid ka säästvale elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud

keskkonnakasutusele kaasaaitamine (KE § 1 lg 1 punkt 1). Seega looduspargi kaitse-eesmärgiks

pole igal viisil takistada ja välistada igasuguseid muudatusi, vaid tagada seda, et elukeskkonna

areng ehk muutumine toimuks tasakaalustatult ja erinevaid huve arvestades ja kaalutletud

otsuseid vastu võttes.

5.7. Arvestatud on objektiivselt ebaõigete ja asjakohatute kaalutlustega.

5.7.1. Vastustaja tõi otsuses välja, et Otepää looduspargi 2009. aasta maastikulise tsoneeringu

järgi asub Kaasiku kinnistu Päidla-Nõuni hoiualal, kus pärandmaastiku väärtuste säilimiseks on

oluline asustusmustri, talude asukohtade ja teede paiknemise säilitamine. Tegelikkuses ei asu

püstitatud ehitised Otepää looduspargi maastikulise tsoneeringu kohaselt Päidla-Nõuni hoiualal,

vaid tavaalal, kus ehitustegevus on leebeimalt reguleeritud, sh eelistatud on väiksemate hoonete

ehitus. Kaebaja ehitised ei ole püstitatud avatud alale, vaid paiknevad metsastunud ala keskel

ning asuvad lähimast teest piisaval kaugusel selleks, et möödujate vaateid mitte häirida. Samuti

ei ole tegemist ühe suure hoonega, vaid kahe 20 m2 suuruse ehitisega. Ühtlasi tuleneb

tsoneeringus toodud tingimustest selgelt, et ehitiste rajamine uutele kohtadele on võimalik, kui

järgitakse teatud tingimusi. Vaidlusalused abihoone ja saun vastavad Otepää looduspargi

maastikulises tsoneeringus toodud juhistele. Järelikult on vastustaja tuginenud ebaõigele

asjaolule, tuues välja, et Kaasiku kinnistu asub Päidla-Nõuni hoiualal.

5.7.2. Vastustaja on omistanud kaalu Kaasiku kinnistu paiknemisele Räbi järve kaldal, kuid ei

selgu, kuidas järv ehitusteatiste kooskõlastamist mõjutab. Ehitised ei riku Räbi järve hinnatud

püsiväärtusi. Ehitised ei paikne ehituskeeluvööndis (LKS § 38 lg 1 punkt 5). Need asuvad kalda

piiranguvööndis (LKS § 37), kus aga ehitustegevus piiratud pole. Seega viide Räbi järve

lähedusele on asjakohatu, sest tingimusi ehitiste rajamiseks on järgitud.

5.7.3. Asjakohatud on kaalutlused, et kaebaja ei ole projekteerimistingimuste menetluses

esitanud vastustaja otsusele vaiet ega pöördunud halduskohtusse ning et kaebajal ei saanud

tekkida õiguspärast ootust ehitustegevuse lubatavusest. Lisaks on asjakohatud kõik vastustaja

09.03.2023 vastuses esitatud väited, mis tuginevad elustiku ja elupaikade kaitsmisele ning neile

ehitiste püstitamisega väidetavalt kaasneva negatiivse mõjuga. Kaasiku kinnistul leidub vaid üks

kaitsealune liik – III kaitsekategooriasse kuuluv soo-neiuvaip – kuid selle leiukoht asub

vaidlusalustest ehitistest umbes 300 meetri kaugusel. Seega on põhjendamatu väita, et kahjustati

Räbi järve kaldaala kooslust ning muudeti elupaiku. Need põhjendused väljuvad LKS § 14 lg-s

2 ja KE § 7 lg-s 1 määratud pädevuse piirest. Asjakohatu on ka loodusliku mitmekesisuse

4 (15)

säilitamise kaalutlus, sest sellest otsuse tegemisel ei lähtutud ja samas on vastustaja väited ka

põhjendamata ning uurimiskohustus täitmata, oletustele ei või tugineda. Mis puudutab vaadet

Räbi järvelt ja naaberkinnistutelt, siis need väited esitati samuti esmakordselt kohtumenetluses

ja need on paljasõnalised. Ehitised asuvad kõrgpuude varjus ega häiri vaadet.

5.8. Vastustaja rikkus oluliselt proportsionaalsuse põhimõtet. Vastustaja asus otsuses

seisukohale, et vaidlusalused ehitised tuleb likvideerida. Ehitiste likvideerimine pole sobiv

meede Otepää looduspargi kaitse-eesmärkide tagamiseks, sest ehitised ei kahjusta looduspargi

väärtusi ja eesmärke. Ehitiste lammutamine poleks ka vajalik ja mõõdukas. Ehitiste

likvideerimisel ei taastuks nende püstitamise eelne olukord. Vähem koormav abinõu oleks nt

nõuda kaebajalt kinnistule täiendava haljastuse rajamist, et maastikuilme oleks ühtlasem.

Kinnistu paikneb niigi ebaühtlase ilmega kohas. Likvideerimisega kaasnev äärmiselt oluline

negatiivne mõju kaebaja omandipõhiõigusele oleks selgelt ebaproportsionaalne sellest

saavutatava kasuga.

6. Vastustaja seisukoht

6.1. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja 04.01.2023 kiri on antud

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

6.2. 04.01.2023 kiri on menetlustoiming ja kohustus seda põhjendada tuleneb hea halduse

põhimõtetest. Nõusoleku andmine või andmata jätmine menetlustoiminguna peab olema

põhjendatud selliselt, et piisavalt oleks avatud menetlustoimingu vajalikkuse tagamaad (vt

sarnastes vaidlustes Tartu Ringkonnakohtu otsuseid asjades 3-12-74, 3-10-623, 3-11-382, 3-14-

51387). Õiguskirjanduses on jagatud seisukohta, et menetlustoimingu motiveerimise nõuded on

leebemad võrreldes haldusakti motiveerimise nõuetega. Menetlustoimingule täiendavate

selgituste/seletuste saamine ei pea toimuma läbi asjatut ressurssi nõudva kohtumenetluse.

Sarnasele seisukohale on asunud Riigikohus 14.01.2009 kohtuotsuses haldusasjas 3-3-1-62-08.

6.3. Vaidlust ei ole, et vastustaja 04.01.2023 otsus on kaalutlusotsus. Vale on väide, et

vastustaja tegi nn automaatotsuse. Kaalutlusotsuses katastriüksust puudutavate varasemalt

tehtud otsuste välja toomine ei ole olnud aluseks kaalutlusotsuse tegemisel. Vastustaja lähtus

KE-st ja Otepää looduspargi kaitsekorralduskavas sätestatud põhimõtetest, tegi juhtumipõhise

otsuse ja põhjendas oma seisukohti. Vastustaja selgitas otsuses kaitseala kaitse-eesmärke ja

väärtuseid, mida antud piirkonnas kaitstakse, alaga seotud uuringuid ning samuti analüüsis

konkreetse taotluse sisu, katastriüksuse ja selle lähiümbruse looduslikku seisundit ja olemust

ning hindas tegevuse võimalikku mõju looduspargi kaitse-eesmärkidele, sh väärtustele. Samuti

on otsuses välja toodud kõik asjaolud, mis puudutavad konkreetset katastriüksust, sealhulgas ka

varasemalt esitatud taotlused ning otsused. 04.01.2023 kirjas katastriüksuse kirjeldamine

tugineb 25.11.2022 teostatud katastriüksuste paikvaatlustele.

6.5. Vastustaja otsuses oli oluline välja tuua ka asjaolu, et juba Kaasiku katastriüksuse

tekkimisel M4dise katastriüksuse jagamisel 2020. aastal on kaitseala valitseja kaalunud

katastriüksusele ehitustegevuse võimalikkust ning ühtlasi teostanud ka katastriüksust

puudutavas projekteerimistingimuste menetluses kaalutlusotsuse katastriüksusele hoonestusala

rajamise osas, sealhulgas käesoleva vaidluse ehitiste (saun ja abihoone) asukohta sauna

püstitamise osas. Kaitseala valitseja on Kaasiku katastriüksuse moodustamisel kui ka

projekteerimistingimuste menetluses teinud juhtumipõhise kaalutluse ning leidnud, et Kaasiku

katastriüksuse hoonestamine ei ole kooskõlas Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidega. Seega ei

5 (15)

saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust ehitustegevuse lubatavusest. Vaidlusalused ehitised

on püstitatud Kaasiku katastriüksusele kaebaja poolt 2020. aastal projekteerimistingimuste

taotluses märgitud sauna asukohta, ehkki omanik oli sauna ja abihoone püstitamisel teadlik, et

kaitseala valitseja ei pea võimalikuks Kaasiku katastriüksuse hoonestamist, sh ka katastriüksuse

lõunaosas asuvat põllumaad Räbi järve kaldaalal. Ehitusteatiste läbivaatamisel ei selgunud ega

ole ka esitatud mingeid uusi asjaolusid, mis võiksid nimetatud katastriüksustele ehitamise

võimalikkuse kohta tehtud kaalutlusotsust muuta.

6.5. LKS § 31 lg 2 punkti 8 kohaselt on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise

ehitise püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine, kui kaitse-

eeskirjaga ei sätestata teisiti (vt KE § 17 lg 2 punkti 1). KE ei reguleeri igale looduspargi

territooriumile jäävale katastriüksusele ehitamist eraldi ning ei too välja ka kitsendusi või

tingimusi kinnistute kaupa, vaid annab kaitseala valitsejale looduspargi territooriumil

ehitustegevuse osas igakordse kaalutlusõiguse. KE võimaldab uute ehitiste püstitamist

looduspargi Otepää piiranguvööndis asuvatel katastriüksutel, kui vastustaja, olles

juhtumipõhiselt hinnanud konkreetse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitseala kaitse-

eesmärkidele, leiab, et tegevus ei kahjusta Otepää looduspargi kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit. Vastustaja leidis, et vaidlusaluste ehitistega on kahjustatud Otepää

looduspargi kaitse-eesmärke, kordagi pole vastustaja väitnud, et Kaasiku katastriüksusel on

tegemist põlise metsamaa või poolloodusliku kooslusega. Vastustaja tõi 04.01.2023 kirjas

selgelt välja, et Kaasiku katastriüksuse ning selle ümbruse looduskaitse on seotud eelkõige

Otepää kõrgustikule iseloomuliku maastiku kaitse ja säilitamisega (vt KE § 14 lg 4). Kaasiku

katastriüksuse puhul on tegemist tüüpilise Otepää kõrgustikule omase pärandkultuurmaastikuga,

mille maastikukaitseline väärtus on tingitud tema vaatelisusest, avatud ja suletud alade

vaheldumisest, asukohast ning paiknemisest Räbi järve kaldal.

6.6. Ehitustegevus on kaitsealadel piiratud, kuna sellega kaasnevad mitmed olulised negatiivsed

mõjud loodusväärtustele ja maastiku väärtustele. Seetõttu tuleb ka loodusparkides, mille

eesmärgiks on tasakaalustatud inimtegevus, lubada ehitustegevust vaid sobilikes kohtades, kus

mõjud puuduvad või on minimaalsed. Esimene oluline ehitustegevuse negatiivne mõju on

piirkonnale iseloomuliku elustikuga alade vähenemine. Ehitusaladel ja nende kontaktaladel

(õueala) muutub või kaob looduslikku mitmekesisust toetav aineringe ja elupaigad. Olulisema

negatiivse mõjuga on see veel veekogu kaldaaladel (ökotonides). Maa-ameti põhikaardi järgi on

viimase paari aastaga Otepää looduspargis suurenenud ehitusalade pindala 0,5%, kuid

ehitussoovide arv on kordades suurem. Seda peamiselt järvede kallastel. Seega on ehitusalade

muutumine suurim kõlvikuline muutus Otepää looduspargis, mis mõjutab peamiselt avatud

alasid. Ehitusalade muutuste eripära on veel, et nende mõju on väga pikaajaline. Teiseks

oluliseks negatiivseks mõjuks on elupaikade killustamine (sh ehitiste juurde rajatavad

kommunikatsioonid), mis on kujunenud Eestis suureks ohuks enamikele kaitsealustele liikidele.

Need mõjutavad looduslikku mitmekesisust. Kolmandaks negatiivseks mõjuks on uute ehitiste

rajamine väljaspool põliseid talukohti, mis rikub väärtuslikel maastikel väljakujunenud

struktuuri. Väärtuslike maastike kaitsmine toetab loodusliku mitmekesisuse kaitset.

6.7. Pärandmaastikus säilinud asustusstruktuuriga alal uute hoonestusalade (ehitusalade)

rajamine muudab oluliselt piirkonna asustusmustrit, kahjustades väärtuslikku pärandmaastiku

kaitseväärtust. Ehitiste püstitamisega Kaasiku katastriüksusele on kahjustatud väljakujunenud

asustusstruktuuri, vähendatud ala looduse mitmekesisust ja muudetud maastikupilti (ilmet).

Kaasiku katastriüksus asub väärtuslikul pärandkultuurmaastikul Räbi järve kaldaala avatud alal,

kus on hästi säilinud ning väljakujunenud asustusstruktuur ja maakasutus (avatud ja suletud

alad). Pärandmaastikel olevate avatud alade säilitamise vajalikkust avatud aladena on välja

6 (15)

toonud ka Maastikuülikooli eksperdid. Väljakujunenud asustusstruktuur on oluline

pärandmaastike väärtus ja omab olulist rolli Otepää looduspargi maastikukaitses. Vastustaja

vaatleb ja arvestab muuhulgas ajaloolise ja traditsioonilise maakasutuse tunnuseid nagu avatud

ja suletud maastike vahekord, erinevate maastikuelementide (s.h. hoonestus, veekogud, puude

grupid, teed jms.) omavahelist paigutust, asustusstruktuuri, kavandatud arendustegevuse mõju

senisele maastikupildile, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitset ning looduse mitmekesisust.

Piirkonna tihedam hoonestus on koondunud Räbi järve lääne kaldaalale, Räbi järve põhja-,

lõuna- ja idapoolsel osal on tegemist loodusliku ilmega põllumajandusmaastikuga. Kogu

piirkonna, k.a Räbi järve ümbritsetud maastikul, on hästi säilinud küla asustusstruktuur ehk

tegemist on piirkonnaga, kus hoonestuses on alles põlised talukohad ja kus uusehitised on

püstitatud endistele talukohtadele. Ehitiste püstitamisega Kaasiku katastriüksusele ei ole mitte

ainult muudetud oluliselt piirkonna asustusstruktuuri, avatud alade pindala ning

kahjustatud/hävitatud Räbi järve kaldaala kooslus. Kuna kaks 20 m2 suuruse pindalaga hoonet

on ühendatud 20 m2 pindalaga terrassiga, siis kokkuvõtlikult on tegemist 60 m2 suuruse

ehitisega. Mõju looduskeskkonnale on suurem kui vaid ehitiste alune pind.

6.8. Ei ole vaidlust, et Kaasiku katastriüksusele püstitatud ehitised on hetkel avalikkusele

kohalikult teelt (Raiga-Räbi-Nõuni-Lutike) nähtavad vaid teatud ulatuses. Maastikukaitses ei

saa rääkida vaadetest ainult põhiteedelt (maanteedelt). Tuleb arvestada ka vaadetega, mis

avanevad nii kohalikelt kui ka põhiteedelt ning ümbruskonna maastikult, sh järvelt. Maastiku

vaadeldavuse puhul tuleb arvestada, et Otepää looduspargi maastik on liigendatud (reljeefne).

Vaatamata asjaolule, et Kaasiku katastriüksusele püstitatud ehitised on osaliselt varjatud ka

kõrghaljastusega, on need siiski vaadeldavad ümbruskonna maastikult, nt Anni katastriüksuse

taluõue kohalt, Vana-Kõlli ning Madise katastriüksuse põllumaadelt ning ühtlasi ka Räbi järvelt.

Kaebuses esitatud väide, et vaidlusalused ehitised ei avalda negatiivset mõju ei Kaasiku

kinnisasja ega piirkonna üldisele vaatelisusele ega külamaastikule kui Otepää piiranguvööndi

väärtustele, ei ole õige.

6.9. Vastustaja selgitas 30.01.2023 kirjas, miks ta ei pea põhjendatuks maastikuarhitektuurset

hindamist. Nimetatud hindamise küsimus oli ajendatud sellest, et Kaasiku väikeehitised ei

paikne Päidla-Nõuni hoiualal, vaid tavaalal. Vastustaja on oma töö lihtsustamiseks tellinud

Otepää looduspargi maastikulise tsoneeringu. Ei ole vaidlust, et Kaasiku katastriüksust

puudutavates otsustes on vastustaja viidanud ka asjaolule, et Kaasiku katastriüksus (põhjapoolne

osa) asub Päidla-Nõuni hoiualal ehk ühel kolmest Otepää looduspargis eriti hästi säilinud

pärandmaastikuga alal. Vaatamata sellele, et ehitised ise ei asu hoiualal, vaid tavaalal, asub

valdav osa katastriüksusest nimetatud hoiualal ning looduspargi kaitse-väärtused, mida

kaitstakse, on nii hoiualadel, sihtkaitsealadel kui ka tavaalal samad - Otepää kõrgustikule

iseloomulik pärandkultuurmaastik. Pärandkultuurmaastiku üheks osaks on asustusstruktuur

(hooned, teed), mis piirkonniti on looduspargis paremini säilinud ning need alad on

tsoneeringus eraldi välja toodud kui hoiu- ja sihtkaitsealad. Kaasiku katastriüksus asub

looduspargi pärandmaastiku alal, kus on väga hästi säilinud piirkonna asustusstruktuur, seda nii

Päidla-Nõuni hoiualale kui ka tavaalale jäädes. Väljakujunenud asustusstruktuur on oluline

pärandmaastike väärtus ja omab olulist rolli Otepää looduspargi maastikukaitses olenemata

tsoneeringust.

6.10. Vastustaja hinnangul on ehitiste likvideerimine vajalik looduspargi kaitse-eesmärkide

saavutamiseks. Omandi valdamisele võib seadus sätestada kitsendusi (nt LKS) ja igaüks on

kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 32, 53).

Vastustaja kohustus nõustuda või mitte nõustuda ehitusteatise väljastamisega tuleneb LKS-st ja

KE ehitamist puudutavatest punktidest. Vastustaja otsus keelduda nõusoleku andmisest Kaasiku

7 (15)

katastriüksusele ehitusteatiste väljastamiseks on seega tehtud seaduslikul alusel ja järgides

seaduses sätestatud otsustuspiire. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses toodud

kaalutlusega, ei anna alust väita, et otsus on põhjendamata ja tehtud ebaõigetel alustel.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Puudub vaidlus, et:



vastustaja 04.01.2023 kiri nr 7-9/22/25252-22 kujutab endast menetlustoimingut;



kaebajal on kaebeõigus antud menetlustoimingu vaidlustamiseks;



Kaasiku katastriüksus asub Otepää looduspargi3 Otepää piiranguvööndis;



Otepää looduspargi kaitseala valitseja on Keskkonnaamet;



vaidlusaluste sauna ja abihoone mõõdud olid mõlemal 20 m2 ja kõrgus 5m;



lisaks saunale ja abihoonele rajas kaebaja Kaasiku kinnistule 20 m2 suuruse terrassi

hoonete vahele ning samuti juurdepääsutee hooneteni;



Kaasiku kinnistu põhjaosa asub Päidla-Nõuni hoiualal;



ehitised ise paiknevad looduspargi tavaalal, mitte Päidla-Nõuni hoiualal;



Kaasiku katastriüksusel ajalooline hoonestus puudub;



Keskkonnaamet keeldus 16.10.2020 kirjaga 7-9/20/16979-2 kaebajale Kaasiku

katastriüksusele projekteerimistingimuste väljastamisest elamu ja abihoonete (sh sauna)

projekteerimiseks, kuna hoonestusala rajamine katastriüksusele ei ole kooskõlas

looduspargi kaitse eesmärgiga4;



Kaasiku katastriüksusele püstitatud ehitised asuvad alal, kuhu Keskkonnaamet

16.10.2020 kirjaga ehitamise välistas5.

Sarnaselt kaebuses esitatule toob kohus otsusesse välja fotod Kaasiku katastriüksuse

paiknemisest ja vaadetest.

2 Kaebuse lisa 6 (dtl 26–29)

3 Otepää looduspargi kaitse-eeskiri on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001

4 Keskkonnaameti kaebuse vastuse lisa 3 (dtl 71–72)

5 Vrdl Keskkonnaameti kaebuse vastuse lisa 2 joonis (dtl 66) ja käesoleva punkti fotod ning kaebuse punkt 41 ning

61. 8 (15)

Esimesel fotol on näha katastriüksus tervikuna (märgistatud helesiniselt ja kohtu poolt lisatud

punane täpp tähistab vaidlusaluste hoonete asukohta). Teine ja kolmas foto, mis asetsevad

kõrvuti, kujutavad endast vaadet katastriüksusest paremal asuvalt Raiga-Räbi-Nõuni-Lutike

teelt linnulennul 292,53 meetri kauguselt (vasakpoolne foto on tavavaates ja parempoolne

9 (15)

lähendatud vaates). Katastritunnuse 55701:001:0742 kaudu saab piirkonda ja Kaasiku

katastriüksust lähemalt uurida Maa-ameti geoportaali vahendusel.

8. Vaidlus on Kaasiku katastriüksusele ilma lubade ja nõusolekuteta püstitatud ehitiste (sauna ja

abihoone) seadustamises. Nimelt püstitati ehitised 2022. aasta suvel ning 28.12.2022 esitas

Otepää vald Keskkonnaametile tagantjärele läbi ehitusregistri taotlused, milles küsis

kooskõlastust ehitusteatiste väljastamiseks nimetatud kahele hoonele. Keskkonnaamet keeldus

04.01.2023 kooskõlastuse andmisest ning kaebaja vaidlustab seda keeldumist põhjendustega, et

Keskkonnaamet rikkus kaalutlusreegleid, uurimispõhimõtet, põhjendamiskohustust ja

proportsionaalsuse põhimõtet.

9. Kohtupraktikas on leitud, et Keskkonnaameti keeldumist nõusoleku andmisest tuleb käsitada

menetlustoiminguna (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2013 otsus asjas nr 3 - 12

- 74

, punkt 11;

17.04.2012 otsus asjas nr 3-11-382, punkt 13). Kehtiv õigus ei sätesta otseselt menetlustoimingu

vorminõudeid. Siiski on kohtupraktikas leitud, et halduskohtus iseseisvalt vaidlustatavaid

menetlustoiminguid tuleb isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada (vt

Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 3-11-382 punkt 13, Riigikohtu 03.12.2012 otsus asjas nr 3 - 3-1-

47-12, punkt 23; 14.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-62-08, punkt 10). Menetlustoimingu

motiveerituse aste võib aga võrreldes haldusakti motiveeritusega olla madalam (vt Riigikohtu

otsust nr 3-3-1-62-08). Kaebuse punktis 14 viidatud Riigikohtu 24.04.2014 otsuse nr 3-3-1-15-

14 punktis 19 on käsitletud spetsiifilisemat olukorda, kus Keskkonnaministeerium andis

tingimusliku kooskõlastuse ning Riigikohus märkis, et kuna tingimuste seadmine on

kaalutlusotsus, siis tingimuste sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga

sarnastest õiguspärasuse eeldustest (sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine).

Kaebaja osundatud Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 otsuses nr 3-18-2384 (punkt 10) kasutati

küll eespool viidatud Riigikohtu seiskohta, kuid samas on seal ka välja toodud, et

menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele

nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks ning

piisavalt selged (vt Riigikohtu 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, punkt 20). Kohus nõustub, et

kui haldusorganil on menetlustoimingu tegemisel hindamis- ja kaalumisruum, siis tuleb järgida

kaalutlusreegleid ja proportsionaalsuse põhimõtet ning uurimispõhimõtet. Samas ei tulene

kohtupraktikast, sh kaebaja viidatud lahenditest, et põhjendamiskohustus on sama ulatuslik kui

haldusakti puhul, ning see seisukoht nähtub ka kaebaja enda 03.05.2023 menetlusdokumendi

punktist 13. Kohtu hinnangul tähendab see, et Keskkonnaameti põhilised põhjendused ja

argumendid peavad küll selguma 04.01.2023 kirjast, kuid leebemalt saab suhtuda sellesse, kui

Keskkonnaamet kirja andmise järel, sh kohtumenetluses, oma põhjendusi täiendavalt selgitab ja

täpsustab, et põhjendada kooskõlastuse andmisest keeldumise sisulist õigsust.

10. Vastustaja 04.01.2023 kirja kohaselt ei nõustunud vastustaja LKS § 14 lg 1 punktist 6 ning

KE § 6 punktist 4 tulenevalt kooskõlastamiseks esitatud ehitusteatistega Kaasiku katastriüksusel

sauna ja abihoone püstitamiseks. LKS § 14 lg 1 punkt 6 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal,

püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku

ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda. Sarnase keelu sätestab

KE § 6 punkt 4. LKS § 14 lg 2 järgi kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta lg-s 1

nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Sarnase sisuga on ka KE § 7 lg 1. Kaitstava

loodusobjekti valitseja võib LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis

kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel

10 (15)

kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse

eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit (LKS § 14 lg 3).

11. Kohus jagab Tallinna Halduskohtu 21.05.2020 otsuses nr 3-19-2447 (punkt 11) esitatud

seisukohta, et LKS §-st 14 tuleneb, et kaitstava loodusobjekti valitseja on kohustatud jätma

kooskõlastamata nõusolekut nõudva tegevuse, mis: 1) võib kahjustada kaitstava loodusobjekti

kaitse eesmärgi saavutamist või 2) kaitstava loodusobjekti seisundit. Samas võib anda

nõusoleku tegevuseks tingimustega, mille täitmine tagab, et eeltoodud kahjustamist ei toimuks.

Keeldumise eelduseks ei ole seatud kaitse-eesmärgi ilmselget kahjustamist ning piisav on

kaitse-eesmärgi kahjustamise võimalikkus. Kuivõrd nõusoleku andmisest keeldumine võib

riivata omandiõigust, saab keeld olla proportsionaalne siiski vaid juhul, kui kaitse-eesmärgi

kahjustamise võimalus on tõenäoline. Samuti tuleneb omandiõiguse riive korral

proportsionaalsuse põhimõttest ja eelviidatud LKS § 14 lg-st 3 kohustus kaaluda tegevuse

lubamist tingimuslikult.

12. Kuigi pooled on ühel meelel, et vastustaja kirjas seisnev menetlustoiming on kaalutlusotsus,

siis peab kohus vajalikuks seda seisukohta täpsustada. Keskkonnaametil on hindamisruum

küsimuses, kas LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti

kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Mida mõista „võib

kahjustada“ all, ei ole õigusnormides ette kirjutatud. Seega LKS § 14 lg 2 kohaldamisel kasutab

vastustaja küll kaalutlusõigust ja hindab tegevuse mõju kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamisele,

analüüsides juhtumi asjaolusid ja erinevaid argumente, kuid kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamise kahjustamise võimalikkuse (tõenäosuse) korral ei saa ta nõusoleku andmist

kaaluda. LKS § 14 lg-s 3 antud võimalus viitab ka kaalutlusotsuse tegemisele, kuid praegusel

juhul pole see vaidluse all. Kuna LKS § 14 lg 1 punktis 6 nimetatud tegevus ehk ehitiste

püstitamine on juba teostatud, siis ei saa vastustaja ju ka ehitustegevusele enam tingimusi seada.

13. Kohus leiab, et Keskkonnaamet on piisavalt, kontrollitavalt, mõistlikult ja asjakohaselt

põhjendanud, et kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamine võib saada püstitatud

ehitistega kahjustatud. Seega ei saanud ta anda kooskõlastust ehitusteatistele. Kohus nõustub

kirjas toodud põhjendustega neid kõiki kordamata.

14. Nagu 04.01.2023 kirjas välja toodud, siis on Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks kaitsta,

säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja

pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja

elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele (KE § 1 lg 1). Otepää

piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale

iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja

maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse

ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse (KE § 14 lg 4). KE § 17 lg 1 järgi piiranguvööndites,

välja arvatud Pargi piiranguvööndis, on õuealal ja olemasoleval hoonestusalal lubatud ehitise

püstitamine, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust. KE § 17 lg 2

punkti 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud Otepää piiranguvööndis ehitiste

püstitamine, kusjuures põlisel metsamaal ja poollooduslikul kooslusel üksnes algsetel

taluõuekohtadel.

15. Vastustaja ei väida, et vaidlusalused ehitised püstitati põlisele metsamaale või

poollooduslikule kooslusele, seega ei ole vajalik neid eeldusi lähemalt käsitleda. Vastustaja

tugines sellele, et püstitatud ehitised kahjustavad Otepää looduspargi kaitseväärtusi ning

11 (15)

teostatud ehitustegevusega katastriüksusel on toimunud Otepää looduspargile iseloomulike

pärandkultuurmaastike ning vaadete vähenemine.

16. Õige ei ole kaebaja väide, et Keskkonnaamet tegi nn automaatotsuse. Kuigi 04.01.2023

kirjast nähtub, et igasugune ehitustegevus Kaasiku kinnistul ei ole vastustaja hinnangul

kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga, siis on ta hinnanud konkreetse juhtumi asjaolusid

(kinnistu asukohta, sihtotstarvet, kõlvikulist koosseisu, ajalooliselt hoonestuse puudumist,

Otepää looduspargi kaitse-eesmärki). Kohus möönab, et põhjendus, nagu igasugune

ehitustegevus oleks kinnisasjal keelatud, on liiga resoluutne, kuna tegelikult on vastustajal

igakordne hindamisruum olenevalt nt ehitise (või ka rajatise) asukohast ja suurusest jm

asjaoludest. Asjaolu, kas hüpoteetiliselt võiks kinnisasjale mingisugustki ehitist püstitada, ei ole

aga käesoleva vaidluse ese. Vaidlusalusest kirjast nähtub, et konkreetsel juhul teostas vastustaja

juhtumipõhise hindamise. Kohtu hinnangul ei olnud ka viited varasematele menetlustele

(katastriüksuse jagamise ja projekteerimistingimuste taotlemise menetlused 2020. aastal)6

asjakohatud. Vastustaja poolt oli põhjendatud selgitada, et Kaasiku kinnistule ehitamise

küsimust on varasemalt käsitletud ja leitud, et Kaasiku katastriüksusele hoonestusala rajamine

pole kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga ning et samasse kohta, kuhu kaebaja ehitised

püstitas, on varasemalt keeldutud sauna projekteerimistingimuste kooskõlastamisest samal

põhjusel. Ühest küljest puudutab see kaebaja välja toodud proportsionaalsuse argumenti –

kaebaja oli teadlik Keskkonnaameti seisukohast, kuid võttis ikkagi riski ja püstitas ehitised. Tal

ei saanud olla õigustatud ootust, et Keskkonnaamet sellega tagantjärele nõustub, mh olukorras

kus maa sihtotstarve on maatulundusmaa, mille muutmist vastustaja võimalikuks ei pidanud

(vrdl Riigikohtu 28.02.2023 otsuse nr 3-12-2486 punkt 29). Teisalt on varasemates menetlustes

esitatud seisukohad hinnatavad ka aspektist, et millistest kaalutlustest vastustaja lähtus. Kuigi

Madise katastriüksuse jagamisel 2020. aastal, millest tekkis ka Kaasiku katastriüksus, olid

ehitamist välistavad põhjendused napid, siis projekteerimistingimuste kooskõlastamisest

keeldumisel on mõnevõrra selgitatud looduspargi kaitse-eesmärki, sh et kaitstakse Räbi järve

ääres seni hoonestamata pärandmaastikku.

17. Kohus ei nõustu, et kaitse-eesmärkide ohustamist pole põhjendatud ja ehitiste mõju kaalutud

(vt alates 04.01.2023 kirja lk 2 lõpust). Vastustaja tõi esile Otepää looduspargi, sh

piiranguvööndi, kaitse-eesmärgi, ja rõhutas eelkõige pärand(kultuur)maastiku kaitset. Otepää

piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale

iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja

maastikuilme –säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning

kaitsealuste üksikobjektide kaitse. Kaebaja mõistis kaebusest nähtuvalt, et vastustaja põhjendas

vastuolu kaitse-eesmärgiga sellega, et Kaasiku katastriüksuse puhul on vajalik kaitsta tüüpilist

Otepää kõrgustikule omast pärandkultuurmaastikku, mille maastikukaitseline väärtus on

tingitud tema vaatelisusest, avatud ja suletud alade vaheldumisest, asukohast ning paiknemisest

ka Räbi järve kaldal, milliseid väärtusi ehitised aga kahjustavad. Kirjast on arusaadav, et

muudetud on alale iseloomulikku maakasutust – tegemist on maatulundusmaaga ning see pole

kunagi olnud hoonestatud, kuid sisuliselt muutis kaebaja osa katastriüksusest hoonestusalaks.

Asustusstruktuur koosneb hoonetest, teedest ja maakasutusest, ning kõiki neid elemente on

muudetud. Maastikuilme puhul rõhutas vastustaja, et loodusliku ilmega järvemaastikud on

püsiväärtused, mida on läbi aegade Otepää maastike puhul kõige enam hinnatud ning kaldaalad

tuleb hoida hoonestusest puutumatuna. Järve kaldale kokku 60 m2 ulatuses ehitamine (hooned ja

terrass) rikub loodusliku ilmega järvemaastikus seisnevat väärtust. Keskkonnaamet arvestas

keeldumisel õigustatult asjaoluga, et lisaks hoonetele, mida kaebaja seadustada soovib, on ta

rajanud ka terrassi ja juurdepääsutee Raiga-Räbi-Nõuni-Lutike teelt, mis mõjutavad samuti

6 Vt vastustaja 09.03.2023 lisad 1 ja 3 (dtl 58-59, 71-72).

12 (15)

Kaasiku katastriüksuse asustusstruktuuri ja sealt tulenevalt negatiivselt pärandkultuurmaastiku

säilitamise eesmärki. Loodusparki Räbi järve äärde hoonete ehitamise mõju ei piirdu ainult

sellega, et hooned muudavad vaadet, vaid sellega kaasneb ka hoonete, terrassi ja õue kasutus

ning läbi katastriüksuse põhjaosa kulgeva juurdepääsutee rajamine ja kasutus (teed saab

lähemalt vaadata geoportaalist). Ehkki vaidlus on hoonete seadustamiseks nõusoleku andmises,

siis ei saa mõju hindamisel jätta arvestamata muid asjaolusid, mis kumuleeruvad.

18. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et Kaasiku katastriüksuse vaatelisust ei saa hinnata ainult

selle järgi, kuidas paistavad ehitised kindlast punktist maanteel. Vaade ehitistele on ka järvelt

(näiteks võib kaitseala veekogul sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõita (KE § 5 lg 3)) ja

naabrite kinnistutelt (taluõuelt või põldudelt). Kohus ei nõustu, et vaatelisuse muutumine

järvelt ja naaberkinnistutelt on uus põhjendus, mida ei saa arvestada. Vastustaja pelgalt täpsustas

sellega kohtumenetluses üht 04.01.2023 kirja argumenti, et kaebaja ehitistega on toimunud

vaadete vähenemine. Kuna ehitised asuvad osaliselt avatud kohas, siis on eluliselt usutav, et

need mõjutavad vaateid lähematest kohtadest kui kaebaja valitud punkt maanteel. Ehkki ehitiste

nähtavus on kõrghaljastuse tõttu piiratud eelkõige suvel, siis nt raagus puudega on ehitised

nähtavamad. Ehitiste püstitamisest ei muutu Kaasiku katastriüksuse asukoht Räbi järve kaldal,

nagu kaebaja märgib, kuid muutubki vaade (sh järvelt ja järve poole) ning maastikuilme.

Hooned ei paikne täielikult suletud alal, vaid on teatud külgedest nähtavad (mida kinnitab

kaebaja foto), seega kahjustavad hooned avatud ala vaadet. Jääb arusaamatuks, millel põhineb

väide, et ehitised sobituvad küla üldisesse miljöösse. Asjaoluga, et kinnistul on niigi ebaühtlane

metsastumine ja et ka ümbrus on ebaühtlase kõlvikulise jaotuse ja maastikuilmega, ei saa

iseenesest õigustada pärandkultuurmaastiku muutmist. Ebaühtlus ja maastikuilme sellisel kujul,

nagu see on, ongi Otepää looduspargis iseloomulikuna kaitstav. Kohtu hinnangul on oluline ka

argument, et Kaasiku katastriüksusel pole varem hoonestust asunud. Asjaolu, et KE § 17 lg 2

punkti 1 kohaselt ei või põlisel metsamaal või poollooduslikul kooslusel ehitada mujale kui

vanale taluõuekohale ning kaebaja ei olegi Kaasiku katastriüksusel ehitanud põlisele

metsamaale ega poollooduslikule kooslusele, ei tähenda, et ka muudel aladel ei võiks vastustaja

varasemat hoonestuse puudumist arvestada. Varasem hoonestus või selle puudumine on

asustusstruktuuri ja pärandkultuurmaastiku säilimise hindamisel oluline olenemata sellest, kas

küsimus on vanas taluõuekohas. Seega kuigi ehitamine ei ole küll Otepää looduspargi

piiranguvööndis välistatud, siis konkreetse, sh järve kaldal asuva, asukoha puhul leidis

vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendatult, et kaitse-eesmärgid saavad kahjustatud.

19. Vaidlust pole, et Otepää looduspargi maastikulise tsoneeringu (2009. aasta)7 järgi asub

Kaasiku kinnistu põhjapoolne osa Päidla-Nõuni hoiualal, kuid vaidlusalused ehitised hoiualal ei

asu. Vastustaja tõigi 04.01.2023 kirjas välja, et Kaasiku kinnistu asub hoiualal, mis on õige,

kuigi täpsem olnuks märkida, et see asub Päidla-Nõuni hoiualal osaliselt. Nähtuvalt

Keskkonnaameti 16.10.2020 kirjast, millega keelduti Kaasiku katastriüksuse

projekteerimistingimustele nõusoleku andmisest (vastustaja 09.03.2023 lisa 3), oli vastustaja

teadlik, et Päidla-Nõuni hoiualal asub just katastriüksuse põhjaosa. Tsoneeringu dokumendis (lk

18) on Päidla-Nõuni hoiuala kohta toodud mh, et seal on suures osas säilinud 20. sajandi

algusest pärit teedevõrk. Talukohtade muster on väga hästi säilinud. Maastikupilti mõjutab

lisaks asustusele ka maastiku avatus ning avanevad vaated. Tavaala kohta on märgitud (lk 32,

33), et tegemist on väärtusliku alaga, millel on ehitustegevus leebemalt reguleeritud. Oluline on

säilitada olemasolevat külastruktuuri. Uued hooned peaksid olema kooskõlas olemasoleva ja

piirkonnale omase arhitektuuriga, kuid ei pea neid jäljendama. Kaebaja poolt välja toodud

tsoneeringu dokumendi lk-l 39 on tavaala kohta toodud, et ehitamine on leebeimalt reguleeritud;

oluline on säilitada olemasolevat küla struktuuri; säilima peaks avatud alad, olulisemad vaated

7 https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/Microsoft_Word___Otep___looduspargi_maastikuline_tsoneering_.pdf

13 (15)

ja maastiku mosaiiksus; uusi hoonekomplekse võib ehitada kunagisele talukohale; uute kohtade

rajamisel tuleb vältida ainult ühe suure hoone ehitamist, ehitada tuleb mitu väiksemat hoonet,

paigutades need õuel, järgides vanu traditsioone. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul

õige väide, et kaebaja ehitustegevus on tsoneeringu dokumendiga kooskõlas. Ehitistega on

muudetud külastruktuuri, olulisi vaateid (järve ääres), ehitised asuvad alal, kus varem pole

hoonestust asunud. Asjaolu, et tsoneeringus soovitatakse uute kohtade rajamisel vältida ainult

ühe suure hoone ehitamist ja ehitada tuleb mitu väiksemat hoonet, ei välista seda, et

Keskkonnaamet leiab konkreetses asukohas, et kaitse-eesmärgiga pole kooskõlas ehitada ka

mitut väiksemat hoonet.

20. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga ka, et vastustaja rikkus uurimispõhimõtet,

kui ei pidanud põhjendatuks maastikuarhitektuurilist hindamist, milline küsimus tõusetus

sellest, et ehitised ei asu Päidla-Nõuni hoiualal. Keskkonnaamet selgitas 30.01.2023 kirjas8, et

vaatamata asjaolule, et Kaasiku katastriüksusel ei ole ehitised püstitatud eelnimetatud

tsoneeringu alusel nimetatud hoiuale, vaid nn tavaalale, siis looduspargi kaitse-väärtused, mida

kaitstakse, on nii hoiualadel, sihtkaitsealadel kui ka tavaalal samad – Otepää kõrgustikule

iseloomulik pärandkultuurmaastik. Pärandkultuurmaastiku üheks osaks on asustusstruktuur

(hooned, teed), mis piirkonniti on looduspargis paremini säilinud ning need alal on tsoneeringus

eraldi välja toodud kui hoiu- ja sihtkaitsealad. Kaasiku katastriüksus asub looduspargi

pärandmaastiku alal, kus on väga hästi säilinud piirkonna asustusstruktuur, seda nii Päidla-

Nõuni hoiualale kui ka tavaalale jäädes. Väljakujunenud asustusstruktuur on oluline

pärandmaastike väärtus ja omab olulist rolli Otepää looduspargi maastikukaitses. Seega selgub

vastustaja põhjendustest, et soovitakse kaitsta väljakujunenud asustusstruktuuri, mis on nii

Päidla-Nõuni hoiualal kui ka tavaalal väga hästi säilinud, ehk seda asustusstruktuuri ei peeta

põhjendatuks mitte muuta, vaid samamoodi säilitada. Seega ei ole maastikulise sobilikkuse

hindamine vajalik.

21. Mis puudutab argumenti, et vastustaja ei arvestanud Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiga

aidata kaasa säästvale elukeskkonna arengule ja tasakaalustatud keskkonnakasutusele, siis

kahtlemata ongi võimalik looduspargis tasakaalustatult ka ehitamist lubada. Konkreetse

piirkonna puhul hindas vastustaja aga negatiivse mõju liiga suureks, mis välistab nõusoleku

andmise ehitusteatistele. Vastustaja poolt väljatoomine, et kaebaja ei

ole

projekteerimistingimuste menetluses esitanud vastustaja otsusele vaiet ega pöördunud

halduskohtusse, on kõigest märkus, mis ei mõjuta kuidagi vastustaja otsuse sisu. Kaebaja peab

asjakohatuks ka kõiki vastustaja 09.03.2023 vastuses esitatud väiteid, mis tuginevad elustiku ja

elupaikade ning looduse mitmekesisuse kaitsmisele ning neile ehitiste püstitamisega kaasneva

negatiivse mõjuga. Kohus sellega ei nõustu. Sellise mõju hindamine on vastustaja pädevuses

ega ole vaidluse iseloomu arvestades asjakohatu. Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärk on nii

looduse mitmekesisuse kui kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse (KE § 14 lg 4). Looduse

mitmekesisuse eesmärki aitab tagada see, kui ehitustegevusega ei lubata häirida liike ja

killustada elupaiku, mis ei ole küll eraldi kaitse all, kuid mis on piirkonnale iseloomulikud ja

varasemalt mitte nii intensiivselt mõjutatud (mis tuleneb mh sellest, et seal pole varem

hoonestust asunud). Vastupidiselt kaebaja väidetule tõi vastustaja ka 04.01.2023 kirjas välja

argumendi looduslike elupaikade ja liikide kaitseks, mis on seostatav looduse mitmekesisusega,

kuid selgitades seda täiendavalt kohtumenetluses. Ka näiteks vastustaja 30.01.2023 kirjas ehk

enne kaebuse esitamist, on põhjendatud, et ökoloogiliselt on kõrgema väärtusega ökotonid järve

kallastel, märgalad ja põõsaribad põldude serval, seetõttu on Kaasiku kinnistul ka oluline

ökoloogiline väärtus, mida ehitustegevus negatiivselt mõjutab. Kokkuvõtvalt ei ole ilmselgelt

8 Kaebuse lisa 8 (dtl 35-36).

14 (15)

asjakohatu, et Otepää piiranguvööndis ja Räbi järve ääres kaitstakse KE-ga ka seal omaseid

kooslusi ilma et peaks nimetama konkreetseid kaitsealuseid liike ja elupaiku.

22. Kuna praegusel juhul ei ole tegemist lammutamisettekirjutuse tegemise ja vaidlustamisega,

siis ei ole viited ebaproportsionaalsusele seoses vastustaja eesmärgiga ehitised likvideerida,

otseselt asjakohased. Võimaliku lammutamisettekirjutuse proportsionaalsust hinnatakse

vastavas menetluses. Samas kohus kordab, et proportsionaalsuse juures on oluline argument ka

kaebaja varasem teadlikkus asjaolust, et Keskkonnaamet valitud asukohta ehitiste püstitamist

võimalikuks ei pidanud.

23. Kõike eeltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata nii tuvastus- kui kohustamisnõudes.

Vastustaja ei ole kaebaja väidetud olulisi rikkumisi toime pannud ning 04.01.2023

menetlustoiming on õiguspärane. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et kaebaja ei saa

ebaseadusliku ehitustegevuse kaudu ahendada vastustaja otsustusõigust kaitseala valitsejana ega

nõuda, et ebaseaduslikult ehitatud ehitisi tuleb aktsepteerida.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

25. Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

15 (15)