2-19-116220/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

08.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-116220

Kohtuasi

XX hagi YYi vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YYi määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Erki Casar

Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Fränk Valdmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2023 määrus osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 3100

eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks

täiendavalt välja hüvitis 490 eurot.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Rahuldada YYi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks YYi maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude

rahaliseks suuruseks 3100 eurot.

3. Välja mõista XXlt YYi kasuks menetluskulud 3100 eurot.

4. Välja mõista XXlt YYi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(3100 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

3. YYi määruskaebus rahuldada.

4. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-19-116220

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi YYi (kostja) vastu laenulepingust tuleneva

võla ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 03.02.2022 otsusega hagi rahuldati ning jäeti

menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 otsusega maakohtu otsus

tühistati ning tehti uus otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus

hageja

kanda.

Riigikohtu

16.01.2023

määrusega

jäeti

hageja

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema

enda kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus seega 16.01.2023.

2. Kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 17.01.2022, milles palus

hüvitatavate kulude suuruseks maakohtus määrata 2190 eurot. Kostja on taotlenud

menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Samuti palus kostja määrata, et hüvitamisele

kuuluvatelt kuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga 120

eurot kostjat esindades maakohtus 18 t 15 min ulatuses toiminguid.

3. Toimingud ja neile lepingulise esindaja poolt kulunud aeg on maakohtumenetluses

järgmised:

1) 07.10.2019 hagiavaldusega tutvumine – 1 t 15 min;

2) 10.10.2019 kliendinõupidamine õigusbüroos – 1 t;

3) 10.10.2019 kliendi vastu esitatud nõude õiguslike aluste analüüs, sh erinevate õiguslike

alustega seotud tõendamiseseme, tõendite vajaduse ja kaasnevate riskide hindamine,

seisukoha kujundamine – 1 t;

4) 14.10.2019 hagiavalduse vastuse koostamine – 1 t 15 min;

5) 21.10.2019 kliendinõupidamine telefonis– 15 min;

6) 21.10.2019 hagiavalduse vastuse täiendamine, lõplik vormistamine ning kohtule

esitamine – 30 min;

7) 02.11.2019 hageja 25.10.2019 taotluse osas kliendiga suhtlemine telefonis, taotlusele

vastuse koostamine ja kohtule esitamine – 15 min;

8) 06.05.2021 eelistungiks valmistumine – 15 min;

9) 06.05.2021 eelistungil osalemine – 30 min;

10) 10.05.2021 hageja 17.12.2019 menetlusdokumentidega tutvumine – 1 t 30 min;

11) 10.05.2021 kliendinõupidamine õigusbüroos – 30 min;

12) 18.05.2021 kostja seisukohtade ja taotluste koostamine ja kohtule esitamine seoses

hageja 21.10.2019 menetlusdokumendiga – 2 t;

13) 10.06.2021 hageja 01.06.2021 seisukohtade ja taotlustega tutvumine – 30 min;

14) 24.08.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine – 30 min;

2-19-116220

15) 24.08.2021 kohtuistungil osalemine – 15 min;

16) 19.10.2021 kohtuistungiks valmistumine – 30 min;

17) 19.10.2021kohtuistungil osalemine – 15 min;

18) 24.11.2021 LL poolt menetlusse esitatud tõenditega tutvumine ja sellega seonduv

kliendinõupidamine – 1 t;

19) 14.12.2021 kohtuistungiks valmistumine – 30 min;

20) 14.12.2021 kohtuistungil osalemine – 2 t;

21) 17.01.2022 toimiku materjalidega tutvumine, kostja seisukohtade kokkvõtte

koostamine ja kohtule esitamine – 2 t;

22) 17.10.2022 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 30 min.

4. Seoses ringkonnakohtumenetluses kantud kuludega esitas kostja menetluskulude nimekirja

26.04.2022, milles palus hüvitatavate kulude suuruseks määrata 1150 eurot. Samuti palus kostja

määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja

tunnihinnaga 120 eurot kostjat esindades ringkonnakohtus 5 t 30 min ulatuses toiminguid.

Lisaks palus kostja mõista hagejalt välja tasutud riigilõiv 490 eurot.

5. Toimingud ja neile lepingulise esindaja poolt kulunud aeg on ringkonnakohtumenetluses

järgmised:

1) 07.02.2022 maakohtu otsusega tutvumine ja seisukoha kujundamine – 1 t 30 min;

2) 07.03.2022 apellatsioonikaebuse koostamine – 3 t 30 min;

3) 07.03.2022 kliendi märkustega tutvumine ja apellatsioonkaebuse täiendamine ning

esitamine – 20 min;

4) 26.04.2022 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 10 min.

6. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt,

määras maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2610 eurot ning

mõistis need hagejalt kostja kasuks välja. Samuti märkis maakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Maakohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et kostja menetluskulud esindajakulule maakohtus on osaliselt ülemäärased.

9. Esmalt märgib kohus, et lõpptulemusena peaksid kõik menetlusosalise toimingud

väljenduma kohtule esitatavas menetlusdokumendis. Õigusabiteenus hõlmab kahtlemata ka

muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja

menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega ei pea kohus põhjendatuks

jätta vastaspoole kanda kliendisuhtluse ajakulu. Kliendisuhtlus on äärmiselt subjektiivne kulu

ning see ei ole kuluks, mille eest vastaspool peaks vastutama. Puhtalt kliendisuhtlust sisaldavad

kostja lepingulise esindaja kuluread nr 2, 5, 11 ajakuluga kokku 1 t 45 min. Seega vähendab

kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 t 45 min võrra.

2-19-116220

10. 14.12.2021 protokollist nähtuvalt toimus kohtuistung kell 10:30–12:11, mis teeb kokku 1 t

41 min ehk ligikaudu 1 t 45 min. Kostja lepingulise esindaja kulurea nr 20 kohaselt kestis istung

2 t. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 15 min võrra.

11. Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Tööaeg vastab kostja poolt esitatud

menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust

tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu kokku 2 t võrra, seega on esindaja menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 16 t 15 min ulatuses.

12. Kostja esindaja töötunni hind on 120 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on

mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017,

3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda

120 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja

põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 1950 eurot (käibemaksuta).

13. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik kulu on ringkonnakohtumenetluses kostja

kantud riigilõiv 490 eurot. Kostja esindaja poolt ringkonnakohtumenetluses tehtud toimingud

on põhjendatud. Tööaeg vastab kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule

ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 t 30 min ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja

esindaja põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtus 660 eurot (käibemaksuta).

14. Maakohus rahuldas kostja taotluse kohustada hagejat hüvitatavatelt menetluskuludelt

tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

15. Kostja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus jättis

kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kostja palub teha uue

määruse, millega hagejalt mõistetaks kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 3100 eurot.

Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks küll osaliselt, kuid

tegi lahendi resolutsiooni punktides 2–4 vea, kui jättis välja mõistmata kostja menetluskulud

490 euro ulatuses vähem, kui saaks järeldada määruse sisulistest põhjendustest. Kohus jättis

resolutsioonis ekslikult välja mõistmata riigilõivu ringkonnakohtus, kuigi põhjenduste punktis

15 pidas seda kulu põhjendatuks.

Samuti palub kostja mõista hagejalt välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

16. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja

jätta kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata.

TsMS-i sätete põhimõte on, et hüvitamisele kuulub vaid asjas kantud kohtukulu. Ebaõige ja

-õiglane oleks teiselt poolelt välja mõista kulu, mida tegelikkuses pool ei ole kandnud.

Puuduvad andmed, et kostja lepingulise esindaja kulu taotletud ulatuses oleks kantud.

Kostja on määruskaebuses teatanud, et lepinguliseks esindajaks, kelle kulu hüvitada, on OÜ

VALDMANN & CO. Maakohus ei tuvastanud, kellele oli kostjal kohustus tasuda õigusabi eest

– kas Fränk Valdmannile või OÜ-le VALDMANN & CO. Kohtule esitatud volikiri on F.

Valdmanni nimel.

2-19-116220

17. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et

esineb alus kostja määruskaebuse rahuldamiseks, kuivõrd kohus on teinud menetluskulude

kindlaksmääramisel arvutusvea, kuid olukorras, kus ka vastaspool on sama määruse peale

esitanud määruskaebuse, peab kohus õigemaks edastada mõlemad kaebused ringkonnakohtule,

et vältida õigusliku segaduse tekkimist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 3100 eurot. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja

menetluskulude hüvitise 490 eurot. Hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb hageja kaebus jätta rahuldamata.

19. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

20. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).

21. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja määruskaebuse.

22. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta kostja maakohtu kaalutlusi kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise osas, vaid leiab, et maakohus

on eksinud resolutsiooni punktide 2–4 sõnastuses ja jätnud ebaõigesti välja mõistmata kostja

menetluskulud 490 eurot ulatuses. Tulenevalt määruse põhjendustest, ei ole see olnud kohtu

tegelik tahe. Määruse põhjendavas osas on maakohus pidanud riigilõivu summas 490 eurot

põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.

23. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu resolutsioonis esineb arvutusviga. Seda on

maakohus ka ise nentinud 24.05.2023 kirjas, millega kaebused ringkonnakohtule edastas.

Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu määrus tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas,

milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas

summas kui 3100 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab

hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 490 eurot. Kokku seega tuleb

hagejal kostjale hüvitada menetluskulude katteks 3100 eurot.

24. Kostja on määruskaebuses palunud hagejalt välja mõista määruskaebuse esitamisel

makstud riigilõiv 70 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

25. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus hageja määruskaebuse.

26. Hageja leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada täies ulatuses ja jätta kostja

menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Hageja määruskaebuse põhjenduste kohaselt

2-19-116220

puuduvad andmed, et kostja oleks lepingulise esindaja kulu taotletud ulatuses kandnud ja

maakohus ei tuvastanud, kellele oli kostjal kohustus tasuda õigusabi eest.

27. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab hageja, et vastaspoolelt menetluskulude hüvitise

väljamõistmise eelduseks on nende kulude kantus. See seisukoht on ekslik. Riigikohus on

märkinud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks

ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks

piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RKTKm 03.06.2013,

3-2-1-112-01, p 16).

28. Samuti on ekslik kaebuse väide nagu ei oleks praegusel juhul selge, kellele on kostjal

kohustus tasuda õigusabi eest. Kostja on määruskaebuses palunud hagejal kanda väljamõistetud

menetluskulud OÜ VALDMANN & CO arveldusarvele. Kuna F. Valdmann osutab õigusabi

läbi oma äriühingu OÜ VALDMANN & CO, on põhjendatud hüvitada kulud äriühingule.

Tuginedes eeltoodule jääb hageja määruskaebus rahuldamata.

29. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

30. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)