4-23-1258/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4-23-

1258 17.mail 2023 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne Politseija -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Mehis Kasonen ja Kaebuse esitanud isiku L.Y Isikukood: XXX Elukoht: xxx Töökoht XXX xxx

Vaatas 17.05.2023 L.Y kaebuse Politseija Piirivalveameti avalikul kohtuistungil läbi Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 28.03.2023 otsuse 2317,23,000908 . väärteoasjas nr tühistamiseks

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 28.03.2023 otsuse väärteoasjas nr 2317,23,000908 kohaselt L.Y 20 1.2023 kell 09.30 Lääne .0 -Harju vald, Harju maakond, Keila - Haapsalu, 10 km juhtides mootorsõidukit sooritas möödasõitu ees sõitvast sõidukist, reastudes tagasi tekitas ohtliku olukorra kuna tegi manöövri väga lähedal taga sõitvast sõidukist ja samal ajal põhjuseta pidurdades, kui see polnud vajalik ohutuse tagamiseks, reastus teise sõiduki ette ja jätkas pidurdamisega. Taga sõitva sõiduki juht pidi kokkupõrke vältimiseks intensiivselt pidurdama. Rikkus liiklusseaduse § 50 lg 7 p2, § 16 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 242 lg 2 järgi. L.Y-le määrati karistuseks liiklusseaduse § 242 2 järgi rahatrahv 35 trahviühikut s.o 140 eurot. lg

L.Y vaidlustas 28.03.2023 otsuse 2317,23,000908 paludes väärteoasjas nr

tühistada otsus kuna tema ei ole rikkumist toime pannud.

L.Y jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik L.Y ning tunnistaja X.

Kohus uuris järgmisi tõendeid: - v 1);

äärteoprotokoll (lk - 2-8);

süüteoteade (lk - lk 10

Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk 090KGR ( ); - (L.Y) (lk 13

Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk ); - PPA kutse (lk 14

); - 15

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk ); - 6-17

tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk 1 ); - o 18-19

tsus väärteoasjas nr 2317,23,000908 (lk ); - 20

karistusregistri väljatrükk (lk );

2

- kaebus lisadega (kohtutoimik lk 2-7, 10-13

).

Kohus vaatas videosalvesti ja kuulas helisalvestist. st

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevale seisukohale:

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi ka § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohu VTMS) s väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

07.03.2023 koostas Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude menetlusgrupi uurija Lilia Protsykova väärteoprotokolli AB1620098. Protokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt L.Y 20.01.2023 kell 09.30 Lääne juhtides mootorsõidukit sooritas -Harju vald, Harju maakond, Keila - Haapsalu, 10. km-l möödasõitu ees sõitvast sõidukist, reastudes tagasi tekitas ohtliku olukorra kuna tegi manöövri väga lähedal taga sõitvast sõidukist ja samal ajal põhjuseta pidurdades, kui see polnud vajalik ohutuse tagamiseks, reastus teise sõiduki ette ja jätkas pidurdamisega. Taga sõitva sõiduki juht pidi kokkupõrke vältimiseks intensiivselt pidurda Rikkus liiklusseaduse § 50 lg 7 p 2, § 16 lg ma.

1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 242 lg 2 järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et k . Antud juhul on oosseis on täidetud tõend selline, mis näitab, et on sõitnud sõiduki ette, pidurdanud L.Y . Tegu on liiklusohtliku olukorraga, kus uhtes menetluse teine juht on sunnitud pidurdama. Ei ole välistatud teise isiku s alustamine. Kohtuväline menetleja jääb otsuse juurde, määratud rahatrahv on proportsionaalne. Tegemist on olukorraga, kus liiklusraev on mõlema juhi poolt. See aga ei välista L.Y süüd, samuti ei muuda see tema poolt liiklusnõuete rikkumist õiguspäraseks.

Liiklusseaduse (edaspidi ka LS) § näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi 242 lg 2 - poolt muude liiklusnõuete rikkumise eest kui sellega on tekitatud liiklusoht. Kohtuväline menetleja on isikule ette heitnud LS 16 lg 1 ja LS § 50 lg 7 p 2 nõuete rikkumist. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 50 lg

7 p 2 sätestab, et juht ei tohi järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.

Vaidlust ei ole selles, et L.Y juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Seda on kinnitanud kaebuse esitanud isik ise, samuti kinnitavad seda tunnistaja X

ütlused.

Tunnistaja X selgitas kohtuistungil, et sõitis tol päeval suunaga Tallinna poole, sooritas möödasõidu aitseväe sõidukitest L.Y järel. Olles sõitnud mööda ca kümmekond sekundit, K reastus tagasi L.Y sõiduki ette ning jätkas sõitu. Mitu kilomeetrit hiljem sõitis L.Y temast mööda ning hakkas tema ees aeglustama ja käega näitama, et seisma jääks. Sai aru, et isik on pahane, kuid ei soovinud maanteel mingisuguseid küsimusi lahendada, seega esimesel võimalusel läks temast mööda ja rohkem kokku ei puutunud. Andis pardakaamera salvestise menetlejale.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et tunnistaja X sõitis tema taga kui nad Kaitseväe sõidukitest mööda sõitsid, vilgutas tuledega ning surus tagasireastumise manöövri sooritamisel teda kraavi. Arvas, et juht on joobes, mistõttu tahtis teda peatada. L.Y sõitis X sõidukist mööda

3

ja näitas tuledega, et tunnistaja seisma jääks. jäi kohtuistungil seisukohale Kaebuse esitanud isik , et menetlus tuleb lõpetada, sest arvestatud ei ole asjaolu, et tema käitumise tingis teise juhi õigusvastane käitumine liikluses ning tema soovis juhti peatada, et välja selgitada kas tegu on joobes juhiga. L.Y ei eita, et ta sooritas tunnistajast möödasõidu ning reastus tema ette eesmärgiga tunnistaja peatada. Eitab , pidurdas käiguga. intensiivselt pidurdamist

Väärte protokolli kohaselt heidetakse L.Y-le ette manöövri sooritamist teise sõiduki ette väga o lähedal samal ajal põhjuseta pidurdades, samuti pidurdamisega jätkamist päras , t reastumist, millega tekitas liiklusohtliku olukorra ning taga sõitva sõiduki juht pidi kokkupõrke vältimiseks intensiivselt pidurdama. Videosalvestis kinnitab, et L.Y reastub tagasi väga lähedal tunnistaja X sõidukile ning sõidukite hoog väheneb kiiresti ja märgatavalt. Sedavõrd suurel määral hoo vähenemine saab siiski toimuda vaid pidurdamise tulemusena käiguga . Tegemist ei ole ainult pidurdamisega. Samuti põlevad L.Y sõidukil pidurituled, mis samuti kinnitab, et L.Y tegelikult pidurdas vajutades piduripedaalile. L.Y selgitas kohtuistungil, et nägi tahavaatepeeglist, et tunnistaja pidurdab. L.Y jäi lõpuni seisukohale, et pidurdamine ei olnud intensiivne. Asjaolu, et L.Y ei tajunud pidurdamist intensiivsena, ei tähenda, et ka tema taga sõitva sõiduki juht tajus olukorda samamoodi. eluliselt usutav, et X pidi L.Y-st intensiivsemalt pidurdama, et oma On sõidukiirust sõiduki L.Y juhitud kiirusele vastavaks kohandada. Arvestades, et X jaoks oli L.Y pidurdus ootamatu, pidi X arvestama ka reageerimisning pidurdusteekonnaga, mis tingib eessõitjast Jär § 50 lg 7 p 2 tähenduses ei ole intensiivsema pidurdamise. sk pidurdamine LS seaduses defineeritud ning sellises olukorras tuleb lähtuda seaduse mõttest. Liiklusseaduse sätted on loodud eesmärgiga tagada liiklusohutus ja seeläbi kaitsta kõiki liikluses osalejaid. LS § 50 lg 7 p 2 mõte on kohtu hinnangul vältida liiklusohu tekkimist ootamatu pidurdamise tõttu kui see pidurdamine ei ole põhjendatud ning teistele juhtidele etteaimatav. Seega ei tähenda järsk pidurdamine mitte ainult piduripedaali intensiivset vajutamist, vaid järsk pidurdamine võib olla ka väiksema intensiivsusega, kuid ootamatu ja tuntav pidurdamine olukorras, kus pidurdamiseks puudub põhjus ning seeläbi ei oska liiklejad seda ette näha ega sellega arvestada. Kuna L.Y teised reastus tagasi sisuliselt olematu pikivahega ning isikud sõitsid asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, siis piisas liiklusohu tekitamiseks ka väiksema intensiivsusega pidurdamisest, sest tunnistaja jaoks oli see pidurdus järsk ja ootamatu ning ta ei pidanudki oskama seda oodata. Liiklusohuks loetakse olukorda, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma muuhulgas ka liikumiskiirust X pidi olukorras, kus tema ette . Videosalvestis kinnitab üheselt, et reastunud L.Y pidurdas, järsult oluliselt muutma oma liikumiskiirust, et vältida otsasõitu ees sõitvale kiirust vähendavale autole. Seega oli tegemis liiklusohtliku olukorraga. Seega kinnitavad videosalvestis, ning osaliselt ka , et L.Y tunnistaja ütlused kaebuse esitanud isiku enda ütlused rikkus . LS § 50 lg 7 p 2 nõudeid

VTMS § 133 p 4 kohaselt peab aga kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Praktikas tähendab see, et ka juhul, kui kohtuvälise menetleja

materiaalõiguslik hinnang isiku käitumisele osutub valeks, peab kohus kontrollima väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seega ei ole kohtumenetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7). Kohus peab v vajalikuks märkida, et videosalvestiselt nähtu ümberreastumise järgne pikivahe on kõike muud kui ohutu. Liiklusseaduse § 46 lg 2 kohaselt asulavälisel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kolm sekundit. Kiirusel 90 km/h, on ohutu pikivahe normaaltingimustes seega vähemalt 75 meetrit (90 km/h=25 m/s, seega kolme . Intsident toimus sekundiga läbib sõiduk 75 meetrit) jaanuarikuus ning videosalvestis kinnitab, et teekate oli märg, mis tähendab, et pikivahe oleks pidanud ohutuse tagamiseks olema isegi veel suurem. LS § 53 lg sätestab, et möödasõidul oleva 1 sõiduki juht peab hoidma möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki ja külgvahet. - Kuigi väärteoprotokollis ei ole nimetatud et märgitu äärteoprotokolli kirjelduses ära seadusesät d, on v

4

märgitud, L.Y tekitas liiklusohtliku olukorra mh ka sellega, et tegi manöövri teisele sõidukile väga lähedal tõttu ei välju kohus väärteoprotokolli kirjelduse piiridest, asudes seisukohale et , mis L.Y on rikkunud ka LS § 53 lg 1 nõuet hoida ohutut pikivahet möödasõidul s.t lõpetas ka

manöövri väga lähedal taga sõitvale autole. Vastassuunast ei tulnud möödasõidu hetkel ühtegi autot, mis oleks põhjendanud liiklusohutuse seisukohalt nii väikse vahega tunnistaja sõiduki ette tagasireastumist.

Arvestades eeltoodut ning L.Y käitumist tervikuna – s väga lähedal ja kiiresti reastu tunnistaja sõiduki ette s pikivahe nõudeid jätkates sõiduki (st eira ), samal ajal pidurdades ning pidurdamist ees, on põhjendatud väita, et L.Y takistas liiklust ning samuti ohustas teist liiklejat ja tema vara. Samuti ohustas L.Y oma

sõidukis viibinud alaealist last. Seega L.Y käitumine ei ole kindlasti olnud viisakas ja teisi liiklejaid arvestav.

Sellega rikkus ta ka LS § 16 lg 1 nõudeid.

Seoses isiku väidetega, et väärteoasja tuleks arutada tervikuna, sh võtta arvesse ka tunnistajapoolset võimalikku rikkumist, märgib kohus järgmist:

VTMS §-st 87 ja VTMS § 123 lg 2 seavad väärteoasja arutamisele teatud piirid. Kuigi kohus arutab väärteoasja täies ulat es selles osas, mis puudutab väärteoprotokollis us toodut ning kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, ei saa kohus väljuda väärteoprotokollis toodud teokirjelduse piiridest. Käesoleval juhul ei sisalda väärteoprotokolli teokirjeldus ühtegi sõna tunnistajast ja tema väidetavatest tegudest, mistõttu ei saa kohus L.Y väärteo toimepanemisele eelneva sündmustele õiguslikku hinnangut anda. tele

Küll aga on oluline rõhutada, et olenemata sellest, kas ja milliseid sätteid võis rikkuda antud juhtumis teine isik, ei muuda see õiguspäraseks L.Y käitumist. Igati tervitatav on teavitada politseid ohtlikest juhtidest, kuid lubamatu on asuda selliseid juhte omavoliliselt „õpetama“ ja kinni pidama, tekitades seejuures täiendavaid ohtlikke olukordi liikluses. Iga juhtimisõiguse saanud isik peab teadma, et teise liikleja poolt liiklus neid nõuete rikkumine ei anna õigust ka ise nõudeid rikkud Ka sellises olukorras on liiklejal kohustus jääda viisakaks ning vajadusel näiteks a. loobuda oma eesõigusest sest liikluses on ohutuse tagamine tähtsam kui ühe juhi õigused või , emotsioonid.

K on L.Y , aebuse esitanud isiku, tunnistaja ütluste ning videosalvestisega tõendatud, et reastudes tagasi, tekitas ohtliku olukorra kuna tegi manöövri väga lähedal taga sõitvast sõidukist ja samal ajal põhjuseta pidurdades, kui see polnud vajalik ohutuse tagamiseks, reastus teise sõiduki ette ja jätkas pidurdamisega. Selles olukorras oli taga sõitnud juht sunnitud järsult ja ootamatult

pidurdama selleks, et vältida otsasõitu eessõitvale autole, seega tekitas kaebuse esitanud isik oma

käitumisega liiklusohu. Selle käitumisega LS § 16 lg 1, § a §

rikkus L.Y 50 lg 7 p 2 j 53 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § sätestatud väärteo. 242 - 2 lg s

Karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. L.Y ütluste kohaselt oli tema käitumine tingitud sellest, et tunnistaja eiras liiklusnõudeid. L.Y kinnitas, et ta tahtis, et tunnistaja sõiduki kinni peaks ja seepärast tegi möödasõidu ja reastus uuesti tunnistaja ette. § 16 lg 3 kohaselt i KarS sik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Iga juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest

. L.Y möönis kohtuistungil, et tema tegevus ei olnud kõik „ “, kuid õigustas käitumist sellega, et

okei üritas kinni pidada purjus inimest. Seega on järeldatav, et L.Y teadis, et rikub liiklusnõudeid

ning vähemalt möönis seda, seega on tegu pandud toime otsese tahtlusega. Asjaolu, et isik enda jaoks leidis õigustuse liiklusnõuete rikkumiseks, ei muuda tema otsest tahtlust teo toimepanemise suhtes.

5

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. L.Y on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §- le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest. -

LS § 242 lg näeb karistusena ette ahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse 2 r äravõtmise kuni kuue kuun Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse i.

mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. L.Y poolt kohtuistungil oma käitumise õigustamiseks toodud asjaoludest ei nähtu, et isik tegelikult kahetseks toimunut. L.Y seadis oma kä

itumisega ohtu teise liikleja ja autos viibinud alaealise

d pidada tütre, mistõttu ei saa menetlusaluse isiku süü käesolevas asjas väikseks. Isik leidis ka kohtuistungil õigustusi oma käitumisele, väites, et tema käitumine oleks õigustatud kui üritab purjus Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et inimest kinni pidada. X Liikluses ohtliku olukorra tekitamine oli sellel päeval joobes auto roolis. ei ole õigustatud seetõttu, et keegi teine liiklusnõudeid rikub. Nähtuvalt karistusregistrist on

tegemis esmakordse t õigusrikkumisega. Sellest tulenevalt ei ole hetkel alust arvata, et kergemaliigiline karistus ei täidaks karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke. Arvestade - s eeltoodut ning asjaolu, et L.Y-l on töökoht i määramine põhjendatud ohtuvälise menetleja poolt määratud , on rahatrahv

. K rahatrahv 35 trahviühiku alla sanktsiooni keskmise määra, t, s.o 140 eurot, s.o karistus on põhjendatud ja proportsionaalne.

Kõiki eelmärgitud asjaolusid ohus põhjendatuks arvestades ei pea k L.Y suhtes menetluse lõpetamist kaebus tuleb jätta rahuldamata. ning Arvestades rahatrahvi suurust, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Asitõendid

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus väärteoasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-plaadid – jätta väärteoasja materjalide juurde.

Eeltoodut arvestades ja ju dest 132 p 2, 133, 134, hindudes Väärteomenetluse seadustiku §

Otsustas 1. L.Y kaebus rahuldamata. Jätta 2 Politsei- Prefektuuri -Harju politseijaoskonna ja Piirivalveameti Põhja Lääne menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr

6

2317,23,000908 karistuse aja osas

tühistada tasumise täht , ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada L.Y tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuu vähemalt 35 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011

SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis 198 või EE 701 7000 1700 1577 Luminor pangas 10220235024207 . Märkida viitenumber CD ja DVD plaadid

jätta väärteoasja materjalide juurde

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud k

ohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 12.06.2023