3-21-2787/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2787

Haldusasi

X ja Y kaebus Tallinna Linnavaraameti 22.10.2021

käskkirjale nr 1.-1/228

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y, esindaja Kaili-Helina Kolts

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Nancy Vojeikin

Kolmandad isikud - A.K, esindaja Angela Kase; T.S

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.07.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

haldusasja

materjalide

juurde

võtmata

Tallinna

linna

11.08.2022

apellatsioonkaebuse ning A.K 10.05.2023 menetlusdokumendi lisad.

2. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

12.07.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2787 muutmata.

3. Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja 500 eurot ning kanda see summa Y

pangaarvele XXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.07.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-2787

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavaraamet algatas A.Ki (Pärja tn 44a kinnisasja omanik) avalduse alusel Pärja

tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjadega piirneva ning kinnisasjaga

liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise menetluse.

Pärja tn 42, Pärja tn 44a ja Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjade vahele jääb reformimata

riigimaa (Pärja tn 44b katastriüksus, katastritunnusega 78401:101:6183) ligikaudse pindalaga

254 m2, mis ei kuulu tagastamisele, riigi omandisse jätmisele ega munitsipaalomandisse

andmisele.

2. Tallinna Linnavaraamet koostas 12.02.2021 piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt

jagati kõnealune maa kaheks maatükiks: maatükk I ligikaudse suurusega 67 m2 kavandati

erastada liitmiseks Pärja tn 42 kinnisasjaga ning maatükk II ligikaudse suurusega 187 m2

Pärja tn 44a kinnisasjaga.

Tallinna Linnavaraamet koostas 29.04.2021 uue asendiplaani Pärja tn 42 omanike Y ja X

ettepanekust lähtudes, mille järgi tuleb nende kinnistule liita minimaalselt 2,6 m laiune riba.

Pärja tn 44a omanik esitas eeltoodule vastuväite, leides, et kogu maa tuleks liita Pärja tn 44a

kinnistuga.

3. Tallinna Linnavaraamet kinnitas 22.10.2021 käskkirjaga nr 1.-1/228 12.02.2021

koostatud Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjadega piirneva

erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, mille järgi liidetakse Pärja tn 42 kinnisasja

koosseisu maatükk ligikaudse suurusega 67 m2 ning Pärja tn 44a kinnisasja koosseisu

maatükk ligikaudse suurusega 187 m2.

Pärja tn 44a kinnisasja omaniku soov on tagada juurdepääs oma kinnistule ning Pärja tn 42

kaasomanike soov on suurendada oma kinnistut reformimata maa arvelt ja tagada abihoonete

teenindamine. Kinnisasjade omanike huve kaaludes on põhjendatud jagada reformimata

riigimaa vastavalt 12.02.2021 koostatud piiride kulgemise ettepanekule, kuna selles on maa

taotlejate huve ja eesmärke võimaluste piires arvestatud. Sellise jagamisega on tagatud

juurdepääs Pärja tn 44a kinnistule ning Pärja tn 42 kinnistule liidetakse u 67 m2 suurune

maatükk, mis võimaldab abihoonete hooldamise. Pärja tn 42 krundile ja sellel paiknevatele

ehitistele on tagatud juurdepääs Pärja tänavalt.

4. X ja Y esitasid 30.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti

22.10.2021 käskkirja nr 1.-1/228 tühistamiseks ja Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks

välja anda haldusakt, millega lahendatakse Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav

T3 kinnisasjadega piirneva ning kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta

maa erastamise menetlus kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul.

Kaebajate huvid on täielikult kaalumata osas, mil viisil saavad nad oma elamut hooldada, kui

on vaja teha fassaaditöid ning elamu katuse harja juurde on vaja sõita tõstukiga, mille laius on

2,45 m. Pole antud hinnangut ka sellele, et Pärja tn 42 kinnistu on kaebaja ja tema perekonna

kasutuses olnud juba 1950. aastate lõpust. Arvestatud ei ole ka männiga, mis jagab

vaidlusaluse maatüki sisuliselt kaheks. Riba, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnistu vahele, ei

ole sihtotstarbeliselt kasutatav ning ei kahjusta Pärja tn 44a omaniku huve. Vastustaja oleks

pidanud kaaluma, et millise veoki laius on 1,8 meetrit, et puid Pärja tn 42 kuuri tuua, ja teisalt

3-21-2787

3(7)

seda, kuidas kannatab Pärja tn 44a omanik, kui ta saab 0,8 meetrit vähem maad, ja mil määral

võidavad Pärja 42 omanikud. Kohtueelses menetluses ei leidnud tõendamist, et Pärja tn 44a

kinnistu omanik kannab kahju, kui tema kinnistu juurde jääb määramata 0,8 meetri laiune

maariba männist paremal pool.

Haldusaktis ei ole põhjendatud, miks on jäetud erastamise protsessi kaasamata vaidlusalusel

maa-alal paiknevate trasside omanikud ning Õitse tn 52 kinnistu omanik T.S. Õitse tn 52

kinnistu elektrivarustus on tagatud maa-aluse kaabliga piki Pärja 42/44a kinnistute piiri

erastataval maal asuva elektriposti küljes olevast elektrikapist. Haldusaktist ei selgu, milliseid

vastastikuseid kohustusi toob erastamine kaasa seoses erastatavale maale jäävate trassidega.

5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud

seisukohtade juurde.

6. A.K palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajate abihoone on püstitatud selliselt, et see avaneb oma kinnistule ja vaidlusaluse maa-

ala poole jääb abihoone tumm sein. Kui kaebajatel on vaja abihoonet remontida, on see

lahendatav asjaõigusseaduse (AÕS) § 147 abil.

Kaebajatele on tagatud parkimine nii oma kinnistul kui ka Pärja tänava ääres. Kolmandal

isikul on kolm alaealist last, kelle jaoks koduhoov on mänguala. Kolmandal isikul on selge ja

õigustatud huvi temale tulevikus kuuluv maa-ala piirata oma pere privaatsuse ja turvalisuse

huvides aiaga ning paigutada tänavamaa joonele nii jalg- kui ka autovärav. Ainuüksi

minimaalne autovärava laius on 3 m, millele lisanduksid veel postid ja jalgvärav. Seega on

käskkirjas toodud lahendus mõlema poole huve arvestav. See arvestab objektiivselt nii autode

ja jalakäijate turvalist liiklemist ja ka minimaalse mõõduga auto- ja jalgvärava paigaldamise

võimalikkust.

Kolmandal isikul ei ole kavas takistada Õitse tn 52 kinnistu omaniku juurdepääsu

elektrikilbile.

Käskkirjaga ette nähtud juurdepääsu jagamise viis arvestab sellega, et mändide

kasvutingimused ei saaks oluliselt mõjutatud. Olukorras, kus juurdepääsukoridor jagatakse

füüsiliselt pooleks, tooks see kaasa kolmanda isiku poolsel osal vajaduse manööverdada

mändide juurestike peal ja okstes. Teiseks puudub vaidlus selles, et juurdepääs on ainus

juurdepääs Pärja tn 44a kinnistule, samal ajal kui Pärja 42 kinnisasjale on tagatud juurdepääs

otse Pärja tänavalt.

Käskkirja kohaselt jääb kaebajatele ligi 1,8 meetri laiune ala. See on täiesti piisav tagamaks

juurdepääsu Pärja tn 42 kuuri ja elamu tagaseinale. Autoga on mõlemad hooned teenindatavad

läbi kaebajate endi kinnistu. Kaebajate huvi juurdepääsust osa maa erastamiseks ei ole

eluliselt vajalik, vaid on seotud pigem mugavusega.

7. T.S selgitas, et ehkki tema kinnistule tulev elektriühendus ja kanalisatsioonitrass kulgeb

mööda erastatavat umbtänavat, ei ole keegi temaga ühendust võtnud. Erastamise protsessist

kuulist ta Ylt juhuslikult detsembris 2021. Kolmas isik on huvitatud, et vaidlusalune maatükk

jääks erastamata, sest muidu ei ole selge, kes hooldab vee- ja kanalisatsiooni ühendusi.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.07.2022 otsusega kaebuse, tühistades Tallinna

Linnavaraameti 22.10.2021 käskkirja nr 1.-1/228 ning kohustades Tallinna linna Pärja tn 42,

Pärja tn 44a ja Õitse tänav T3 kinnisasjadega piirneva maa erastamise menetlust uuesti

lahendama kohtuotsuse jõustumisest kolme kuu jooksul.

Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja

Õitse tänav T3 kinnisasjade vahele jääv reformimata riigimaa (Pärja tn 44b katastriüksus,

katastritunnusega 78401:101:6183), mille osas tehti vaidlusalune piiride kulgemise ettepanek,

3-21-2787

4(7)

on käsitletav maatükina, mis vastab maareformi seaduse (MaaRS) § 322 lg-s 1 sätestatud

kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele ning seda on võimalik MaaRS § 22 lg 13

kohaselt erastada.

Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas vaidlusaluse maatüki jagamisel Pärja tn 44a ja Pärja tn

42 kinnisasjade vahel on piisaval määral arvestatud mõlema kinnisasja omanike huvidega.

Kolmas isik A.K on välja toonud huvi säilitada ajalooline juurdepääs Pärja tn 44a kinnisasjale

ning piirata territoorium aiaga. Kaebajad on välja toonud huvi saada juurde parkimiskoht ja

teenindada Pärja tn 42 asuval kinnistul asuvat puukuuri, mida välja pakutud lahendus ei taga.

Kaebajad leiavad, et õiglane ja mõlema kinnisasja omanike huve arvestav oleks lahendus,

mille kohaselt liidetakse reformimata riigimaast ligikaudse laiusega 6,1 meetrit Pärja tn 42

kinnistuga 2,6 meetri laiune osa vaidlusalusest maast (käskkirja kohaselt liideti 1,8 meetri

laiune osa maast) ja Pärja tn 44a kinnisasjaga tuleks liita 3,5 meetri laiune osa reformimata

riigimaast (käskkirja kohaselt 4,3 meetrit).

Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust ning planeeringu ja

maakorralduse nõudeid arvestades (kuni 14.03.2022 kehtinud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007

määrusega nr 50 kinnitatud „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa

erastamise korra“ (kord) 3 lg 5). Pärast maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamist

väljastab linna- või vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõikidele

piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning

planeeringu- ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita

(kuni 14.03.2022 kehtinud korra § 6 lg 1). MaaRS § 313 lg 4 (kuni 31.12.2021 kehtinud

redaktsioonis) kohaselt selgitab kohalik omavalitsus välja, kelle omandis oleva kinnisasjaga

on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad

või selle osa liita.

MaaRS § 313 lg-s 5 nimetatud valla- või linnavalitsuse otsus on kaalutlusotsus, mille

õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda HKMS § 158 lg-st 3. Seega tuleb kohtul vaidluse

lahendamiseks hinnata, kas vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud seadusega

ettenähtud asjaoludest ehk planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning kas vastustaja on

teostanud kaalutlusõigust õigesti.

Vastustaja põhjendused, miks otsustati vaidlusalune maatükk jagada Pärja tn 42 ja Pärja tn

44a kinnisasjade omanike vahel vastavalt 12.02.2021 koostatud piiride kulgemise

ettepanekule, nähtuvad 22.10.2021 käskkirja põhjendustest ning ostueesõigusega erastamise

toimiku materjalidest. Käskkirjas on viidatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.12.2020

seisukohale, mille kohaselt tagab lahendus, mille kohaselt 1,8 meetrit liidetakse Pärja tn 42

kinnistuga ning ülejäänud Pärja tn 44a kinnistuga, selle, et võimalik on soojustada ja muul

viisil remontida Pärja tn 42 elamu välisseina. Samuti jääksid Pärja tn 42 elamu ja abihoonete

räästaste väljaulatused Pärja tn 42 krundi piiridesse ning ühtlasi oleks võimalik elamu kõrvalt

jalgsi liikuda tagahoovi. Pärja tn 44a kinnistule säiliks omaette juurdepääsutee ning selle

kõrvale piisav ala talviseks

lume ladustamiseks. Samuti

on viidatud

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 09.02.2021 seisukohale, milles vastati vastustaja küsimusele,

millises osas on võimalik arvestada Pärja 42 ja 44a kinnisasjade omanike esitatud

vastuväidetega. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on viidanud, et jääb varasema seisukoha

juurde. Lisatud on vaid, et vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema

tagatud päästeteenistuse alaline ligipääs kinnistule ja neil olevatele ehitistele, mistõttu peab

Pärja tn 44a kinnistu juurdepääsu laius arvestama päästeteenistuse sõidukitega. Käskkirjas on

reformimata riigimaa jagamise põhjendusena märgitud, et 12.12.2021 piiride kulgemise

ettepanekus ette nähtud lahenduse puhul on maa taotlejate huve ja eesmärke võimaluste piires

arvestatud. Nimetatud põhjenduste juurde jäi vastustaja ka 28.04.2022 toimunud

paikvaatlusel.

3-21-2787

5(7)

Vaidlusalusest käskkirjast ja käskkirja aluseks olevatest materjalidest ei nähtu kaalutlused,

miks on haldusorgan otsustanud jagada vaidlusaluse reformimata maatüki 12.02.2021 piiride

kulgemise ettepanekus toodud viisil. Samuti on otsus selles osas sisuliselt põhjendamata.

Otsuse põhjendamisel ei saanud tugineda üksnes juurdepääsutee vajadusele, vaid otsusest

pidid nähtuma kaalutlused, miks otsustati maatükk jagada 12.02.2021 piiride kulgemise

ettepanekus toodud viisil ning miks kaebajate poolt soovitud lahendusega ei saa arvestada.

Käskkirjast ei nähtu aga, miks ei ole võimalik liita kaebajate kinnisasjaga 2,6 meetri laiust

maatükki, mis tagaks kaebaja huvi kinnisasjade piiril asuvale puukuurile selle tagumise külje

kaudu ning miks on põhjendatud vaidlusaluse 0,8 meetri laiuse riba liitmine just Pärja tn 44a

maatükiga. Kaebajad on maa erastamise menetluses järjepidevalt välja toonud, et juurdepääsu

alasse jääb mänd, mis tekitab looduses olukorra, kus maa-ala, mis jääb männi ja Pärja tn 42

kinnisasja vahele, ei ole Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääsuna sihtotstarbeliselt kasutatav,

kuid mida Pärja tn 42 kinnisasja omanikel oleks võimalik kasutada kinnisasjal oleva kuuri

teenindamiseks. Kaebajad on selgitanud, et standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ei ole

asjakohane juurdepääsuteel asuva põlise männi tõttu, mis poolitab juurdepääsutee.

Juurdepääsutee maksimaalne laius on piiratud selle kõige kitsama kohaga männi ja Pärja 44

kinnistu piiri vahel, milleks on 3,1 meetrit. Nõmme Päästekomando päästeauto laius on 2,55

meetrit ja garaažis parkimisjoonte vahe autole on 3 meetrit. Seega on päästeautode läbipääs

tagatud olemasoleva laiusega. Haldusaktist ega selle aluseks olevatest haldusasja materjalidest

ei ole tuvastatav, miks haldusorgan kaebajate seisukohtadega ei arvestanud.

Täielikult on jäetud vastamata kaebajate poolt erastamismenetluses esitatud väitele, mille

kohaselt riba, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnisasja vahele, ei ole Pärja tn 44a kinnisasja

omanike poolt sihtotstarbeliselt kasutatav, kuid samas saaks Pärja tn 42 kinnistu omanik

kasutada seda maatüki osa puukuuri teenindamiseks selle tagaseina kaudu. Olukorras, kus

maatüki jagamine kaebajate poolt soovitud viisil ei tooks ilmtingimata kaasa kolmanda isiku

huvide kahjustamist, pidi vastustaja kaebajate huve kaaluma ning põhjendama, miks on

vaidlusalune 0,8 meetri laiune riba põhjendatud liita Pärja tn 44a kinnisasjaga.

Praegusel juhul ei pidanud maa erastamise menetluses arvestama juurdepääsu alas maa sees

olevate tehnovõrkudega. Nimetatud tehnovõrkude osas kehtib igal juhul seadusest tulenev

talumiskohustus ning paikvaatlusel arutatu kohaselt on pooled sellest teadlikud. Tehnovõrgud

ei pea ilmtingimata paiknema selle kinnistu piirides, mida need teenindavad. Praktikas ei ole

see ka võimalik. T.Sil on õigus nõuda vajaduse korral ligipääsu vaidlusalusel maal asuvale

elektrikilbile. T.S on kinnitanud, et ligipääsu ei takistata. T.Si väitega jätta maatükk

erastamata ei ole aga võimalik arvestada, sest ta ei ole vaidlusalust käskkirja vaidlustanud.

Kaebajad ei saa kaitsta kolmanda isiku huve.

Vastustaja on käskkirja andmisel oluliselt rikkunud kaalutlusõigust, kuivõrd on jätnud asjas

tähtsust omavad asjaolud arvestamata ning on lähtunud ebakohastest kaalutlustest

(juurdepääsu vajadus üldiselt ning standard EVS 843:2016). Vastustajal tuleb asja uuel

lahendamisel pöörata tähelepanu väidetele seonduvalt juurdepääsu laiusega Pärja tn 44a

kinnisasjale ning asjaolule, et see on männiga külgnevas osas igal juhul takistatud. Kolm kuud

kohtuotsuse jõustumisest on piisav aeg uue otsuse tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 12.07.2022 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Standardi EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

p 14.1.8 kohaselt peab väravaga juurdepääsutee korral olema päästesõidukite sissesõiduks

tagatud vähemalt 4 m laiune ala, kus ei ole takistusi sõidukiga sisenemiseks. Halduskohus ei

3-21-2787

6(7)

põhjendanud, miks on see tõend ebausaldusväärne või asjassepuutumatu. Vaidlustatud

haldusakt jätab juurdepääsu laiuseks 4,3 m, mis vastab standardile.

Õige pole otsuse väide, et vastustaja ei vaielnud vastu kaebajatele väitele, et juurdepääsu laius

3,1 m on piisav selleks, et tagada päästeauto ligipääs Pärja tn 44a kinnisasjal olevale hoonele.

Vastustaja viitas kohtuistungil päästeseaduse (PäästeS) § 21 lg-le 1, mille kohaselt võib

päästetöödeks vältimatu vajaduse korral ka kinnisasja omaniku loata puid maha raiuda.

Halduskohus jättis selle tähelepanuta. Kohus hoidis põhjendamatult fookuses üksnes

päästeauto laiuse, hindamata ja kaalumata teisi olulisi asjaolusid.

Kohtuotsuses viidati ebaõigesti, et vastustaja lähtus käskkirja andmisel ebakohasest

kaalutlusest seoses päästeauto ligipääsu vajadusega.

Kohus leidis vääralt, et standard 843:2016 „Linnatänavad“ ei oma asjas tähtsust. Õige pole

kohtu seisukoht, et kogu juurdepääsu laiuse määrab üksik mänd. Tegemist on kohttakistusega,

mis piirab juurdepääsu vaid konkreetses kohas. Erakordse päästevajaduse korral on õigus puu

maha raiuda.

Kaebajatele on väljastatud ehitusluba nr 1912271/13847, mille kohaselt kaetakse

juurdeehituse sein horisontaallaudisega. Seega on küsitav, kas kaebajad on esitanud tõest

teavet selle kohta, kuidas nad soovivad puukuuri teenindada, või on kaebuse esitamise soov

üksnes oma kinnistu piiride suurendamine. Küsitav on kohtu kaalutlus puukuuri

teenindamiseks vajaliku maa osas. Ilmselgelt kaalub juurdepääs kinnistule üles ebamäärase

vajaduse ladustada puid horisontaallaudisega kaetud seina kaudu.

Kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata kolmanda isiku A.K 03.05.2022 ja 22.12.2021

seisukohad seoses juurdepääsu väravatega ja ruumivajadusega.

10. X ja Y paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

11. A.K toetab apellatsioonkaebust ning jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

12. T.S ei esitanud apellatsioonkaebuse osas seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Vastustaja lisas apellatsioonkaebusele dokumendid Pärja tn 42 üksikelamu laiendamise

ehitusprojekti kohta. Arvestades, et ehitusluba nr 1912271/13847 on antud juba 04.06.2019,

jätab ringkonnakohus tõendid asja juurde võtmata (HKMS § 198 lg 3). Vastustaja ei ole

põhistanud, miks ta on tõendid esitanud alles apellatsioonimenetluses.

A.K esitas koos 10.05.2023 menetlusdokumendiga foto Kalda tn 12 ja Kalda tn 14

juurdepääsuteest, viidates, et Nõmmel on tavapärane, et üksikud puud on sõidutee ääres või ka

sõidutee isetekkelised suunatõkendid. Nimetatud tõend tuleb samuti eelnevas lõigus toodud

põhjendustel jätta haldusasja materjalide juurde võtmata.

14. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub valdavas osas

halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Halduskohus leidis põhjendatult, et vaidlustatud haldusaktist ei nähtu kaalutlused, miks

otsustati kinnitada just 12.02.2021 piiride kulgemise ettepanek. Kuna vastustajal on piiride

määramisel suur kaalumisruum, peavad põhjendused olema seda sisukamad. Vastasel juhul ei

ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on teinud õiguspärase otsuse. Kohus ei saa ise

hakata otsustama selle üle, kuidas tuleb vaba maatükk jagada. Oluliste kaalutlusvigade

tuvastamisel tühistab kohus haldusakti ning saadab asja haldusorganile uueks otsustamiseks.

3-21-2787

7(7)

16. A.K huvi, et Pärja tn 44a kinnistul oleks juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on oluline

ning sellega tuleb maatüki jagamisel kahtlemata arvestada. Samas on ka kaebajatel

põhjendatud huvi liita teatud osa maatükist Pärja tn 42 kinnistu hulka, sest kinnistul asuvad

elamu ja kõrvalhoone asetsevad praegu tagumise küljega täpselt kinnistu piiril, mis tähendab,

et nende hoonete tagumisele küljele pääsemiseks tuleb kinnistu piiridest väljuda. Vastustajal

tuleb leida mõistlik tasakaal kaebajate ja A.K huvide vahel.

17. Halduskohus ei leidnud otsuses, et standardid EVS 843:2016 ja EVS 812-7:2018 on

iseenesest asjakohatud, vaid halduskohus asus seisukohale, et juurdepääsuteel asuva puu tõttu

pole nende standardite järgimine täies mahus võimalik. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et arvestada tuleb faktilise olukorraga. Apellatsioonkaebuses viidatud PäästeS

§ 21 lg 1 ei ole asjakohane, sest maa piiride kindlaksmääramisel ei saa vastustaja lähtuda

sellest, et päästetööde vajaduse korral võib maatükil asuva männi maha raiuda.

Kuna A.K soovib erastamise lõppemisel nihutada oma kinnistu värava Pärja tänava äärde,

tuleb maa piiride kindlaksmääramisel muu hulgas arvestada, et päästeauto mahuks Pärja

tänavalt Pärja tn 44a sissesõiduteele pöörama. Hetkel seal väravat pole ning sissesõiduks on

pöördel ruumi üle 6 meetri.

18. Kui Pärja tn 44a kinnistule on tagatud vajalik ning faktilise olukorraga arvestav juurdepääs

Pärja tänavalt, on sellest ülejäänud maa erastamise osas kaebajate ja A.K huvid samaväärsed.

Kaebajate huvi erastada elamu ja kõrvalhoone tagust maad pole alust pidada halvustavalt

sooviks suurendada oma kinnistu piire.

Halduskohus ei ole jätnud A.K väiteid tähelepanuta. Kohus tühistas haldusakti

kaalutlusvigade tõttu. Nagu eelpool märgitud, ei saanud kohus hakata ise hindama seda,

kuidas oleks vaidlusalune maa kõige otstarbekam jagada.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulude vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Samuti jäävad A.K menetluskulud tema enda kanda (108 lg 8).

Kaebajad taotlevad esindajakulude 500 eurot hüvitamist. Menetluskulude taotlus on

nõuetekohane (HKMS § 109 lg 1) ning kulud vajalikud ja põhjendatud (109 lg 6). Kulud tuleb

Tallinna linnalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)