2-19-4019/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4019

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad)

Kohtutäitur Risto Sepp

Kohtutäitur Hille Kudu

Kohtutäitur Kaire Põlts

OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

X kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

4. Avaldada määruse jõustumisel teade väljaandes Ametlikud Teadaanded Harju

Maakohtu 27.02.2023 määruse tühistamise ja X kohustustest vabastamise

menetluse jätkamise kohta.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-19-4019

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu 12.04.2019 määrusega kuulutati välja X (avaldaja, võlgnik) pankrot.

Maakohtu 14.12.2020 määrusega lõpetati pankrotimenetlus ja algatati võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

2. 11.11.2022 kirjaga andis maakohus võlgnikule tähtaja esitada teavet oma sissetulekute,

varalise olukorra ja võlausaldajatele tasumise kohta. 15.11.2022 teatas võlgnik, et ta ei saa faili

avada. 16.11.2022 edastas kohus dokumendid Wordi formaadis. Võlgnik ei ole teavet ega

nõutud dokumente esitanud.

Maakohtu määrus

3. Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamisest, lõpetas

menetluse ja jättis menetluskulud võlgniku kanda.

4. Maakohus keeldus kohustustest vabastamisest pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2

alusel, kuna võlgnik rikkus PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustusi, s.o kohustust anda kohtu

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest

vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast

oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures

ulatuses. Kohtul on õigus nõuda teavet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova

tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta. Võlgnik ei esitanud vastavat teavet

vaatamata kohtu järelpärimisele, millega ta kahjustas võlausaldajate huve. Võlgniku rikkumine

oli süüline, kuna võlgnik jättis kohustuse täitmata vaatamata sellele, et kohus hoiatas, et teabe

esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada.

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Määruskaebuse täpsustuses märgib võlgnik, et ta on maksejõuetu, tal puudub vara ja ta elab

sõbra juures. Võlgnik on haige (diabeet). Võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ja on tööotsingul.

Võlgnikule määratud pankrotihaldur ei ole temaga ühendust võtnud ega selgitanud olukorda.

Menetluse edasine käik

7. Puudutatud isikud kohtutäitur Kaire Põlts ja OMEGA INVEST OÜ paluvad jätta

määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-19-4019

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi lähtuda asja

lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist.

11. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad

absoluutsed keeldumise alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud

(RKTKm 20.06.2016, nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on

rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. PankrS § 175 lg 4 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Käesolevas asjas

ei nähtu, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg 2 p 1) või et

võlgnik oleks keeldunud andmast kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise

kohta (PankrS § 175 lg 4).

12. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, kuna

võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse

või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

13. Asja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel ja kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks 15.03.2019 (tl 1–2). Maakohus algatas 14.12.2020 määrusega võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi (tl 95–96 pöördel). Maakohus edastas 11.11.2022 kirjaga

nõude võlgnikule täiendava informatsiooni saamiseks (tl 117). Võlgnik teatas 15.11.2022

e-kirjas, et ta ei saa faili avada ning kohus edastas 16.11.2022 dokumendid Wordi formaadis (tl

118–119). Võlgnik maakohtule teavet ega nõutud dokumente ei esitanud.

14. Selleks, et kohus saaks keelduda võlgadest vabastamisest, tuleb kohtul teha kindlaks, kas

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult järeldanud, et

kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada põhjusel, et võlgnik on rikkunud

PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust.

15. Maakohus määras PankrS § 172 lg 6 järgi võlgniku enda usaldusisikuks. PankrS § 172 lg 6

kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt

kaasa põhjendamatuid kulutusi, ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku

kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Riigikohus on rõhutanud, et PankrS § 172 lg-s 6 ettenähtud võimalus on seaduses ette nähtud

siiski vaid mõjuva põhjuse esinemisel, ning kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks,

peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on

võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka

kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames

2-19-4019

tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, nr 3-2-1-31-16, p 18).

Maakohus on küll võlgnikule selgitanud usaldusisiku kohustusi menetluse algatamisel

14.12.2020 määruses ja seejärel 2 aasta möödumisel 11.11.2022 kirjas, kuid määruskaebuse

väiteid arvesse võttes on siiski põhjendatud kahtlus, et võlgnik ei mõistnud talle pandud

kohustuste sisu, mistõttu ei saa talle otseselt ette heita PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe

andmise kohustuse süülist rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisav kogu

kohustustest vabastamise menetluse kestel üksnes ühe kirja saatmine. Kohtunõudele vastamata

jätmine võlgniku poolt pidi panema maakohut kahtlema selles, kas võlgnik sai kohtu

selgitustest aru ja kas ta suudab usaldusisiku kohustusi ise täita.

16. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda

võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku,

samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab

võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud

tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast. See tähendab, et PankrS § 175 lg-s 4 kohustuse rikkumine on eraldi

alus menetluse lõpetamiseks ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et ärakuulamisele ilmumata

jätmist ei saa võrdsustada PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumisega.

17. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamast

keeldumiseks peab kohus muu hulgas selgitama, millise teabe vande all andmata jätmise või

tähtajaks andmata jätmise tõttu kohus menetluse lõpetab (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16).

See tähendab, et menetlusdokumendis, millega kohus kohustab võlgnikku ilmuma kohtusse

ärakuulamisele ja hoiatab, et ärakuulamisele ilmumata jätmise korral keeldub kohus teda

kohustustest vabastamast, peab ühtlasi nähtuma, millise teabe osas võlgnikku plaanitakse ära

kuulata ja millise teabe vande all andmata jätmise korral kohus PankrS § 175 lg 4 alusel

menetluse lõpetab.

18. Asja materjalidest nähtuvalt kohustas maakohus 12.04.2019 kirjas võlgnikku ilmuma

kohtusse (tl 46) ja 09.05.2019 on võlgnik andnud vande, kinnitades, et kohtule esitatud andmed

vara, võlgade ja äritegevuse kohta on õiged (tl 52). Nimetatud võlgniku vanne on antud enne

kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja kohtukutsest ei nähtu hoiatust, et kas ja

millise teabe vande all andmata jätmisega võib kohus seostada PankrS § 175 lg 4 alusel

menetluse lõpetamist. Seega tuleb järeldada, et maakohus ei ole kohustanud võlgnikku andma

vande all teavet oma kohustuste täitmisest PankrS § 175 lg 4 mõttes.

19. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist

sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest

ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama

kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks

isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik

isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega

seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses (RKTKm 20.06.2016,

3-2-1-49-16, p 16).

20. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas maakohus omal algatusel menetluse lõpetamise, s.t

ilma võlausaldaja või usaldusisiku taotluseta. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka sellisel juhul

2-19-4019

enne kohustustest vabastamise otsustamist anda võlausaldajatele võimalus olla ärakuulatud.

Kuigi osad võlausaldajad esitasid määruskaebusele vastused, ei saa alles määruskaebusele

vastuse esitamist pidada PankrS § 175 lg-s 3 sätestatud ärakuulamisena.

21. Maakohus viitas vaidlustatud määruses PankrS § 175 lg-le 5, mille esimese lause kohaselt

võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest

vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta

möödumist ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus. Alates 01.07.2022 kehtiva

PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 01.07.2022

algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seaduse seletuskirja kohaselt on säte vajalik tagamaks

isikute võrdne kohtlemine võrreldes nende isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue

seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise

periood. Praegusel juhul on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 14.12.2020 ja seega

PankrS § 1933 lg 1 järgi vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega

kolme aastani. Maakohus on otsustanud kohustustest vabastamise üle enne kolmeaastase

perioodi täis saamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ei alates 01.07.2022 kehtiva PankrS

§ 1933 lg-st 1 ega kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-st 5 kohtule alust vähendada

kohustustest vabastamise üle otsustamise perioodi alla kolme aasta.

22. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuigi alus võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumiseks võib olla olemas, on maakohus ennatlikult pärast üksnes ühe aruandenõude

täitmata jätmist otsustanud menetluse lõpetada, seejuures enne kolmeaastase perioodi täitumist.

Maakohus ei ole võlgnikku nõuetekohaselt ärakuulamisele kutsunud ja seetõttu puudus

maakohtul võimalus kõiki asjaolusid välja selgitada. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel

selgitada täiendavalt võlgnikule tema usaldusisiku kohustusi ja nõuda võlgnikult vande all teabe

andmist oma kohustuste täitmisest ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (PankrS § 175 lg 4).

Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus jätkub maakohtus, tuleb võlgnikul jätkata

usaldusisiku kohustuste täitmist.

23. Maakohus on jätnud määruse pealdises võlausaldajad menetlusosalistena märkimata.

Ringkonnakohus leiab, et määruse sissejuhatavas osas tuleb kajastada nii avaldaja kui ka

võlausaldajad puudutatud isikutena. Kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi kohustustest

vabastamise menetlusega mõjutatakse, tuleb määrus kätte toimetada (PankrS § 175 lg 6).

Ringkonnakohus saab toimikust nähtuva pinnalt järeldada, et puudutatud isikud käesolevas

menetlusetapis on kohtutäitur Risto Sepp, kohtutäitur Hille Kudu, kohtutäitur Kaire Põlts ja

OMEGA INVEST OÜ.

24. Seoses maakohtu määruse tühistamisega tuleb ringkonnakohtu määruse jõustumisel

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta.

25. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

jätta maakohtu otsustada.

26. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on nõudnud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70

eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-tele 10 ja 15 tuleb praeguses asjas määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega on võlgnik tasunud riigilõivu 55 eurot nõutavast

enam. Võlgnikul on õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4

2-19-4019

kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt

lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise

taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

27. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)