3-23-1285/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2023, Tallinn

Haldusasja number 3-23-1285

Haldusasi Xu taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta Xu riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 07.06.2023 Xu (taotleja) riigi õigusabi taotlus. Taotleja

soovib haldusasjaga nr 3-20-573 seotud asjaoludel pöörduda Euroopa Inimõiguste

Kohtusse (EIK). Taotleja viitab sellele, et riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud

(Riigikohus ei võtnud 26.05.2023 määrusega kaebaja kassatsioonkaebust haldusasjas nr

3-20-573 menetlusse) ning seega ta soovib pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks EIK-i, kuid

kaebajal endal puuduvad juriidilised teadmised.

2. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik soovib riigi õigusabi selleks, et esitada haldusasjast

võrsunud vaidlusega seoses kaebus EIK-ile, tuleb vastav riigi õigusabi taotlus lahendada

halduskohtul (vt Riigikohtu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011 ja 21. aprilli 2022.

a määrus asjas nr 2-22-2054). Seega lahendab halduskohus kaebaja taotluse sisuliselt. 3. RÕS

§ 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama

seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega

EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse

aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde

kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti

riik. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt keeldub kohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi

andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav.

Konventsiooni art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistatakse kaebus vastuvõetamatuks mh juhul, kui see

ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega

kuritarvitatakse kaebeõigust. Teisisõnu tuleb kohtul hinnata, kas kaebuses toodud asjaoludel

võiks olla tegemist konventsiooni mõne artikli rikkumisega.

3-23-1285

4. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses mh

probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse (vastav punkt sisaldub ka

riigi õigusabi taotluse vormil, mille X kohtule esitas). See tähendab, et taotleja peab selgitama,

mida ta peab enda õiguste rikkumiseks, st millist tema õigust või vabadust on tema hinnangul

piiratud ning mis konkreetsemalt seda piirab. Vastavate asjaolude esiletoomine ei eelda

õiguslikke eriteadmisi, vaid kirjeldust elulistest ja faktilistest asjaoludest, s.o taotleja enda

arusaama, milliseid tema õigusi või vabadusi ja millisel viisil on rikutud.

5. Praegusel juhul ei ole kaebaja taotluses välja toonud, milliseid inimõigusi ja

põhivabadusi on kaebaja hinnangul haldusasjas nr 3-20-573 rikutud. Ka kohtule ei ole kaebaja

taotluse ja lisatud dokumentide põhjal äratuntav, et kaebaja suhtes oleks rikutud mõnda

konventsiooni artiklit. Taotlusest võib aru saada, et taotleja ei ole rahul siseriiklike kohtute

lahenditega. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kohtumenetluses oleks rikutud konventsiooniga

tagatud õigusi (nt EIÕK art-st 6 tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele). Kohus selgitab,

et EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale. EIK

kontrollib üksnes seda, kas riik on kohtumenetluse läbiviimisel pidanud kinni EIÕK-st ja

taganud kohtumenetluse kestel konventsioonis ja selle protokollides loetletud põhiõigused.

Lisaks ei ole EIK-l õigust sekkuda otseselt konventsiooniosaliste õigussüsteemidesse ning ta

peab austama selliste õigussüsteemide autonoomiat. Eelnevast tulenevalt ei või EIK ka

üldreeglina seada kahtluse alla riigisiseste kohtute järeldusi mh järgmistes küsimustes: a)

juhtumi asjaolude kindlakstegemine; b) riigisisese õiguse tõlgendamine ja kohaldamine; c)

tõendite vastuvõetavus ja hindamine kohtumenetluses (vt vastuvõetavuse kriteeriumite

praktiline käsiraamat1, lk 81). Seega ei saa kaebaja jaoks negatiivne kohtumenetluse tulem

iseenesest rikkuda konventsiooniga tagatud õiguseid ainuüksi seetõttu, et ta ei ole nõus kohtu

järelmitega 23. Sealjuures leiab kohus, et ka see asjaolu, et Riigikohus ei võtnud kaebaja

kassatsioonkaebust menetlusse, viitab sellele, et kõnesoleva asja lahendamisel ei tuvastatud

(olulisi) rikkumisi.

6. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et taotleja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg

3 alusel rahuldamata, sest asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-ile esitatav kaebus

konventsiooni art 35 lg 3 p a kohaselt vastuvõetav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee kohtunik

1 http://www.echr.coe.int/Documents/Admissibility_guide_EST.pdf

2 analoogsele seisukohale on asutud ka varasemas kohtupraktikas (nt tsiviilasjas nr 2-20-18896)

3 (2)