1-21-2315/77 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-21-2315 Otsuse kuupäev 9. juuni 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi I.

KarS 203 1 X süüdistuses § lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2022. otsus a

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik - Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Jürgen Hüva - Kannatanu Biokatel OÜ, esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš, Kassatsioonid Teised kassatsioonimenetluse pooled - I. kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv X

- Tsiviilkostja Grundar Puit OÜ, esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 10. mai 2023, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2022. a otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Rahuldada kannatanu kassatsioon.

3. Prokuratuuri kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Eesti Vabariigilt 1417 eurot ja 50 senti Mõista Biokatel OÜ kasuks välja kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. 5. I. 3168 eurot valitud kaitsjale X Mõista Eesti Vabariigilt kasuks välja kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 6. Grundar Puit 636 eurot kassatsioonimenetluses Mõista Eesti Vabariigilt OÜ kasuks välja valitud esindajale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 1. I. anti kohtu alla selles, et ta X süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 järgi organiseeris 20. aprillist kuni 3. maini neljal kinnistul puude raie, milleks polnud 2019 Biokatel OÜ

1-21-2315

2(9) omaniku luba. Eksimusse viidud OÜ Grundar Puit harvesterijuhid raiusid kokku 143 165 tihumeetrit – puid. Sellise tegevusega -le kokku 49 270 eurot ja 60 senti kahju, mis tekitas I. Biokatel OÜ X koosnes raiutud puidu väärtusest, väärtuse vähenemisest, kinnistute kinnisasjade seisukorra taastamisega seotud kulust ja kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulust. 2. Kannatanu esitas tsiviilhagi - Grundar Puit kahju , milles nõudis süüdistatavalt ja OÜ hüvitamist lt . Kahju koosnes iutud metsamate , metsa taastamise kulust, kinnisasja ra rjali väärtusest väärtuse vähenemisest ja kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulust nõudis kannatanu . Lisaks viivist. Maakohtu otsus 3. Harju Maakohtu 27. jaanuari 2022. otsusega tunnistati I. KarS 203 1 ning a lg X § järgi süüdi teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata. . Maakohus põhjendas otsust järgmiselt 4. 20. 2019, s.o enne raiet, seotud märtsil süüdistatava organiseeritud soovis süüdistatavaga OÜ Wood House vaidlusaluseid kinnisasju kannatanult osta ära , kuid müügileping jäi sõlmimata, sest ostjal ei olnud raha, et tasuda käibemaksu. 5. I. organiseeris raie kannatanule kuuluva kinnisasjadel, kasutades vahendliku tel X täideviijana OÜ Grundar Puit töötajaid, kes olid eksimusse viidud. Puude langetamiseks ei olnud raieluba ega kannatanu nõusolekut. 6. Puude mahavõtmisega kahjustati kannatanu kinnisasjade pinnast ja need ei vastanud pärast raiet enam detailplaneeringus ette , kui palju metsa nähtud kõrghaljastuse säilitamise nõudele. On tõendamata raiuti, sest pole teada, milline oli puude arv ja metsa kooslus enne raiet. 7. Kannatanu müüs vaidlusalused kinnisasjad pärast raiet ära ega teinud kulutusi metsa taastamiseks ega pinnasekahjustuste likvideerimiseks. alandas nende hinda, sest neil Biokatel OÜ kinnistuid müües polnud kõrghaljastust ning pinnases olid metsatehnikaga tekitatud vaod. Seetõttu hõlmas kinnisasjade väärtuse vähenemi saamata jäänud metsamüügi tulu ne nii kui ka pinnasekahjustuste likvideerimise kulu. K kahju suurus on 36 460 eurot, on uivõrd tsiviilhagi nõude alusel väljamõistetava hüvitise tekitatud kahju oluline KarS § 121 . p 1 tähenduses 8. Kinnisvara hinnatõus ei vähenda kahju hüvitamise nõude ulatust

. I.X vastutust ei välista asjaolu, et majanduslikult oli otstarbekas teha raie ka kannatanu kinnistutel, mille puhul ta lootis, et OÜ Wood House ni kuriteo toime tahtlikult. ostab need hiljem ära. I. pa X

9. Maakohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt. seisneb ses. Hüvitatav kahju kinnisasja väärtuse vähenemi Tsiviilõiguslikult vastuta hüvitamise eest lisaks süüdistatavale OÜ Grundar Puit. b kahju

ka Kokku

mõistis kohus I. -ilt ja OÜ lt Grundar Puit solidaarselt kannatanu kasuks välja X

- 36 460 eurot, millele lisandus viivis hagiavalduse esitamisest kohtuotsuse kuulutamiseni summas 3 873 eurot ja 72 senti ning kohtuotsuse kuulutamisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse ( § 113 lg VÕS) -s 1 sätestatud määras. Apellatsioonid 10. Harju Maakohtu otsuse vaidlustasid I. kaitsja, tsiviilkostja ning kannatanu. X

11. I.X kaitsja vandeadvokaat A. Pilv taotles kaitsealuse Muu hulgas palus kaitsja õigeksmõistmist. ringkonnakohtul tõendina vastu võtta maakohtus esitatud ja kohtu poolt vastu võtmata jäetud

1-21-2315

3(9) nõudekirja , vaidlusaluste kinnistute müügikuulutus d ed ning nende väärtust tõendava Lahe Kinnisvara Lõuna Eesti OÜ hinnang - u. 12. Tsiviilkostja Grundar Puit taotles tema vastu OÜ esitatud kannatanu haginõude rahuldamata jätmist või hagi rahuldamisel kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. 13. K enda I. -ilt ja - Grundar Puit X annatanu Biokatel OÜ palus mõista haginõude katteks OÜ lt täiendavalt välja metsamaterjali väärtus summas 9591 eurot koos viivisega. Ringkonnakohtu otsus 14. Tallinna Ringkonnakohu 27 septembril 2022 maakohtu otsuse, t I.

X s tühistas mõis õigeks . is ja jättis tsiviilhagi süüdistatava ja tsiviilkostja vastu läbi vaatamata järgmiste põhjenduste

l l. 15. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 211 lg 2 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk selgitada välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustav üüdistuses jäetud muu hulgas ad asjaolud. S on need asjaolud , seega ei kajasta tähelepanuta süüdistus kõiki asja õigeks lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Õigustavate asjaolude korrakohasel tuvastamisel ei oleks saanud I. -ile X süüdistust esitada. Õigustavatele asjaoludele ei pööranud tähelepanu ka maakohus.

16. Samuti rikkus maakohus , kui uurinud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet ei võtnud vastu ega kaitsja esitatud eid. nii täiendavalt tõend Maakohus jättis end ilma võimalusest analüüsida sündmuste tervikpilti, sest kaitsja vaidlustas

kõnealustele tõenditele tuginedes sündmuste käiku ning väidetavalt tekkinud kahju olemust ning suurus t. Süüdistatava terviseseisundi tõttu võis kaitsja ning süüdistatava koostöö häiritud, mis võis pärssida tõendite õigeaegset kogumist ja esitamist. olla

Ringkonnakohus võttis kaitsja esitatud tõendid vastu. 17. Ringkonnakohus tuvastas, et kinnisvaraarendaja -ga Wood Kinnisvaramees OÜ soovis koos OÜ House osta -lt neli kinnistut. 20. 2019 pidi toimuma nende kinnistu notariaalne Biokatel OÜ märtsil te müügitehing, kuid leping jäi sõlmimata, kuna OÜ- Wood House polnud raha, et tasuda oma osa l käibemaksust organiseeris süüdistatav nnisvaramees OÜ . 20. aprillist kuni 2. maini 2019 Ki kinnistutel raie ning lasi puid ja võsa raiuda ka Biokatel OÜ-le kuuluvatel kinnistutel. I.X teadis, et Kinnisvaramees OÜ ja OÜ Wood House soovivad jätkuvalt kinnistuid Biokatel OÜ lt ära - osta. Kui Biokatel OÜ esindaja avastas ta süüdistatavale enda kinnistutel tehtud raie, helistas teatas, et kuna ja tema krundilt on , ning varem kokku lepitud puud maha võetud, siis vana hind enam ei kehti tõstis hinda. 18. Seejärel survestas ja šantažeeris süüdistatavaga seotud Kinnisvaramees OÜ kannatanu -d. Kannatanu esitas Kinnisvaramees OÜ-le nõudekirjad pankrotija hagihoiatusega, nõudes kahju hüvitamis üle

eks kahe miljoni euro. Kannatanu kuritarvitas tekkinud olukorda, kus kinnistute müügitehing Biokatel OÜ ning OÜ Wood House vahel j . äi pooleli Kinnisvaramees OÜ alustas arendusplaani kohaselt enda kinnistutel seaduslike raietöödega Kinnisvaramees OÜ huvides tegutsenud projektijuht I. . X lasi teha kohta ta teadis . raietöid ka Biokatel OÜ kinnistutel, mille , et need ostetakse lähiajal ära Kannatanu on oma nõude aluseks olevat kinnistute müügihinda manipuleerinud eesmärgiga näidata kunstlikult kahju sellises summas, et see ulatuks -s 1 KarS § 203 lg ette nähtud kuriteo koosseisulise kahjuni. 19. Süüdistuses märgitud kahju summas 49 270 eurot 60 senti

on tõendamata. Maakohus jättis põhjendamatul vastu võtmata kaitsja esitatud usaldusväärsed tõendid – müügikuulutused ja t

Lahe Kinnisvara Lõuna Eesti OÜ – OÜ - hinnangu , mis kinnitavad, et Kinnisvaramees arendustegevus

1-21-2315

4(9) hoopis ute hinda. Selline manipuleerimine loob kuriteo objektiivse koosseisu

tõstis kinnist täidetuse osas kahtluse, mida . ei ole võimalik ega vajalik kriminaalmenetluses kõrvaldada 20. I.X ei

k täitnud võõra vara rikkumise või hävitamise subjektiivset koosseisu. Raietööde eesmär oli da. Isegi kui kinnistuid tõsta Kinnisvaramees OÜ huvides kinnistute väärtust, mitte vara kahjusta oleks raiega kahjustatud, olnuks see kahju . põhjustatud ettevaatamatusest KarS § 203 nõuab tahtlust, järelikult tuleb süüdistatav õigeks mõista. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokuratuuri kassatsioon 21. Prokuratuur taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist maakohtu otsuse jõustamist. Süüdistusakti ja koostamise hetkeks oli kogutud piisavalt tõendeid, mis näitasid, et I. võis toime pann X a KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 22. Maakohus jättis täiendavad tõendid KrMS § 2861 lg 2 p 2 alusel õigustatult vastu võtmata, sest kaitsja esitas need hilinenult. kohtueelses mõjuva põhjuseta Nõudekirjade olemasolu oli kaitsjale teada juba menetluses. Samuti koostati Lahe Kinnisvara - hinnang enne , Lõuna Eesti OÜ tsiviilhagi täiendust millele kaitsja soovis vastu vaielda. I. haigus ei olnud selline , mis takistanuks kaitsjal X põhjus taotlust varem esitada. Näiteks oli süüdistatav võimeline juhenda raietegevust nii kannatanu kui ka ma nende olevatel kinnistutel, oli lähiümbruses kohtumenetluse ajal tööl ning osutas sundtoomisel ta vastupanu. 23. Ringkonnakohus järeldas, et tulenevalt „aumeeste“ kokkuleppest pidanuks kannatanu müüma k , kellega algul i peeti. Tegelikult ei olnud innistud süüdistatavaga seotud äriühingule läbirääkimis süüdistataval õigust eeldada, et kinnisasjad müüakse just sellele äriühingule, ja ta pidi raiet tehes arvestama, et müügilepingut ei pruugita sõlmida. 24. Maakohus tuvastas korrektselt ning subjektiivse koosseisu. Ringkonnakohus koosseisupärase kahju pööras I. süüküsimuse liialt tähelepanu pärast raiet toimunud sündmus X hindamisel tele. Maakohus järeldas õigesti pärast raiet esitatud nõuded ei mõjutanud , et kannatanu poolt tekitatud kahju suurust. 25. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks maakohtu kasutatud tõendid olid sobimatud või ebausa ning miks andis ringkonnakohus . ldusväärsed tõenditele maakohtust erineva hinnangu Kannatanu kassatsioon 26. Kannatanu Biokatel OÜ taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja

kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. 27. Ringkonnakohus kohaldas , kui ebaõigesti materiaalõigust välistas süüdistatava vastutuse KarS § 203 lg 1 , tuginedes asjaoludele, mis ei ole selle kohaselt asjassepuutuvad. järgi süüteokoosseisu

28. Maakohus tuvastas, et k kannatanu kinnistu

innistud olid süüdistatavale võõrad, võeti maha mets telt ja rikuti pinnast. Kehtiva - ja hooldusraie, detailplaneeringu kohaselt oli lubatud üksnes sanitaar kusjuures kõrghaljastust säilitada vähemalt 75% kogu krundi pindalast. Süüdistatav tuli ulatuses tekitas kinnistute rikkumisega olulise kahju kokku 47 905 eurot. Seega oli olemas KarS § 203 lg 1 kohane teo objekt, süüdistatav pani toime kinnisasja kahjustamise ning kannatanule tekkis oluline kahju.

Jääb selgusetuks, millistel kaalutlustel jõudis ringkonnakohus sellistel asjaoludel maakohtust

1-21-2315

5(9) diametraalselt erineva otsuseni. Kohus väitis, et kahjusumma on manipuleeritud ja tõendamata, kuid ei hinnanud kinnistute kahjustamist puudutavaid tõendeid. 29. Subjektiivse koosseisu tuvastamisel ei ole tähtis, et I. eesmär X k oli kinnistute arendustegevus Kinnisvaramees OÜ huvides lootus, et kinnistud ostetakse lähiajal ära. I. pidas X , ega I. X vähemalt võimalikuks ja möönis, et kinnistud olid tema jaoks võõrad. Kõrghaljastuse mahavõtmisega, metsamaterjali veoga ning pinnase kahjustamisega kitati kinnistu omanikule kahju. te te

30. Ringkonnakohus asus kannatanu - KarS § 203 sisustamisel hindama, kas survestas Biokatel OÜ d sõlmima tehingut Kinnisvaramees OÜ KarS § 203 koosseisu täidetuse -ga. Sellisel asjaolul ei ole tuvastamisel tugines ringkonnakohus asjakohatule argumendile. Sisuliselt tähtsust, mistõttu keskendus kohus mitte KarS § 203 koosseisu hindamisel vaid kinnistute müügitehingu ärajäämisele, kinnistute kahjustamisele kui koosseisupärasele teole. 31. Ringkonnakohus rikkus otsuse kohustust. Ringkonnakohus ei toonud esile asjaolusid, põhjendamise mis tema arvates välistasid süüdistuse esitamise Selline ringkonnakohtu väide viitab . põhjendamiskohustuse rikkumisele. põhjendused, et süüdistata Kohtu val puudus tahtlus, ei ole loogilised ega jälgitavad. 32. Ringkonnakohus ei esitanud veenvaid selgitusi, miks maakohus eksis, kui ta kasutas KrMS § 2861 lg-st 2 tulenevat u õigust keelduda tõendi vastuvõtmisest, s.o miks kaitsja ei saanud nõudekirj , kinnistute müügikuulutusi ega Lahe Kinnisvara Lõuna Eesti OÜ - hinnangut nimetada juba kaitseaktis. K , Samuti rikkus kohus ohus rikkus oluliselt menetlusõigust kui võttis need tõendid vastu. võistleva kohtumenetluse põhimõtet arhiveeritud müügikuulutuste olemasolu. , kui kontrollis

33. Apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks ta hindas vaidluse seisukohalt olulisi asjaolusid maakohtu st erinevalt ohus ja miks ei ole maakohtu uuritud tõendid lubatavad või usaldusväärsed. K jättis kõrvale I. -i sta otsuse maakohtu poo X süü vad tõendid ning tegi õigeksmõistva lt vastu võtmata jäetud täiendavate tõendite põhjal. Ükski täiendav tõend ei lükka ümber

aga seda, et I. pani toime X KarS § 203 lg-le 1 vastava kuriteo. Kassatsioonivastus

ed 34. Kaitsja leiab, et kassatsioon

Ringkonnakohus ei rikkunud id tuleb jätta rahuldamata. põhjendamiskohustust ning järeldas kogutud ja kontrollitud tõenditele tuginedes, et I. -ile esitatud X süüdistus on tõendamata oli äärmiselt üüdistatava tegevus ning kohtueelne uurimine puudulik. S pare

ndas kinnistute seisukorda ja tõstis nende väärtust. Ringkonnakohus võttis põhjendatult täiendavad tõendid vastu. 35. Tsiviilkostja leiab, et

oma kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata. OÜ Grundar Puit töötajad lähtusid töös Kiviaru OÜ juhistest ja

korraldustest, mis viis nad eksimusse. Isegi kui kahju tekkis, see ei ületa 4000 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 36. Kolleegium nõustub prokuröri ja kannatanu kriitikaga ringkonnakohtu paljuski otsuse aadressil. See otsus kriminaalasi saata uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. tuleb tühistada ja Ringkonnakohus tugines t süüdistatava õigeks mõistes süüteokoosseisu seisukohalt asjassepuutumatutele argumentide , kohaldades seega . Samuti heitis le ebaõigesti materiaalõigust ringkonnakohus maakohtule alusetult ette . täiendavate tõendite vastu võtmata jätmist Sõltumata

1-21-2315

6(9) märgitust, jättis teise astme kohus täitmata enne õigeksmõist ka kohustuse kaaluda va kohtuotsuse tegemist, kas R. I. -ile etteheidetav tegevus

X võib vastata mõnele muule süüteokoosseisule. 37. KarS § 203 kohaselt on kuriteona karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega lg 1 tekitati , et toimepanija

oluline kahju. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega rikub või a) hävitab talle võõras ja põhjustab sellega olulise kahju b) c) d) asja, mis on

. Nende koosseisutunnuste kohta selgitab kolleegium järgmist. 38. Asja seaduse

-st 1, s.o mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 49 lg tegemist on kehalise esemega. Kõnesoleva kuriteokoosseisu objektiks võib olla nii kinniskui ka vallasasi . E d kinnisasjad, mille oluliseks (TsÜS § 50) i ole vaidlust, et süüdistatava teo objektiks oli osaks on ka sellel kasvav mets (TsÜS § 54 lg 1). 39. Isikule on KarS § 203 mõttes võõras iga asi, mis ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes tema omandis (vt ka RKKK 12.12.2008, 3-1-1-46-08, p 19). Seega on isikule võõras ka selline asi, mille ta kavatseb tulevikus omandada. objektiivse koosseisu seisukohalt ei ole mingit KarS § 203 lg 1 tähendust ringkonnakohtu esile toodud asjaoludel selle kohta, et kuu aega enne raietegevuse algust jäi süüdistatavaga seotud OÜ Wood House ja Biokatel OÜ vahel müügileping sõlmimata kinnisasjade ja et . kannatanu survestas pärast raietegevust süüdistatavaga seotud äriühingut VÕS § 14 lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik

leping peab olema AÕS § 1 järgi notariaalselt tõestatud. AÕS § 64 119 lg

1 kohaselt on kinnisomandi tehinguliseks veel usleping) üleandmiseks üldjuhul tarvilik notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõig ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Praeguses asjas on tuvastatud, et kannatanu ja Wood OÜ House ei teinud kohustusja süüdistuses märgitud kinnisasjade võõrandamiseks ega käsutustehingut raie toimumise ajal kuulusid kinnisasjad jätkuvalt kan olid süüdistatava jaoks KarS natanule, s.o need § 203 mõttes võõrad. Samuti ei olnud süüdistataval raie tegemiseks kannatanu nõusolekut.

40. Koosseisu toimepanija asja H täitmiseks peab ävitamine tähendab asja hävitama või seda rikkuma. muutmist senisel eesmärgil kasutamiskõlbmatuks ning väärtusetuks, rikkumine tähendab asja kahjustamist määral, mis ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Kinnisasjal kasvavate puude raiumine on kinnisasja rikkumisena. Menetletavas asjas tuvastas maakohus, et üldjuhul käsitatav I.X korraldas kannatanu kinnisasjadel ka viimase nõusolekuta raietööd, millega kahjustati pinnast, ning ei vastanud kinnisasjad enam pärast raiet detailplaneeringus ettenähtud kõrghaljastuse säilitamise nõudele. Ringkonnakohus neid järeldusi ei kummutanud. Kolleegiumi hinnangul on süüdistatava organiseeritud raietegevus õiguslikult hinnatav kinnisasja kohtute tuvastatud asjaolud el rikkumisena KarS § 203 tähenduses. 41. KarS § 203 lg 1 koosseisuline tagajärg eeldab, et toimepanija oleks võõra asja rikkumise või hävitamisega tekitanud olulise kahju. Varalise kahju korral tähendab see KarS § 121 p 1 kohaselt seda, et kahjusumma ulatub vähemalt 4000 euro ja 1 sendini (vt ka RKKK 17.06.2015, 3-1-1-54-15, p 39). KarS § 203 paikneb karistusseadustiku 13. peatüki 1. jaos, mis näeb ette süüteod omandi vastu. Seetõttu tuleb asja rikkumise või hävitamisega tekitatud varalise kahju kui kuriteo koosseisulise tunnuse tuvastamisel nendestsamadest - lähtuda põhimõtetest, mis on VÕS § s 132 ette nähtud asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise hüvitatava kahju suuruse kindlakstegemiseks. korral

42. VÕS § 132 lg 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise -st mõistlikud kulud võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS § s 127 kehtestatud põhimõtted ja - kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132

1-21-2315

7(9) mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahju suuruse kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise ko omanik rral ei ole kahju kindlaksmääramisel oluline, kas soovib asja endisel kujul taastada või kas see on asja võõrandamise tõttu üldse võimalik. VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. äärtuse V vähenemise hüvitamise all mõeldakse siinkohal üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väär (Vt tusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. mutatis mutandis RKTK 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p-d 15–16) 43. Juhul, kui kinnisasja on kahjustatud kasvava metsa mahavõtmisega, tuleb KarS § 203 lg 1 koosseisulise kahju suuruse kindlakstegemiseks tuvastada kinnisasja taastamise kulud, näiteks pinnase korrastamise ja uute puude istutamise kulu ning võimalik hooldamiskulu. Kui pärast

taastamist on kinnisasja väärtus ikkagi väiksem, tuleb kahjuna arvesse võtta ka kinnisasja väärtuse vähenemi , s.o kinnistu kuriteoeelse ja taastamisjärgse väärtuse vahe. (Vrd RKTK 25.02.2009, 3-2- st 1-121-08, p 16; 07.05.2014, 3-2-1-25-14, p 10) Juhul kui omanik on jäänud ilma ka kinnisasjalt ebaseaduslikult raiutud metsamaterjalist, tuleb KarS § 203 koosseisulise kahju hulka arvata ka selle metsamaterjali väärtus, millest on küll maha arvatud kulud, mida omanik oleks pidanud kandma, kui ta oleks ise puud langetanud, ning muu võimalik kasu, mida sai talle kahju tekitamise tagajärjel. 44. Alternatiivselt pole välistatud ka kahju suuruse arvestamine ainuüksi kinnisasja väärtuse vähenemise ulatuse kaudu. Samas tuleb sellisel juhul võrrelda kinnisasja väärtust võimalikult vahetult enne ja pärast kahjustamist, välistamaks kõrvaliste tegurite (nt kinnisvarahindade muutumi ) mõju kuriteo se koosseisulise kahju suuruse . le 45. Menetletavas asjas luges maakohus koosseisulise kahju tuvastatuks KarS § 203 lg 1 järgse üksnes viitega enda otsuse nendele , mis puudutavad põhjendustele tsiviilhagis esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamis . Kolleegium märgib, et kuriteo koosseisulise kahju põhjendamine haginõude t rahuldamise ja selle ulatusega on metodoloogiliselt ekslik. Kuriteo koosseisulise kahju ja haginõude rahuldamise ulatus küll võivad, aga ei pruugi kattuda. Näiteks tuleb kuriteo koosseisulise kahju ulatus kindlaks teha kuriteo toimepanemise aja seisuga, seevastu tuvastamisel on kahjuhüvitise suuruse määrav kohtuotsuse tegemise aeg, järelikult võivad need summad olla erinevad (RKKK 13.06.2012, 3-1-1-69-12, p 14 ja RKTK 09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 16). Samuti ei saa kuriteo koosseisulise kahju tuvastamisel arvesse võtta kõiki kahju hüvitamisel kehtivaid reegleid (nt VÕS § s 140 sätestatut). - Menetletavas asjas arvas maakohus ka kannatanu , mis hüvitatava kahju hulka näiteks õigusabikulud ei saa sisustada koosseisulist kahju. kordab kolleegium, et kuriteo objektiivse KarS § 203 Ühtlasi koosseisu jaatamiseks ei pea eranditult alati sellest, kui tuvastama kahju täpset suurust, vaid piisab tehakse kindlaks vähemalt summa, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri (RKKK 02.05.2014, 3-1-1-23-14, p 18). Lisaks peab kohus enne tsiviilhagi lahendamise juurde asumist tuvastama kõik kuriteo koosseisulised tunnused, sh kuriteokoosseisus ette nähtud kahju ja selle hõlmatuse toimepanija tahtlusest. 46. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga raiega tekitatud kahju suurust ei tõenda need , et müügilepingu , millega kannatanu süüdistuses nimetatud kinnisasjad hiljem kolmandale isikule d võõrandas ja kus märgiti mh summad, mille võrra alandasid pooled süüdistatava tekitatud kahjustuste tõttu müügihinda Märgitud allahindlus on e turuväärtuse . vaid kannatanu hinnang kinnisasjad langusele ja sedagi

– müügilepingute sõlmimise aja, mitte väidetava kuriteo toimepanemise aja seisuga ega anna adekvaatselt edasi kuriteoga tekitatud tegelikku kahju (vt ka RKKK 30.11.2009, – 3-1-1-55-09, p 15). Samas on väär seisukoht, et müügilepingutes „kahjumäära ringkonnakohtu kujundamiseks na kunstlik manipuleerimine on toonud “ müügihin „ “ kaasa kõrvaldamata kahtluse

1-21-2315

8(9) kuriteo objektiivse koosseisu . ei vabasta täidetuses Ühe tõendi kõlbmatus või ebausaldusväärsus kohut teiste tõendite hindamisest. tõendasid Maakohtu arvates kuriteo koosseisulist kahju lisaks müügilepingutele veel Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ OÜ ja Pindi Kinnisvara hinnangud. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei ole eelnimetatud tõendid lubatavad, usaldusväärsed või ei

tõenda võimalikku kahju. Sisuliselt loobus ringkonnakohus koosseisulise kahju tuvastamisest, sest üks võimalik kahju hindamise meetod polnud tema arvates adekvaatne. Sellega eksis apellatsioonikohus - kus tõendite hindamise põhimõtete vastu KrMS § 61 lg te 1 ja 2 mõttes ning rik kohtuotsuse põhjendamise kohustust (vt RKKK 12.12.2014, 3-1-1-82-14, p 8.2). 47. Materiaalõiguslikult ringkonnakohtu argumendid selle kohta, miks ei täida asjakohatud on ka süüdistatava tegu KarS § 203 lg 1 subjektiivset koosseisu. 48. Kolleegium märgib, et KarS § 15 lg 1 järgi KarS §

on 203 objektiivsele koosseisule vastava teo toimepanemine karistatav, kui süüdistatav teguts kõigi eb tahtlikult objektiivse koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest (KarS § 16 lg 4). Praegusel juhul tulnuks ringkonnakohtul süüdistatava tahtluse kindlakstegemiseks kontrollida, kas I.X tegu toime pannes vähemalt pidas võimalikuks ja möönis seda, et a) kinnisasjad, millel ta raiet organiseerib, ei kuulu talle ja tal puudub raieks omaniku nõusolek; b) raietegevus kutsub kinnisasjadel esile sellised muudatused, mis on õiguslikult hinnatavad kui selle kinnisasja

rikkumine KarS § 203 lg 1 mõttes (seda õiguslikku hinnangut süüdistatav teadma ei pidanud) ning et c) raie tekitab omanikule kahju, mis ulatub vähemalt kuriteo koosseisulise kahju alammäärani (vt nt RKKK 10.10.2014, 3-1-1-46-14, p 16). 49. Menetletavas asjas tuvastatu , et kinnisasjad, millel ta raiet organiseerib, kohaselt teadis süüdistatav kuuluvad kannatanule, kes ei ole raieks nõusolekut andnud ega isegi tea sellest midagi. Samuti teadis süüdistatav, et raie käigus kaotab kinnisasi vähemalt osa sellel kasvavatest puudest ja mõjutatud saab ka pinnas. Lisaks teadis süüdistatav kinnisasjadelt maha lõigatud metsamaterjali äraviimisest, ilma selle eest kannatanule tasu maksmata. 50. Ringkonnakohus leidis I. k o X süüdistatava tahtlust eitades, et juhitud raietööde eesmär li kinnisasjade arendustegevus Kinnisvaramees OÜ huvides, kes koos OÜ-ga Wood House plaanis need kinnisasjad siht oli kinnisasjade suurendamine, mitte vara ära osta. Selle tegevuse väärtuse kahjustamine. Seetõttu ei möönnud süüdistatav kahju tekkimist kinnisasja omanikule. Isegi kui kahju tekkis, siis üksnes süüdistatava ettevaatamatusest. 51. See, et kannatanu kinnisasjadelt puude mahavõtmine oli Kinnisvaramees OÜ ja OÜ Wood House huvides automaatselt seda, et selline tegevus oli ka kannatanu huvides ning et sellega , ei tähenda kinnisasju ei rikutud. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud selliseid fakte, mida silmas pidades oli süüdistataval raiet organiseerides alus arvata, et kannatanu teadmata tema kinnisasjadelt puid maha võttes ja pinnasesse rööpaid tekitades, samuti raiutud metsamaterjali selle eest tasu maksmata ära viies toim ta viisil, mis on siiski kannatanu jaoks tema ib kokkuvõttes kannatanu huvides ega vähenda kinnisasjade väärtust. Selline võimalus ei ole küll

iseenesest välistatud, ent ringkonnakohus pole seda veenvalt põhistanud, rikkudes nii põhjendamiskohustust KrMS § 305 ( 1 lg 1). Maakohtu tuvastatud pinnasekahjustusi ja metsamaterjali äraviimist pole ringkonnakohus enda põhjendites isegi maininud. 52. Kolleegium nõustub k Advokaadibüroo RASK koostatud assaatoritega selleski, et kaitsja esitas OÜ nõudekir Lõuna Eesti OÜ ning ringkonnakohus võttis jad ning Lahe Kinnisvara - hinnangu hilinenult need ekslikult vastu. 53. KrMS § 2861 lg 2 p 2 näeb ette tõendi vastuvõtmisest keeldumise aluse juhuks, mil tõendit ei ole loetletud süüdistus ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjusi, miks - ta ei saanud taotlust varem esitada. Kaitsja taotles täiendavate tõendite vastuvõtmist, sest soovis neile

1-21-2315

9(9) tuginedes vastu vaielda tsiviilhagi täpsustusele, toomata aga esile, milline on see alles tsiviilhagi täpsustusest ilmnenud uus asjaolu, mida ta soovib nende tõenditega kummutada. Tõendite hilinenud esitamist ei õigusta ka ringkonnakohtu viited süüdistatava kehvale tervisele, mis „võisid“ pärssida koostööd kaitsjaga. Kõnealuste tõendite vastuvõtmisel ja neile tuginemisel rikkus ringkonnakohus kriminaalmenetlusõigust, sest aktsepteeris kaitsja ekslikke põhjendusi, miks ei saanud tõendeid esitada varem, ning rajas kohtuotsuse hilinenult vastuvõetud tõenditele. 54. Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium aga sedagi, et ringkonnakohtul tulnuks vähemalt osa kõnesolevate tõendite vastuvõtmisest keelduda ka KrMS § 2861 lg 1 alusel, keelab sest osutatud säte sellise tõendi vastuvõtmise ja kogumise, millel ei ole asjas tähtsust (vt ka RKKK 01.06.2023, 4-22- 3036/61, p 17). Vähemalt osal kaitsja esitatud tõenditel puudus piisav seos tõendamiseseme asjaoludega. Nii kajastasid kannatanu nõudekirjad väidetavale kuriteosündmusele järgnenud konflikti, mis ei saa mitte kuidagi mõjutada I.X süüdistuses kirjeldatud teo tõendatust ega sellele teole antavat karistusõiguslikku hinnangut. 55. KrMS 306 lg 1 p

§ 3 kohaselt on kohtul materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivne roll. Juhul, kui ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel leiab, et süüdistatava käitumine ei ole kvalifitseeritav KarS § 203 lg 1 järgi, tuleb kohtul järgnevalt kontrollida tegu võib vastata , kas tema mõnele muul § 6 nõuete täitmise e kuriteokoosseisule, tagades seejuures KrMS 268 lg . (Vt nt RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 84.) Näiteks oleks sellisel juhul asjakohane kontrollida, kas süüdistatava tegevus kannatanu kinnisasjalt metsamaterjali (selle korraldamisel) lõigatud äraviimisel võib vastata KarS § s 199 ette nähtud varguse koosseisule. - Selleks, et isik rahaliselt hinnatava asja varguses KarS § 1 järgi süüdi tunnistada, ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Piisab selle 199 lg st, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. (RKKK 13.06.2012, 3-1-1-69-12, p 8 ja 13.11.2015, 3-1-1-90-15, p 16). 56. Eespool esile toodud ringkonnakohtu

menetlusõigusrikkumised on käsitatavad KrMS § 339 lg 2 tähenduses kõrvaldada, sest olulistena. Kassatsioonimenetluses ei saa neid see eeldaks muu hulgas faktiliste asjaolude tuvastamist. Samal põhjusel ei lahka kolleegium kassaatorite ülejäänud väiteid ega võta seisukohta tsiviilhagi põhjendatuse kohta. 57. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p st 6, § 362 p 2 ning § 339 lg st 2, tühistab - -dest 1 ja - kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2022. a otsuse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kannatanu kassatsioon tuleb rahuldada ning prokuratuuri kassatsioon rahuldada osaliselt. 58. Nii kaitsja, kannatanu esindaja kui ka tsiviilkostja esindaja taotlevad enda kaitsealuse või esindatava kassatsioonimenetluse kulu

. Kuna – lepingulisele kaitsjale või esindajale makstud tasu – hüvitamist kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, peab kassatsioonimenetluse kulu KrMS § hüvitama KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulu 186 lg 1 kohaselt riik. hulka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegium peab kõigis taotlustes märgitud tasusummasid osutatud sätte tähenduses mõistlikuks ja rahuldab taotlused, mõistes välja 3168 eurot süüdistatava kasuks, 1417 eurot kassatsioonimenetluse kulu katteks riigilt 50 senti kannatanu kasuks ja 636 eurot tsiviilkostja kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)