2-22-15297/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

08. juuni 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-15297

Tsiviilasi

E. A. hagi K. R. vastu korteriomandi ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks ja võla nõudes

Tsiviilasja hind

5696.16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. A.(isikukood xxx, e-post xxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg (e-

post helen.tomber@tibar.ee)

Kostja: K. R. (e-post xxx, telefon xxx)

Kohtuistung

21. märts 2023

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja E. A.ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaadi

abi Helen- Lumelille Tomberg

Kostja K. R.

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt K. R. hageja E. A. kasuks tasumata üürivõlgnevus 34,84 eurot,

kommunaalteenuste võlgnevus 754,16 eurot ja elektrienergia võlgnevus 107, 16 eurot.

3. Võtta vastu loobumine korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise osas ja

lõpetada selle nõude osas menetlus.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

5. Rahuldada hageja E. A. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

6. Määrata kindlaks hageja E. A. menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt K. R.lt

hageja E. A. kasuks välja hageja menetluskulud 1351 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni kostjal K. R.l tasuda hagejale E. A. viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt avaldas hageja city24.ee portaalis kuulutuse, korteri

xxx üürile andmiseks. 1.02.2022 kontakteerus kostja telefoni teel, hiljem city24.ee e-postiljoni

vahendusel aadressilt xxx, ning avaldas kindlat soovi korterit üürida. Kostja sai korteri valduse

10.02.2022, andes sularahas veebruarikuu üüriraha 400 eurot, allkirjastatuna edastas lepingu

25.03.2022, kostja oli lepingule märkinud kuupäevaks 25.02.2022. Lepingu punkti 4.1. kohaselt

kohustus kostja tasuma üürile võetud elamispinna eest üüri 400 eurot kuus ja punkti 4.6 kohaselt

oli kostja lisaks üürile kohustatud tasuma ruumide kasutamisel tarbitavate muude teenuste (s.h.

küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, telefon, kaabeltelevisioon, signalisatsioon, prügivedu,

internetiühendus, koristus, renoveerimiskulud, edaspidi kõrvalkulud) eest eraldi vastavalt

tegelikule tarbimisele ja vastava teenuse osutaja või üürileandja poolt esitatud arvetele. Kostja

tasus sularahas üüri kokku 800 eurot, 400 eurot veebruarikuu ja 400 eurot märtsikuu eest.

2. Võlgnevuste tõttu teavitas hageja, et kui ta ei kõrvalda võlgnevusi hiljemalt 17.06.2022, on

üürileping VÕS § 316 lg 1 p.-de 1 ja 3 alusel üles öeldud alates 18.06.2022. Kostja võlgnevusi ei

tasunud ning ei ole korterit vabastanud. Üürileping on ülesütlemisega 18.06.2022 lõppenud.

Aprillikuu üüri tasumise tähtpäev oli 20.03.2022, maikuu üüri tasumise tähtpäev oli 20.04.2022

ja juunikuu üüri tasumise tähtpäev oli 20.05.2022. Kostja tasus tähtaegselt küll veebruari- ja

märtsikuu üüri, kuid sealt edasi tasus kostja üüri iga kuu kuuajase hilinemisega, aprillikuu üüri

tasus kostja 15.04.2022, maikuu üüri tasus kostja 16.05.2022, juunikuu üüri tasumise tähtpäev oli

20.05.2022, kuid seisuga 2.06.2022 oli see kostjal tasumata. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga

18.06.2022 oli kostja üürivõlgnevus 400 eurot.

3. Kostjal on tasumata lepingu punkti 4.6. järgi kasutamisel tarbitavate muude teenuste (s.h. küte,

elekter,

vesi,

kanalisatsioon,

telefon,

kaabeltelevisioon,

signalisatsioon,

prügivedu,

internetiühendus, koristus, renoveerimiskulud, edaspidi kõrvalkulud) eest eraldi vastavalt

tegelikule tarbimisele ja vastava teenuse osutaja või üürileandja poolt esitatud arvetele. Nimetatud

kuludest on kulud küttele, üldelektrile, üldveele, tarbitud veele, kanalisatsioonile,

signalisatsioonile

(avariivalvele),

koristusele,

prügiveole

ja

renoveerimiskuludele

(remondireserv) kajastatud X Korteriühistu nimelt väljastatavatel igakuulistel arvetel. Lisaks

punktis 4.6. toodud näitlikule loetelule kuuluvad lepingu järgi kostja poolt hüvitamisele ka muud

teenused haldus-, hooldus- ja kindlustusteenus, mida samuti osutatakse korteriühistu vahendusel.

4. 2022 veebruaris tarbitud teenuste eest summas 140,46 eurot, edastas korteriühistule

kuluarvestusteenuseid osutav X Haldusühendus X KÜ 9.03.2022 arve nr. 3.22/X summas 140,46

eurot. Arve on edastatud kostja e-postiaadressil xxx täpsustusega, et tasutud on 10 päeva eest (1.-

10.02.2022) 51 eurot ja 89,46 eurot on kostja tasuda. Arve tasumise tähtaeg oli 31.03.2022.

11.04.2022 edastas X Haldusühendus X KÜ 11.04.2022 arve nr. 4.22/X summas 149,13 eurot,

koos võlgnevusega 238,61 eurot. Kostja oli omavoliliselt esitanud X Haldusühendusele hoopis

enda e-postiaadressi. Saades X KÜ 11.05.2022 arve nr. 5.22/X summas 137,69 eurot 17.05.2022

edastades selle kostjale. Eelmiste kuude võlgnevus oli tasumata ja koguvõlgnevus korteriühistu

ees oli juba summas 376,87 eurot, tasumise tähtaeg oli 31.05.2022. Kostja ei olnud tasunud kogu

korteris elamise aja jooksul mitte ühtki senti tarbitud kommunaalteenuste eest.

5. 28.02.2022 koostas Eesti Energia AS veebruarikuu eest arve 333002436531 summas 21,08

eurot maksetähtajaga 17.03.2022, 31.03.2022 märtsikuu eest arve 333901483275 summas 36,98

eurot maksetähtajaga 18.04.2022, 30.04.2022. aprillikuu eest arve 333571157426 summas 42,51

eurot maksetähtajaga 17.05.2022. Hageja soovis korteri vabastamist 24.05.2022. Oma esimeses

vastuses, samal päeval kl. 19.22 saadetud e-kirjas kinnitas kostja, et ootab oma haigusrahasid ja

saab elektrivõla tasutud maikuu lõpuks ja kommunaalkulud juuni alguseks.

6. 2.06.2022 teatisega sai kostja täiendava tähtaja 17.06.2022 võlgnevuste tasumiseks, teabega,

et kui ta ei kõrvalda võlgnevusi täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 17.06.2022, on üürileping VÕS

§ 316 lg 1 punktide 1 ja 3 alusel üles öeldud alates 18.06.2022.

7. Kostja ei ole ülesütlemisavalduse saamisest VÕS § 329 lg 1 ja VÕS § 326 järgi esitanud

taotlust üürikomisjonile või kohtule. Kostjal ei ole alust asja väljaandmisest keelduda, sest tal ei

ole õigust asja vallata AÕS § 83 lg 1 mõttes. Kostjal ei ole ühtki rahalist nõuet minu vastu, mis

võimaldaks tal keelduda ruumide vabastamisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Kostja valdus muutus

üürilepingu lõppemisega alates 18.06.2022 ebaseaduslikuks AÕS § 80 tähenduses. Seetõttu

taotlen kohtult mõista kinnisasi kostja valdusest välja hageja valdusse. Üüritud asja tagastamisega

viivitamisest tulenevad nõuded tulenevad VÕS §-st 335. Viidatu kohaselt kui üürnik ei anna asja

pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas

üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja

puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud

kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise

viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Märgitust tulenevalt pidi

kostja tasuma üüri lepingu kehtivuse aja eest 10.02.-18.06.2022 kokku summas 1720 eurot

(10.02.-9.06.2022 4 x 400 + 10.06.-18.06.2022 400 : 30 x 9). Alates 19.06.2022 kuni korteri

vabastamiseni tuleb kostjal hüvitada mulle üürilepingus kokkulepitud üür 400 eurot kuus. Hagi

esitamise seisuga (st perioodi eest 19.06.-12.10.2022) on minu sissenõutavaks muutunud

hüvitisenõue kostja vastu 1514,84 eurot ((400:30x12) + 3x400 + (400:31x12)). Ka alates hagi

esitamisest oleks mul õigus nõuda kahjuhüvitist arvestusega 400 eurot kuus kuni korteri valduse

mulle üleandmiseni. Tegelikult on kostja (või on kolmandad isikud kostja eest) mulle tasunud

üürilepingu kehtivuse ajal üüri 1600 eurot (10.02.2022 ja 25.02.2022 sularahas kokku 800 eurot

ning ülekannetega 15.04.2022 400 eurot ja 16.05.2022 400 eurot) ja pärast üürilepingu kehtivise

lõppemist „üüri“ nime all kokku 1600 eurot (21.06.2022 400 eurot, 19.07.2022 400 eurot,

29.08.2022 400 eurot ja 26.09.2022 400 eurot.

8. Hagi esitamise seisuga tasumata üürinõue kostja vastu on 120 eurot (1600-1720=-120) ja

kahjuhüvitis puudub, sest seda on tasutud 85,16 eurot rohkem (1600-1514,84), mis on

tasaarvestatud üürivõlgnevusega. Üürivõlgnevuse jääk on 34,84 eurot (120-85,16).

9. Kostja lepingujärgne võlgnevus kommunaalteenuste eest 2.06.2022 seisuga 376,87 eurot

(sisaldas viivist 0,59 eurot). Kostja on tarbinud teenuseid, kuid ei ole tasunud 581,07 eurot, millele

lisandub koguviivis 11,22 eurot (11,81-0,59), kõik kokku 592,29 eurot, järgmiste X KÜ arvete

alusel: 8.06.2022 arve nr. 6.22/M138-51 summas 132,14 eurot, millele lisandub viivis; 8.07.2022

arve nr. 7.22/X summas 105,13 eurot, millele lisandub viivis; 10.08.2022 arve nr. 8.22/X summas

114,10 eurot, millele lisandub viivis; 9.09.2022 arve nr. 9.22/X summas 112,00 eurot, millele

lisandub viivis; 9.10.2022 arve nr. 10.22/X summas 117,70 eurot, millele lisandub viivis. Arvetelt

nähtub, et kostja on korteriühistule tasunud seisuga 8.06.2022 summas 50 eurot, 8.07.2022 90

eurot, 10.08.2022 25 eurot, 9.09.2022 50 eurot, kokku 215 eurot. Märgitu tõttu on tasumata 377,29

eurot (592,29-215).

10. Lepingu

kehtivusaegse

kommunaalteenuste

võlgnevusega

kokku

on

tarbitud

kommunaalteenuste eest 754,16 eurot (376,87+377,29). Kostja lepingujärgne võlgnevus tarbitud

elektrienergia eest 2.06.2022 seisuga veebruari kuni aprillikuu arvete alusel kokku 78,57 eurot.

Kostja on tarbinud teenuseid kokku 193,59 euro eest järgmiste Eesti Energia AS-i arvete alusel:

31.05.2022 arve 333727492963 alusel summas 37,72 eurot; 30.06.2022 arve 333723075379

alusel summas 33,62 eurot; 31.07.2022 arve 333988657780 alusel summas 37,59 eurot;

31.08.2022 arve 333533342626 alusel summas 40,14 eurot; 30.09.2022 arve 333560085892

alusel summas 44,52 eurot. Kostja on tasunud seisuga 3.07.2022 summas 70 eurot, 3.09.2022

summas 50 eurot ja 5.10.2022 summas 45 eurot, kokku 165 eurot. Lepingu järgselt tarbitud elektri

eest on tasumata 28,59 eurot. Lepingu kehtivusaegse elektritarbimise võlgnevusega kokku on

minu nõue kostja vastu tarbitud elektrienergia eest 107,16 eurot (78,57+28,59).

11. Rahaline nõue kostja vastu on kokku 896,16 eurot, tasumata üürinõue 34,84 eurot, tasumata

kommunaalteenuste eest 754,16 eurot ja tasumata elektrienergia eest 107,16 eurot.

Kostja vastuväited

12. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on esitanud 02.12.2022 kirjalikud vastuväited. Kostja vastuse

kohaselt sai ta korteri üürile 10.02.2022, kuulutuses oli, et 400 eurot on ettemaks, 400 eurot

tagatisraha ja 200 eurot lepingutasu. Üürileandja ei ole andnud kinnitust üürirahade tasumise

kohta ega esitanud arvet üüri kohta igakuiselt. Üürileandja ei taganud internetiühenduse, telefoni

ega kaabeltelevisiooni ja signalisatsiooni teenust. Üürnik organiseeris ise Telia AS vaheadapteri.

11.02.2022 kukkus üürnik läbi üürikorteri voodipõhja, saades seljale viga. Üürnik tegi kulutusi

televiisori utiliseerimiseks, üürileandja ei organiseerinud korterisse uut televiisorit. 24.03.2022

juhtis üürnik tähelepanu, et seinas on lahtised pistikud, magamistoas ripub laevalgusti ning

korteris peavad üldvee kraanid olema vabalt kättesaadavad. Üürniku eksabikaasa Keiu

Roosimägi, kes on jurist, soovitas üüriraha kanda pangaarvele. 04.04.2022 edastas üürileandja

pangarekvisiidid. Üürileandja on rikkunud lepingu punkti 5.1.3, jättes teavitamata korteriühistu

toimingutest elamus. Üürileandja on edastanud kommunaalmaksete arved 2-5 päevase

hilinemisega. Üürilepingus ei ole punkti, kuidas peaks tasuma kommunaalarved. Üürnik ei pea

tasuma kindlustust, remondireservi ega halduskulusid.

Kohtu põhjendused

13. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. Kohus on hagi 17.10.2022 määrusega menetlusse võtnud.

15. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

16. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

17. Asjaolud, millest kohus asja lahendamisel lähtuda saab ja mille üle vaidlus puudub:

• Pooled sõlmisid 10.02.2022, kostja allkirjastas 25.02.2022, korteri asukohaga XXX üürile

andmiseks üürilepingu.

• Korteri sai kostja oma valdusse 10.02.2022.

• Kostja ei tasunud kõiki üüri ja kommunaalteenuste makseid.

• Kostja andis korterivõtmed üle hagejale 21. märtsil 2023 toimunud kohtuistungil.

• Hageja käis korterit üle vaatamas 21.02.2023.

• Pooled ei vaidle asjaolu üle, et sõlmiti üürileping eluruumi kasutamiseks.

18. Hageja on VÕS § 316 lg 1 punktide 1 ja 3 tuginedes üürilepingu üles öelnud, kuna üürnik on

viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone

korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega või võlgnetavad kõrvalkulud

või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt

kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise

asjaolude üle, kostja on kohtuistungil korterivõtmed hagejale üle andnud ning hageja loobus vara

väljanõudmise nõudest.

19. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepinguPoolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 4.1. kohaselt

kohustus kostja tasuma üürile võetud elamispinna eest üüri 400 eurot kuus. Kostja tasus sularahas

üüri kokku 800 eurot, 400 eurot veebruarikuu ja 400 eurot märtsikuu eest, seda asjaolu, et ole

vaidlustatud.

20. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 4.6 kohaselt oli kostja kohustuseks lisaks üürile

tasuda ruumide kasutamisel tarbitavate muude teenuste, s.h. küte, elekter, vesi, kanalisatsioon,

telefon,

kaabeltelevisioon,

signalisatsioon,

prügivedu,

internetiühendus,

koristus,

renoveerimiskulud, edaspidi kõrvalkulud, eest eraldi vastavalt tegelikule tarbimisele ja vastava

teenuse osutaja või üürileandja poolt esitatud arvetele. Kostja on esitatud arved jätnud tasumata.

21. Kohtu hinnangul kostja väited ei ole asjakohased, ega lükka ümber tema lepingust tulenevat

kohustust tasuda üüri ja lepingupunktis 4.6 kirjeldatud teenuste eest. Kostjal oli kohustus tasuda

üüri 400 eurot kuus, tasudes selle kord kuus järgneva kuu eest igakuiselt ühekordse maksena.

Lepingust ei tulene, et hagejal oli kohustus üüri kohta arve esitada. Seega kostja vastuväide, et

hageja ei esitanud arvet üüri kohta, ei ole kooskõlas lepinguga. Samuti leppisid pooled kokku, et

kostja tasub üüri sularahas hagejale. Kohus nõustub hagejaga, et vaid kommunaalteenuste ja

muude tarbitavate teenuste osas tuli esitada teenuseosutaja või üürileandja poolt arve. Kostja ei

ole tõendanud, et üürilepingu ese ei olnud lepingukohane, sh korteri sisustuseks olnud voodi ja

televiisor. Kohtuistungil, mis toimus 21.märtsil 2023 andis kohus koos selgitusega kostjale tähtaja

hiljemalt 17.04.2023 tuua esile, millise kululiigi osas ja mis arvel märgitud summale ta vastu

vaidleb. Kohus selgitas, et lähtub hagi läbivaatamisel hagi piiridest, esitatud rahalisest nõudest

kostja vastu. Kohus ei anna hinnangut võimaliku kehavigastuse tekkimise kahju osas, kostjal on

õigus valida kohane õiguskaitsevahend võimaliku nõude esitamiseks. Samuti pöörduda politsei

poole avaldusega seoses võimaliku väljapressimisega. Käesoleva hagimenetluse sisuks on

üürilepingust tulenevad rahalised nõuded seoses elutuumi kasutamisega. Kostja leiab, et

tasumisele ei kuulu kindlustus 0,42 eurot kuus, remondireserv 38,05 eurot kuus, halduskulu 7,38

eurot kuus, avariivalve 1,48 eurot kuus ja hooldustasu 10, 21 eurot kuus, kokku 57,54 eurot kuus.

22. Pooled on kokku leppinud lepingus remondireservi ja halduskulude kandmise eluruumi

üürilepingu perioodil. VÕS § 292 lg 1`näeb ette, et üürnik peab mõistlikus, proportsionaalses ja

ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks

vajalikke kulutusi, kui see on lepingu sõlmimisel kokku lepitud. Nimetatu on ka kostjale edastatud

arvetel kajastamist leidnud. Seega ei ole kostja vastuväited põhjendatud, et tal puudub kohustus

tasuda märgitud summasid. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel

toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt

peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

23. Hageja jäi asja sisulisel läbivaatamisel rahalise nõude juurde, arvestades, et üürileping on

lõppenud 18.06.2022 seisuga. Hageja palub välja mõista kostjalt tasumata üüri summa 34,84

eurot, kommunaalteenuste eest 754,16 eurot ja elektrienergia eest 107, 16 eurot. VÕS § 271

kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja

ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 292 lg 1 järgi peab

üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes

juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste

ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohus nõustub hageja arvestusega,

üürivõlgnevuse jääk on 34,84 eurot (120-85,16). Kohtule esitatud arvega tuvastab kohus, et

28.02.2022 koostas Eesti Energia AS veebruarikuu eest arve 333002436531 summas 21,08 eurot

maksetähtajaga 17.03.2022, 31.03.2022 märtsikuu eest arve 333901483275 summas 36,98 eurot

maksetähtajaga 18.04.2022, 30.04.2022. aprillikuu eest arve 333571157426 summas 42,51 eurot

maksetähtajaga 17.05.2022. seega loeb kohus tõendatuks võlgnevuse elektrienergia eest. Lepingu

kehtivusaegse kommunaalteenuste võlgnevusega kokku on tarbitud kommunaalteenuste eest

754,16 eurot (376,87+377,29).

24. Hageja loobus korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest, kuivõrd

kostja andis korteri valduse üle ehk rahuldas hageja nõude. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab

kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei

võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

25. Hageja soovib kostja vastu esitatud korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise

nõudest loobuda põhjusel, et kostja on korteriomandi valduse üle andnud. Kohus leiab, et hagist

loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku

huvidega. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja ka selle nõude osas tsiviilasja menetlus lõpetada.

Menetluskulud

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja ühe nõude osas võtab vastu loobumise, kuivõrd kostja on nõude

rahuldanud, siis on põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

28. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

29. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

30. Hageja 02.05.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 756 eurot (õigusabikulud käibemaksuga). Tsiviilasja toimikust nähtub ka, et hageja tasus

hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot. Lepingulise esindaja kulud koosnevad

alljärgnevatest toimingutest:

• hagimaterjalidega tutvumine, analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks (1,3 tundi);

• osalemine 21.03.2023 kohtuistungil (0,8 tundi);

• kostja 17.04.2023 menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine (2,1 tundi).

31. Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.

32. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub

käibemaks). Hagejat esindas asja menetluses vandeadvokaadi abi. Riigikohtu senises praktikas on

mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma

käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p.

21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

33. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud.

Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

4,2 tundi (1,3 tundi + 0,8 tundi + 2,1 tundi). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja

õigusabikulu kokku 756 eurot (4,2 tundi × 150 eurot x 20% käibemaks).

34. Lisaks eeltoodule on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot. Kuna

riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale

hüvitada.

35. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1351 eurot

(756 + 595), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.

Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

36. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik