2-23-5269/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

12. juuni 2023 kell 16.00, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-23-5269

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx, e-post

xxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg ja

osalejad

12.06.2023 Pärnus, istungil osalesid võlgnik X ja Andrus

Õnnik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja X (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 12.06.2023 kell 16.00 ja algatada X

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 4431313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril

koostada ja esitada kohtule hiljemalt 26.06.2023 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata X (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28.06.2023 kell 10.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 3).

5. Kohustada võlgnik Xt (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 28.06.2023 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, II korrus, saal 3). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab X kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 12. juuniks, esimene aruanne esitada 12. juunil 2024.

2-23-5269

2 (7)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida

pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed

võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete

esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

9. X võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Jätta menetluskulud võlgniku X kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku

tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks

x eurot, so kokku x eurot, millest x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja

usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot hüvitada

usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le

Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto EE861010902001530007 SEB Pangas) mille kaudu

haldur tegutseb.

16. Võlgnik X on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

2-23-5269

3 (7)

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 05.04.2023 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus

jättis 18.04.2023 määrusega maksejõuetusavalduse käiguta ning kohustas avaldajat tasuma 14 päeva

jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest riigilõivu. Avaldaja tasus riigilõivu 03.05.2023.

1.1. Avalduse kohaselt on X vallaline. Võlgnikule vara ei kuulu ning tema igakuiseks sissetulekuks

on töötasu 689,92 eurot (neto), osaline töövõimetoetus 279,24 eurot (päevamäär 9,3024 eurot) ja

puude toetus 37,84 eurot, sissetulekud kokku 1005 eurot. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse

kohaselt kohustused seitsme võlausaldaja ees (OK Incure OÜ, Esto AS, Bondora AS, OÜ Aktiva

Finants, AS PlusPlus Capital, Y ja Pärnu Linnavalitsus) ning võlgade kogusumma on vähemalt

14 821,15 eurot. Kõigi võlausaldaja nõudes on algatatud ka täitemenetlused.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et elab ema kolmetoalises korteris koos ema, õe

ja tema lapsega. Korterikulud jagavad emaga kahe peale. Umbes 4 aastat tagasi võttis laenu Bondora

AS-st ja Esto AS-st igapäevaseks tarbimiseks, kuna elas üürikorteris ning kuna ka elukaaslane oli

avaldaja ülalpidamisel, ei jätkunud avaldaja sissetulekust üüri tasumiseks. Pärast elukaaslase

lahkumist võttis laenu varasemate laenude tasumiseks ning kuigi avaldaja töötas, ei jätkunud

piisavalt raha. Umbes kuus aastat tagasi määrati avaldajale osaline töövõimetus ning tal ei ole

võimalik vastu võtta väga suurt koormust nõudvaid töid.

1.3. Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on olnud järgmised:

on alates 20.03.2023 xxx OÜ-s miinimumpalgaga tootmistööline. Jätkab tööl käimist ja püüab

maksimaalselt panustada kohustuste täitmisse.

1.4. Võlgnik on palunud pankrot välja kuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada,

mida põhjendab sellega, et tema maksejõuetus ei ole ajutine.

2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 09.05.2023 määrusega menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku, tegi

usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate

ülesannete täitmise. Samuti kohus määras peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised

kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning asjaolude arutamiseks määras

ärakuulamise aja.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 06.06.2023 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik X pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kuueteist

võlausaldaja ees kokku 15 846,67 eurot, millised on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks.

Peamiselt on võlausaldajateks võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, aga laenu on andnud ka

neli eraisikut.

2-23-5269

4 (7)

3.2. Võlgnikul teadaolevad turuväärtust omavad varad puuduvad. Võlgniku 2022 aasta keskmine

sissetulek töötasu näol on olnud 0 eurot kuus, kuid viimase nelja kuu sissetulekuks töötasuna on

kokku 382,50 eurot (keskmiselt 96 eurot kuus), millele lisandub töötutoetus ca 200 eurot. Lisaks on

sissetulekuks töövõimetoetus 19,00 – 315,00 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 37,84 eurot uus.

3.3. Usaldusisik ei pea antud juhul võimalikuks võlgade ümberkujundamist. Võlgnik on

maksejõuetusavalduses märkinud, et võlgnevuste tasumiseks jääb tal igakuiselt 400 eurot.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik põhjendamatult optimistlik nii, nagu ka laenude võtmise ajal on

olnud. Vaadeldes maksejõuetusavalduses esitatud väljaminekuid on põhjust arvata, et praeguse

üldise hinnatõusu juures ei piisa võlgnikul pikemas perspektiivis igakuiselt 600 eurost (st üle jääks

ca 400 eurot). Üldist hindade taset ning võlgniku senist majandamisoskust silmas pidades on

usaldusisiku hinnangul võlgnikule realistlikult jõukohane tasuda igakuiselt laenukohustusi

maksimaalselt ca 200 euro ulatuses. 15 847 euro suuruse kohustuse tasumiseks 200 euro kaupa kuus

kuluks ca 6,5 aastat (juhul, kui ei arvestata juurde intresse ja viiviseid), millise kavaga enamus

võlausaldajaid ilmselgelt ei nõustu. Seega pole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine võimalik, sest tal puuduvad vahendid võimaliku ümberkujundamiskava täitmiseks.

3.4. Laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna praktikas ei ole ükski vastutustundlik

laenuandja valmis andma miinimumpalgaga ja osalise töövõimega ning pikaajaliste maksehäiretega

inimesele pikaajalist (vähemalt 10 – 15. aastase tähtajaga) ja tagatiseta sellises suuruses laenu.

3.5. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning

võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja

kuulutada X pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada Xle

pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).

4. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 12.06.2023 toimunud istungil ära.

4.1. Võlgnik X ärakuulamisel avaldas kohtule, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, jääb esitatud

avalduse juurde ning soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

4.2. Usaldusisik A. Õnnik ärakuulamisel jäi kirjalikult esitatud arvamuse juurde, et pankrot tuleb

välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlust. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut

hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et võlgniku X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või

kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

7. Võlgnik X on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 15 846,67 euro ulatuses, kõik nõuded on

muutunud

sissenõutavaks.

Kõik

kohustused

on

tagamata.

Võlgnikul

ei

ole

peale

miinimumsissetuleku ja töövõimetoetuse mingisugust muud turuväärtust omavat vara, mille arvelt

tasuda võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekule ei saa

seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse

2-23-5269

5 (7)

peamiseks põhjuseks on järelemõtlematu laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Kohus

loeb tuvastatuks, et X on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti

väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.

7. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks X

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab võlgniku X´i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku

ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS

§ 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. X on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Asjas ei ole andmeid

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste

olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Ärakuulamisel võlgnik ei esitanud vastuväiteid sellele, et haldur

täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik

on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

2-23-5269

6 (7)

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 12.06.2024, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär x eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

17. Usaldusisik palub tasuks määrata x eurot, arvestusega x tundi hinnaga x eurot/tunnis, lisandub

käibemaks x eurot, kokku x eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 1x lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest

summas x eurot + km ning ülejäänud tasu summas x eurot + km välja mõista pankrotivara arvelt.

2-23-5269

7 (7)

18. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnikul on kohustusi maksejõuetusavalduses

märgitust suuremas summas ja rohkemate võlausaldajate ees, seega võlgnikul endal ei olnud õiget

ülevaadet oma täitmata kohustuste tegelikust olukorrast. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku

kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr x eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult

alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2023 on kuupalga alammääraks x eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse

avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning

tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid,

kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

20. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number

EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

20 protsenti (KMS § 15 lg 1).

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

Ülejäänud usaldusisiku tasu summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) tuleb mõista välja

võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku

taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik