4-11-730/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOOPIA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.märtsil 2011.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-11-730 Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kalevi Kvelli kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteoasjas nr 04/0500710 Kaebuse esitaja Kalevi Kvell, isikukood 36304074211, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, peadirektor Peeter Volkov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Kalevi Kvelli kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteoasjas nr 04/05000710.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon on alustanud 16.02.2010.a. väärteomenetlust nr 04/05000710 Metsaseaduse (MS) § 69 lg 1 järgi selle kohta, et xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxxx kinnistul rikuti metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustust. 31.01.2011.a. esitas Kalevi Kvell Keskkonnainspektsioonile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, paludes selgitust pooleliolevas asjas. Keskkonnainspektsioon oma 04.02.2011.a. määrusega jättis Kalevi Kvelli kaebuse rahuldamata ning Kalevi Kvell on esitanud Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 78 sätestatud korras kaebuse maakohtule. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt palub kaebuse esitaja kohtul selgitada, kuidas saab metsaomanik, kes pole raie andja ning kes on võõrandanud raieõiguse, tõendada raiuda võtjale oma raieõigust, mida tal pole või tõendada võõra firma raieõigust, kus tema ei tööta ning milles osaline ta pole. Samuti palub Kalevi Kvell selgitada, millise väidetava väärteo on ta omaenda metsas üldse toime pannud ning miks ja kui kaua ta menetlusalune isik peab olema. Ka taotleb Kalevi Kvell suunata kohtuväline menetleja toonase tegeliku raiuda andja ja raieõiguse omaniku poole.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu VTMS §

77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kuigi kohtumääruse koostamise ajaks on Kalevi Kvell menetlusalune isik, on ta vaidlustanud kohtuvälise menetleja tegevust ajal, mil ta seda ei olnud. Ainuüksi asjaolu, et väärteomenetlus on alustatud, ei teinud veel Kalevi Kvelli menetlusaluseks isikuks ning kaebusest on jäänud selgusetuks, kuidas ja milliseid Kalevi Kvelli õigusi väärteomenetluse jätkamine rikub. Kahetsusväärne on, kui kohtuvälise menetleja selgitused ei ole olnud Kalevi Kvellile arusaadavad ja üheselt mõistetavad, kuid puuduvad tõendid, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud väärteoasja menetlemise korda.

Karistusseadustiku § 81 lg-st 3 tulenevalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, milline tähtaeg ei ole veel möödunud. Käesolevaks ajaks (21.02.2011.a.) on koostatud ka väärteoprotokoll Kalevi Kvelli poolt MS § 69 lg 1 rikkumise kohta. Alates väärteoprotokolli koostamisest on Kalevi Kvellil kõik seadusest tulenevad menetlusaluse isiku õigused (VTMS § 19) ning ta on ka seda õigust kasutanud, esitades väärteoprotokollile vastulause. Samas ei saa kohus antud kaebuse lahendamisel hinnata Kalevi Kvelli süü küsimust MS § 69 lg 1 järgi, kuna isiku karistamise kohtuvälise menetleja poolt saab vaidlustada üksnes VTMS-s sätestatud alustel, korras ja tähtajal.

Eelpoolnimetatud põhjustel ei saa kohus rahuldada ka Kalevi Kvelli kaebust, kuna kaebusest ei nähtu konkreetselt, millises osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse ning ainuüksi kohtule rea õigusalaste küsimuste esitamine ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisel. Kohtul ei ole õigust isikut juriidiliselt nõustada, küll aga kohustus seadust selgitada. VTMS § 76 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele.

Sellise kaebevõimaluse on seadusandja loonud isikute õiguste rikkumise kiire kõrvaldamise võimaldamiseks ja aitamaks kaasa õige ning põhistatud lahendi tegemisele. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse kestel isiku valitud hetkel enne väärteoasjas otsuse tegemist esitatud taotluse rahuldamata jätmine ei ole vastuolus VTMS § 76 lg 1 eesmärgiga. Ainuüksi väärteomenetluse jätkamise fakt olukorras, kus kohtuväline menetleja soovib koguda väärteoasja õigeks ja põhistatud lahendamiseks täiendavalt tõendeid ja seda reaalselt ka teeb, isiku õigusi ei riku.

Tulenevalt VTMS §-st 2 kehtib ka väärteomenetluses KrMS §-s 6 sätestatud menetluse kohustuslikkuse põhimõte, mille kohaselt on menetlejal süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus ja ka sellele kohustusele vastav õigus. Menetlemise kohustus ja õigus on kohtuvälisel menetlejal senikaua, kuni tema hinnangul on võimalik teha asjas sisuline lahend kas isiku karistamiseks või menetluse lõpetamiseks. Üksnes kohtuvälise menetleja ja menetlusosaliste eriarvamus väärteo tunnuste esinemise osas menetlusaluse isiku käitumises ei kohusta kohtuvälist menetlejat menetluse lõpetamiseks enne, kui kohtuväline menetleja peab vastava sisulise lahendi tegemist võimalikuks.

Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja tegevus on olnud õiguspärane ja sellega ei ole rikutud Kalevi Kvelli õigusi ega vabadusi. Kohtuvälise menetleja juhi vaidlustatud määrus on seaduslik ja Kalevi Kvelli kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkiri/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

KOOPIA ÕIGE