2-19-18994/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Imbi Sidok-Toomsalu, Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18994

Kohtuasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks

YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.05.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Olga Väina-Kesler

Kostja YY (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Jana Kitter

Menetluse liik

Asja läbivaatamine xx.xx.xxxx kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

YY

02.06.2023

esitatud

Korteriühistu

Xxxxxxxxx

xx

tõendi

vastuvõtmisest.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.05.2022 otsus Tallinnas Xxxxxxxxx xx-xxx asuva

korteriomandi omandi kaotuse eest makstava hüvitise osas osaliselt (resolutsiooni

p 4 osaliselt) ja osas, milles maakohus tasaarvestas poolte nõuded (resolutsiooni p 8).

Tühistatud osas teha uus otsus, millega YYl tuleb tasuda XXle hüvitist Tallinnas

Xxxxxxxxx xx-xxx asuva korteriomandi omandi kaotuse eest 30 237,50 eurot ning

tasaarvestada XX ja YY vastastikused hüvitise maksmise nõuded käesoleva otsuse

tervikresolutsiooni p-s 5.8 märgitud viisil.

3. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda.

5. Määrata XX ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks ja mõista YYlt XX kasuks

välja

menetluskulud

980

eurot,

samuti

viivis

menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-19-18994

2

6. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

6.1. Jätta rahuldamata YY 08.07.2020 taotlus tõendite kogumiseks.

6.2. Jätta XX hagi ühisvara jagamiseks rahuldamata.

6.3. Rahuldada YY vastuhagi ühisvara jagamiseks osaliselt.

6.4. Lõpetada XX ja YY ühisomand korteriomandile asukohaga Harju maakond,

Tallinna linn, Xxxxxxxx xx-xxx (registriosa nr xxxxxxx) selle jätmisega YY

ainuomandisse koos kohustusega tasuda XXle omandi kaotuse eest hüvitis

30 237,50 eurot.

6.5. Asendada kohtuotsusega XX tahteavaldus kustutada Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx teisest jaost senine omanikukanne

ühisomanike XX ja YY kohta ning kanda registriosa nr xxxxxxx teise jakku

esimesele vabale järjekohale kinnistu ainuomanikuna sisse YY, isikukood

xxxxxxxxxx.

6.6. Jätta Luminor Bank AS-iga 29.04.2008 sõlmitud laenulepingust nr

09320167540 tulenev kohustus YY kanda.

6.7. Jätta sõiduauto Xxxxxxxxx, VIN-kood XXXXXXXXX, registreerimismärgiga

xxxxxxx

ning

mootorratas

Xxxxxxx,

registreerimismärgiga

xxxxxxx

ainuomandisse koos kohustusega tasuda YYle omandi kaotuse eest hüvitis

2000 eurot.

6.8. Tasaarvestada XX ja YY käesoleva otsuse tervikresolutsiooni p-des 5.4 ja 5.7

toodud vastastikused nõuded ja mõista tasaarvestuse tulemusena YYlt XX

kasuks välja 28 237,50 eurot.

6.9. Jätta XX ja YY maakohtu menetluskulud nende endi kanda.

6.10. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda.

6.11. Määrata XX ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks ja mõista YYlt XX

kasuks välja menetluskulud 980 eurot, samuti viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 03.12.2019 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi ühisvara

jagamiseks, paludes lõpetada poolte ühisomand ja müüa Tallinnas Xxxxxxxxx xx-xxx asuva

korteriomandi (korter) avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast täita 29.04.2008

sõlmitud laenulepingust nr 09320167540 (laenuleping) tulenevad kohustused AS-i Luminor

Bank ees.

2-19-18994

3

Poolte abielu lahutati 22.11.2017. Korter kuulub poolte ühisvara hulka. Pooled sõlmisid

laenulepingu AS-i Luminor Bank, et korter osta. 03.12.2019 seisuga on laenu jääk 44 866 eurot.

2. Kostja nõustus ühisvara jagamisega, kuid vaidles vastu ühisvara jagamise viisile. Kostja

esitas vastuhagi, milles palus jagada ühisvara nii, et korter jääb kostja ainuomandisse ning palus

asendada hageja tahteavalduse kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks, kustutada kostja

omanikuna kinnistusraamatust ja kanda kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse. Kostja

palus korteri jätta tema ainuomandisse, sest korteris elab tema koos kahe alaealise lapsega.

Kostja palus jätta laenulepingust tulenevad kohustused tema kanda. Laenumakseid on pooled

tasunud võrdsetes osades. Poolte ühisvarasse kuulub ka sõiduauto Xxxxxxxxx ja mootorratas

Xxxxxxx, mille kostja palus jätta hageja ainuomandisse. Kostja palus mõista temalt hageja

kasuks välja enam saadud ühisvara eest hüvitisena 8000 eurot.

3. Vastuhagile esitatud vastuses ei vaielnud hageja vastu sellele, et korter jääb kostja

ainuomandisse ja laenulepingust tulenevad kohustused jäävad kostjale. Samuti nõustus hageja,

et sõiduauto ja mootorratas jäävad hageja ainuomandisse. Hageja vaidles vastu hüvitise

suurusele, mis kostjal tuleb hagejale enamsaadud ühisvara eest tasuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 03.05.2022 otsusega rahuldamata hageja hagi ja rahuldas kostja

vastuhagi osaliselt. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi korterile ja jättis selle kostja

ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale omandi kaotuse eest 11 737,50 eurot, ning asendas

hageja asjaomased tahteavaldused. AS-iga Luminor Bank sõlmitud laenulepingust tulenev

kohustus jäi kostja kanda. Sõiduauto ja mootorratas jäid hageja ainuomandisse kohustusega

tasuda kostjale omandi kaotuse eest hüvitis 2000 eurot. Maakohus tasaarvestas kattuvas

ulatuses poolte hüvitise maksmise nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

9737,50 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt olid pooled abielus 11.10.2007–22.11.2017 ja korter

kuulub poolte ühisvarasse. Korter tuleb jätta kostja ainuomandisse hagejale makstava hüvitise

vastu. Kostja huvi saada korteri ainuomanikuks ja säilitada oma elukoht kaalub üles hageja huvi

võõrandada korter avalikul enampakkumisel. Hageja ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid,

mis õigustaks ühisomandi lõpetamist hageja taotletud viisil, s.o korteri võõrandamisega

avalikul enampakkumisel. Korteri väärtus on 71 000 eurot. Seega on nii hageja kui ka kostja

omandiosa väärtus 35 500 eurot (= 71 000 ÷ 2). Pooled ei vaidle selle üle, et korteri ostmiseks

võetud laenu jääk abielu lahutamise aja seisuga (s.o 22.11.2017) oli 47 525 eurot.

Poolte ühisvarasse kuuluvate mootorsõidukite väärtus kokku on 4000 eurot (3500 + 500),

millest kummagi poole osa on 2000 eurot.

Kuna korteri turuväärtus on 71 000 eurot ja tagastamata laen abielu lahutamise aja seisuga on

47 525 eurot, siis on korteri puhasväärtus abielu lõppemise aja seisuga 23 475 eurot, millest

kummagi abikaasa osa moodustab 11 737,50 eurot. Kostja kohustub hagejale tasuma hüvitise

omandi kaotuse eest. Ühisvarasse kuuluvad mootorsõidukid (väärtusega 4000 eurot) jäävad

hageja ainuomandisse, mistõttu peab hageja tasuma kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitist

2000 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused kohustused kattuvas ulatuses.

Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal hagejale omandi kaotuse eest tasuda hüvitist

9737,50 eurot (= 11 737,50 – 2000).

2-19-18994

4

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt,

resolutsiooni p-de 4 ja 8 osas ning määrata kostja poolt hagejale korteri eest makstava hüvitise

suuruseks 24 377,50 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.xxxx istungil täpsustatud taotluse

kohaselt palus hageja mõista kostjalt hüvitisena välja 32 199,50 eurot (arvestades laenu jääki

2023. a mai seisuga), alternatiivselt 28 237,50 eurot (arvestades laenu jääki abielu lahutamise

päeva seisuga). Kui ringkonnakohus maakohtu otsust taotletud osas ei tühista, palus hageja

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt venitas maakohus asja lahendamisega. Maakohus

pidi tegema asjas otsuse 18.01.2021, kuid tegi selle alles ca poolteist aastat hiljem,

s.o 03.05.2022. Maakohus ei vastanud hageja järelepärimisele kohtuotsuse tegemise aja kohta

ega teavitanud pooli otsuse kuulutamise ajast. Pooled ei vaielnud korteri väärtuse üle hagi

esitamise ja 16.11.2020 kohtuistungi toimumise aja seisuga. Alates 2021. a septembrist tõusid

kinnisvara hinnad järsult. Kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud korteri väärtus enam 71 000 eurot.

Hageja hinnangul on korteri praegune väärtus 90 000 eurot.

Samuti oleks maakohus pidanud arvestama laenu jääki otsuse tegemise aja seisuga. 03.05.2022

oli laenu jääk 41 245 eurot.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Menetluse edasine käik

7. Tallinna Ringkonnakohus võttis 23.05.2023 kohtuistungil uute tõenditena vastu poolte

eksperthinnangud korteri väärtuse kohta ja kostja OÜ Eesti Ehitusekspert töö „Xxxxxxxxx

xx-xxx ehitustehniline kontroll“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tuleb tühistada hageja kasuks korteri omandi kaotuse eest väljamõistetud

hüvitise suuruse osas osaliselt, samuti tasaarvestuse osas. Ringkonnakohus saab teha asjas ise

uue otsuse, millega mõistab hageja kasuks välja hüvitise korteri omandi kaotamise eest

30 237,50 eurot ning tasaarvestab poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kuigi ringkonnakohus

tühistab osaliselt maakohtu otsuse, ei anna see alust muuta TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi

menetluskulude jaotust.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses üksnes korteri omandi kaotuse eest

väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel jõustunud nii osas, milles otsustati jätta korter kostjale, kui ka osas, milles kohustati

hagejat andma tahteavaldus kinnistusraamatu senise omanikukande kustutamiseks ja uue

omaniku kande tegemiseks. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles otsustati jätta

2-19-18994

5

kostjale laenulepingust tulenev kohustus ning hagejale mootorsõidukid ja kohustati kostjat

tasuma hagejale selle eest hüvitist.

10. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses korteri väärtuse kindlaksmääramise ja sellest

tulenevalt ka korteri eest makstava hüvitise suuruse üle. Hageja on apellatsioonkaebuses

palunud suurendada korteri omandi kaotuse eest kostja poolt makstavat hüvitist.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud kostjalt hageja kasuks korteri omandi

kaotamise eest hüvitist välja mõistes. Maakohus on jätnud tuvastamata korteri väärtuse

võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Samuti on korteri väärtus jätkanud tõusu

pärast maakohtu otsuse tegemist. Kinnisasja väärtuse suurenemine tingib maakohtu otsuse

tühistamise, kuivõrd see mõjutab pooltele ühisvara jagamisel jäävate osade väärtust ning seega

ka hüvitise suurust. Kuna ühisvara jagamisel korteri jätmine kohtuotsusega ühele abikaasadest

riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb

omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest.

Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult

täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt RKTKo 22.12.2009, 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik).

Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsust hüvitise väljamõistmise osas muuta. Tagamaks

omandist ilma jäävale isikule õiglane hüvitis, peab ka ringkonnakohus jagatava vara tegelikku

turuhinda kajastava tõendi asja õige lahendamise huvides TsMS § 634 lg 2 ja § 652 lg 3 p 2

alusel vastu võtma ning lähtuma vara jagamisel selle väärtusest apellatsioonimenetluse ajal

(vt RKTKo 08.03.2007, 3-2-1-12-07, p 10).

12. Kostja esitas 16.11.2020 tõendina 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hinnangu, mille järgi oli

korteri väärtus 17.09.2020 seisuga 71 000 eurot (tl 59). Hageja oli 08.01.2021

menetlusdokumendis korteri väärtusega nõus (tl 90, p 1). Maakohus oli pooli varem teavitanud,

et teeb otsuse hiljemalt 18.01.2021 (tl 46 pöördel, ajamärk 00:13:38). Otsuse tegi maakohus

aga alles 03.05.2022 (tl 110), jättes mh tähelepanuta hageja 30.03.2022 menetlusdokumendi,

milles hageja teavitas kohut korteri väärtuse suurenemisest ja juhtis tähelepanu, et viimased

dokumendid esitati kohtule 2021. a augustis (tl 107). Ringkonnakohtule esitatud hageja tõendi

kohaselt oli Xxxxxxxx linnaosas 2022. a IV kvartalis korterite mediaan ruutmeetrihind

2543 eurot/m², 2021. a samas kvartalis aga 2112 eurot/m² (tl 152, viimane lõik). Kostja tõendi

kohaselt tehti 2023. aasta I kvartalis Xxxxxxxx linnaosas tehinguid keskmise hinnaga

2573 eurot/m², 2022. aastal 2486 eurot/m², 2021. aastal aga keskmise hinnaga 2010 eurot/m²

(tl 187 pöördel, esimene ja teine lõik). Mõlema tõendi kohaselt on korteri väärtus tõusnud

võrreldes maakohtu menetluses esitatud tõendiga korteri turuväärtuse kohta (vrd tl 59 – korteri

turuväärtus oli 10.09.2020 seisuga 1650 eurot/m²).

13. Ringkonnakohus tuvastab nii maakohtus tuvastamata kui ka pärast maakohtu menetlust

muutunud asjaoluna hageja esitatud RE Kinnisvara AS-i hinnangu alusel korteri väärtuse, mis

31.03.2023 seisuga on 108 000 eurot (tl 156). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt

loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

13.1. Hageja esitatud tõendi kohaselt oli 31.03.2023 seisuga korteri väärtus 108 000 eurot

(tl 156), mille kindlakstegemisel võeti arvesse müügitehinguid korteriomanditega, mis

paiknevad korteriga sarnastes elamutes ja mis on sarnase suurusega (tl 153–xxx pöördel, p 6.2),

kasutades võrdlusmeetodit (tl xxx pöördel, p 6.3 „Hindamismetoodika“). Võrreldavad tehingud

on valitud lähtudes sellest, mille kohta oli hindajal usaldusväärne tehingu informatsioon ja mis

on toimunud võimalikult hiljuti ning sarnases seisukorras korteritega (tl 155, „Võrdlustehingute

valik“).

2-19-18994

6

13.2. Kostja esitatud Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ hinnangu kohaselt oli 24.03.2023 seisuga

korteri väärtus 98 000 eurot (s.o väärtus, millest ei ole maha lahutatud hallituse

likvideerimiseks vajalike tööde maksumust, tl 189 pöördel). Ringkonnakohtu istungil kinnitas

kostja, et tugineb korteri väärtusele koos köögimööbliga (tl 214 pöördel, ajamärk 00:04:37).

Kostja tõendi kohaselt võeti korteri turuväärtuse kindlakstegemisel arvesse hindajale

teadaolevad müügitehingud sarnases piirkonnas (tl 188, p 3.5), kasutades samuti

võrdlusmeetodit (tl 188 pöördel, p 4.2).

13.3. Nii hageja kui ka kostja tõendid korteri turuhinna kohta põhinevad samal hindamise alusel

(Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 – tl 145 pöördel, p 2.2; tl 181 pöördel, esimene

lõik ja p 1.2) ja sarnastel lähteandmetel, kuid hageja valim võrreldavate müügitehingute kohta

on oluliselt laiem (vrd tl xxx–xxx pöördel ja tl 188) ja hindamistulemus täpsem (s.o ±5% –

tl 145, „Hindamistulemuse täpsus“ vs. ±10% – tl 181, „Hindamistulemuse täpsus“). Hageja

tõendi kohaselt on turuväärtuse hindamisel võetud arvesse perioodil 2022. a oktoober–2023. a

veebruar Xxxxxxxx linnaosas tehtud arvukad müügitehingud (vt tl xxx–xxx pöördel). Kostja

tõend arvestab aga Xxxxxxxx linnaosas tehtud viie müügitehinguga perioodil 2022. a

november–veebruar 2023 (tl 188). Kostja tõendis on esile toodud müügitehingud, mis hindajale

olid teada (tl 188, p 3.5 esimene lõik) ning selle võrdlusest hageja tõendiga nähtub, et kostja

tõend põhineb võrdlustehingutel, mis on tehtud väiksemate müügihindadega. Näiteks: kui

kostja tõendi kohaselt toimus 2023. a veebruaris Sõpruse pst-l asuva korteriomandi müük

hinnaga 100 250 eurot (tl 188), siis hageja tõendi kohaselt toimus 2023. a veebruaris

Sõpruse pst-l asuva korteriomandi müük ka hinnaga 105 000 eurot (tl 153), millega kostja tõend

ei arvesta. 2022. a detsembris toimus Sõpruse pst-l asuva korteriomandi müük hinnaga

110 000 eurot (tl 153 pöördel), millega kostja tõend ei arvesta (tl 188). Korteri turuväärtus on

hageja ja kostja tõendi järgi erinev, sest kostja tõendis on esile toodud üksnes madalama

hinnaga müügitehingud (vrd 155 pöördel–156 ja 189–189 pöördel olevad kohandatud hinnad).

Samuti on kostja tõendis kasutatud korteri turuhinna leidmisel võrdlustehingutena

müügitehinguid, mille ruutmeetri hind on alla keskmise hinna (vrd 2022. aastal Xxxxxxxx

linnaosas tehtud tehingud keskmise hinnaga 2486 eurot/m² ja 2023. aasta esimeses kvartalis

hinnaga 2573 eurot/m² – tl 187 pöördel, esimene ja teine lõik, ning võrreldavad müügitehingud

ruutmeetri hinnaga 2138–2315 eurot – tl 188).

13.4. Kostja esitatud Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ hinnangu kohaselt on korteri turuhinna

leidmisel arvestatud korteriga samaväärses seisukorras korteriomanditega – ühe võrreldava

korteriomandi seisund oli samaväärne ja kahel kehvem, mille tõttu kohandati ka nende

võrdlustehingute hindasid 5% võrra (vt tl 189–189 pöördel, „Korteri seisukord“). Seega

arvestab korteri turuväärtus 98 000 eurot korteri seisukorraga. Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ

hinnangus on põhjendamatult korteri turuhinnast maha arvestatud hallituse likvideerimiseks

vajalike ehitustööde võimalik maksimaalne maksumus (tl 189 pöördel). Eelnevast tulenevalt ei

oma korteri turuväärtuse tuvastamisel tähtsust OÜ Eesti Ehitusekspert töö „Xxxxxxxxx xx-xxx

Ehitustehniline kontroll“. Poolte ühisvaras oli puudustega (hallitus) korter. Hagejale hüvitise

maksmisel ei saa lähtuda puudusteta korteri väärtusest. Hageja tõendi kohaselt jäävad korteris

esinevate puuduste kõrvaldamise kulud hindamise täpsusklassi piiresse (tl 149–149 pöördel,

„Seisukord“).

13.5. Eelnevast

tulenevalt

võttis

ringkonnakohus

korteri

praeguse

turuväärtuse

kindlakstegemisel aluseks RE Kinnisvara AS-i hinnangu (tl 144–162).

14. Arvestades korteri väärtust 31.03.2023 seisuga (s.o 108 000 eurot – tl 156), on kostjal õigus

saada korteri omandi kaotuse eest hüvitist 30 237,50 eurot (s.o korteri turuväärtus 108 000 –

laenu jääk abielu lahutamise aja seisuga 47 525 ÷ 2). Ringkonnakohus tasaarvestab poolte

2-19-18994

7

vastastikused nõuded TsMS § 445 lg 1 alusel ja märgib tasaarvestuse kohtuotsuse resolutsiooni.

Ringkonnakohtu otsusega mõistetakse kostjalt hageja kasuks korteri eest hüvitis

30 237,50 eurot. Maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks sõiduauto ja mootorratta

eest hüvitis 2000 eurot (tl 110 pöördel, resolutsiooni p 7). Tasaarvestuse tulemusena tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 28 237,50 eurot.

15. Laenu jäägiga seonduvat saab kohus arvestada ühisvara jagamise viisi, mitte ühisvara

kaotamise eest hüvitise suurust määrates. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas,

milles laenulepingust tulenev kohustus jäi tema kanda. Samal põhjusel ei oma asja lahendamisel

tähtsust ka hageja etteheide, nagu oleks maakohus asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti

kaasomandi lõpetamise sätteid.

16. Kostja on avaldanud kahtlust, kas tal on võimalik tasuda hagejale suuremat hüvitist, kui

maakohus välja mõistis. Samas on aga tõusnud maakohtu otsusega kostjale jäetud kinnisasja

väärtus. Ringkonnakohtul ei ole võimalik muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis

kinnisasja kostjale, sest maakohtu otsus on selles osas jõustunud. Abikaasa suutlikkust hüvitist

maksta saab kohus arvestada ühisvara jagamise viisi, mitte ühisvara kaotamise eest hüvitise

suurust määrates. Korteri väärtuse tõus toob paratamatult kaasa selle, et pool, kellele korter jääb

peab tasuma suurema hüvitise. Kui kostjal ei ole likviidset vara, mille arvel hagejale korteri

omandi kaotamise eest hüvitist maksta, tuleb kostjal vajadusel võõrandada talle kuuluvat vara,

sh korter.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse.

18. Ringkonnakohus keeldub kostja 02.06.2023 esitatud Korteriühistu Xxxxxxxxx xx tõendi

vastuvõtmisest. Pooltel tuli tõendid korteri turuväärtuse kohta esitada hiljemalt 18.04.2023

(tl 135 ja 170). Kostja tõend on esitatud hilinenult (TsMS § 238 lg 3 p 3). Kui tõendit ei ole

tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda

üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Kostja ei ole põhistanud, et tõendi hilinenult

esitamiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohus oli tõendi esitamise ajaks juba määranud kohtuotsuse

kuulutamise aja põhjustaks tõendi menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimise (TsMS

§ 331 lg 1). Kuna dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt,

puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb asjas tühistatud osas uue

otsuse, ei anna see alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohtus kantud

menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda, sest tegemist on ühisomandi

jagamise vaidlusega, mis on toimunud mõlema poole huvides.

20. Ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja

§ 163 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest. Hageja apellatsioonkaebus

rahuldatakse. Seega tuleb poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda.

21. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

22. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks riigilõiv 430 eurot ja lepingulise esindaja kulud 650 eurot (ilma

2-19-18994

8

käibemaksuta).

Nimekirjade

kohaselt

kulus

hageja

lepingulisel

esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi 30 minutit, sh nõupidamine kliendiga,

kohtuotsusega tutvumine ja selle analüüs, apellatsioonkaebuse ettevalmistamne, kostja

vastusega tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine.

23. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul

esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik osaliselt.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täiel määral põhjendatud kostja vastusega tutvumisele ja

kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aeg. Arvestades kostja vastuse sisu, saab pidada

sellega

tutvumisele

kulunud

põhjendatud

ajakuluks

30

minutit.

Arvestades

apellatsioonimenetluse eset (pooled vaidlesid üksnes korteri eest makstava hüvitise suuruse

üle), saab ka kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud põhjendatuks ajakuluks pidada

30 minutit.

24. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta),

mis ei ületa juristi keskmist tasumäära.

25. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 980 eurot

(s.o riigilõiv 430 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 550 eurot (5,5 tundi × 100 eurot/tund =

550 eurot)), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)