2-20-2984/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Tallinn Kohtuasja number x-xx-xxxx Kohtuasi XXi avaldus lapsega YYga suhtlemiskorra asjas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.01.2023 määrus Kaebuse esitaja ja liik XXi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Menetluse liik Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.01.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XXi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, isa) esitas 04.01.2023 Harju Maakohtule avalduse YYga (laps) suhtlemiskorra asjas. Avaldaja palub keelata JJil (ema) lapse Eestist väljaviimine ning kohustada ema vabastama kõnede blokeeringu alt ema enda ja lapse telefon, et isa saaks ema ja lapsega telefoni teel suhelda. Samuti palub avaldaja kohustada ema täitma Harju Maakohtu 12.05.2020 määrust tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (kohtumäärus), millega kehtestati isa ja lapse suhtlemise kord.

2-20-2984

Avalduse kohaselt rikub ema kohtumäärust, takistades isal lapsega suhtlemist. Avaldajale ei ole teada, kas lapsega on kõik korras. Ema ettearvamatu käitumine paneb avaldajat muretsema. Avaldaja andis 2020. a sügisel nõusoleku lapsega reisimiseks, mis on ema käes. Ema on blokeerinud enda ja lapse telefonis isa telefoni numbri.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 25.01.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmisest.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja avaldusega taotletud eesmärki, s.o kohustada ema täitma kohtumäärusega määratud suhtlemiskorda, võimalik saavutada. Samuti ei ole avaldaja õiguste rikkumine avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Avaldaja on alates 14.12.2021 kinni peetud ja viibib Tallinna Vanglas. Lapsega suhtlemise takistus ei tulene mitte lapse ema tegevusest, vaid avaldaja on end ise oma elukorraldusega lapsest eraldanud, tehes omal vabal tahtel tegusid, mille tõttu ta viibib vanglas ega saa kohtumäärust täita. Avaldaja kõige hilisema karistuse tähtaeg on 11.12.2024. Seega ei ole avaldajal endal võimalik vähemalt kuni selle ajani lapsega suhtlemise korda täita. Vanema hooldusõigust on võimalik täies ulatuses teostada vabaduses viibides, mitte vanglas.

Avaldaja nõudega kohustada ema vabastama avaldaja kõnede blokeeringust lapse ja ema telefoninumbrid, ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki, s.o kohustada ema kohtumäärust täitma. Isegi kui telefoninumbrid blokeeringust vabastatakse, ei ole võimalik kohustada ema rääkima avaldajaga ning kooskõlastama ja arutama kõiki küsimusi, mis on seotud nende ühise lapsega.

Kohtumääruse kohaselt võimaldab vanem teisel vanemal lapsega suhelda telefoni teel (resolutsiooni p 2.7), kuid avaldaja vangistuse tõttu on asjaolud muutunud.

Avaldaja ei ole põhistatud, millisel viisil aitab emal lapsega reisimise keelamine ja selleks antud nõusoleku tühistamine kaasa avaldaja avalduses taotletud eesmärgi saavutamisele. Samuti ei ole avalduses põhistatud, miks peaks lapsel koos emaga reisimise keelama olukorras, kus lapse isa on selleks nõusoleku andnud. Avaldusest nähtuvalt on lapsega reisimise õigus ka lapse isal. Seega ei ole kummagi vanema õigusi rikutud.

Samuti ei ole avalduses põhistatud, et lapse viibimine koos emaga ja ema hoolitsusel annaks alust muretsemiseks lapse elu ja tervise pärast. Ka ei ole avalduses esile toodud, milline ema tegevus lapse suhtes on ettearvamatu ja last ohtu seadev. Kuna avaldaja viibib vanglas, siis ei saa tal olla vahetut ja objektiivset teavet lapse elukorralduse kohta. Kohalikul omavalitsusel, kellega avaldaja on avalduse kohaselt suhelnud, on olemas teave ja õigus ning kohustus sekkuda, kui on teavitatud lapse võimalikust abivajadusest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 25.01.2023 määruse tühistamist ning asja saatmist maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks.

Määruskaebuse kohaselt saab avaldaja lapsega ka vanglas lühija pikaajaliselt koos viibida, esitades selleks taotluse. Kohtumäärus on selliselt resolutsiooni p-de 2.1, 2.2 ja 2.4–2.6 osas täidetav. Lapse transpordi vanglasse saavad korraldada lapse vanaema, vanaisa või ema, kui ta on vastutulelik.

2-20-2984

Kuigi vanemad ei saa praegu lepitusmenetlust läbida, saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 560 lg 2 järgi menetlust jätkata osas, mis puudutab lapse telefoni kasutamise piiramist ema poolt. Avaldaja on teadmatuses, kas lapse heaolu on tagatud. Seaduse järgi tuleb igal vanemal veenduda lapse heaolus. Vanemad pidid võimaldama üksteisel lapsega suhelda ja teda näha. Kuna ema seda ei võimalda, siis soovib avaldaja reisimist puudutava nõusoleku tühistada. Avaldaja palub, et teda ära kuulataks.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

6. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus võib seega kohtuistungi pidada kui selleks on vajadus. Ringkonnakohus ei näe kohtuistungi pidamiseks vajadust. Määruskaebuses on avaldaja seisukohad esitatud piisava põhjalikkusega, mistõttu ringkonnakohus saab määruskaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

7. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et avaldaja saab nõuda lapse emalt kohtumääruse täitmist selles märgitud tingimusel ja viisil. Kui emal ja lapsel on selleks valmisolek, saab laps avaldajaga vanglas kohtuda, kuid isa ei saa seda emalt nõuda. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kahtluseks, et lapse heaolu võiks olla ohustatud. Avaldaja on määruskaebuses ise märkinud, et tal ei ole lapse kohta infot (tl 5, p 5).

8. Asjaolu, et kohtumäärus ei ole avaldaja vangistuse ajal täidetav (välja arvatud resolutsiooni p 2.7 osas, mis puudutab lapsega suhtlemist telefoni teel), ei loo alust vanemate õiguste ümberkujundamiseks lapsega reisimist puudutavas osas. Avaldaja on soovinud tagasi võtta reisimist puudutava nõusoleku üksnes seetõttu, et avaldaja väitel ei võimalda ema tal lapsega suhelda ja teda näha. Kohtumääruse täitmine ei ole aga takistatud ema tegevuse, vaid avaldaja vanglas viibimise tõttu.

9. Kohtumääruse resolutsiooni p 2.7 kohaselt võimaldab vanem teisel vanemal lapsega suhelda telefoni teel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja nõudega kohustada ema vabastama avaldaja kõnede blokeeringust lapse ja ema telefoninumbrid, ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki, s.o kohustada ema kohtumäärust täitma. Vaatamata sellele, et käesolevaks ajaks ei ole seda veel tehtud, on vanema vangistus aluseks tema hooldusõiguse peatamisele perekonnaseaduse § 140 lg 1 järgi (vt nt RKTKm 11.05.2016, p 19).

10. Kohtumäärus ei hõlma avaldaja õigust nõuda telefoni teel suhtlemist lapse emaga.

11. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.

2-20-2984

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 427 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)