2-16-11915/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-11915

Kohtuasi

X hagi Y vastu Q 17. oktoobril 2013 tehtud

testamendi tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

85 732 eurot 45 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 9. juuni 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

4. Mõista X-lt Y kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulu 3069 eurot.

5. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda praeguse lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-16-11915

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 06.08.2016 Harju maakohtule hagi Y (kostja) vastu. Hagi ja selle

25.10.2017 täienduse kohaselt palub hageja tuvastada Q (testaator) 17.10.2013 tehtud

testamendi tühisus. Hageja palus kohtul määrata postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et

tuvastada testaatori otsusevõimelisus 17.10.2016 testamendi allkirjastamise hetkel. Hageja

palus kaasata hageja poolel iseseisva kolmanda nõudeta isikuna menetlusse W.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt viidi testaator 11.10.2013 kiirabiga haiglasse.

Viimasel nädalal enne haiglasse viimist oli testaatoril tekkinud sügav unisus, peavalu, iiveldus

ja tasakaaluhäired. Haiglas tehti testaatori peaajust MRT uuring ning leiti tursega ümbritsetud

metastaatilised vähkkasvajakolded. 17.10.2013 tegi testaator haiglas testamendi, mille sisu oli

hagejale teadaolevalt notarile edastanud kostja ja/või kostja tütar. Testaator ei ole tõenäoliselt

ise notaritasu maksnud, sest tema kontoväljavõttest seda ei nähtu. Testaatori allkiri testamendil

erineb tema tavapärasest allkirjast. Testaator suri 28.11.2013. 04.12.2013 esitas kostja avalduse

pärimismenetluse algatamiseks. Testamendis määras testaator pärijaks kostja ning kostjale

väljastati pärimistunnistus. Hageja hinnangul on testament tühine, kuna testaatori tervislikku

seisundit arvestades polnud ta testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline. Hageja sai testaarori

haigusloost ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaigla 14.07.2016 väljastatud koopia põhjal. 2016.

a juulis võttis hageja ühendust TÜ Kliinikumi psühhiaater EE-ga, kelle hinnangul oli testaator

oma haigusloost lähtuvalt testamendi tegemise ajal otsusevõimetu.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Testaator oli testamendi

tegemise ajal otsusevõimeline. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kinnistusraamatu

väljavõtte ning kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21828, milles rahuldati hageja ja tema venna

nõue kostja vastu sama testamendi alusel annakute väljanõudmiseks. Seega ei saa testament

olla üheaegselt kehtiv ja tühine.

Maakohus määras testaatorile postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi, mille viis läbi ekspert

JE, kes osales ka kohtuistungil ning vastas täiendavatele küsimustele.

Hageja taotles kordusekspertiisi määramist, kuna leidis, et ekspert ei olnud ekspertiisi tegemisel

erapooletu ning ekspertiisi läbiviimisse oleks tulnud kaasata ka teisi arste.

Harju Maakohus jättis hageja taotluse kordusekspertiisi määramiseks 18. juuni 2020. a

määrusega rahuldamata.

Menetluse käigus loobus hageja oma ülejäänud nõuetest kostja vastu, jäädes üksnes testamendi

tühisuse tuvastamise nõude juurde, mistõttu maakohus lõpetas ülejäänud nõuete osas 19. juuni

2019 määrusega menetluse.

2-16-11915

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 9. juuni 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3158,40 eurot ning viivise väljamõistetud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Maakohus tuvastas järgmist:

- 17.10.2013 tegi Q notariaalse testamendi, millega tegi oma vara suhtes pärast tema surma

järgmised korraldused:

- kogu vara ja varaliste õigused pärib kostja;

- kostjale määras testaator kohustuse täita järgmise sisuga annakud:

1) anda testaatorile kuuluv korteriomand asukohaga XXX kostjale;

2) anda testaatorile kuuluv kinnistu TTT hagejale koos kohustusega, et kui viimane kinnistu ära

müüb, peab ta müügist saadud rahast andma pool oma vennale W-le;

3) anda testaatorile kuuluvatest arvetest Swedbank AS-is 35 000 eurot ning ülejäänud

rahasumma võrdsetes osades testaatori poegadele X-le ja W-le;

4) anda testaatorile kuuluv osa osaühingus F võrdsetes osades testaatori poegadele X-le ja W-

le;

5) anda testaatorile kuuluvad õigused ja kohustused, mis tulenevad liisingulepingust, mille

alusel oli testaatoril õigus kasutada sõiduautot Honda, võrdsetes osades testaatori poegadele

X-le ja W-le.

- Q suri 28.11.2013.

- Tallinna notar Maive Ottas andis 30.04.2014 välja pärimistunnistuse, millega kinnitas, et Q

vara pärijaks on kostja.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuistungil uuritud dokumentaalsete

tõenditega, sh testaatori tervist puudutavate dokumentidega, postuumse kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisiga ning eksperdi kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et testaator tegi 17.10.2013

notariaalse testamendi, mille tõestas Tallinna notar Maive Ottas. Notar märkis testamenti

testaatori kinnituse, et testaator oli testamendi tegemise ajal teo- ja otsustusvõimeline,

arusaamise juures ning vaba kõigist kõrvalmõjudest. Kuna notar kinnitas testamendi, ei

tekkinud notaril testaatori otsustusvõimes kahtlust.

3.3. Testaatoril diagnoositi enne surma pahaloomuline kasvaja (oktoobris 2013). Psühhiaater

JE selgituste kohaselt võimaldas testaatori tervis tal 2013. a oktoobris oma tegude tähendusest

adekvaatselt aru saada ning neid juhtida. Testaator ei vajanud raviks antipsühhootikume.

Testaatori vaimne tervis võimaldas tal juriidilise iseloomuga tehingu – testamendi – tähendusest

ja selle õiguslikest tagajärgedest õigesti aru saada. Eksperdi kinnitusel ei saanud testaator

haiglas ravil olles ja testamendi tegemise ajal ravimeid, mis kuuluvad neuroleptikumide hulka

ja oleksid võinud tema vaimseid võimeid mõjutada. Samuti ei ole andmeid, et metastaasid, mis

kompuutertomograafia andmetel paiknesid patsiendi suur- ja väikeajus, oleksid mõjutanud

tema kognitiivseid võimeid sellisel määral, et see oleks takistanud tema arusaamist oma

tegudest. Maakohus leidis, et eksperdi antud seisukohas ei ole põhjust kahelda. Testaatori

koostatud testament on väga konkreetne ja täpne: testaator soovis testamenti tehes täpselt

määrata, mis tema varast pärast tema surma saab, kes on tema pärija ning kuidas ja millise vara

peab pärija annakuna annakusaajatele välja andma. Testamendis on määratud kindlaks isegi

see, kuidas tuleks jaotada kinnistu müügist saadud raha, kui testaatori poeg otsustab kinnistu

müüa. Eeltoodu kinnitab maakohtu hinnangul, et testaator oli testamendi tegemise ajal

otsustusvõimeline.

2-16-11915

3.4. Kokkuvõttes leidis maakohus, et asja arutamise käigus uuritud tõenditega ei ole tõendatud,

et testaator oli 17.10.2013 notariaalse testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu, mis oleks

aluseks tehingu tühisuse tuvastamiseks.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

kohaselt hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud

olid vajalikud ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määr

ning toimingute ajakulu. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse tervikuna, määrates kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3185,4 eurot.

Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha

tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus rahuldada tema taotluse

kordusekspertiisi teostamiseks.

4.1. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised.

TsMS § 304 lg 1 mõtte kohaselt tuleb kordusekspertiis määrata mh olukorras, kus

menetlusosaline on esitanud eksperdiarvamusega vastupidise arvamuse asjatundjalt või

eksperdi erialane kompetentsus on kahtluse alla seatud. Hageja palvel on ekspert JE ekspertiisi

hinnanud: 1) 2020. a mais atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM; 2) 2020. a mais

psühhiaater JK; 3) 2021. a märtsis atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM. Seega oleks

maakohus TsMS § 304 lg 1 järgi pidanud määrama kordusekspertiisi.

JE ekspertiis on puudulik, ekspertiisi teostamisele on jäänud kaasamata vajalikud asjatundjad,

ei ole analüüsitud asjakohaseid tõendeid ning ekspert pole mitmeid küsimusi hinnanud. Lisaks

ei vasta eksperdiarvamus TsMS § 301 lg-s 1 sätestatud eksperdiarvamuse nõuetele:

ekspertarvamusest ei nähtu, milliseid meetodid uuringuteks kasutati ning milliseid andmeid

arvesse võttes jõuti järeldusele.

Ekspert ei ole arvesse võtnud uuritava MRT uuringut, millest nähtub, et ekspertiisialuse aju

füsioloogiline toimimine oli kasvaja metastaaside foonil takistatud, samuti õenduspäevikus

kajastatud andmeid uuritava pidurdatuse, ebatavapärase unisuse kohta ning hilisemat

neuroloogi seisukohta isiku ajutise ebaadekvaatsuse kohta. Ka ei ole ekspert analüüsinud

uuritava manustatud ravimite psühhiaatrilisi ja kognitiivseid kõrvaltoimeid. Ekspertiisiakti

puudulikkust ei aidanud kõrvaldada ka eksperdile täiendavate küsimuste esitamine 02.03.2021

toimunud kohtuistungil.

Ekspert tugines arvamust andes lubamatult ühe asjaoluna sellele, et notar tõestas testamendi ja

pidas seega isikut teovõimeliseks. Notaril ei ole pädevust isiku meditsiinilist seisundit hinnata.

Ekspert ei oleks tohtinud esitada oma järeldusi kategoorilises vormis.

Hageja leiab, et tsiviilasja õigeks lahendamiseks tuli teha kompleksekspertiis. 19.03.2021. a

kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhendi kohaselt kuulub kognitiivsete funktsioonide

hindamine eeskätt kliinilise psühholoogi pädevusse, mistõttu on soovitatav määrata

kompleksekspertiis. JE on kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi teostav ekspert.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks 14. aprilli

2023. a määrusega rahuldamata.

2-16-11915

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest, mis on kajastatud praeguse otsuse p-s 3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus eksis kordusekspertiisi tegemata

jättes TsMS § 304 lg 1 mõtte vastu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kordusekspertiisi võib

kohus määrata ka siis, kui kohus kahtleb eksperdiarvamuse õigsuses, nt juhul, kus

menetlusosaline on esitanud eksperdiarvamusega vastupidise arvamuse asjatundjalt või on

eksperdi erialane kompetentsus või erapooletus kahtluse alla seatud (TsMS. Kommenteeritud

väljaanne. I, veebis, § 304 kommentaar 3.1.a).

10.1. Hageja tõi esile, et dr JE ekspertiisi hindasid 3 asjatundjat: 1) 2020. a mais atesteeritud

kliiniline kohtupsühholoog MM; 2) 2020. a mais psühhiaater JK; 3) 2021. a märtsis atesteeritud

kliiniline kohtupsühholoog MM. Kolleegium märgib, et nimetatud asjatundjad on leidnud, et

dr E ekspertiisis on küsitavusi, kuid nad ei ole esitanud asjas vastupidist arvamust, s.o

kinnitanud, et testamendi tegemise ajal oli Q teovõimetu. Hageja ei ole esile toonud, et dr E

oleks olnud arvamust andes ebakompetentne ekspertiisiküsimusele vastama. Seega on hageja

esitanud üksnes väite, et dr E ekspertiisis oli minetusi ja et küsimuse põhjalikumal hindamisel

oleks võinud jõuda teisele järeldusele.

10.2. Kolleegium leiab, et üksnes asjaolust, et kolm asjatundjat on kohtu määratud eksperdi

arvamust ebapiisavaks pidanud, ei saa järeldada, et maakohus oleks pidanud asjas määrama

kordusekspertiisi. TsMS § 304 lg 1 mõtte kohaselt ei ole kohtul kohustust kordusekspertiis

määrata alati, kui menetlusosaline toob asjatundja arvamuse, mis on ekspertiisi suhtes kriitiline.

TsMS § 304 lg 1 järgi on kordusekspertiisi määramine kohtu õigus juhul, kui tal on tekkinud

piisav kahtlus ekspertiisi õigsuses.

10.3. Praegusel juhul oleks hageja saanud korraldada ise kordusekspertiisi tegemise

kompleksekspertiisina. Materjalid, mille põhjal dr E ekspertiisi koostas – Q haiguslugu,

testament jt – olid hagejale kättesaadavad ning ekspertiisi tegemine ei oleks nõudnud mahukaid

ettevalmistusi. Kui hageja oleks esitanud dr E arvamusele vastupidise arvamuse, oleks

maakohtul pidanud suurema tõenäosusega tekkima kahtlus TsMS § 304 lg 1 tähenduses ja

sellest tulenev ajend kordusekspertiisi määramiseks.

10.4. Hageja on apellatsioonkaebuses dr E järeldusi vaidlustanud arvukates küsimustes

põhjendusega, et ekspert ei põhjendanud oma järeldusi piisavalt põhjalikult (nt ei ole selge,

millistel andmetel põhines järeldus, et unisus, peavalu, iiveldus ja tasakaaluhäired ei mõjutanud

uuritava psüühilist tervist jne).

10.5. Kohtupraktikas on selgitatud, et eksperdiarvamusest peab nähtuma, millistele asjaoludele,

kohtu poolt eksperdi käsutusse antud andmetele või eksperdi enda poolt läbiviidud uuringu

tulemustele eksperdiarvamuses tuginetakse. Kui eksperdiarvamus ei vasta põhjendatuse

nõuetele, võtab kohus seda arvesse arvamuse usaldusväärsuse ja kaalu hindamisel. Kohus võib

nähtavasti arvamuse kui ilmselgelt ebausaldusväärse ka üldse kõrvale jätta, kui ekspert pole

oma arvamust üldse põhjendanud. Kui menetlusosaline peab ekspertiisiakti puudustele

tuginevalt eksperdiarvamust kõlbmatuks, peab ta ise taotlema eksperdiarvamuse selgitamiseks

eksperdi

küsitlemist

ja

eksperdiarvamuse

täiendamist,

et

hiljem

apellatsioonis

eksperdiarvamuse ebapiisavusele viidata (Tartu RgKKo 05.06.2015, 2-14-56776, p 7.2). Samas

2-16-11915

ei ole siiski vajalik eksperdiarvamusse kirja panna teadusartikleid või uurimusi, millele ekspert

oma järeldustes tugineb, ega nt terviseseisundi ekspertiisi puhul üldiselt kirjeldada mõne

haigusega kaasnevaid sümptomeid (Tallinna RgKKo 30.11.2016 2-11-27894, p 16 ).

10.6. Kolleegium leiab, et dr E ekspertiis koos eksperdi küsitlusel saadud andmetega vastab

oma taseme poolest TsMS 301 lg-st 1 tulenevale põhjendatuse nõudele. Maakohtul ei olnud

alust ekspertiisi tõendite hulgast kõrvale jätta TsMS § 238 lg 5 järgi ega ka määrata

kordusekspertiisi TsMS § 304 lg 1 järgi.

10.7. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et analüüsimata on peaaju visualiseeriv uuring

(MRT) ja glükokortikoidide kasutamisest tulenev võimalik mõju. JE on oma arvamuses

hinnanud nii metastaaside mõju kui ravimite võimalikku kõrvaltoimet (arvamuse lk 3 ja lk 6,

dtl 224). Kui hageja soovis üksikasjalikumat või alternatiivset arvamust, oleks ta saanud

pöörduda ise mõne asjatundja poole. TsMS § 304 lg 1 järgi tuleb vältida olukorda, kus

menetlusosaline taotleb uusi ekspertiise üksnes põhjusel, et ta ei nõustu kohtu määratud

eksperdi lõppjäreldustega.

10.8. Kolleegium ei nõustu hageja hinnanguga, et ekspert JE polnud erapooletu, vaid lisas

ekspertiisiakti isiklikke kommentaare, millest nähtub uuritavale subjektiivsete hinnangute

omistamine. Dr JE ei ole oma ekspertiisiaktis andnud sobimatuid või meditsiiniliselt

asjassepuutumatuid hinnanguid Q isiksusele. See, et dr E keelekasutus on kohati tavakeelele

sarnane („targa arstina“ jt väljendid), ei kahanda tema sisulise analüüsi väärtust.

10.9. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et dr E ei oleks tohtinud järelduste tegemisel

viidata asjaolule, et notar pidas isikut teovõimeliseks. Dr E ei pidanud notarile viidates silmas,

et notar hindas Q meditsiinilist seisundit, vaid üksnes seda, et isiku käitumine paistis normaalne

ega tekitanud notaris kahtlust tema teovõimes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seoses sellega jäävad hageja kanda

ringkonnakohtu menetluskulud (TsMS § 171 lg 1 alusel). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab

ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastmes väljamõistetavad menetluskulud.

11.1. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on menetluses olnud kokku 16,5 tundi, lepingulise

esindaja tunnitasu on 155 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitab, et tal ei ole alust

teenuselt tasutud käibemaksu tagasi arvestada ega tagasi saada.

11.2. Kostja menetluskulu suurus on kokku 16,5×155×1,2 = 3069 eurot. Kolleegium leiab, et

kostja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja

lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.

11.3. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11.4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt