2-23-105763/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-105763

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2085,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa,

Tallinn, 10617, Harju maakond; lepinguline esindaja

A. V.;

kostja T. L. , isikukood XXX, elukoht XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja T. L. OK Incure OÜ kasuks ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 907,65 eurot,

XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 147,52

eurot, XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg

73,45 eurot ning XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel

põhivõlg 99,89 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 224,06 eurot, intressi 151,97 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 183,33 eurot osas (leping nr XXX), põhivõla

44,72 eurot, intressi 10,08 eurot, kontohaldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 7,93 eurot osas (leping nr XXX), põhivõla 28,76 eurot, intressi

5,32 eurot, kontohaldustasu 8 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4,21 eurot

osas (leping nr XXX), põhivõla 93,18 eurot, intressi 10,82 eurot, kontohaldustasu

11,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,98 eurot osas (leping nr XXX)

ning sissenõudmiskulude 50 eurot osas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 59% ulatuses kostja ja 41% ulatuses hageja kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 206,50

eurot.

4.3. Välja mõista Taavi Lukult OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks

206,50 eurot.

4.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud jätab kohus

hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused

osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi

kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud posti teel TsMS § 326

lg 1 alusel 29.04.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses

esitatud faktilised väited.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Kuna VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivil nr 2008/48/EÜ, tuleb VÕS-i sätteid tõlgendada

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Direktiivi järgi on eriti oluline, et krediidiandjad ei

tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse

hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise

ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii

käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta

ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud

laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks

lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal

läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja

või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada

nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave

lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest

selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja

poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C‑226/12, Constructora Principado SA v José

Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal

algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest

kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on

tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlust ootamata tegema

kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14,

Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).

6. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 3 järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

7. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

KAVS § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude

täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud

andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab,

et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud

tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse

võtta,

millised

on

tarbija

sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja

elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist; 2 )aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas

nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7

sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet

ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

10. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista:

-

ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel

põhivõla 1131,71 eurot, intressi 151,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

183,33 eurot;

-

ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel

põhivõla 192,24 eurot, intressi 10,08 eurot, kontohaldustasu 11,60 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 7,93 eurot;

-

ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel

põhivõla 102,21 eurot, intressi 5,32 eurot, kontohaldustasu 8 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 4,21 eurot;

-

ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel

põhivõla 193,07 eurot, intressi 10,82 eurot, kontohaldustasu 11,20 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 11,98 eurot.

12. Puudub vaidlus, et kõikide lepingutega seoses tegutses krediidiandja oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõude aluseks

olevad lepingud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõistes

13. Hageja toob esile, et:

-

lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid perioodil 14.01.2022-10.06.2022,

kuid jäi võlgnevusse 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 osamaksega, mistõttu

andis krediidiandja kostjale 29.09.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks

(13.10.2022). Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul ütles

krediidiandja lepingu üles 14.10.2022.

-

lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid perioodil 14.01.2022-10.06.2022,

kuid jäi võlgnevusse 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 osamaksega, mistõttu

andis krediidiandja kostjale 29.09.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks

(13.10.2022). Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

krediidiandja lepingu üles 14.10.2022.

-

lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid perioodil 14.01.2022-10.06.2022,

kuid jäi võlgnevusse 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 osamaksega, mistõttu

andis krediidiandja kostjale 29.09.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks

(13.10.2022). Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

krediidiandja lepingu üles 14.10.2022.

-

lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid perioodil 15.12.2021-10.06.2022,

kuid jäi võlgnevusse 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 osamaksega, mistõttu

andis krediidiandja kostjale 29.09.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks

(13.10.2022). Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

krediidiandja lepingu üles 14.10.2022.

14. Krediidiandja loovutas kõikide lepingute aluseks olevad nõuded 29.11.2022 hagejale ja

kostjat teavitati nõuete loovutamisest 30.11.2022. Seega on hagejal õigus nõudeid esitada.

15. Hageja ei ole hagiavalduses kirjeldanud ega tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Kohus on 01.03.2023 määruses selgitanud, et hagejal on kohustus tuua

esile nõude aluseks olevad asjaolud, eelkõige vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist ning selgitanud, et põhjenduste ja tõendite esitamata jätmisel eeldab kohus, et

krediidiandja ei ole kohustusi täitnud. Kohtu hinnangul ei ole vajalik hagejale, kelle

majandus- ja kutsetegevus seisnebki peamiselt selliste nõuete väljanõudmises kohtus,

korduvalt oma kohustusi ja tõendamiskoormist selgitada.

16. Hageja kirjeldus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on kõikide

lepingute puhul üldsõnaline ega võimalda täpselt tuvastada krediidiandja kohustuste

täitmist. Hageja toob esile, et lepinguga nr XXX võttis krediidiandja arvesse kostja

kohustusi summas 0 eurot, lepinguga nr XXX kohustusi summas 45 eurot, lepinguga nr

XXX kohustusi summas 45 eurot ning lepinguga nr XXX kohustusi summas 0 eurot.

Hageja esitatust nähtub, et krediidiandja ei ole kostja maksevõime hindamisel arvesse

võtnud kostja teisi kohustusi sama krediidiandja ees, mis pidid ajaliselt hilisemate lepingute

puhul krediidiandjale teada olema. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja antud juhul

tugineda asjaolule, et kostja võis taotluses esitada ekslikke andmeid oma kohustuste kohta,

kui vähemalt neli tarbijakrediidilepingut olid sõlmitud sama krediidiandjaga. Kohtu

hinnangul peab nelja krediidilepingu sõlmimine ühe kuu sees tekitama mõistlikus

krediidiandjas küsimusi ja tõstab hoolsuse määra, mida krediidiandja peab kostja

maksevõimekuse hindamisel rakendama.

17. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu).

18. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti

Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu

laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse

jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.

19. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu

järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai krediidiandjalt krediiti:

-

Lepingu nr XXX alusel 1190 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid

282,35 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 907,65 eurot.

-

Lepingu nr XXX alusel 275,40 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid

127,88 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 147,52 eurot.

-

Lepingu nr XXX alusel 146,49 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid

73,04 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 73,45 eurot.

-

Lepingu nr XXX alusel 416 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid 316,11

eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 99,89 eurot.

20. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud

teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589,

p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb

seega jätta rahuldamata. Edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ei ole nõuet esitatud.

21. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne

kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna

võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud

selle tõttu, et vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud

sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude

hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

22. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tarbijakrediidilepingu

nr XXX alusel põhivõlg 907,65 eurot, tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg

147,52 eurot, tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 73,45 eurot ja

tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 99,89 eurot ning hagiavaldus jääb ülejäänud

osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (59%), tuleb menetluskulud jätta 59%

ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda.

24. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise

suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 350 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga, millest 59% ehk 206,50 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

25. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik