3-21-2396/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2396

Haldusasi

ELEON

AS-i

kaebus

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutuse 09.07.2021 otsuse nr 1.1-5.1/21/1513 p-i 2

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

21.09.2021 vaideotsuse nr 1.1-6/21-013 tühistamiseks

ning

Ettevõtluse

ja

Innovatsiooni

Sihtasutuse

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ELEON AS, esindaja vandeadvokaat Silja

Holsmer

Vastustaja I Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

(Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigusjärglane),

esindaja Kadri Kuus

Vastustaja

II

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Gerly Lootus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ELEON AS-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ELEON AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

05.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2396 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.07.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

3-21-2396

2(14)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ELEON AS (Eleon AS) esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS; alates

04.01.2022 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)) 29.01.2021 taotluse väliskaubandus-

ja infotehnoloogiaministri 29.12.2020 määruse nr 97 „Ettevõtjate rakendusuuringute ja

tootearenduse toetamine“ (määrus nr 97) alusel toetuse saamiseks projektile „ELEON AS-i

Flip-up ujuvvundamendi kontseptsiooni ja tuulikumudeli Eleon 10+ meretuulikuks

kohandamise rakendusuuringud”.

2. EAS tunnistas 09.07.2021 otsuse nr 1.1-5.1/21/1513 p-ga 1 taotleja ja taotluse vastavaks

ning p-ga 2 jättis taotluse rahuldamata.

Eleon AS-i taotlust hinnati määruse nr 97 § 18 lg 1 p-des 1–4 toodud kriteeriumite alusel,

arvestades määruse nr 97 § 18 lg 7 alusel kehtestatud ja EAS-i veebilehel avaldatud

hindamismetoodikat. Hindamiskomisjoni poolt valikukriteeriumitele antud hinnete alusel

arvutati kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhindeks kujunes eeltoodu põhjal 3,43 punkti.

Teise valikukriteeriumi „Projekti majanduslik mõju ja efektiivsus“ raames hinnatakse projekti

majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega

kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku

tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekust äriplaani ellu viia ja

projekti tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja taotleja võimekust

rahastada projekti tulemuste rakendamist ning see moodustab 40% koondhindest (määruse nr

97 § 18 lg 1 p 2).

Alakriteerium 2.1 „Vastavus taotleja ja olemasolul partneri vajadustele, äriplaani relevantsus“

moodustab 35% teise valikukriteeriumi hindest. Hindamiskomisjon hindas taotlust hindega

1,88 järgmistel põhjustel: „Projekti vajalikkus on põhjendatud ja tehniliselt on tegemist

äärmiselt tugeva projektiga, kuid olemuslik sisu on jäänud tagasihoidlikuks ning ärimudel ei

ole piisavalt lahti kirjeldatud. Turuosaliste esimeseks eesmärgiks on osta soodsalt

energiamuundamisseade, mille juures on olulised kaks aspekti - töökindlus ja efektiivsus.

Viidatud aspektide kontekstis aga ei tule taotleja konkurentsieelis taotlusest selgelt välja.

Äriplaanis on probleemi olemus lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus

on toodud üksnes kaudselt ja ei võimalda täpselt hinnata nende adekvaatsust. Seniste

turukogemuste põhjal võib välja tuua, et projektis planeeritud lahendusi on katsetatud

konkreetsetes kontekstides (nt Statoil) ja seda eelkõige majasisese eksperimentaalarenduse

korras või riikide poolt, kes on soovinud uurida võimalusi tuulikute paigaldamiseks sügavamale

merre. Tänaseks päevaks ei ole sellest kujunenud aga tasuvaid lahendusi. Tegemist on äärmiselt

eksperimentaalse ja nishi valdkonnaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole äriplaan relevantne,

finantsprognoosid on ebarealistlikud (prognoositav müügitulu aastaks 2029 700 mln eurot),

turuanalüüs on esitatud väga üldisel tasemel ning konkurentsihinnang ei ole usaldusväärne.

Varasemate projektide tulemuste rakendamise kogemus toodud finantsprognooside

saavutamist ei toeta. Äriplaan ei näita, kuidas skaleeritakse toodet rahvusvahelisel turul, samuti

ei ole tõendatud nõudlus. Tuuleenergia turg ei ole selles etapis, kus peaks minema süvavee

tehnoloogia juurde, kuna lahendamata on olulised küsimused – tuulikute hooldamine,

energiatoite tagamine jt.“

3-21-2396

3(14)

Alakriteerium 2.2 „Taotleja ja olemasolul partneri võimekus projekti ellu viia“ moodustab 35%

teise valikukriteeriumi hindest. Hindamiskomisjon hindas taotlust hindega 1,54 järgmistel

põhjustel: „Taotleja potentsiaal ja võimekus toodet turule viia on kaheldav, kuna seda ei tõenda

varasem tegevus. Varasema arenduse (3MW tuulegeneraator) tulemus ei ole müüdava tootena

turule jõudnud. Taotleja senised majandustulemused on kesised. Turu ootus ei ole suunatud

uutele lahendustele vaid efektiivsele ja töökindlale energiamuundamise seadmele. Kesksel

kohal, hindamaks võimekust projekti ellu viia, on koostöö erinevate osapooltega, mida ei ole

taotluses selgelt välja toodud (energeetikaettevõtted, riik tervikuna). Samuti on valdkonna

arendused väga rahamahukad ja siinkohal ei ole tõendatud taotleja finantsvõimekus projekti

pikaajaliselt ja jätkusuutlikult ellu viia, mistõttu lubatud eesmärkideni jõudmine (müügitulu

aastal 2029 700 mln eurot) ei ole veenev. Esitatud finantsprognoosid on ebarealistlikud ja

tuginevad sellele, et just süvaveetuulikute turg läheb käima. Hetke turutrendid antud

prognooside realiseerumist ei toeta. Ainuüksi tehnilisest unikaalsusest jääb väheseks.“

Alakriteerium 2.3 „Projekti eelarve põhjendatus“ moodustab 30% teise valikukriteeriumi

hindest. Hindamiskomisjon hindas taotlust hindega 1,54 järgmistel põhjustel: „Projekti kulud

ja esitatud äriplaan ei ole omavahel proportsioonis. Eelarve ei ole piisav projekti tulemuste

saavutamiseks ja toote turule viimiseks. Valdkondlikku eripära arvestades peaks projekti

eelarve olema finantsprognoosides toodud eesmärkide saavutamiseks oluliselt suurem, kuna

sarnaste mahtude saavutamiseks on vajalikud märgatavalt suuremad investeeringud. Projekti

kui terviku elluviimine ja seatud eesmärkide saavutamine on antud eelarve juures küsitav.“

Kuna teise valikukriteeriumi hinne oli väiksem kui 2 (s.o 1,66), tegi hindamiskomisjon

ettepaneku jätta taotlus rahuldamata (määruse nr 97 § 18 lg 3, § 20 lg 1 p 3).

Taotleja ärakuulamine ei ole vajalik, sest taotlust hinnati üksnes taotluses esitatud ja avalikult

kättesaadavate andmete alusel, arvestades EAS-i veebilehel avaldatud metoodikat (perioodi

2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014–2020) § 23 lg 1 p 2).

3. Eleon AS esitas 09.07.2021 otsuse p 2 peale vaide, milles mh seadis kahtluse alla

hindamiskomisjoni liikme Martin Kruusi erapooletuse ja heitis ette hindamismetoodika

rikkumist, mis viis teise valikukriteeriumi puhul ebaõige tulemuseni.

4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) jättis 21.09.2021 käskkirjaga

nr 1.1-6/21-013 vaide rahuldamata.

Määruse nr 97 ja hindamismetoodika kohaselt on taotluse hindamise menetluses mitu etappi:

kõigepealt hindavad taotlust eksperdid, siis hindamiskomisjon ja lõpliku otsuse teeb EAS

(rakendusüksus).

Tegemist

on

haldusorgani

sisese

tööjaotusega.

Ekspertide

ja

hindamiskomisjoni rolliks on anda taotlusele sõltumatu, asjatundlik ja erapooletu hinnang.

Hindamiskomisjon kontrollib ekspertide hindamise tulemusi ja nende põhjendatust ning

vajaduse korral võib teha ettepaneku muuta ekspertide poolt taotlusele antud hinnet (nt kui

tuvastatakse, et ekspert ei ole järginud hindamismetoodikat). Taotluse rahuldamise üle otsustab

hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal EAS, kelle kontrollifunktsioon on piiratud ega hõlma

hinnangut taotluse sisule. Vajadusel võib EAS hindamiskomisjoni ettepaneku tagasi lükata või

saata taotluse kordushindamisele (nt ebapiisav motivatsioon, puudused hindamismenetluses).

Praegusel juhul ei tuvastanud EAS puudusi hindamise menetluses või otsuse motiveerimisel

ning lähtus hindamiskomisjoni ettepanekust. Hindamiskomisjonil on nõuandev roll ja lõpliku

otsuse teeb EAS. Ekspertide antud hinnangud ei ole lõplikud ega loo taotlejale õigustatud

ootust, et neist lähtutakse lõpliku otsuse tegemisel. Asjaolu, et hindamiskomisjon hindas

taotlust teise valikukriteeriumi alusel teisiti kui eksperdid või Eleon AS, ei muuda

hindamiskomisjoni hinnangut valeks.

3-21-2396

4(14)

M. Kruusil ei olnud projektiga selliseid seoseid, mis seaks kahtluse alla tema erapooletuse

hindamiskomisjoni liikmena. Tema taandamise aluseid ei esinenud ja ka M. Kruus ise tundis,

et saab hinnata taotlust erapooletult. Vaidemenetluses on M. Kruusiga täiendavalt vesteldud.

Hindamiskomisjoni liikmed olid teada enne taotluste hindamist ja Eleon AS ei nõudnud M.

Kruusi taandamist. Hindamiskomisjonis on 12 liiget, mistõttu ei saanud üks liige mõjutada

projekti koondhinnet. M. Kruusi hinnangut kõrvale jättes olnuks teise valikukriteeriumi

koondhinne ikkagi väiksem kui 2 (1,66 asemel 1,72).

EAS-i otsuses on esitatud teise valikukriteeriumi hinde kujunemise kohta piisavad ja

asjakohased põhjendused. Hindamiskomisjonil ei olnud piisavalt teavet, et veenduda äriplaani

realiseerumises. Eleon AS ei ole ümber lükanud järeldust, et tegemist on eksperimentaalse

faasiga ja turule ei ole veel toodud tasuvaid tooteid. Asjaolu, et projektis kirjeldatud lahendust

peetakse heaks ja sellel nähakse perspektiivi, ei muuda hindamiskomisjoni väidet valeks.

Ujuvlahendusi on nimetatud nn niši valdkonnaks kogu taastuvenergia sektori kontekstis ja see

väide ei ole väär. Meetme eesmärk on toetada selliseid uuenduslikke lahendusi, millel on äriline

potentsiaal, s.t mille elluviimine ja sellest tulevikus tulu tekkimine on realistlik. Avaliku rahaga

projekti toetamisel on seega laiem eesmärk kui pelgalt projekti elluviimine. Oluline on selle

projekti abil mõjutada ettevõtte majandustulemusi, mille tulemusel võidab nii ettevõtja kui ka

riik. Seega ei saa ette heita, et taotluste rahastamisel pööratakse tähelepanu selle elluviimise ja

tulevikutulu teenimise realistlikkusele. Eleon AS on projekti plaanis (lk 15) selgelt öelnud, et

potentsiaalsed kliendid on küll huvi üles näidanud, kuid konkreetsete kokkulepeteni jõudmine

eeldab prototüübi ehitamist ja sertifitseerimist. Seega on tegemist Eleon AS-i prognoosiga, mis

võib osutuda liiga optimistlikuks, sest kliendid ei pruugi olla pakutavast tootest huvitatud.

Hindamine on alati subjektiivne, hindaja poolt oluliseks peetavate asjaolude ring sõltub mh

hindaja eelnevast kogemusest, praktikast, silmaringist, visioonist ja tunnetusest jms asjaoludest.

Seetõttu on hindamiskomisjoni kutsutud osalema erineva tausta ja kogemusega isikud ning

hinnete andmisele eelneb arutelu, mille käigus liikmed kujundavad oma lõpliku seisukoha.

Selline lähenemine minimeerib liikmete erinevast nägemusest põhjustatud võimaliku ebaõige

hinnangu andmise. Hinnanguliste otsuste puhul ongi põhjenduseks hindaja subjektiivne

arvamus. Selline otsustus on õigusvastane vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest

ja täiesti sobimatutest kaalutlustest.

5. Eleon AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 09.07.2021 otsuse nr 1.1-

5.1/21/1513 p-i 2 ja MKM-i 21.09.2021 käskkirja nr 1.1-6/21-013 tühistamiseks ning EAS-i

kohustamiseks teha 29.01.2021 taotluse kohta uus otsus.

09.07.2021 otsuse vastuvõtmisel on tehtud kaalutlusvigu. Selle otsuse aluseks on võetud

hindamiskomisjoni teadmata kuupäeval tehtud ettepanek ja rakendusüksus ise ei ole hinnanud

taotlust ja hindamiskomisjoni ettepaneku põhjendatust. Seega ei ole 09.07.2021 otsus

kontrollitav. Vaideotsuse kohaselt ei kontrolligi rakendusüksus hindamiskomisjoni ettepaneku

sisulist põhjendatust, mistõttu jääb arusaamatuks, milles vastustajate väidetud rakendusüksuse

poolne kontroll üldse seisneb. Kaebaja taotlust hinnanud eksperdid ja hindamiskomisjoni

liikmed andsid taotlusele teise valikukriteeriumi alusel väga erinevaid hindeid ning vastustaja

I oleks pidanud kontrollima, millest see erinevus oli tingitud. Pole mingit alust eeldada, et

hindamiskomisjon on pädevam kui valdkonna tunnustatud eksperdid, kes andsid kaebaja

taotlusele kõrged hinded.

Vastustaja I kohaldas valesti määrust nr 97. Hindamine pidi toimuma koostöös ekspertidega ja

puudus võimalus jätta ekspertide hinnangud kõrvale. Hindamismetoodika p 3.3 ei ole selles

osas määrusega nr 97 kooskõlas ning tuleb jätta kohaldamata. Hindamiskomisjoni põhjendused

ekspertide hinnangu kõrvale jätmiseks ei ole piisavad ega kooskõlas määruse nr 97 § 18 lg 1 p-

3-21-2396

5(14)

ga 2. Kaebaja taotlust kõigepealt hinnanud ekspertide hinnangud vastavad määrusele nr 97.

Hindamiskomisjoni põhjendused ei ole asjakohased. Kaebaja on esitanud taotluses piisava ja

asjakohase teabe, sh viidanud erinevatele uuringutele. Kõnealuse toetuse eesmärk ongi toetada

innovatsiooni, mistõttu pole tähtsust, et sügavatesse mereoludesse sobivate tuulikute turg pole

veel arenenud. Kaebaja projekt on innovatiivne ja sellel on suur potentsiaal. Kaebaja on

tõendanud nõudluse olemasolu (eelkokkulepped potentsiaalsete huvilistega). See, et kaebaja

varasema arenduse tulemusel ei ole tuulikud turule jõudnud, on tingitud riigi vastuseisust Aidu

tuulepargi rajamisele, mitte kaebaja potentsiaalist ega võimekusest. Kaebaja prognoosid on

realistlikud, sest tuginevad rahvusvaheliselt tunnustatud asjaoludele. Alakriteeriumi p 2.3 puhul

on hinnatud äriplaani elluviimise eelarvet, kuid hindamismetoodika kohaselt oleks tulnud

hinnata vaid projekti eelarvet (s.o uuringute eelarvet). Rakendusuuringute eelarve on koostanud

rahvusvaheliselt

tunnustatud

eksperdid.

Finantsprognooside

kulubaasi

aluseks

on

rahvusvaheliste konkurentide tulubaasid. Kokkuvõttes ei ole hindamiskomisjoni madal hinne

põhjendatud. Vaideotsuses ei ole 09.07.2021 otsuse sisulisi puudusi kõrvaldatud.

Kaebaja taotluse hindamine ei toimunud erapooletult. Hindamisel osales OÜ Sunly asutaja ja

nõukogu liige M. Kruus. See äriühing tegeleb samuti taastuvenergia, sh meretuuleparkide

arendamisega. M. Kruusi jaoks oli äriliselt kasulik, kui kaebaja ei saa innovatiivseks uuringuks

toetust ning projektis kirjeldatud tuulikute turule toomine lükkub edasi. M. Kruus võis mõjutada

ka teisi hindamiskomisjoni liikmeid.

Vastustaja I rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud. Vastustaja I nägi kaebaja taotluses puudusi,

kuid ei andnud võimalust neid kõrvaldada.

6. EAS palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes varem avaldatud seisukohtade juurde.

7. MKM palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud põhjenduste juurde.

8. Tallinna Halduskohus luges 05.05.2022 otsuses EAS-i asemel vastustajaks tema

õigusjärglase EIS-i (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).

Vaidlus käib selle üle, millisel määral oleksid hindamiskomisjon ja vastustaja I pidanud

juhinduma ekspertide antud hinnangutest. Vaidlus puudutab teise valikukriteeriumi alusel

hindamist, kus ekspertide antud hinnangud lahknesid hindamiskomisjoni hinnangust sellisel

määral, et see tingis kaebaja taotluse rahuldamata jätmise. Taotluse rahuldamise eelduseks oli

valikukriteeriumide 1–3 puhul hinne vähemalt 2. Hindamiskomisjoni antud kaalutud keskmine

hinne teise valikukriteeriumi osas oli hindamiskomisjoni protokolli kohaselt 1,66, kuid taotlust

hinnanud kaks eksperti andsid hindeks 4 ja 3,83.

Hindamiskomisjonil on pädevus ekspertide antud hinnanguid ümber vaadata. Määruse nr 97 §

17 lg 1 ja lg 5 p 1 kohaselt moodustab rakendusüksus hindamiseks hindamiskomisjoni, kelle

ülesandeks on teha rakendusüksusele ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või

kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks. Määruse nr 97 § 18 lg 7 alusel

kehtestatud hindamismetoodika p 1.12 kohaselt toimub hindamine kahes etapis: esimeses etapis

annavad taotlusele eksperthinnangu koos hinnete ja põhjendustega sõltumatud eksperdid ning

teises etapis hindavad taotlusi meetme tegevuse hindamiskomisjoni liikmed, võttes arvesse

ekspertide hinnanguid ja vastustaja I koostatud hindamisaruannet. Hindamismetoodika p 3.3.

kohaselt

kinnitab

hindamiskomisjon

lihthäälteenamusega

hindamisaruandes

toodud

alakriteeriumide hinde ettepaneku, mis on kujunenud ekspertide hinnangute alusel või teeb

põhjendatud ettepaneku hinde muutmiseks. Viimasel juhul annab iga komisjoni liige oma hinde

sellele alakriteeriumile. Sellisel juhul kujuneb hindamise tulemusena alakriteeriumi hinne

komisjoni liikmete hinnete keskmisena. Seega tuleb hindamismetoodikast alus ekspertide antud

3-21-2396

6(14)

hinde muutmiseks. Ka hindamiskomisjoni töökorra p-st 1.3.2 tulenevalt on hindamiskomisjoni

funktsiooniks põhjendatud juhul eksperdi hinnangu ümberhindamine ja põhjendamine.

Puuduvad veenvad argumendid, miks tuleb hindamismetoodika või hindamiskomisjoni töökord

jätta viidatud osas kohaldamata ning lugeda need määrusega nr 97 vastuolus olevaks.

Hindamiskomisjoni protokolli kohaselt otsustas hindamiskomisjon avada häältega 8 poolt ja 4

vastu hindamisaruandes toodud teise valikukriteeriumi ja selle alakriteeriumite hindamise

põhjusel, et kaebaja taotlust hinnanud eksperdid ei võtnud arvesse taotleja seniseid

majandustulemusi ega suutlikkust projekti tegevuste tulemusi turule viia ning turu nõudluse

spetsiifikat

energiamuundamise

seadmete

osas.

Hindamiskomisjon

kasutas

temale

õigusaktidega antud pädevust. See ei ole õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et tulnuks

juhinduda ekspertide antud hinnetest. Samas on kohtu roll hindamiskomisjoni seisukoha

põhjendatuse hindamisel piiratud. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust. Toetuste

andmise või sellest keeldumise sisulise põhjendatuse kontroll langeb suuresti sinna

kategooriasse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele. Kohus ei saa seega hinnata, kas

sisulisest küljest on rohkem põhjendatud ekspertide või hindamiskomisjoni liikmete arvamus.

Kohus saab hinnata seda, kas järgitud on menetlusnõudeid, menetlus on läbi viidud erapooletult

ning esineb ilmselgeid kaalutlusvigu. Subjektiivsust konkreetse projekti hindamisel tasandab

hindamise etapilisus ja kollegiaalsus, mille tulemusel üksiku hindaja seisukoht ei oma taotluse

rahuldamisel või mitterahuldamisel otsustavat kaalu.

Hindamismetoodika p 3.4 näeb ette, et kui hindamiskomisjoni liige hindab sama alakriteeriumi

teistest komisjoniliikmetest oluliselt (2 või rohkema palli ulatuses) erinevalt, siis

protokollitakse komisjoni liikme põhjendus. Hindamisprotokolli kohaselt on seda tehtud

alakriteeriumi 2.1 puhul, kus antud hinded olid vahemikus 0,5‒3 punkti (protokollis on välja

toodud kuue hindamiskomisjoni liikme arvamus). Alakriteeriumide 2.2 ja 2.3 puhul ei olnud

hindamiskomisjoni liikmete hinnangute vahel suuri kõikumisi (hinded olid vahemikus 0,5‒2,5

punkti), mistõttu üksikute komisjoni liikmete arvamusi ei olnud kajastatud, vaid esitatud oli

hindamiskomisjoni üldine hinnang (selline üldine hinnang oli antud ka alakriteeriumi 2.1

kohta). Sellega on täidetud hindamiskomisjoni töökorra p-i 4.5.2 nõue. Viidatud sättes on ette

nähtud, et kui hindamiskomisjoni liikmed ei kinnita eksperdi hinnangut, teevad komisjoni

liikmed põhjendatud ettepaneku hindamiskriteeriumide hinnete muutmiseks ning hindavad ise

taotlust vastavalt hindamismetoodikale. Hindamise tulemused ja põhjendused kajastatakse

hindamisaruandes või komisjoni protokollis. Hinnete muutmisel peavad põhjendused olema

piisavad ning andma selgituse hinnete muutmise motiividest.

Hindamiskomisjoni protokollis on iga alakriteeriumi puhul välja toodud komisjoni hinnang

kaebaja taotluse ja selle puuduste kohta. Välja on toodud ekspertide hinnete muutmise motiivid.

Õigusaktidest ei tulene nõudeid põhjenduste piisavusele ‒ erinevate komisjoniliikmete hinde

andmise põhjused võivadki erineda. Nagu nähtub eraldi protokollitud arvamuste puhul

alakriteeriumis 2.1, võivad komisjoni liikmete arvamused mõnes küsimuses oluliselt lahkneda.

See ei ole õigusvastane. Iga komisjoni liige annab individuaalse hinnangu ning konkreetse

valikukriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete

kaalutud keskmisena. Kohus ei saa asuda ümber hindama komisjoni ega iga üksiku komisjoni

liikme antud hinnangut taotlusele, vaid võib sekkuda üksnes siis, kui antud hinnang on

ilmselgelt ebaadekvaatne. Hindamiskomisjoni põhjendusi arvestades pole selliseks järelduseks

alust. Võttes arvesse hindajate hulka (12) ja madalat kaalutud keskmist hinnet, nähtub, et valdav

osa hindamiskomisjoni liikmetest ei pidanud kaebaja taotlust teise valikukriteeriumi puhul

perspektiivikaks. Puudub alus asuda hindamiskomisjoni antud hinnangut ümber hindama.

Ilmseid kaalutlusvigu ei nähtu. See, et kaebaja ei nõustu komisjoni hinnanguga, ei tähenda

ilmset kaalutlusviga. Seega pole vajalik analüüsida üksikuid komisjoni protokollis kajastatud

3-21-2396

7(14)

seisukohti. See tähendaks sisulise hinnangu andmist hindamiskomisjoni erialasele pädevusele,

kuid see ei ole kohtu pädevuses.

Asjaolu, et vastustaja I lähtus otsuse tegemisel hindamiskomisjoni ettepanekust ja

põhjendustest, on õigusaktidega kooskõlas (määruse nr 97 § 20 lg 1). Kuigi vastustajal I ei ole

kohustust hindamiskomisjoni ettepanekuga tingimata arvestada, ei oleks määruse nr 97 mõttega

kooskõlas ka olukord, kus rakendusüksus asuks ise tegema hindamiskomisjoni tööd. Seda ei

tingi ka asjaolu, et hindamiskomisjon hindas teatud osas ekspertide arvamused ümber.

Vastustaja I ei pidanud detailselt välja selgitama, millest on tingitud erinevused ekspertide ja

hindamiskomisjoni hindepunktides ‒ see nähtus piisavalt selgelt hindamiskomisjoni

protokollist. Taotluse sisulise hindamise funktsioon on hindamiskomisjonil (määruse nr 97 §

17 lg 1). Vastustaja I oleks pidanud sekkuma siis, kui talle oleks nähtunud, et hindamiskomisjon

on rikkunud hindamise aluseks olevate õigusaktide nõudeid. Sellise olukorraga pole tegemist

siis, kui jutt käib taotluse sisulisel läbivaatamisel antud komisjoni liikmete individuaalsetest

hinnangutest, mille alusel kujuneb komisjoni seisukoht. Sellega sekkuks rakendusüksus

lubamatult hindamiskomisjoni pädevusse. Seega ei nähtu, et vastustaja I oleks teinud

kaalutlusvigu. Õiguspärased on ka vaideotsuses esitatud MKM-i seisukohad. Vaidlustatud

otsuses on viidatud hindamiskomisjoni ettepanekule.

Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud. STS2014–2020 § 23 lg 1 p 2 kohaselt antakse

taotlejale võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud

juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud

teabel ja selgitustel. Esitatud taotlus oli hindamise läbiviimiseks piisav. Hindamiskomisjonil

puudus vajadus koguda täiendavat teavet. Ärakuulamise eesmärgiks ei saa olla võimaluse

andmine taotluse sisuliseks parandamiseks. Selline tegevus viiks taotlejate ebavõrdse

kohtlemiseni. Kaebaja väide, mille kohaselt tuleb hindamismetoodikast tulenevalt võtta taotluse

hindamisel arvesse eelhinnangu raportit, on ebaõige. Määruse nr 97 § 11 lg 4 kohaselt tuleb

rakendusuuringu läbiviimisele suunatud projekti puhul toetuse taotlemisele eelnevalt läbida

eelnõustamine ja saada projektiplaanile positiivne eelhinnang, kuid määruse nr 97 § 11 lg 5

järgi ei ole nimetatud eelhinnang taotluse rahuldamisel rakendusüksusele siduv.

Kaebaja on välja toonud, et tema taotluse hindamine ei toimunud erapooletult, sest hindamisel

osales ettevõtja M. Kruus. Kaebaja kahtlus seisneb eelkõige asjaolus, et OÜ Sunly, kelle asutaja

ning nõukogu liige on M. Kruus, koos tütaräriühingutega on arendamas suuremahulisi

meretuuleparke ning

kaebaja arendatav tehnoloogiline lahendus on innovaatiline

ujuvvundamendil meretuulik. Kaebaja viitab merealade planeeringu menetlusele, mille raames

on ta teinud ettepaneku innovatsiooniala lisamiseks planeeringusse, kuid avalike arutelude

käigus on väidetavalt välja toodud, et ujuvvundamentidel tuulikute turule toomine võib otseselt

negatiivselt mõjutada meretuulikute arendusalasid. STS2014–2020 § 21 lg-st 4 tulenevalt peab

taotluse hindaja ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustaja olema kompetentne

ja taotleja suhtes erapooletu. Hindamiskomisjoni töökorra p 1.8 kohaselt peab komisjoni liige

olema otsuse tegemisel tööalaselt ja isiklikult sõltumatu taotlejast, projektipartnerist ja

projektist. Hindamiskomisjoni töökorra p-des 1.8.1–1.8.5 on loetletud juhud, mil hindamises

osalemine on välistatud. M. Kruusi puhul ei esine selliseid aluseid ja kaebaja seda ka ei väida.

Kaebaja toob välja, et M. Kruus tegutseb konkureerival ärisuunal ja võib olla huvitatud

alternatiivsete toodete turule tulemise takistamisest. Kaebaja väited M. Kruusi võimalikust

erapoolikusest on liialt üldised, mistõttu pole alust pidada kaebaja taotluse hindamist

kallutatuks. Tuuleenergia valdkonnas tegutsejad omavad praktilist kogemust ja teadmisi selles

valdkonnas toimuvatest arengutest ning selliseid isikuid ei pea hindamisel kõrvale jätma pelgalt

selle tõttu, et tegemist on potentsiaalsete konkurentidega. M. Kruus osales hindamiskomisjonis

kui energeetika valdkonna ekspert ning ei ole tuvastatud, et ta oleks tööalaselt või isiklikult

sõltuv taotlejast, kaebaja projektipartneritest või projektist. M. Kruus on oma sõltumatust ka ise

3-21-2396

8(14)

kinnitanud, öeldes, et ta ei tooda aga arenda kaebajaga konkureerivat tuuleenergia tehnoloogiat.

M. Kruusi erapooletust kontrollis vastustaja II ka vaidemenetluses ja asus põhjendatult

seisukohale, et kaebaja taotluse hindamisel ei ole toimunud rikkumisi. On oluline, et taotluse

hindamisel osaleksid isikud, kellel on selles valdkonnas erialased teadmised ja praktiline

kogemus. Seos kaebaja projekti ja M. Kruusi võimalike huvide vahel on kaudne. Konkreetse

komisjoni liikme hindamise subjektiivsust tasakaalustab otsustamise mitmeetapilisus ja

kollegiaalsus. Arvestades, et hindamiskomisjonis hindas kaebaja projekti 12 liiget ning

keskmine hinne tulnuks alla nõutava künnise ka M. Kruusi osaluseta, ei ole tõendatud ega

usutav, et ühe isiku ärihuvid mõjutasid kaebaja taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemist.

Asjaolul, et M. Kruus taandas end ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse meetme

järgmises taotlusvoorus, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Eleon AS palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

09.07.2021 otsuses ei ole viidatud, millisele hindamiskomisjoni ettepanekule see tugineb.

Väide, et aluseks oli 17.06.2021 koosoleku protokolli kantud ettepanek, esitati alles

kohtumenetluses. Kui see viide on õige, on vastustaja I ikkagi jätnud ise kaalutlusõiguse

teostamata. Vastustaja väidab vastuoluliselt nii seda, et tal polnudki võimalust

hindamiskomisjoni hinnangut ümber lükata, kui ka seda, et ta siiski teostas kaalutlusõigust.

Halduskohtu otsuse põhjendused on selles küsimuses arusaamatud. Kaebaja taotluse

hindamisel on hindamiskriteeriume kohaldatud valesti – hinnang on antud ka asjaoludele, mida

vastava hindamiskriteeriumi juures ei pidanudki hindama. Seega ei ole küsimus hindajate

subjektiivsete hinnangute erinevuses, vaid hindamiskomisjoni põhjendustes, mis ei arvesta

hindamiskriteeriume. Kokkuvõttes jõudis halduskohus valele seisukohale, et vastustaja I ei

teinud kaalutlusvigu ega saanud asuda hindamiskomisjoni liikmetest erinevale seisukohale.

Vastustaja I nõustus hindamiskomisjoni ettepanekuga ilma igasuguse omapoolse analüüsita.

Vastustaja I oleks pidanud välja selgitama, miks ekspertide ja hindamiskomisjoni antud punktid

olid erinevad. Kaebaja jääb varem esitatud põhjenduste juurde, et taotluse hindamine ja selle

rahuldamata jätmine ei toimunud kooskõlas määrusega nr 97, hindamine ei olnud erapooletu

ning kaebaja jäeti õigusvastaselt ära kuulamata. Halduskohus ei ole kaebaja seisukohtadele

sisuliselt vastanud.

Hindamismetoodika näeb ette, et alakriteeriumi 2.3 puhul hinnatakse üksnes projekti (s.t

rakendusuuringu) eelarvet. Seega tuleb hinnata, kas projekti eelarve on piisav rakendusuuringu

läbiviimiseks. Kuna kaebaja taotluse eelarve aluseks oli Rostocki Ülikooli pakkumus, siis

realistlikumat eelarvet ei olegi võimalik esitada. Hindamismetoodika kohaselt saab projekt

maksimumpunktid järgmistel tingimustel: „Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise

kulusid ja on põhjendatud, planeeritud tegevuste elluviimiseks, läbipaistev ning kuluefektiivne.

Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks.“ Vaidlustatud otsuses ei ole väidetud,

et kaebaja rakendusuuringu eelarve ei vasta neile tingimustele. Seega saab hindamistulemus

olla üksnes 4, nagu on kaebaja taotlust hinnanud ka eksperdid. Ka eelhinnangus ei ole kahtluse

alla seatud eelarve piisavust. Kui eelarvet oleks hinnatud vastavalt hindamismetoodikale, siis

oleks teise valikukriteeriumi koguhinnang vähemalt 2,4 ning nõutav lävend oleks ületatud ka

juhul, kui alakriteeriumite 2.1 ja 2.2 alusel antud hindepunktid jääksid muutmata. Eelarve tuli

esitada vormi kohaselt, s.t selles sai kajastada üksnes projekti tegevuste eelarvet, mitte toote

turule toomisega seotud jätkuprojektidega seotud kulusid jne. Vastustaja I väitis

kohtumenetluses, et alakriteeriumi 2.3 kohaselt on põhjendatud hinnata ka projektiväliseid

kulusid. Tegemist on ilmse eksimusega, mis mõjutab kogu 09.07.2021 otsuse õiguspärasust.

3-21-2396

9(14)

Ilmsed eksimused esinevad ka taotluse hindamisel alakriteeriumite 2.1 ja 2.2 alusel, nagu

kaebaja on varem selgitanud. Vastustaja I on hakanud kohtumenetluses otsima põhjendusi

09.07.2021 otsuse kehtima jätmiseks. Kaebaja projektiplaanis on põhjalikult selgitatud offshore

tuuleparkide potentsiaali. Kaebaja innovaatiliselt arendatava ujuvvundamendiga tuuliku saab

samuti püstitada offshore tuuleparki, kuid sellel on märkimisväärsed eelised kohtkindla

vundamendiga tuuliku ees. Need põhjendused on leitavad projektiplaanist. Hindamiskomisjon

ei ole kahtluse alla seadnud projekti vajalikkust, kuid teisalt leidnud, et toote nõudlus ei ole

põhjendatud. Offshore tuulikute nõudluse üle vaidlus puudub, samuti puudub vaidlus, et

ujuvvundamendiga tuulikul on oluline eelis merepõhja vundamendiga tuulikute ees.

Arusaamatu on vastustajate väide, et kuna enne toote turule toomist tuleb ehitada prototüüp ja

viia läbi sertifitseerimine, siis olevat kaheldav kaebaja võimekus toodet turule viia. Iga

innovaatilise toote esmaseks eelduseks ongi protüübi ehitamine ja sertifitseerimine. Seega

asjaolu, et kaebaja kavandas toote prototüübi ehitamist ja sertifitseerimist, kinnitab ka tema

võimekust toodet turustada, mitte vastupidi, sest sertifitseerimata toodet ei ole võimalik

turustada. Alakriteeriumi 2.2 osas on vastustajad rõhutanud vaid seda, et kaebaja varasem

arendus ei ole turule jõudnud ning projekti eesmärk on tuulikute müümine, mitte enda tarbeks

arendamine. See väide on pahatahtlik, sest Aidu tuuleparki on kavandatud 30 Eleon 3MW

tuulikut ning kogu projekt peatus riigi vastuseisu tõttu. Kaebaja oli Eleon 3MW tuulikut

võrreldes esialgse tootega oluliselt edasi arendanud ning Aidu tuuleparki on püstitatud kaks

Eleon 3MW uudset prototüüpset tuulikut, kuid ehitustegevuse peatamise tõttu ei ole olnud

võimalik toodet sertifitseerida. Riik ja Aidu tuulepargi arendajad sõlmisid 2022. a märtsis

kokkuleppe Aidu tuulepargi ehitustegevuse jätkamiseks, sh tuulikute turustamiseks. Kui

vastustaja I nägi kaebaja taotluses puudust seoses varasema arenduse turustamisega, siis oleks

tulnud välja selgitada, et mis on sellise olukorra tekitanud. Seega on ilmne, et alakriteeriumi

2.2 puhul on antud ekslik ning hindamiskriteeriumitele mittevastav hinnang. Eksperdid on

selles hindamiskategoorias andnud maksimumhinde 4 ning on esitatud asjakohased

kommentaarid, mis põhjendavad antud hinnangut. 09.07.2021 otsuses esitatud hinnangud on

alakriteeriumite 1.2 ja 2.2 osas vastuolus ning vastustaja ei ole andnud sellele mõistlikku

selgitust. Alakriteeriumi 1.2 puhul leiti, et kaebaja taotlus on suure potentsiaali ja võimekusega

mõjutada meretuuleparkide arenguid kogu maailmas, mis edendab ka Eesti majandust

tervikuna, kuid alakriteeriumi 2.2 juures väideti, et kaebaja potentsiaal ja võimekus toodet

turule viia on kaheldav. Kui kaebaja projektil on suur potentsiaal ja võimekus mõjutada nii Eesti

majandust kui ka meretuuleparkide arenguid, siis ilmselgelt saab olla sellise hinnangu

eelduseks, et taotlejal on potentsiaal ja võimekus ka toode turule tuua. Vastustaja I viis

kõnealuse meetme osas läbi täiendava taotlusvooru, milles osales ka kaebaja teise projektiga

(Eleoni 5+ SCG tuulikumudeli tootearendus) ning see taotlus rahuldati. Vastustaja ei seadnud

seal kahtluse alla kaebaja võimekust projekti ellu viia.

10. EIS ja MKM paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustajad jäävad varasemate

seisukohtade juurde ja nõustuvad halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

12. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate

õiguslike tagajärgede vahel (otsustus- või valikudiskretsioon). Hindamisotsustega on tegemist,

kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis

kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste

mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-

1198, p 12).

3-21-2396

10(14)

13. Vaidlusalune 09.07.2021 otsus on hindamis-, mitte kaalutlusotsus. Kaebaja taotlust hinnati

määruse nr 97 § 18 lg-s 1 sätestatud valikukriteeriumite ja lg-tes 2–5 ettenähtud hindamise

metoodika alusel. Määruse nr 97 § 18 lg-st 3 ja § 20 lg 1 p-st 3 tuleneb, et kui vähemalt ühe §

18 lg 1 p-des 1–3 nimetatud valikukriteeriumi koondhinne on alla 2 punkti, puudub

rakendusüksusel õigus valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel ning taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Kaebaja taotlus sai teise valikukriteeriumi koondhindeks 1,66. Seega tuli tema

taotlus jätta rahuldamata.

14. Määruse nr 97 § 18 lg 1 p-s 2 nimetatud teise valikukriteeriumi kohaselt tuli projekti

majandusliku mõju ja efektiivsuse hindamise raames hinnata projekti majanduslikku

vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat

majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu

tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekust äriplaani ellu viia ja projekti

tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja taotleja võimekust rahastada

projekti tulemuste rakendamist. Kuna selline hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid

teadmisi ja kogemusi, taotlusele hindepunktide andmisel on ekspertidel või hindamiskomisjonil

ulatuslik hindamisruum ning taotlejal puudub subjektiivne õigus saada rakendusuuringuteks

toetust (s.o tegemist ei ole kaebaja õiguste intensiivse riivega), piirdub 09.07.2021 otsuse

kohtulik kontroll ilmselgete vigade testiga. See tähendab, et kohtul on võimalik kaebaja taotluse

hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui taotlusele antud punktid on

kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus (vrd Riigikohtu

09.12.2020 otsus nr 3-18-2099, p 23; 15.10.2020 otsus nr 3-18-121, p 12; 15.01.2014 otsus nr

3-3-1-71-13, p 17).

15. Kaebaja taotluse sisulisel hindamisel ei tehtud teise valikukriteeriumi kohaldamisel

ilmselgeid vigu. 09.07.2021 otsus tugineb hindamiskomisjoni 17.06.2021 koosoleku protokolli

nr 1.2-1/21/122 (dtl 260 jj) kantud ettepanekule ning seda on alakriteeriumite kaupa

põhjendatud piisaval määral, et mõista kaebaja taotlusele antud hinnangu põhilist sisu. Kuigi

09.07.2021 otsuses ei ole viidatud protokolli kuupäevale ja numbrile, pole kahtlust, et aluseks

on võetud hindamiskomisjoni 17.06.2021 koosoleku protokolli kantud ettepanek, sest puuduvad

andmed, et kaebaja taotlust oleks hinnatud mõnel teisel koosolekul. Kaebaja vastuväidetele on

vastatud MKM-i 21.09.2021 vaideotsuses (p 4.5), täiendades seeläbi 09.07.2021 otsuse

põhjendusi.

16. Alakriteeriumi 2.1 „Vastavus taotleja ja olemasolul partneri vajadustele, äriplaani

relevantsus“ puhul ei ole 09.07.2021 otsuses kaebajale ette heidetud seda, et tema taotluses ei

ole üldse kirjeldatud projekti vajalikkust ja võimalikke kitsaskohti, vaid seda, et kaebaja esitatud

teabe põhjal ei saanud täpsemalt hinnata äriplaani adekvaatsust. Seega oli küsimus taotluses

esitatud teabe kvaliteedis. Vastustaja I on kohtumenetluses välja toonud, et kaebaja

projektiplaan kajastab offshore tuulikute lahendusi, eristamata süvamere lahendusi, ning

turuanalüüsis ei eristata süvamere tuulikute potentsiaali. Kaebaja finantsprognoosid seevastu

tuginevad asjaolule, et käima läheb just süvamere tuulikute turg. Vastustaja I märkis 09.07.2021

otsuses, et senise turukogemuse põhjal on offshore tuuleenergia eksperimentaalne ja seni ka nn

nišivaldkond. Kaebaja taotluse materjalide põhjal ei saa väita, et see seisukoht oli taotluse

hindamise ajal ilmselgelt vale, sest kaebaja kirjelduste kohaselt oli selline tuuletehnoloogia alles

liikumas peavoolu suunas. Samuti on kaebaja möönnud, et tasuvaid tooteid ei ole selles

valdkonnas seni turule toodud, hoolimata erinevatest uuringutest, milles tuuakse esile vajadus

arendada sügavamatesse mereoludesse sobivaid lahendusi. Määruse nr 97 alusel antava toetuse

eesmärgiks on tõepoolest toetada innovatsiooni, kuid tingimusel, et selle kaudu suureneb ka

ettevõtja uuest tehnoloogiast või tootest saadav müügitulu (määruse nr 97 § 2 lg 1). Seega on

asjakohane vastustajate seisukoht, et toetatakse üksnes ärilise potentsiaaliga innovatiivseid

lahendusi. Kuna 09.07.2021 otsuse põhjenduste kohaselt on tegemist eksperimentaalse

3-21-2396

11(14)

valdkonnaga, kus seni puuduvad tasuvad lahendused, ei saa ilmselgelt asjakohatuks pidada

otsuses tehtud järeldust, et kaebaja prognoositav finantstulu (700 miljonit eurot aastaks 2029)

on ebarealistlik. Vastustaja I arvestas mh, et nõudlus sellise toote järgi ei ole tõendatud, sest

kaebaja on arendatavat tehnoloogiat huvilistele tutvustanud, kuid puuduvad kokkulepped ning

nendeni jõudmine eeldab prototüüpide ehitamist ja sertifitseerimist, samuti on lahendamata

olulised küsimused nagu tuulikute hooldamine ja energiatoite tagamine. Samuti on arvesse

võetud, et kaebaja varasem projektide tulemuste rakendamise kogemus ei toeta

finantsprognooside saavutamist, sest tema varasema arenduse tuulegeneraator ei ole turule

jõudnud. Seda, et projekti vajalikkus on põhjendatud ja tegemist on tehniliselt tugeva projektiga,

ei ole 09.07.2021 otsuses kahtluse alla seatud. Alakriteeriumi 2.1 puhul olid hindamiskomisjoni

liikmete antud hinded küllalt erinevad (väikseim hinne 0,5 ja suurim 3; dtl 269). See näitab, et

kaebaja äriplaani relevantsuse küsimuses ei olnud hindamiskomisjoni liikmed üksmeelsed.

Hindamiskomisjoni ettepanek, mis oli 09.07.2021 otsuse aluseks, kujunes aga 12

komisjoniliikme antud hinnete keskmisena, mis tasakaalustas kõige kõrgemaid ja madalamaid

hindeid ning vähendas hindamise juhuslikkust ja subjektiivsust.

17. Alakriteeriumi 2.2 „Taotleja ja olemasolul partneri võimekus projekti ellu viia“ kohta on

09.07.2021 otsuses märgitud, et kaebaja varasem tegevus ei veena kaebaja potentsiaalis ja

võimekuses arendatavat toodet turule viia. Haldusakti väide, et kaebaja varasema arenduse

tuulegeneraator ei ole turule jõudnud, oli taotluse hindamise ajal faktiliselt õige. Taotluse

hindamise menetluses ei pidanud vastustaja I täpselt välja selgitama, kas Aidu tuuleparki jäid

tuulikud püstitamata riigi vastutegevuse tõttu, nagu väidab kaebaja, või mõnel muul põhjusel.

Hindamismetoodika järgi hinnati eelkõige taotleja finantsvõimekust projekti jätkusuutlikult ellu

viia ning projekti tulemusi saavutada. Selle kohta on 09.07.2021 otsuses märgitud, et arendus

on väga kallis, kuid kaebaja senised majandustulemused on kesised. Seega pole asjakohatu

vastustaja I seisukoht, et see annab aluse kahelda kaebaja finantsilises võimekuses projekti ellu

viia. Samuti on 09.07.2021 otsuses ette heidetud, et taotluses ei ole selgelt välja toodud

koostööd erinevate osapooltega, kuid projekti elluviimine eeldab suures mahus välist abi (sh

poliitilist tuge ja rahalisi stiimuleid riigilt). Kaebaja ei ole ära näidanud, et need järeldused olid

kaebaja taotluse hindamise aja seisuga ilmselgelt ekslikud. Puudub ka kaebaja välja toodud

vastuolu alakriteeriumite 1.2 ja 2.2 alusel antud hinnangute vahel, sest vastustaja I selgituse

kohaselt hinnati esimesel juhul üldisemalt projekti seotust Eesti majandusega ja mõju

valdkondlikule arengule ning teisel juhul taotleja suutlikkust (eeskätt tema finantsilist

võimekust) projekti ellu viia ning projektis seatud eesmärke saavutada.

18. Alakriteeriumi 2.3 „Projekti eelarve põhjendatus“ puhul väidab kaebaja 09.07.2021 otsuse

vastuolu hindamismetoodikaga, sest vastustaja I hindas äriplaani elluviimise eelarvet, kuid

hindamismetoodika kohaselt tuli hinnata üksnes projekti (rakendusuuringu) eelarvet. Kaebaja

etteheide ei ole põhjendatud. Hindamismetoodika kohaselt eeldab hinne 4, et projekti eelarve

sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, planeeritud tegevuste

elluviimiseks läbipaistev ja kuluefektiivne ning moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks.

Kaebaja taotluse kohaselt on projekti eesmärk alustada uudse offshore ujuvplatvormiga

tuulikukontseptsiooni väljatöötamist ning muuta (skaleerida) end edukalt tõestanud

tuulikumudel offshore tuulikuks suurusega 10+MW. Projekti tulemusena on valminud

rakendusuuringud, mille raames

tehakse

taotluse kohaselt

järgmisi

tegevusi:

1)

ujuvvundamendi

kontseptsiooni

väljatöötamine;

2)

põhidisaini

väljatöötamine;

3)

valideerimine; 4) 3MW tuuliku skaleerimine ja disainimine 10+MW meretuulikuks; 5)

projektijuhtimine. 09.07.2021 otsuse põhjenduste kohaselt ei ole projekti kulud ja esitatud

äriplaan omavahel proportsioonis, eelarve ei ole piisav projekti tulemuste saavutamiseks ja

toote turule viimiseks ning finantsprognoosis toodud eesmärkide saavutamiseks peaks projekti

eelarve olema oluliselt suurem, millest tulenevalt on projekti kui terviku elluviimine ja seatud

3-21-2396

12(14)

eesmärkide saavutamine küsitav. Sellest põhjendusest ei saa järeldada, et hinnatud oleks ka

projektiväliseid kulusid. Vastustaja I on kohtumenetluses täpsustanud, et kaebaja projekti

eelarve ei võimalda teha sellises mahus uuringuid, nagu oleks äriplaanis kavandatud tegevuste

elluviimiseks vajalik, arvestades mh määruse nr 97 § 2 lg-s 1 sätestatud toetuse andmise

eesmärki. Vastustaja I on kohtumenetluses näidetena välja toonud, et projekti lõppemise ajaks

ei ole tehnoloogia valmiduse tase selline, et toote saaks turule tuua ja hakata sellelt müügitulu

teenima, samuti on eelarvest puudu kaebaja kuueliikmelise projektimeeskonna kulud (vt

31.08.2022 menetlusdokumendi p-d 22–24). See on ekspertteadmisel põhinev hinnang, mille

sisulist paikapidavust kohus ei kontrolli. Vaidlustatud haldusakti järeldusi pole põhjust pidada

ilmselgelt valeks üksnes selle tõttu, et kaebaja selgituste kohaselt olid projekti eelarve

koostamise aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide hinnapakkumised ning taotluses

finantsprognooside kulubaasi koostamisel võeti arvesse rahvusvaheliste konkurentide

kulubaasid. Vastustajal I oli nii õigus kui ka kohustus nimetatud aspekti ka ise sisuliselt hinnata

ning kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, mis annaks aluse seada kahtluse alla

hindamiskomisjoni liikmete pädevuse.

19. Kaebaja taotluse menetlemisel ei tehtud ka selliseid menetlusvigu, mis annaks aluse

09.07.2021 otsuse tühistamiseks.

20. Taotluse hindamise menetluse läbiviimise ning taotluse täieliku või osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise pädevus on rakendusüksusel ehk vastustajal I (määruse nr 97 § 18 lg-d 3

ja 5, § 20 lg 1). Haldusorgani siseselt on aga menetlus korraldatud selliselt, et taotluse

hindamiseks kaasatakse vähemalt kaks sõltumatut eksperti (määruse nr 97 § 17 lg 4;

hindamismetoodika p-d 1.12.1 ja 2) ning moodustatakse hindamiskomisjon, kelle ülesandeks

on mh teha rakendusüksusele põhjendatud ettepanek projekti rahastamiseks või rahastamata

jätmiseks (määruse nr 97 § 17 lg-d 1 ja 5, § 18 lg-d 3 ja 5, § 20 lg 1; hindamismetoodika p-d

1.12.2, 3 ja 4). Kaebaja taotlust on hinnanud nii sõltumatud eksperdid kui ka hindamiskomisjon

ning lõpliku otsuse on langetanud rakendusüksus.

21. Kõigepealt hindavad taotlust eksperdid, kuid nende hinnangud ei ole hindamiskomisjonile

siduvad, vaid üksnes üheks sisendiks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepaneku

koostamisel (hindamismetoodika p-d 1.12, 3.1 ja 3.2). Hindamiskomisjonil tuleb taotluse

hindamisel otsustada, kas kinnitada hindamisse kaasatud ekspertide hinnangute põhjal

koostatud hindamisaruandes toodud alakriteeriumide hinde ettepanek (s.o sisuliselt nõustuda

ekspertide hinnanguga) või teha põhjendatud ettepanek hinde muutmiseks. Viimati nimetatud

juhul annab iga komisjoni liige oma hinde sellele alakriteeriumile ning alakriteeriumi hinne

kujuneb komisjoni liikmete hinnete põhjal (hindamiskriteeriumite p 3.3). Seega ei ole

konkreetse taotluse hindamisse kaasatud ekspertide hinnang lõplik, vaid põhjendatud juhul võib

hindamiskomisjon ekspertide hinnangud kõrvale jätta ja viia ise läbi uue sisulise hindamise.

Selline töökorraldus ei ole vastuolus määrusega nr 97, sest seal nähakse üldiselt ette ekspertide

kaasamine taotluse sisulise hindamise protsessi, jättes täpsema töökorralduse (hindamise

läbiviimise protsessi) rakendusüksuse enda määrata (määruse nr 97 § 17 lg 4, § 18 lg 7).

Menetluse läbipaistvuse ja taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks on hindamise läbiviimise

protsessi detailne kirjeldus avaldatud rakendusüksuse veebilehel ning kõigile taotlejatele teada.

22. Kaebaja taotlust hindas kaks eksperti, kes andsid teise valikukriteeriumi alusel hindeks 4 ja

3,83 (dtl 279 jj). Hindamiskomisjon on 17.06.2021 protokollis nr 1.2-1/21/122 põhjendanud,

miks teise valikukriteeriumi puhul ei kinnitatud ekspertide hinnangut, vaid häältega 8 poolt ja

4 vastu avati selles osas hindamiskomisjoni poolne hindamine: kaebaja taotlust hinnanud

eksperdid ei olnud võtnud arvesse kaebaja seniseid majandustulemusi ja suutlikkust viia

projekti tegevuste tulemus turule, samuti energiamuundamise seadmete puhul turu nõudluse

spetsiifikat. Sisuliselt leidis hindamiskomisjon seega, et teise valikukriteeriumi puhul tuli

3-21-2396

13(14)

hindamismetoodika kohaselt hinnata mh majanduslikke aspekte, eelkõige taotleja võimekust

oma äriplaan ellu viia ja projekti eelarve põhjendatust, kuid konkreetse valdkonna eksperdid ei

võtnud kaebaja taotluse hindamisel piisavalt arvesse kaebajaga seotud asjaolusid. Teise

valikukriteeriumi taolise sisustamisega on nõustunud ka vastustajad. Viidatud põhjendus ei ole

ilmselges vastuolus määruse nr 97 § 18 lg 1 p-ga 2, sest toetus antakse konkreetse taotleja

konkreetsele projektile, mille puhul nähakse ärilist potentsiaali ja taotleja võimekust seda ellu

viia.

23. Kuna hindamiskomisjoni ettepanek rakendusüksusele põhines teise valikukriteeriumi puhul

hindamiskomisjoni liikmete koondhinnangul, mitte ekspertide hinnangul, peab kohus

kontrollima vaid seda, ega hindamiskomisjon ei teinud hindamisel ilmselgeid vigu. Nagu

eespool märgitud, ei saa hindamiskomisjoni ettepanekus toodud ja 09.07.2021 otsuses

kajastatud hinnanguid pidada meelevaldseks. Kohtulik kontroll ei ulatu praeguses asjas selleni,

kas kaebaja taotluse hindamisel oli sisuliselt põhjendatum („õigem“) sõltumatute ekspertide või

hindamiskomisjoni liikmete hinnang.

24. Nagu eespool märgitud, oli rakendusüksuse siseselt taotluse hindamine korraldatud kahes

etapis selliselt, et esmalt hindasid taotlust sõltumatud eksperdid ja seejärel hindamiskomisjon,

kes tegi rakendusüksusele ettepaneku taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseks. Rakendusüksus

ei pea korraldama enne taotluse rahuldamata jätmise otsustamist selle täiendavat sisulist

hindamist (kaebaja seisukoha järgi taotluse rahuldamist täiendavalt kaaluma), vaid saab lähtuda

hindamiskomisjoni ettepanekust, kui ta sellega nõustub. Samas vastutab rakendusüksus taotluse

kohta tehtud otsuse õiguspärasuse eest. See tähendab, et taotluse menetlemisel tehtud vigade

avastamise korral tuleb need enne otsuse langetamist kõrvaldada. Kui viga tehti taotluse

sisulisel hindamisel (nt kohaldati valesti hindamismetoodikat, hindamiskomisjoni ettepanekus

on vastuolud), siis võib rakendusüksus korraldada taotluse korduva hindamise määruses nr 97

ja hindamismetoodikas ette nähtud korras, s.o ekspertide ja hindamiskomisjoni osalusel. Mõnel

juhul võib aga piisata ka sellest, kui hindamiskomisjonile antakse suunis oma ettepanekus

sisalduvad puudused kõrvaldada (nt esitada mõne aspekti kohta täiendavad põhjendused,

parandada arvutusvead). Kui rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata, tuginedes

hindamiskomisjoni ettepanekule, tuleb eeldada, et rakendusüksus nõustub ettepanekuga ega näe

ka muid takistusi õiguspärase otsuse langetamiseks. Praeguses asjas on vastustaja I nõustunud

hindamiskomisjoni ettepanekuga ja tugines sellele.

25. M. Kruusi erapooletuse küsimuses nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Kui tõlgendada hindaja erapoolikust nii

laialt, nagu seda teeb kaebaja (s.o hindaja pole erapooletu, kui ta tegutseb taastuvenergia

valdkonnas ettevõtjana), ei pruugi olla võimalik leida hindamiskomisjoni piisaval hulgal

taastuvenergia valdkonda tundvaid liikmeid, kellel oleks ka praktiline ettevõtluskogemus.

Selliste ekspertide kaasamine on aga vajalik, et langetada asjatundlik otsus, milliseid

taastuvenergia valdkonna projekte rahastada. Ka siis, kui jätta M. Kruusi antud hinded kõrvale,

oleks kaebaja taotlus tulnud jätta rahuldamata, sest teisele valikukriteeriumile antud hinne oleks

jäänud ikkagi väiksemaks kui 2 punkti. Kaebaja väide, et M. Kruus võis mõjutada ka teisi

hindamiskomisjoni liikmeid andma kaebaja taotlusele madalamaid hindeid, on üldsõnaline ja

hüpoteetiline. Kaebajale oli enne taotluse esitamist teada hindamiskomisjoni koosseis, kuid ta

ei taotlenud M. Kruusi taandamist, kuigi M. Kruusi tegevusvaldkond pidi olema kaebajale juba

varem teada.

26. Vastustaja I ei rikkunud 09.07.2021 otsuse tegemisel kaebaja õigust olla ära kuulatud,

arvestades mh taotluse menetluse formaliseeritust ja taotluse sisulise hindamise kollegiaalsust

(STS2014–2020 § 23 lg 1 p 2; vt ka Riigikohtu 10.04.2014 otsus nr 3-3-1-16-14, p 23). Kaebajale

olid enne taotluse esitamist teada toetuse saamise tingimused (määrus nr 97,

3-21-2396

14(14)

hindamismetoodika) ning vastustaja I tunnistas kaebaja taotluse nõuetekohaseks (määruse nr 97

§ 14). Kaebaja taotluse sisulisel hindamisel lähtuti taotlusest ja avalikult kättesaadavatest

andmetest. Kaebaja arendatavate Eleon 3 MW tuulikute turule mittetoomise põhjustel, mida

kaebaja oleks soovinud haldusmenetluses selgitada, ei olnud asja lahendamisel tähtsust.

Taotluse eelarvet on hinnatud taotluses toodud info põhjal. Positiivne eelhinnang projektile oli

aluseks, et tunnistada kaebaja taotlus vastavaks, kuid see ei olnud taotluse sisulisel hindamisel

siduv (määruse nr 97 § 11 lg-d 4 ja 5, § 14 p 7). Ärakuulamise mõte ei ole praegusel juhul anda

taotlejale võimalust projekti sisuliselt muuta või täiendada, et saavutada seeläbi oma projekti

toetamine – see võib seada taotlejad ebavõrdsesse olukorda, arvestades meetme piiratud

eelarvet. Nagu eespool märgitud, ei olnud 09.07.2021 otsus kaalutlusotsus, mille tegemisel on

ärakuulamisel oluline roll. Kaebaja on saanud esitada oma vastuväited vaidemenetluses.

27. Kuna 09.07.2021 otsuse p 2 kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta on õiguspärane, ei

ole alust tühistada ka selle kohta tehtud vaideotsust.

28. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

29. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)