1-23-3219/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(10)

1-23-3219

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2023, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-23-3219 (23730000075)

Kohtunik

Elina Elkind

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 21. aprilli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanute X ja Q esindaja vandeadvokaat Jaak Siim,

kaebus

RESOLUTSIOON

Jätta kannatanute X ja Q esindaja Jaak Siimu kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri 21

. aprilli 2023. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Äriühingu Q (edaspidi Q) ja füüsilise isiku X esindaja vandeadvokaat Jaak Siim esitas 2.

märtsil 2023 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse A, C ja äriühingu Z suhtes kelmuse

(KarS § 209) ja kohtutäitur W suhtes omastamise (KarS § 201 lg 2 p 3) või usalduse kuritarvitamise

(KarS § 2172 lg 1) tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohtu menetluses loobus

kannatanute esindaja kuriteokaebusest kelmuse osas, mistõttu ringkonnakohus ei käsitle selles osas

ka senist menetlust. W tegu puudutavas osas olid kaebuse põhjendused kokkuvõtvalt järgmised.

2. Kohtutäitur W, olles ametitoimingute tegemisel ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses, pani

täitemenetluste nr 027/2021/1602 ja nr 027/2021/1603 raames toime KarS § 201 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o pööras ametiisikuna talle usaldatud võõra vara, s.o kinnisasja

enampakkumise müügist saadud raha ebaseaduslikult võlgnike ehk T ja Ü kasuks.

3. Võlgnikud olid kinnisasja ehk korteriomandi aadressiga XXX, Tallinn omanikud.

Korteriomandile oli seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 185 000 eurot Eesti Inkasso OÜ

kasuks ja teise järjekoha hüpoteek summas 150 000 eurot X kasuks, kes oli omakorda Q

2(10)

usaldusisik. Teise järjekoha hüpoteek tagas X ja Q nõudeid äriühingu Z suhtes. Esimese

järjekohaga hüpoteegi pidaja Eesti Inkasso OÜ algatas täitemenetluse enda nõude täitmiseks.

Kohtutäitur

W

korraldas

enampakkumise

hüpoteegi

realiseerimiseks

ja

11. novembril 2021 koostatud enampakkumise akti kohaselt võitis enampakkumise Eesti Inkasso

OÜ hinnaga 230 000 eurot. Hüpoteegipidaja X teatas 19. novembril 2021 kohtutäiturile enda

nõudest ja avaldas ühtlasi soovi saada oma osa enampakkumise tulemist, kuid kohtutäitur leidis, et

taotlus ei ole nõuetekohaselt allkirjastatud. X lepinguline esindaja esitas 2. ja 7. detsembril 2021

ning 24. jaanuaril 2021 e-kirjaga kohtutäiturile asjassepuutuvad dokumendid. 25. jaanuari 2022. a

e-kirjas vastas kohtutäitur, et tema hinnangul ei ole X nõue muutunud sissenõutavaks ja võlgnik

on avaldusele vastu vaielnud (TMS § 108 lg 6), millest tulenevalt on 15 päeva jooksul võimalik

esitada kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. X ja Q esitasid nõude tunnustamise hagi Harju

Maakohtusse 9. veebruaril 2022 ehk tähtaegselt. Koos hagiavaldusega esitasid Avaldajad kohtule

taotluse

hagi

tagamiseks.

Harju

Maakohus

tagas

11. veebruaril 2022 tsiviilasjas nr 2-22-2160 tehtud määrusega hagi, peatades vaidlusalustes

täiteasjades maksete tegemise ja 22. veebruaril 2022 võttis hagi menetlusse. 14. veebruaril 2022

saatis X ja Q esindaja kohtutäiturile Harju Maakohtu 11. veebruari 2022. a hagi tagamise

määrusele. Kohtutäitur teatas seejärel, et XXX, Tallinn korteriomandi enampakkumise tulem 230

000 eurot on välja jaotatud, sh maksti võlgnikele juba 9. veebruaril 2022 välja 40 759,01 eurot, s.o

summa, mis jäi müügist üle pärast kohtutäituri tasu maksmist ja Eesti Inkasso OÜ nõude

rahuldamist.

4. Seega täitemenetluste raames laekus kohtutäitur W ametialasele arvelduskontole XXX,

Tallinn korteriomandi müügi tulemina 230 000 eurot, mis oli talle usaldatud. Täitemenetluse

seadustiku kohaselt on kohtutäituril õigus kontole sundtäitmise käigus laekunud raha käsutada –

seda üle kanda sissenõudja ning selleks aluse olemasolu korral ka võlgniku arvelduskontole (TMS

§ 43 lg 1 ja lg 2). Kohtutäitur pööras 9. veebruaril 2022 korterimüügist saadud summast 40 759,01

eurot ebaseaduslikult võlgnike ehk V. ja Ü kasuks, kandes raha nende arvelduskontole. Kaebaja

hinnangul pidanuks kohtutäitur selle summa välja maksma kinnisasjale seatud teise järjekoha

hüpoteegi pidajatele, s.o X-le ja Q-le või, alternatiivselt, hoidma raha enda ametialasel

arvelduskontol

kuni

nende

nõude

tunnustamiseni.

Kohtutäitur

W 9. veebruaril 2022 tehtud varakäsutused olid ebaseaduslikud, sest need olid vastuolus

TMS § 19 lg-ga 1, § 107 lg-tega 3-5, § 108 lg-tega 1 ja 4, §-ga 137, § 174 lg-ga 1 ja

§ 176 lg-ga 1. Lisaks oli kohtutäituri poolt tehtud varakäsutus tehtud enne TMS § 108 lg-s 7

sätestatud hagi esitamise tähtaja möödumist olukorras, kus sissenõudja ehk X esindaja oli teda

eelnevalt teavitanud soovist esitada nõude tunnustamise hagi. Niisiis tegi kohtutäitur

enampakkumise tulemi arvelt võlgnikele väljamaksed olukorras, kus ta pidi pidama tõenäoliseks,

et X nõuet tulemi jagamisel tuleb hiljemalt hagimenetluse lõppedes arvestada. Kohtutäitur ei ole

selgitanud, miks ta pidas kujunenud olukorras vajalikuks väljamaksete tegemisega kiirustada ja

mitte ära oodata kohtulahendit hagi tagamise taotluse kohta, hoiustades seni saadud raha.

5. Võttes arvesse kohtupraktikat ja õiguskirjandust võisid kohtutäitur W tegevuses esineda

alternatiivselt ka KarS § 2172 lg 1, s.o usalduse kuritarvitamise tunnused ehk täpsemalt teise isiku

3(10)

varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise tunnused, kui sellega on tekitatud suur varaline

kahju ja puudub KarS §-s 201 sätestatud süüteokoosseis.

6. Nimelt kohtutäitur täidab avalikke ülesandeid. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt

peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäitur

W vastab KarS § 2172 mõttes erisubjekti tunnustele. Selles ametis on täituril õiguspädevus

võlausaldajatele mõeldud vara hoidmiseks ja käsutamiseks. Vastavalt KTS § 15 lg-le 1 ja § 55

lg 1 p-le 1 on kohtutäituril ametialane arvelduskonto. TMS § 43 lg 1 järgi kasutab kohtutäitur

ametialast arvelduskontot sundtäitmise tulemusena saadud raha hoiustamiseks, mille hoiustamise

õigus on täituril vastavalt TMS § 43 lg-le 3 kuni viis aastat. Vastavalt täitemenetluse seadustiku

sätetele on kohtutäituril ka õigus kontole sundtäitmise arvelt laekunud raha käsutada, seda välja

kanda sissenõudjale ning selleks aluse olemasolu korral ka võlgnikule.

7. Praegusel juhul laekus täiteasjades toimetatava täitemenetluse raames kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole korteriomandi enampakkumise tulemina 230 000 eurot, mille

käsutamise õigus oli täituril. Samas kohtutäitur W 9. veebruaril 2022 tehtud varakäsutus rikkus

kannatanu õigusi, sest see tehti enne hagi esitamise tähtaja saabumist. Praegusel juhul oli ka

kohtutäiturile teatatud hagi esitamisest, samuti ei olnud jaotuskava kinnitatud. Olukorras, kus

kohtutäitur asub enampakkumise tulemit jaotama juba enne hagi esitamise tähtaja saabumist ja

kannab tulemi jäägi võlgniku arvelduskontole, on rikutud põhimõtet, mille kohaselt

hüpoteegipidajate (sissenõudjate) nõuded rahuldatakse esmajärjekorras ja võlgnikule makstakse

raha välja kõige viimasena, s. t pärast tulemi jaotamist võlausaldajatele. Seega kuivõrd kohtutäitur

ei järginud sissenõudja varalisi huve ja kandis jaotamisele kuuluva raha arvelt võlgnikele 40 759,01

eurot, realiseeris ta sellega ka KarS § 2172 lg 1 koosseisu.

8. 28. märtsil 2023 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur Q ja X esindaja vandeadvokaat J. Siimu

kuriteokaebuse

alusel

kriminaalmenetluse

alustamata

jätmise

teatise

nr 23730000075. Prokuratuur asus kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele.

9. Seoses taotlusega alustada kohtutäitur W suhtes kriminaalmenetlust, ei ole kuriteokaebuses

kirjeldatud kohtutäituri tegu hinnatav omastamise või usalduse kuritarvitamisena. Võlgnike V. ja

Ü (omanikud) kuuluva korteri müügist saadud raha jagamise tulemusel tekkinud ülejäägi

tagastamine omanikele ei moodusta varavastast kuritegu. Omastamise jaatamiseks peab olema

tuvastatud, et omastajale on usaldatud võõras vara, kusjuures vara peaks olema võõras käsutuse

tegija (täituri) ja kolmanda isiku (makse saaja) jaoks. W ei pööranud omanike vara enda ega ka

kolmandate isikute kasuks. Kohtutäituri tegu võinuks olla hinnatav omanikele kuuluva vara

kolmanda isiku kasuks pööramisena juhul, kui täitur oleks kandnud allesjäänud raha II järjekoha

hüpoteegipidajale olukorras, kus täitemenetluse seadustikus sisalduvate tulemi jagamise sätete

kohaselt kohtutäitur selleks õigustatud ei ole.

10. W selgitas kannatanu esindajale, miks ei ole allesjäänud raha andmine hüpoteegipidajale

lubatud. Isegi kui asuda seisukohale, et täitur jättis täitemenetluse seadustiku reegleid eirates

omanikele kuuluva raha hüpoteegipidajale üle andmata, on siiski ümberlükkamatu fakt, et hetkel,

mil ta raha võlgnikele tagasi kandis, ei olnud raha omanikuks KarS § 201 mõttes hüpoteegipidaja.

4(10)

Kuriteokaebuses ei ole omastamise kooseisu asjaolude valguses selgitatud, mille alusel oli liikunud

V. ja Ü korteri sundmüügist saadud raha hüpoteegipidaja X vara hulka. Üksnes nõude, isegi kui

see oli hüpoteegiga tagatud või sissenõutavaks muutunud, olemasolu ei ole küllaldane alus, et

jaatada omandi faktilist üleminekut. Seetõttu ei saa vaadelda kuriteokaebuses kirjeldatut kui

kuritegu hüpoteegipidaja vara vastu.

11. Alternatiivse taotluse osas alustada menetlust kohtutäitur W suhtes KarS § 2172 lg 1 tunnustel

tuleb märkida, et selles sätestatud ärakasutamise ja usalduse murdmise koosseisud on suunatud

kannatanule kuuluva vara kaitsmiseks. Kuivõrd V. ja Ü korteri sundmüügist saadud raha omand ei

liikunud II järjekoha hüpoteegipidaja X vara hulka, siis ei saa rääkida kuritegude toimepanemisest

X vara suhtes.

12. Põhja Ringkonnaprokuratuuri teatise peale esitas 10. aprillil 2023 Riigiprokuratuurile kaebuse

X ja Q esindaja vandeadvokaat J. Siim, kes taotles prokuratuuri määruse tühistamist ja

kriminaalmenetluse W suhtes kriminaalmenetluse alustamist.

RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS

13. Riigiprokuratuuri 21. aprilli 2023. a määrusega jäeti Q ja X esindaja vandeadvokaat J. Siimu

kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsus

kohtutäitur W suhtes omastamise või usalduse kuritarvitamise tunnustel on seaduslik ja

põhjendatud ega kuulu muutmisele või tühistamisele. Määruses asus riigiprokurör kokkuvõtvalt

järgmistele seisukohtadele.

14. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning

puuduvad KrMS § 199 lg 1 p-des 1-8 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt

KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave.

Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.

Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid

kuriteo toimepanemise kohta. Kohtutäitur W tegevuses ei ole sedastatavad kuriteo tunnused.

15. Omastamise kontekstis peab KarS § 201 lg 1 kohaselt seadusandja omastamiseks mh isikule

usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Nimetatud

koosseisuga kaitstakse vara omandit ehk nimetatud kuritegu saab toime panna vara omaniku

suhtes. Kuriteokaebuse asjaoludest nähtuvalt ei ole aga võlgnike V. ja Ü-le kuuluva korteriomandi

sundmüügist saadud rahalised vahendid muutunud hüpoteegipidaja varaks, mille oleks

hüpoteegipidaja kohtutäiturile usaldanud ja mida viimane oleks saanud ebaseaduslikult kellegi

kasuks pöörata. Hüpoteegipidajal on nõue võlausaldaja suhtes, mida realiseeritakse kohtutäituri

poolt võlausaldajale kuuluva korteriomandi müügi vahendusel. Sundmüügi toiminguga on küll

muutunud korteriomandi, kuid mitte selle müügi tulemusena saadud rahaliste vahendite kuuluvus,

need ei ole läinud hüpoteegipidaja omandisse. Hüpoteegipidaja ei omanda hüpoteegiga kaetud vara

sundmüügiga omandiõigust selle tulemile. Kohtutäituri käsutuses on mitte hüpoteegipidaja, vaid

võlgniku vara. Kohtutäituri ülesandeks on sellest varast sissenõutavaks muutunud hüpoteegipidaja

nõude rahuldamine. Kui sellise nõude rahuldamise järel (lisaks kohtutäituri tasudele) jääb rahalisi

5(10)

vahendeid üle, siis tuleb täituril need tagastada võlgnikule ehk isikule, kelle vara arvelt on nõude

rahuldamine toimunud. Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub rohkem raha, kui on

vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tagastab kohtutäitur enam laekunud

raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Selliselt on tegutsenud ka

kohtutäitur 9. veebruaril 2022 võlgnikule sundmüügist enamlaekunud raha tagastamisel. Järelikult

ei saa rahaliste vahendite tagastamist võlgnikule pidada ebaseaduslikuks.

16. Samuti ei ole võimalik sedastada kohtutäituri 9. veebruari 2022. a tegevuses ka KarS § 2172

mõttes usalduse kuritarvitamise, täpsemalt II järjekoha hüpoteegipidaja varaliste huvide järgimise

kohustuse rikkumist, millega talle oleks tekitatud suurt varalist kahju. Kohtutäituril ei ole ega saagi

olla seadusest tulenevalt konkreetse täitemenetluse osalise varaliste huvide järgimise kohustust.

Nimetatud kohustuse tuletamine kohtutäituri või täitemenetluse seadusest pole korrektne ja läheks

vastuollu kohtutäituri kohustusega olla oma ametitegevuses erapooletu ning äratada usaldust kõigis

isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. Kohtutäituri kallutatus ühe täitemenetluse

osalise varalise huvide järgimisel viitaks ilmselgelt tema suutmatusele menetlust läbi viia

erapooletult ja peaks kaasa tooma kõigepealt tema taandamise sellelt ja sõltuvalt rikkumise sisust

ja raskusest kas distsiplinaar- või kriminaalvastutuse.

17. Kui teoreetiliselt sellist kohustust siiski kohtutäiturile omistada, siis ei oleks võimalik

kuriteokaebuse asjaoludes sedastada sellise kohustuse rikkumise fakti. Tuvastatav pole kohtutäituri

tegutsemisnorm, mis võimaldaks sundmüügi teostamise järgselt saadud rahalisi vahendeid hoida

kohtutäituri valduses, kuni kohtumenetluses vaieldakse selgeks II järjekoha hüpoteegi nõue ehk

kuni see muutub sissenõutavaks, et siis see rahuldada hüpoteegiga kaetud olnud korteriomandi

sundmüügi jäägi arvelt. TMS § 43 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud võlgniku varast

sundtäitmise tulemusel tema ametialasele arvelduskontole laekunud raha kandma sissenõudjale 10

tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub

rohkem raha, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tagastab

kohtutäitur enam laekunud raha võlgnikule 5 tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Et

tegemist on kohtutäituri jaoks kohustusliku käitumisnormiga, tuleneb ka sama paragrahvi edasistes

sätetest, samuti pole tegemist praegusel juhul seadusest tulenevate eranditega.

KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE

18. Riigiprokuratuuri määrusele esitas 19. mail 2023 kaebuse X ja Q esindaja vandeadvokaat J.

Siim, kes palub rahuldada kaebus, tühistada Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus

ning kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust kohtutäitur W suhtes.

Riigiprokuratuuri määrust vaidlustatakse osas, millega keelduti menetluse alustamisest kohtutäitur

W suhtes KarS § 201 lg 2 p 3 või KarS § 2172 lg 1 tunnustel. Esindaja seisukohad on kokkuvõtlikult

järgmised.

19. Ei saa nõustuda riigiprokuröri seisukohaga, et võlgnikele kuulunud korteriomandi

sundmüügist saadud rahalised vahendid ei muutunud hüpoteegipidaja varaks, mille oleks

hüpoteegipidaja kohtutäiturile usaldanud ja mida viimane oleks saanud ebaseaduslikult kellegi

kasuks pöörata. Nimelt on TMS § 174 lg 1 järgi võlgnikel sundenampakkumise tulemile õigus

6(10)

üksnes osas, mis jääb üle pärast täitekulude mahaarvamist ning sissenõudjate ja muude tulemi

jaotamises osalema õigustatud isikute vahel jagamist õiguste kinnistusraamatust nähtuvate

järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Vaid juhul, kui

pärast tulemi jaotamist jääb raha üle, kantakse see võlgnikule. Praegu puudub alus rääkida raha

ülejäämisest, sest tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute nõuded ületasid tulemit.

20. Vara mõiste kontekstis on TsÜS §-s 66 sisalduva definitsiooni järgi vara isikule kuuluvate

rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Osundatud vara

mõistest lähtutakse ka karistusõiguses kohtupraktika kohaselt. Erialakirjanduses on seoses selle

mõistega selgitatud, et n-ö aktiva poole pealt kuuluvad vara hulka ka kõik isikule kuuluvad õigused,

nii intellektuaalse vara hulka kuuluvad õigused kui ka nõudeõigused, samuti muud rahaliselt

hinnatavad hüved. Kohtupraktika kohaselt loetakse vara hulka konkreetne varaline õigus, nt

nõudeõigus, seoses täitemenetlusega on TsÜS §-le 66 viidates selgitatud, et pangakontol olev raha

on kontoomaniku nõudeõigus krediidiasutuse (panga) vastu.

21. Praegusel juhul tegi kohtutäitur W toimingu (rahaülekande), milleks tal puudus seadusest või

tehingust tulenev volitus, pöörates talle usaldatud vara täitemenetlustes võlgnikeks olnud

V. ja Ü kasuks, ehkki viimastel ei olnud ülekantud raha osas nõudeõigust. Kohtutäitur tegi ülekande

enda väite kohaselt 9. veebruaril 2022, seega pärast korteriomandi arestimist ja

sundenampakkumisel müümist. Samuti oli selleks ajaks omandiõiguse üleminek kinnistusraamatus

registreeritud (6. detsembril 2021). Puudub põhjus käsitada korteriomandi sundenampakkumise

tulemusena saadud raha võlgnike varana. Nõudeõigus täiturile usaldatud vara suhtes oli hoopis

hüpoteegipidajaks olnud X-l. Kohtutäitur W rikkus teadlikult kinnisasja müügist saadud tulemi

jaotamist

reguleerivaid

täitemenetluse

seadustiku

sätteid,

mille

tulemusena

muutus

hüpoteegipidajal võimatuks oma nõude maksmapanek ja seeläbi tekkis tal varaline kahju.

22. Täitemenetluse seadustik näeb ette kindlat korda kinnisasja müügi ja sellest saadud tulemi

jaotamise kohta. Lisaks viidatakse TMS § 106 lg-test 1 ja 4 tulenevale. Praegusel juhul W

hüpoteegipidajaks olnud X-le jaotuskava, vara arestimise akti ega enampakkumise teadet kätte ei

toimetanud. Seega rikkus kohtutäitur korduvalt TMS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Büroo

juristilt 2. mail 2023 saadud e-kirjast ilmnes tõsiasi, et täitemenetluses ei ole jaotuskava

koostatudki. Seega pidi W olema teadlik X nõudest.

23. Kaebajate nõue oli nähtav kinnistusraamatust, lisaks sellele oli hüpoteegipidajaks olnud

X 2. detsembril 2021 esitanud kohtutäiturile viimase poolt nõutud vormis täitemenetluse

algatamise avalduse, samuti hüpoteegi seadmise lepingu. Enne täituri poolt alusetu ülekande

tegemist oli teda teavitatud ka asjaolust, et X ja Q esitavad kohtusse hagi nõude tunnustamiseks.

Sellele vaatamata kandis kohtutäitur V. ja Ü vara müügist saadud tulemist raha võlgnikele üle

väidetavalt 9. veebruaril 2022 ehk samal päeval, mil esitati kohtusse nõude tunnustamise hagi koos

hagi tagamise taotlusega, mille kohus rahuldas. Seega on kohtutäituri tegevus õigusvastane ka

seetõttu, et täitur ei oodanud ära jõustunud kohtulahendit nõude tunnustamise küsimuses. On ilmne,

et W kirjeldatud tegevus on pahauskne, seadusevastane ning toime pandud tahtlikult. V. ja Ü

nõudeõigusest saanuks rääkida üksnes juhul, kui pärast tulemi jaotamist vastavalt TMS § 174

7(10)

lg-s 3 sätestatud järjekorrale jäänuks üle veel raha, s.t tulem ületanuks nõuete koondsummat. Sellist

olukorda aga ei esinenud.

24. Samuti on alles menetluse algstaadiumis ehk Harju Maakohtus tsiviilasi nr 2-22-2160 X ja Q

hagis enda nõude tunnustamiseks. Seega puudub W-l igasugune alus eeldada, et täitemenetluses

esitatud nõue jääb tunnustamata ja rahuldamata. Isegi olukorras, kus täitur leidis, et X nõue ei olnud

veel muutunud sissenõutavaks, siis pidanuks ta tulemi jäägi X nõude katteks hoiustama, kuni nõude

sissenõutavaks muutumiseni, mitte võlgnikele üle kandma. Seega tuleb leida, et vara, mille

kohtutäitur W võlgnikele üle kandis, oli võõras nii käsutuse tegijaks olnud kohtutäituri kui ka

makse saajaks olnud võlgnike jaoks.

25. Seoses KarS § 2172 lg 1 koosseisutunnuste täidetusega on asjassepuutumatu riigiprokuröri

käsitlus kohtutäituri kallutatuse lubamatusest täitemenetluse osalise varalise huvide järgimisel.

Väidetud pole, et W pidanuks eelistama hüpoteegipidaja X huve teiste täitemenetluses osalenute

omadele, vaid on selgitanud, et kohtutäituril lasub kohustus sundtäitmist toimetada ja selle raames

toimunud vara müügi tulemit jaotada vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatule. Tõsiasi, et

täitur ei saa eelistada ühe menetlusosalise huve teiste omadele, ei tähenda, et ta võiks need sootuks

tähelepanuta jätta ja neid kahjustavalt käituda. Kohtutäitur mitte üksnes ei jätnud järgimata

hüpoteegipidajaks olnud X varalised huvid, vaid tegi omalt poolt kõik võimaliku, et tal kaoks

võimalus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Muuhulgas saatis W

6. veebruaril 2022 võlgnikele e-kirja palvega esitada avaldus, milles oleks kirjas enampakkumise

tulemist ülejääva osa väljamakse ning isik(ud), kellele väljamakse teha.

26. Täitetoimiku sisukorrast ei nähtu, et võlgnikud oleksid neile saadetud kirjale vastanud. Selline

kohtutäituri käitumine läheb otseselt ja selgelt vastuollu TMS § 8 lg-ga 1. Samuti ei saa pidada

täituri tegevust kooskõlas olevaks KTS § 2 lg 3 ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

ametikogu 4. märtsi 2011. a otsusega nr 3 kinnitatud „Hea ametitava“ §-s 5 sisalduva erapooletuse

nõudega. Samuti eksis kohtutäitur kohtupraktikast tuleneva nõude vastu, et täitemenetluses on

esmatähtis sissenõudja.

27. Riigiprokurör on vaidlustatud määruses välja toonud, et ta ei tuvastanud sarnaselt

kuriteokaebuse esitajatele tegutsemisnormi, milline võimaldaks sundmüügi teostamise järgselt

saadud rahalisi vahendeid hoida kohtutäituri valduses, kuni kohtumenetluses vaieldakse selgeks

teise järjekoha hüpoteegi nõue. Siiski olid kaebajad need normid välja toonud, viidates ka

õiguskirjandusele ja kohtupraktikale. Kohtutäituri büroo poolt 25. jaanuaril 2022 X esindajale

saadetud e-kirja pinnalt muutus X nõue kohtutäitur W käsitluse kohaselt sissenõutavaks 10.

veebruaril 2022 ehk üks päev peale kohtutäituri poolt 9. veebruaril 2022 tehtud alusetut ja

pahauskset ülekannet võlgnikele. Seda juhul, kui kohtutäitur üldse tegi just nimetatud kuupäeval

ülekande, selle kohta puuduvad täpsemad tõendid. W tegevus on seda enam pahauskne, et X

esindaja märkis enda 3. veebruari 2022. a e-kirjas kohtutäiturile, et X esitab hagiavalduse koos hagi

tagamise taotlusega. Samas kirjas viimase esindaja palus kohtutäituril peatada toimingud, mis on

suunatud jaotuskava koostamisele ja/või tulemi jaotamisele ilma X nõude tunnustamiseta.

8(10)

28. Eelnevalt käsitletud asjaolude valguses ei saa pidada kohaseks vaidlustatud määruses

sisalduvat viidet TMS § 43 lg-le 3, mille kohaselt ametialasel arvelduskontol hoitakse alates

laekumisest viis aastat ka raha, mida sissenõudja ei ole vastu võtnud, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Viie aasta möödumisel tagastatakse raha võlgnikule, tagastamise võimatuse korral kantakse

raha riigieelarvesse. Praegusel juhul ei võimaldatud hüpoteegipidajaks olnud X-l raha vastu võtta

vaatamata viimase poolt korduvalt tehtud tahteavaldustele täitemenetlustesse sissenõudjana

kaasamiseks ja võlgnike vara müügi tulemist raha saamiseks. Arvestades TMS § 149 lg 1 pidanuks

kohtutäitur W lubama X-l sundtäitmisega ühineda.

29. Kaebusele lisatud täiteasjade toimiku sisukordadest ei nähtu võlgnike poolt X nõude osas

esitatud vastuväidet, samuti ei ole X esindajale siiani saadetud vastuväite koopiat. Kogu teave

seoses nõude ja selle alusega oli kohtutäiturile varem teatavaks tehtud ning viimane oli enda 25.

jaanuari 2022. a e-kirjas ise viidanud TMS § 108 lg-le 7 ja vajadusele pöörduda kohtusse nõude

tunnustamiseks. Juhul kui sättes kirjeldatud olukord võimaldaks kohtutäituril nõude tunnustamise

üle peetavas kohtuvaidluses kohtuotsust ära ootamata asuda täitemenetluse tulemit jaotama,

puuduks TMS § 108 lg-s 7 sättel praktiline mõte.

30. Riigiprokuröri poolt TMS § 43 lg-le 3 tuginemine ei ole asjakohane, sest see säte reguleerib

raha hoiustamist kohtutäituri ametialasel arvelduskontol olukorras, kus võlgniku varast

sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha ei võta sissenõudja

mingil põhjusel vastu. Riigiprokuröri käsitlus on selle normiga seoses vastuoluline – ühest küljest

tugineb prokurör täitemenetluses sundtäitmise tulemusena laekunud raha, mille suhtes on

nõudeõigus sissenõudjal, hoiustamist reguleerivale sättele, kuid samal ajal väidab, et määruses

nimetatud täitemenetlustes ei olnud X üldse sissenõudja, s.t menetlusosaline.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, Riigiprokuratuuri määruse kui ka

kohtuasja materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 21. aprilli

2023. a määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetlust alustamiseks. Kriminaalmenetluse

alustamata jätmisel on piisava põhjalikkusega kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning selle

käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1

p 1 tähenduses. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

32. Kuriteokaebuses esitatud ja senises menetluses tuvastatud asjaolude pinnalt ei järeldu W

tegevuses KarS § 201 lg 2 p 3 objektiivsete tunnuste olemasolu. Nimelt näeb KarS § 201 ette

karistuse isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks

pööramise eest. Seega saanuks W tegu ehk võlgnikele ametikontolt väljamakse tegemine vastata

KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustele vaid juhul, kui kohtutäituri ametikontole korteri müügist laekunud

raha olnuks käsitatav X-le või Q-le kuuluva ehk nii kohtutäituri kui ka võlgniku jaoks „võõra“

varana. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga selles, et täitemenetluse seadustiku loogika

kohaselt ei lähe täitemenetluses võlgniku kinnisvarast sundtäitmisel saadud raha omand (nt nõude

ulatuses) automaatelt sissenõudjale (veel vähem hüpoteegipidajale), mida kinnitab ka TMS § 43 lg

1 sõnastus. Täitemenetluse seadustik näeb ette vaid võlgniku varast täitekulude ja sissenõudjate

9(10)

nõuete rahuldamise korda ja seda ka kaebuses viidatud TMS §-s 174. Seega isegi sõltumata sellest,

kas X-l või Q-l oli 9. veebruaril 2022 sissenõutavaks muutunud ja hüpoteegiga tagatud nõue, mis

kuulunuks rahuldamisele enampakkumise tulemi arvelt, olid käesoleval juhul korteriomandi

müügist kohtutäituri ametikontole laekunud raha omanikuks endiselt võlgnikud. Eeltoodust

tulenevalt ei kuulunud see raha X-le ega Q-le, mistõttu ei ole täidetud KarS § 201 lg 1 tunnus

„võõras vara“.

33. Riigiprokuratuuriga tuleb nõustuda ka selles, et W tegevuses pole sedastatavad

KarS § 2172 lg 1 tunnused. Esmalt eeldab säte, et teo toimepanijal peab lasuma seadusest või

tehingust tulenev kohustus järgida teise isiku varalisi huve. Kohtutäituri seaduse § 2 lg 3 kohaselt

peab kohtutäitur oma ametitegevuses seevastu olema erapooletu. TMS § 8 lg 1 näeb ette, et

kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud

täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama

täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Seega isegi kui jaatada kohtutäituri seadusest

tulenevat kohustust järgida oma ametialases tegevuses täitemenetluse osaliste varalisi huve, saab

selline kohustus olla rangelt piiratud täitemenetluse seadustiku regulatsiooniga – kohtutäitur (nagu

näiteks ka notar või miks mitte ka kohus) ei saa oma tegevuses olla suuremal määral lojaalne ühele

või teisele menetlusosalisele väljaspool seaduses ettenähtud ametitoimingute tegemise korda.

Liiatigi ei saa kohtutäitur järgida nende isikute varalisi huve, kelle kaasamist menetlusse ei pea ta

põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et

kohtutäituril on ametitoimingu tegemisel konkreetse täitemenetluse osalise varaliste huvide

järgimise kohustus KarS § 2172 lg 1 tähenduses, mis vastandub teiste menetlusosaliste varalistele

huvidele. Muu hulgas sel põhjusel ja lähtudes karistusõiguse kui viimase abinõu põhimõttest on

seadusandja pidanud vajalikuks näha ette eraldi karistust kohtutäituri ametitoimingute tegemise

korra eriti olulise rikkumise puhul – s.o vara teadvalt ebaseaduslik arest ja müük (KarS § 3313).

Muudel juhtudel on kohtutäituri ametitoiminguid võimalik vaidlustada täitemenetluse seadustikus

ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, välistatud ei ole ka kahju hüvitamise

nõuded.

34. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebuse argumentatsioon, millega põhjendatakse varaliste

huvide järgimise kohustuse rikkumist, taandub sellele, et kohtutäitur, teades, et X ja Q soovivad

saada väljamakset enampakkumise tulemist ja on valmis esitama selleks ka tsiviilhagi, pidanuks

ootama võlgnikele väljamakse tegemisega, võimaldades X-l ja Q-le pöörduda kohtusse ja nõuda

hagi tagamist. Ka ringkonnakohtu arvates ei näe täitemenetluse seadustik sellist toimimisviisi ette.

TMS § 43 lg 1 näeb ette ametikontolt väljamaksete tegemiseks konkreetseid tähtaegu, mis

tõepoolest olid küll möödunud ka juba 9. veebruariks 2022. Samas ei saa sellest tulenevalt heita

W-le ette seda, et ta ei pidanud võimalikuks väljamakse tegemist veelgi edasi lükata ja seda ilma

selge seadusliku aluseta. TMS § 43 lg 3 kohaselt hoiab kohtutäitur ametikontol pikema aja jooksul

vaid raha, mida sissenõudja ei ole vastu võtnud. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.

35. Täiendavalt märgib ringkonnakohus sedagi, et KarS § 2172 lg 1 nõuab tunnusena suure varalise

kahju saabumist. Kaebusest ei ilmne, et W tegevuse tulemusena vähenes X-le või

10(10)

Q-le kuuluva nõude väärtus või muutus võimatuks selle realiseerimine nii, et neile tekkis kahju üle

40 000 euro ulatuses. Kuigi teo karistatavus ei eelda teo lõpuleviimist ehk kahju saabumist, peab

siiski ka kuriteokatse tuvastamisel selgitama, millele oli suunatud teo toimepanija tahtlus. Kohtu

hinnangul ei saa kogutud tõenditest järeldada, et W tegutses vähemalt kaudse tahtlusega X-le või

Q-le kahju tekitamise osas.

36. Eeltoodu pinnalt asub ringkonnakohus seisukohale, et W suhtes on põhjendatud

kriminaalmenetluse alustamata jätmine KarS § 201 lg 2 p 3 ja § 2172 lg 1 tunnustel, kuivõrd puudub

kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 tähenduses. Eeltoodu alusel ning juhindudes

KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 21. aprilli 2023. a määruse muutmata

ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt