2-21-7119/77 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-7119

Tsiviilasi

L.V (V) hagi Y.R (R) vastu 85 987,20 euro ja

lisanduva viivise tasumise nõudes

Hagihind

17 559,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.V (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik

Mühls (Maria Mägi Advokaadibüroo, e-post XXX)

Kostja Y.R (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Julia

Gramma (Advokaadibüroo CORE Legal, e-post XXX),

Asja läbivaatamine

19.10.2022, 30.01.2023 ja 15.03.2023 kohtuistungil, edasi

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.V (V) hagi Y.R (R) vastu osaliselt.

2. Mõista Y.Rlt L.V kasuks välja põhivõlgnevus 80 297,88 eurot ja 09.06.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 14 361,22 eurot. Mõista Y.Rlt L.V kasuks välja lisanduv

viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 80 297,88 eurot alates

10.06.2023 kuni kohustuse täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata L.V taotlus kohtuotsuse täimise viisi kindlaksmääramiseks.

Menetluskulud

1. Jätta L.V menetluskulud 94 % ulatuses Y.R kanda.

2. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2.

Edasikaebamise kord

2-21-7119

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. L.V esitas 05.05.2021 Harju Maakohtule hagi Y.R vastu. Hagiavalduse kohaselt on L.V ning Y.R

omavahel lähisugulased (hageja on kostja tütar). Hagejale kuulus kuni 24.08.2011 korteriomand

asukohaga XXX. Kostjale kuulus kuni 05.09.2011 korteriomand asukohaga XXX. Kuivõrd hageja

elas 2011.aastal peamiselt välismaal, siis leppisid hageja ja kostja omavahel kokku, et korterid I ja

II müüakse maha ning saadud rahaga ostetakse kostjale parem/mugavam korter. Hageja ja kostja

kokkuleppe kohaselt pidi uus ostetav korter kostja surma korral jääma/pärandatama hagejale.

Pooltel oli ka alternatiivne kokkulepe, et kui kostja otsustab oma eluajal uue korteri maha müüa, siis

kohustub kostja hüvitama hagejale tema osa/panuse.

2. Hageja tegi 04.03.2011 kostjale notariaalse volikirja, millega volitas kostjat mh müüma hagejale

kuuluv korter I. Kostja müüs 24.08.2011 notariaalse korteriomandi müügilepinguga hagejale

kuulunud korteri I. Tehingu hinnaks oli kokku 43 120 eurot, millest 1 552,32 eurot läks korterit I

müüa aidanud maakleri teenustasuks. Ülejäänud raha ehk 41 567,58 eurot sai kostja enda kätte.

3. Kostja müüs 05.09.2011 temale kuulunud korteri II ja ostis 09.09.2011 korteriomandi asukohaga

XXX (korteri III). Kostja on hagejale viimastel aastatel suusõnaliselt avaldanud, et ta ei kavatse

korterit III hagejale pärandada ega ka hagejale midagi rahaliselt hüvitada. Kostja on hagejale

suusõnaliselt avaldanud, et ta kavatseb korteri III kinkida või pärandada oma uuele elukaaslasele.

4. Hageja arvates vastab tema ja kostja vaheline kokkulepe tähtajatu seltsingulepingu tunnustele.

Hageja ja kostja on kokku leppinud ühise varalise väärtuse kestvas loomises. Samuti on kumbki

pool teinud rahaliselt hinnatavaid ja võrreldavaid panuseid. Seega on hageja arvates täidetud

eeldused seltsingu sätete (eeskätt seltsingu likvideerimise sätete) kohaldamiseks.

5. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud mingis tähtajas, mistõttu tuleb lugeda, et nende vaheline

seltsinguleping on tähtajatu. Õigusselguse huvides ütleb hageja käesolevaga tema ja kostja vahelise

tähtajatu seltsingulepingu üles. Hageja tugineb õiguslikule väitele/positsioonile, et on käesoleva

hagi esitamisega kostjaga sõlmitud seltsingulepingu/seltsingulaadse võlasuhte kokkuleppe üles

öelnud.

6. Hageja palus hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis kokku

summas 78 121,44 eurot koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates asjas

tehtava kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Samuti palus hageja määrata kohtuotsuse

resolutsioonis kindlaks kohtuotsuse täitmise korra nii, et rahalise nõude täitmiseks võõrandatakse

kostjale kuuluv korteriomand asukohaga XXX kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul

enampakkumisel ning saadud tulemist (rahast) täidetakse nimetatud rahaline nõue. 17.05.2021

menetlusdokumendis palus hageja juhul, kui hageja primaarne nõude alus peaks ära langema,

mõista alternatiivse õigusliku alusena kostjalt hageja kasuks välja 78 124,44 eurot koos lisanduva

viivisega VÕS § 1028 lg 1 ning § 1032 lg 1 alusel.

2-21-7119

7. 18.05.2022 menetlusdokumendis hageja suurendas oma nõuet ja palus hagi rahuldada, mõista

kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis summas 85 987,20 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis summas 7 161,67 eurot ning edasiulatuvalt viivis põhivõlalt (summas 85 987,20 eurot) VÕS

§ 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Samuti jäi hageja selle juurde, et

kohtul tuleb määrata kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja määrata, et

punktis 1 nimetatud rahalise nõude täitmiseks võõrandatakse kostjale kuuluv korteriomand

asukohaga XXX (reg. osa nr XXX) kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul enampakkumisel ning

saadud tulemist (rahast) täidetakse punktis 1 nimetatud nõue. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja palus jätta hagi rahuldamata

ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja hinnangul ei vasta tõele hageja väide, et poolte

vahel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja omandis oleva korteri I müügist saadud rahaga ostab

kostja endale parema/mugavama korteri. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ja hageja vahel oli

kokkulepe, et kostja pidi hagejale pärandama kostja korteri. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ja

hageja vahel oli alternatiivne kokkulepe, et kui kostja otsustab korteri maha müüa, siis kohustub

kostja hüvitama hagejale tema osa/panuse.

9. Kostja müüs enda omandis oleva korteriomandi asukohaga XXX (korter II) hinnaga 41 000

eurot, millest kostja sai enda pangakontole 39 524 eurot. 09.09.2011 ostis kostja korteriomandi

asukohaga XXX. Müügihind (korter III) oli 81 700 eurot. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja

väide, et uus korter oli omandatud hageja korteri müügist saadud rahaga. Korteri I müügilepingu

sõlmimisel, korteri III omandamisel ega enne lepingu sõlmimist ei ole kostja ja hageja kokku

leppinud, et kostja pärandab hagejale uue korteri. Hageja ootused kostja pärandi osas, mis hageja

sõnastas hagiavalduses, on hageja ootused, millest ei saa kostjal tekkida mistahes kohustusi. Kostjal

on õigus oma vara käsutada ja otsustada, kellele ta vara pärandab.

10. Hageja elas välismaal alates ca aastast 2009 kuni aastani ca 2013. Korteri III omandamisega

olid seotud kostja ja tema elukaaslane, kes valisid korteri III oma ühiseks koduks, tegelesid ühiselt

uue kodu siseviimistluse ja möbleerimisega ning on korterit III oma koduna jaganud alates 2011

aastast. Hageja ei ole kunagi kandnud korteriga II või korteriga III seotud kulusid. Hageja ja kostja

vahel ei ole ning mitte kunagi polnud ühist majanduslikku huvi ega ühiseid eesmärke. Seega ei ole

käesoleval juhul võimalik käsitleda korteri III omandamist kostja poolt seltsingulepinguna.

Asjaolust, et hageja andis volituse müüa enda korterit, ei tulene, et kostja ja hageja tahteks oleks

olnud luua seltsingu vara juhtimise, aruandluse, kasumi/kahju jaotamise või mis tahes muu

eesmärgi saavutamiseks. Üksnes korteri ostmise faktist ei piisa, et lugeda seda seltsingulepinguks.

Hagejal ja kostjal puudusid ning ka käesoleval hetkel puuduvad mistahes ühised majanduslikud

huvid. Hagejal ega kostjal ei olnud tahet majanduslikult ühiselt tegutseda mistahes eesmärgil, sh

kasutada korterit seltsingu eesmärgil. Hageja ei ole teinud makseid korteri majandamiseks,

remontimiseks ja säilitamiseks ning kuni hagi esitamiseni tal puudus mistahes huvi korteri III vastu.

11. Alusetu ja paljasõnaline on hageja väide, et korter III oli omandatud hageja korteri müügist

saadud raha eest ja see oli hageja panus seltsingulepingu mõistes. Pooltel puudub kokkulepe, et

kostjal on kohustus osta korteri müügist saadud rahaga uus korter. See ei tulene ka volikirjast.

Asjaolu, et kostjale laekus korter I müügi tulemusena 41 567,68 eurot, ei tõenda, et antud raha

kasutati korteri III omandamiseks. Asjaolu, et korteri I müük ja korteri III ost toimus lühikese

ajaperioodi jooksul, ei tõenda, et kostja korter oli omandatud hageja panuse tõttu. Tulenevalt sellest

ei ole kostja tõendanud ka teist eeldust seltsingulepingu sätete võimalikuks kohaldamiseks, so

poolte panuste tegemine.

12. Hageja väide, et tema korteri I müümise eesmärgiks oli panuse tegemine, ei vasta tõele. Korter

müüdi, sest hageja elas välismaal, ei soovinud korteriga tegelda ning ei olnud majanduslikult

võimeline tasuma korteriga seotud kommunaalmakseid. Antud asjaolud olid tegelikud põhjused

korteri I müümiseks. Kõik korteriga I seotud maksed ja kulud kandis kostja, sh ajavahemikul, mil

2-21-7119

hageja sai täisealiseks. Hageja sõitis Eestist ära 2009. – 2010. aastal ja kuna tal puudus võimalus

korteriga seotud kulusid kanda ning ei soovinud korteriga tegeleda, otsustas hageja korteri müüa.

Alusetu on hageja väide, et asjas on tõendatud, et hageja volitas kostjat korteri nr XXX müügist

saadud raha kasutama uue korteri omandamiseks. Selline tahteavaldus või kokkulepe ei tulene

hageja poolt tehtud volikirjast. 04.03.2021 volikirjaga volitas hageja kostjat korterit müüma,

sõlmima müümiseks vajalikud lepingud ja võtma vastu müügist saadud raha. Kostja ei ole hagejale

tasunud korteri I müügist saadud raha, kuid mitte sellepärast, et pooltel oli eesmärk kasutada raha

ühise eesmärgi saavutamiseks. Hageja ei ole nõudnud kostjalt raha tagasi, kuna kostja kandis kõik

korteriga I seotud kulud enda vara arvelt. Lisaks korteriga I seotud kuludele, tagastas kostja pangale

hageja poolt võetud õppelaenu kokku summas 3 653,63 eurot. Kostja andis hagejale raha

reisimiseks ja riiete ostmiseks ja toetas hagejat, kui hageja oli juba täisealine. Hageja oli teadlik

korter I müügist ja müügist saadud rahasummast kohe peale korteri I müügilepingu sõlmimist, kuid

pole nõudnud kostjalt müügist saadud raha, kuna isa kandis hageja eest kõik korteriga seotud kulud,

samuti maksis kostja välja õppelaenu ja kandis muud kulud. Arvestades ülaltooduga on kostja

seisukohal, et poolte vahel ei olnud seltsingulepingut sõlmitud. Kuna käesoleval juhul puudub alus

kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, puudub hagejal alus nõuda korteri III müüki ja raha

jagamist mistahes proportsioonis ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

13. Kostja palub jätta hageja alternatiivse nõude - saada korteri I müügist saadud raha alusetu

rikastumise sätete alusel - rahuldamata hageja nõude aegumise tõttu. Kostja esitab taotluse nõude

aegumise kohta TsÜS § 143 tähenduses. Käesoleval juhul sai hageja teada korteri müügist

müügilepingu sõlmimise päeval, so 24.08.2011, sest hageja oli teadlik müügilepingu sõlmimise

kuupäevast. Hageja sai teada omandiõiguse võõrandamisega asjaõiguslepingu sissekandmisest

29.08.2011. Selleks kuupäevaks tuli hageja e-postile kinnistusosakonnast teade asjaõiguslepingu

sissekandmise kohta kinnistusraamatusse ja üle antud korteri I müügilepingu koopia. Tulenevalt

sellest pidi hageja olema teadlik väidetavast rikkumisest hiljemalt 29.08.2011, seega on hageja

võimalikud alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegunud seisuga 30.08.2014 kell 20:00.

Tulenevalt ülaltoodust palub kostja jätta hageja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegumise

tõttu rahuldamata.

14. 22.12.2022 menetlusdokumendis tegi kostja hagejale protsessuaalse tasaarvestuse avalduse.

Kostja tõi esile, et kui kohus rahuldab hageja nõuded mistahes õiguslikul alusel taotleb kostja

arvestada tasa hageja võimalikud nõuded kostja nõuetega hageja vastu summas 8 394,83 eurot, mis

tulenevad hageja korteri ja õppelaenulepingu kohustuste täitmisest. Kostja märkis ka, et asjas läbi

viidud kohtuliku ekspertiisi kohaselt on korteri aadressiga XXX turuväärtus 20.04.2022 seisuga 169

000 eurot. Hinnangu kohaselt sisaldab hindamistulemus kohtkindlate sisseseadete (köögimööbli,

garderoobkapi) väärtuskomponenti, mis moodustab hinnatud turuväärtusest ~ 5%. Kostja esitas

tõendid, et köögi ja garderoobi maksumus oli kokku 4 561,03 eurot. Kui kohus rahuldab hageja

nõuded ja tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seltsinguleping või oli olemas

seltsinulaadne õigussuhe, palub kostja arvestada tasa hageja seltsingulepingu lõppemisest tulenevad

nõuded kostja nõudega, mis on seotud korteri köögimööbli ja garderoobi omandamisega summas 4

561,03 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus

tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud

ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

16. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:

2-21-7119



Hageja ja kostja on omavahel lähisugulased - hageja on kostja tütar.



Hagejale kuulus kuni 24.08.2011 korteriomand asukohaga XXX (Korter I, tl 8-9).



Kostjale kuulus kuni 05.09.2011 korteriomand asukohaga XXX (Korter II, tl 10-11).



04.03.2011 andis hageja kostjale notariaalse volikirja, millega volitas kostjat mh müüma

hagejale kuuluv korter I (tl 12). Kostja müüs 24.08.2011 notariaalse korteriomandi

müügilepinguga hagejale kuulunud korteri I hinnaga 43 120 eurot, millest 1 552,32 eurot läks

korterit I müüa aidanud maakleri teenustasuks. Ülejäänud raha ehk 41 567,68 eurot kanti kostja

kontole (tl 13-17). Vaidlust ei ole, et kostja seda summat hagejale kandnud ei ole.



Kostja müüs 05.09.2011 notariaalse korteriomandi müügilepinguga temale kuulunud korteri II

hinnaga 41 000 eurot, millest 1 476 eurot läks korterit II müüa aidanud maakleri teenustasuks.

Ülejäänud raha ehk 39 524 eurot sai kostja enda kätte (tl 54-56).



Kostja ostis 09.09.2011 korteriomandi asukohaga XXX hinnaga 81 700 eurot (tl 57-65).

Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi omanikuks kostja.



Asjas määratud kohtuliku kinnisvara turuväärtuse hindamise ekspertiisi tulemuste kohaselt on

korteriomandi asukohaga XXX turuväärtus 02.05.2022 seisuga 169 000 eurot (tl 119-146).

17. Käesolevas asjas vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

seltsinguleping või oli poolte vahel vähemalt seltsingulaadne suhe ja kas sellest tulenevalt on

hagejal õigus nõuda kostjalt rahalist hüvitist seltsingu likvideerimise sätete alusel. Hageja hinnangul

oli poolte vahel tähtajatu kokkulepe seltsingulepingu tunnustel. Hageja leiab, et pooled olid kokku

leppinud ühise varalise väärtuse kestvas loomises (korterite I ja II müümine ja müügist saadud

rahast korter III ostmine) ja on teinud korter III ostuks rahaliselt hinnatavaid ja võrdseid panuseid.

Hageja hinnangul soetati korter III majanduslikus mõttes tema ja kostja ühisvarasse. Kostja eitab

seltsingulepingu sõlmimist ja kokkulepet, mille kohaselt pidi kostja soetama hageja korterist I

saadud rahaga soetama endale/parema mugavama korteri ja pärandama soetatava korteri III

tulevikus hagejale. Samuti ei nõustu kostja väitega, et uus korter oli omandatud hageja korteri

müügist saadud raha abil.

18. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam

isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise

eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine

või seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). VÕS § 589 lg 1 kohaselt lähevad seltsinglaste

tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse

(seltsinguvara). Nagu iga lepingu puhul, tuleb ka seltsingulepingu sõlmimise eeldusena VÕS § 9 lg

1 järgi tuvastada vastastikuste tahteavalduste vahetamine (pakkumuse esitamine ja sellele

nõustumuse andmine. Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt

tõendama pool, kes sellele tugineb.

19. Hageja on esile toonud, et pooled leppisid kokku selles, et müüvad nii hagejale kui ka kostjale

kuulunud korterid ja saadud raha eest ostetakse kostjale uus parem/mugavam korter, mis pärast

kostja surma jääb hagejale. Kostja väitel sellist kokkulepet pooltel ei olnud.

20. Mõlemad pooled on menetluses avaldanud, et hageja elas enne korterite müügitehingute

toimumist 2011 juba mitu aastat välismaal. Vaidlust ei ole selles, et kostja hoolitses tollel ajal

hageja korteri I eest, andis korter I üürile, suhtles üürnikega ning tasus kommunaalmakseid ja

likvideeris vajadusel hageja võlgnevusi korteriühistu ees. Ka hageja ise kinnitas, et 30.01.2023

istungil vande all, et pooltevaheline kokkulepe oli, et isa tegeleb korteriga. Asja materjalist nähtub,

et 31.12.2008 seisuga oli hagejal võlgnevus korteriühistu ees ligikaudu 25 000 krooni ja 2009. lõpus

üle 23 000 krooni (tl 64). Kostja avaldas 30.01.2023 istungil vande all, et talle 2011 aastal

teadaolevalt ei kavatsenud hageja enam Eestisse naasta. Ka hageja avaldas samal kohtuistungil

vande all, et ütles isale ca 2011, et ei tule ilmselt Eestisse tagasi elama.

21. Kohus saab poolte poolt 30.01.2023 istungil avaldatust niimoodi aru, et ei hagejal ega kostjal ei

olnud 2011 aastal oma korterite alles hoidmiseks ja säilitamiseks mingit huvi. Korteri I omanik

2-21-7119

viibis pikemat aega eemal, välisriigist korteri eest hooltkandmine oli talle koormav ning hageja

tegelikkuses ei isegi huvitunud, kas ja kuidas tema kohustused korteriühistu ees on täidetud. Ka

kostjal ei olnud huvi korteri I säilitamise vastu, kuivõrd vaatamata erinevatele korteris I elavatele

üürnikele olid korteril võlgnevused korteriühistu ees ja korteriühistu juhatus heitis võlgnevusi ette

just kostjale kui eemalviibiva hageja lähisugulasele ja ähvardasid korter I sundmüüki panna. Lisaks

ei käitunud mõni üürnik heaperemehelikult ja kostja pidi üürnikke korrale kutsuma. Kohus mõistab

kostja avaldatut nii, et ka kostjale oli korter I tegelemine suhteliselt koormav ja tülikas. Lisaks ei

olnud hageja eelnevalt teinud kostjale volikirja korteriga tegelemiseks. Kostja avaldas istungil ka

seda, et soovis ka ise oma korterist II parematesse tingimustesse elama asuda. Kuivõrd kostja

kavatses korterit vahetada, saab kohus järeldada, et ka sel põhjusel ei soovinud kostja enam samas

majas asuva korter I probleeme lahendada. Lisaks avaldasid nii hageja kui ka kostja 30.01.2023, et

XXX korteritega olid neil ebameeldivad ja emotsionaalselt keerulised mälestused. Seega ei olnud

kumbki pool huvitatud korterite I ja II alles hoidmisest.

22. Hageja vormistas 03.04.2011 kostjale notariaalse volikirja, millega volitas kostjat müüma talle

kuuluva korteriomandi ning sõlmima ja/või muutma ja/või lõpetama üürilepinguid (tl 12). Kohus ei

nõustu hageja esindaja seisukohaga selles, et volikiri kinnitab poolte kokkulepet ja ühist eesmärki

võõrandada korterid I ja II ning osta uus korter III ning volikirja tuleks käsitleda kui notariaalselt

eelkokkulepet korteri III omandamiseks seltsinguvarasse. Midagi nii kaugeleulatuvat 03.04.2011

volikirjast kohtu hinnangul järeldada ei saa. Kohus märgib, et volikirjas ei anta kostjale käsundit

uue korteri soetamiseks vaid ainult õiguse korter I võõrandamiseks. Volikiri isegi kohusta kostjat

korteri I võõrandamiseks vaid annab kostjale vabad käed korteri edasise saatuse üle otsustamiseks,

kas siis seniste üürilepingute lõpetamiseks ja korteri I müümiseks või selle uuesti üürileandmiseks.

Seega ei saa siit veel järeldada kokkulepet korterite ühiseks võõrandamiseks ja uue korteri

seltsinguvarasse soetamiseks.

23. Eelpool kohus tuvastas, et ei hagejal ega kostjal ei olnud huvi ega vajadust korteri I hageja

omandis hoidmiseks. Hageja andis kostjale volikirja võimalusega müüa korter I kostjale sobiva

hinna ja tingimustega. Sellest saab järeldada, et hageja andis iseenesest tahteavalduse korteri I

võõrandamiseks. Samuti tuvastas kohus, et kostjal oli iseenesest soov soetada endale mugavam ja

paremate elutingimustega korter.

24. Kostja vaidleb hageja poolt esile toodud kokkuleppe olemasolule vastu muuhulgas põhjusel, et

ta ei vajanud hageja abi so korter I müügist saadavat raha korter III soetamiseks. Kostja on

viidanud, et tal oli tegelikkuses piisavalt vahendeid so hea palk ja pension, kodus sularaha,

võimalus müüa garaaž või saada laenu sugulastelt või elukaaslaselt, ning ta ei vajanud uue korter III

ostuks korteri I eest saadud raha. Kohtu hinnangul ei ole need väited siiski tõendatud ega ka

põhistatud.

25. Samas ei ole kostja potentsiaalsel finantsvõimekusel antud vaidluse kontekstis ka tähtsust,

kuivõrd kostja käitumine viitab sellele, et korteri III ostuplaane tehes arvestas kostja hageja korteri

müügist saadava summaga. Kohtu ette ei ole toodud, et kostja pöördus laenu saamiseks mõnda

panka. Kostja ei ole ka esile toonud, et ta astus konkreetseid samme leidmaks korteriostuks

lisavahendeid, näiteks uuris garaaži müümise võimalusi või pidas läbirääkimisi laenu saamiseks

mõne konkreetse isikuga. Kuigi kostja avaldas, et ta oleks võinud ka mõne teise odavama korteri

soetada või saada raha oma elukaaslase käest, ei ole kohtu ette toodud et kostja sellist võimalust ka

reaalselt tegelikkuses kaalus.

26. Kostja eitab, et korter III on soetatud hageja vahendite arvel. Kostja hinnangul oli tal piisavalt

vara korteri III soetamiseks. Kohus kostjaga ei nõustu. Korter III müügilepingust nähtub, et korteri

hind oli 81 700 eurot. Kostja kontoväljavõtetest nähtub, et kostjal oli pangakontodel rahalisi

vahendeid enne tehingute toimumist 24.08.2011 seisuga 14 283,43 eurot (10 578,18 +3705,25, tl

95-96). Korter II müügist laekus kostjale 39 524 eurot, seega oli kostjal enda vahendeid kokku 53

807,43 eurot ehk korteri III ostuks jäi kostjal puudu 27 892,57 eurot. Kuivõrd korter I müügist

laekus kostja kontole 41 567,68 eurot, on korter II müügitehing viidud lõpule ka korter I müügist

2-21-7119

saadud vahendite arvel. Asja materjalides ei nähtu, et kostja oleks pärast korter III müügitehingu

toimumist teinud oma kontole täiendavaid sularahamakseid, et taastada korter I eest saadud ja korter

III eest tasutud summa 27 892,57 eurot, mis kostjal eelnevalt jäi puudu korter III eest tasumisel.

Seega ei ole asjas tähtsust sellel, kas kostja oleks saanud laenu mõne hõimlase või elukaaslase

käest, kas tal oli puuduv summa kodus sularahas, kas ta oleks saanud võõrandada oma garaaži või

soetada madalama hinnaga korteri. Asja lahendamiseks on oluline see, et kostja soetas teadlikult

kallima korteri, kui tema kontol selleks rahalisi vahendeid oli ja tasus korteri III eest ka nende

rahaliste vahendite arvel, mis olid tema kontole laekunud korter I müügi eest.

27. Kuigi kostja on igasuguste kokkulepete olemasolu kirjalikes menetlusdokumentides eitanud, on

kostja ise vande all antud ütlustes sellise kokkuleppe olemasolu möönnud. Nii vastas kostja hageja

esindaja küsimusele „Kas teie kokkulepe oli, et teil on õigus kasutada seda raha, mis hageja

korterimüügist tuleb Sipelga korteri ostmiseks?“ „Ju muidugi“. Ning küsimusele „Kui hageja

korterimüük toimus ja raha tuli Teie kontole, kas siis tollel momendil oli Teil hagejaga kokkulepe,

et uus korter, mille selle rahaga ostate, jääb hagejale?“ vastas kostja „jah“ (30.01.2023 prt lk 18,

02:03:04 – 02:05:17). Seega on kostja ise vande alla antud ütlustega tunnistanud, et pooltel oli

kokkulepe, et kostja võis uue korteri soetamisel kasutada korter I müügist saadud raha ja kunagi

hiljem, pärast kostja surma jääb uus ostetav korter hagejale.

28. Kohtule ei ole eluliselt usutav kostja väide, et ta ei teadnud mida korter I müügist saadud rahaga

teha. Nii vastas kostja hageja esindaja küsimusele, „kui volitus Teile tehti, kas oli Teil hagejaga

kokkulepe, et kui otsustate korteri maha müüa, et siis raha peab laekuma Teie pangakontole?“ et „Ei

mina oska sellele täpselt vastata, kuhu ma selle raha pidin panema. Kokkulepet ei olnud hagejaga, et

kui raha laekub mulle, et kannan hagejale selle edasi. Kuhu ma oleks andnud? Kostja ei tule

Eestisse tagasi ja ma jooksen välismaale talle järele?“ (30.01.2023 prt lk 18, 02:01:39-02:02:27).

Samas on kostja avaldanud, et ta kandis hagejale aegajalt raha, kui hageja seda palus (30.01.2023

prt lk 19, 02:07:29). Seega oli kostjale teada hageja pangakonto number ja kostja oleks saanud

hageja korteri müügist saadud raha kanda hageja kontole. Pelgalt see, et hageja elukoht on

välisriigis ei tähenda, et hageja oleks oma korteri eest saadavast rahast kuidagi loobunud.

29. Kostja on arvamusel, et panuseks VÕS § 580 lg 1 ja § 581 lg 1 mõistes saab pidada ainult

teadlikult tehtud rahalist ülekannet. Kostja viitab sellele, et käesoleval juhul ei teadnud hageja ega

soovinudki teada, mis hinnaga tema korter I müüakse ja kuidas raha kasutatakse. Hageja ei ole ise

panust teinud ning ei kontrollinud raha kasutamise protsessi. Ainuüksi asjaolu, et kostja sai hageja

korteri müügist saadud raha enda pangakontole ei saa olla aluseks väita, et saadud raha on

muutunud seltsinguvaraks.

30. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et panuseks saab pidada vaid teadlikult tehtud

rahalist ülekannet. Kohtu hinnangul saab panuseks seltsingulepingu mõttes olla ka korteri või mõne

muu eseme müügist saadud tulem, mille suurust panuste kokkuleppimise hetkel pooled veel ei tea.

Iseenesest on võimalik seltsingulepingu tingimustes kokku leppida nii, et mõlemad pooled

panustavad seltsingusse tulevikus müüdavatest korteritest saadavad vahendid. VÕS § 581 lg 2 järgi

eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. VÕS § 581 lg 2 kohaldamise eelduseks on see, et

seltsinglased ei ole panuse suurust kokku leppinud. Ka käesoleval juhul kuulusid pooltele

enamvähem sarnased korterid ja põhimõtteliselt said hageja ja kostja kokku leppida selles, et

kummagi poole panus võimalikku seltsingusse on tema korteri müügist saadud raha. Seltsingu

sõlmimiseks ja panuste suuruse määramiseks ei pea ootama tingimata korterite võõrandamiseni.

Panuse suurus võib seltsingulepingus olla väljendatud nii kindla suuruse kui ka ülempiirina.

Ülempiiriks saabki olla tulevikus müüdava korteri väärtus.

31. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige

panuste tegemisega. Seltsingulepingu olemuslik tunnus on seltsinglaste tahte suunatus ühise

eesmärgi saavutamisele. Kohus leiab, et pooled on käesoleval juhul sõlminud seltsinglepingu või

2-21-7119

vähemalt seltsingulaadse lepingu, mille majanduslik eesmärk oli ühiste vahendite eest osta korter III

ja anda see ühele seltsinglasele so kostjale kasutamiseks tema elupäevade lõpuni.

32. VÕS 597 lg 1 järgi võib tähtajatu seltsingulepingu iga seltsinglane igal ajal üles öelda. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt Kui seltsinguleping on sõlmitud seltsinglase eluajaks, võib selle üles

öelda samal viisil nagu tähtajatu seltsingulepingu. Hagiavalduses on hageja seltsingulepingu

kostjale üles öelnud. Hagiavalduse on kostja kätte saanud ja sellele ka vastanud.

33. VÕS § 600 lg 1 kohaselt toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine

seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid. VÕS §

602 lg 1 kohaselt tuleb seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest

vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste

vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased.

Seltsinguvara tuleb likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste

täitmiseks ja panuste tagastamiseks (VÕS § 602 lg 2).

34. Kohus viis asjas läbi korter III turuväärtuse leidmiseks kinnisvara ekspertiisi, mille kohaselt oli

korteri III turuväärtus 20.04.2022 ehk ülevaatuse kuupäeva seisuga 169 000 eurot (tl 120). Sellest

tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista rahaline hüvitis (põhivõlg) summas 85 987,20 eurot ja

lisanduva viivise. Hageja leiab, et kostjal tuleks korteri turuväärtusest hagejale hüvitada vastavalt

hageja panuse suurusele 50,88%. Kohus hagejaga ei nõustu.

35. Asja materjalidest nähtub, et korter III soetati 81 700 euro eest. Korter osteti nn valge karbi

kujul st kohtkindla köögimööbli ja seinakapi eest tasus kostja kokku 4 561,03 eurot. Üldjuhul on

köögimööbel ja garderoobikapp konkreetsesse korterisse spetsiaalselt kujundatud ja ehitatud

tellimustöö, mida ei ole võimalik mõnes teises korteris kasutada. Kohus peab mõistlikuks arvata

need esemed korteri III maksumuse hulka. Kokku on korteri maksumuseks seega 86 261,03 eurot,

millest hageja panus on olnud 41 567,68 eurot so 48,19% korterimaksumusest. Arvestades

eksperdiarvamust, et korter III turuväärtus on hindamise seisuga 169 000 eurot oleks hagejal õigus

saada 81 441,10 eurot.

36. Kostja on 31.08.2021 menetlusdokumendis väitnud, et hagejale kuulunud korteri I müügist

saadud rahaga tasaarvestas kostja kõik kulud, mida ta oli teinud hageja erinevate rahaliste

kohustuste täitmiseks. Kostja selgitas, et kostja kandis korteriga I seotud maksed ja kulud ning tasus

võlgnevused mis olid 31.12.2008 seisuga ca 25 000 krooni ja 2009 lõpu seisuga üle 23 000 krooni.

Lisaks tagastas kostja pangale hageja võetud õppelaenu kokku summas 3 653,63 eurot. Lisaks tegi

kostja korteris I remonti, vahetas aknaid ja andis hagejale raha reisimiseks, riiete ostmiseks ja toetas

hagejat ka siis kui hageja oli täisealine. Kostja hinnangul on tal hageja vastu nõue summas 8 394,83

eurot, mis tulenevad hageja korteri ja õppelaenulepingu kohustuste täitmisest ja mille kostja

tasaarvestas pärast hageja korteri müümist 24.08.2011, kui kostja sai enda kontole hageja korteri

müügist saadud raha. Kostja väidete kohaselt arutasid hageja ning kostja ajal, kui hageja otsustas

korteri müüa, et kostja jätab endale hageja korteri müügist saadud raha summas mille kostja oli

tasunud hageja korteri, õppelaenu ja muude kohustuste eest. Hageja vaidleb kostja väidetavale

tasaarvestusele vastu. Hageja hinnangul ei ole tasaarvestuse kokkuleppeid poolte vahel kunagi

olnud.

37. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma

nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja

teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt tekib tasaarvestuse õigus juhul,

kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Seega tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil

tasaarvestava poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel

on nõue tasaarvestava poole vastu. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega

teisele poolele.

2-21-7119

38. Kostja on esile toonud, et tal oli 24.08.2011 seisuga hageja vastu rahaline nõue summas 8

395,83 eurot. Tõepoolest nähtub kohtuasja materjalidest, et kostja on tasunud hageja õppelaenu

makseid perioodil 14.09.2009 - 12.12.2010 summas 28 688,43 krooni. Perioodil 28.01.2011-

21.08.2011 tasus kostja hageja õppelaenu 553,91 eurot (tl 65). Vaidlust ei ole selles, et hageja

võlgnes korteriühistule korteri I kommunaalteenuste eest 31.12.2008 seisuga 24 820,32 krooni ja

2009 aasta lõpuga üle 23 000 krooni (tl 64, 189). Hageja ei ole tema korteril lasunud võlgnevust

eitanud ega ka esile toonud, et ta on ise võlgnevuse tasunud. Asja materjalidest nähtub, et kostja

tasus hagejale kuulunud korteri I eest korteriühistule 01.01.2008-15.07.2011 36 720,80 (5 755,95

+15 884,75 +15 080,10) krooni ja 715,57 eurot. Seega iseenesest võis kostjal hageja vastu olla

sissenõutavaks muutunud rahaline nõue.

39. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks hagejale teinud tasaarvestusavalduse või oleks

pooltel olnud kokkulepe korteri I müügisummast hageja eest tasutud summade mahaarvamiseks.

Hageja on rangelt eitanud igasuguse tasaarvestuse tegemist või vastava kokkuleppe olemasolu. Ka

kostja ise kinnitas kohtuistungil vande all antud seletuses vastuseks oma esindaja küsimusele:

„Raha, mis Te saite hageja korterimüügist, siis olete varem rääkinud, et maksite

kommunaalvõlgnevusi hageja korteri eest. Kas olete rääkinud omavahel, et see raha on maha

arvestatud korterimüügist?“, et seda teemat ei ole nad puudutanud (30.01.2023 prt lk 19 02:10:38).

Seega ei saa kohus kuidagi kostjaga nõustuda selles, et aastal 2011 on kostja kohaselt

tasaarvestanud hagejal tema ees olevad võlgnevused.

40. Hageja on alternatiivselt tuginenud 22.12.2022 menetlusdokumendis tehtud protsessuaalsele

tasaarvestusavaldusele. Hageja vaidles tasaarvestusavaldusele vastu, kuivõrd leidis, et kostjal hageja

vastu olevad nõuded on aegunud (15.03.2023 prt lk 5, 00:42:17). VÕS § 200 lg 2 järgi võib

tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole

nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.

41. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kostja nõue hageja vastu on tasaarvestuse tegemise

seisuga aegunud. Kostja on täitnud kostja kohustused õppelaenu tasumisel ja täitnud tema

kinnisasjal lasuvad kohustused. Kohtu hinnangul on tegemist käsundita asjaajamisega kostja poolt,

kuivõrd kostja on täitnud hageja kohustused olemata selleks kohustatud. Teise isiku asja ajamiseks

on muuhulgas tema kohustuse täitmine VÕS § 78 alusel. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea

kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse

osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise

kohustusest. Kostja on tasunud hageja kohustusi laenuandja ja korteriühistu ees olemata iseenesest

selleks kohustatud, seega on kostja tahtlikult ajanud võõrast asja olemata selleks õigustatud või

kohustatud. Kuigi käesoleval juhul on hageja so soodustatu kostjaga kokku leppinud selle, et saadud

üürimaksetest tasutakse hageja kohustused korteriühistu ees, ei saa väita, et hageja oleks andnud

kostjale tehinguga aluse hageja makseid tasuda või kohustanud teda laenumakseid tasuma. Seega

puudus kostjal õiguslik alus hageja kohustuse täitmiseks. Kostja poolt hageja kohustuste täitmine

hageja eest on olnud hageja huvides. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et

soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud

kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita

asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist

pidada mõistlikult vajalikuks. Kohus on seega hageja eest kohustuste täitmise kvalifitseerinud kui

käsundita asjaajamise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 järgi seadusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätte rakendusalasse jääb just käsundita asjaajamine. Kostja on

teinud viimase makse hageja eest 22.01.2012 (tl 65), seega oli tasaarvestuse avalduse tegemise

ajaks käeoleval juhul aegumistähtaeg möödunud.

42. VÕS § 200 lg 2 järgi tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka

juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude

aegumist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lõige reguleerib juhtumeid, kus tasaarvestava poole

2-21-7119

nõue, mis on suunatud teise poole vastu e aktiivnõue on tasaarvestuse avalduse tegemise hetkel

aegunud. Sellisel juhul sõltub tasaarvestuse lubatavus sellest, kas õigus teise poole nõue

tasaarvestada tekkis enne aktiivnõude aegumist või mitte. Kui tasaarvestuse õigus tekkis enne

aktiivnõude aegumist, ei võta aegumine aktiivnõude võlausaldajalt õigust kasutada talle kuuluvat

aegunud nõuet teise poole nõude tasaarvestamiseks. Sisuliselt eeldab see, et teise poole nõue ehk

passiivnõue, mida tasaarvestada soovitakse, tekkis ja kuulus teise poole vara hulka enne

tasaarvestavale poolele kuuluva aktiivnõude aegumist (VÕS kommenteeritud väljaanne I, Juura

2019, § 200, komm 3.2). Seega saab tasaarvestav pool VÕS § 200 lg 2 järgi tasaarvestada ka oma

aegunud nõude, kui õigus nõuet tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 tähenduses tekkis enne nõude

aegumist. Praegusel juhul ei saanud kostja õigus tasaarvestada oma nõuet tekkida enne seda, kui

hagejal tekkis kostja vastu nõue. Hageja nõue tekkis seltsingulepingu/ seltsingulaadselepingu

ülesütlemisel 2021 aasta mais. Seega on ei saa kostja tasaarvestada neid hageja eest tehtud aegunud

makseid, mis olid aegunud enne 05.05.2021. Pärast 05.05.2011 on kostja hageja eest teinud

makseid õppelaenu tasumiseks summas 800 eurot ja korteriühistule summas 343,32 eurot, kokku 1

143,32 eurot. (tl 65, 196)

43. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et hagejal on õigus seltsinguvara arvelt saada 81 441,10 eurot

ja kostja on 22.12.2022 avaldusega kehtivalt tasaarvestanud temal hageja vastu oleva nõudega

summas 1 143,22 eurot, tuleb see summa hageja osast maha arvestada. Hageja põhinõue on seega

80 297,88 eurot.

44. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest kuni kohutuse täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja ees oma kohustuse

täitmisega viivituses, tuleb kostjalt ka viivis välja mõista. Viivise suurus VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras on viivisekalkulaatori kohaselt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 14 361,22 eurot. Kohus

lisab viivisearvutuse käesoleva materjali juurde.

45. Hageja on esitanud ka TsMS § 445 lg 1 kohase taotluse otsuse täitmise viisi

kindlaksmääramiseks. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on kõrges eas pensionär, kelle põhiliseks

sissetulekuallikaks on pension ja kellel muu vara peale korteri III puudub, siis palub hageja kohtul

määrata, et hageja nõude täitmiseks müüakse korter III kohtutäituri poolt korraldataval avalikul

enampakkumisel ning, et enampakkumise tulemist saadud raha arvelt täidetakse hageja nõue kostja

vastu (TsMS § 445 lg 1). Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. VÕS § 600 lg 2 järgi tuleb

seltsinguvara likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja

panuste tagastamiseks. Hageja põhistab oma taotlus sellega, et kostjal puuduvad muud vahendid

kohtuotsuse täitmiseks. Kohus leiab, et ei ole välistatud, et kostja võib leida muid vahendeid

kohtuotsuse ning hagejale kohustuse täitmiseks. Juhul, kui kostja ei ole leia muid vahendeid

kohtuotsuse täitmiseks, on korter võimalik võõrandada täitemenetluse käigus.

46. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt, mõistab kostjalt välja 80 297,88

eurot, kohtuotsuse päevaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 14 361,22 eurot ja sealt edasi

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

47. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

48. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses

2-21-7119

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades

haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 94% ulatuses

kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et

kohus rahuldas hageja nõude summas 80 297,88 eurot, mis hagetavast summast 85987 eurot

moodustab ca 94%.

49. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

50. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui

otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik

alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks

kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2026 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 09.06.2023 kohtuotsus jõustumata osas.