2-22-1652/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. juuni 2023

Tsiviilasja number

2-22-1652

Tsiviilasi

Kersti Vilbo pankrotimenetlus

Võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Aare

Lannusalu määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(registrikood 70000349), volitatud esindaja Dmitri Koroljov

2. Aare Lannusalu (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

Puudutatud isik: Kersti Vilbo pankrotihaldur Hillar

Villers

Võlausaldajad:

1. Luminor Bank AS (registrikood 11315936)

2. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood

10625474)

2

3. OÜ

TALLINNA

ÕIGUSBÜROO

(registrikood

11016576)

4. Tervisekassa (end. Eesti Haigekassa) (registrikood

74000091)

5. Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu)

(registrikood 70008747)

6. Vinni vald (Vinni Vallavalitsuse kaudu) (registrikood

75008746)

7. Bondora AS (registrikood 11483929)

8. Osaühing

PEREARST

SIRJE

PUHASMÄGI

(likvideerimisel) (registrikood 10733519)

9. PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

10. ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041)

11. ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041)

12. Aktiva Finance Group OÜ (end. Osaühing Aktiva

Finants) (registrikood 10746479)

13. Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553)

14. XXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aare Lannusalu määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2022. a määrusega

kinnitatud võlausaldajate nimekiri muutmata.

4. Tühistada Viru Maakohtu 23. detsembri 2022. a

määrus menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud

osas uus määrus, millega jätta võlausaldajate nimekirja

kinnistamisega

seotud

menetluskulud

ja

määruskaebemenetluse menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Halduril, vastuväite esitanud võlgnikul ning vastuväite

esitanud või saanud võlausaldajal on õigus esitada käesoleva

määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates

käesoleva

määruse

Ametlikes

Teadaannetes

kättetoimetatuks lugemisest PankrS § 6 lg 1 järgi (PankrS §

1003 lg 7).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

3

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 19. aprilli 2022. a määrusega kuulutati välja Kersti Vilbo (võlgnik) pankrot

ja pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Pankrotihaldur esitas 13. novembril 2022 taotluse

võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks järgmiselt:

I rahuldamisjärgu nõuded:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Rahl

Järk

Jaotis,

%

1

Luminor Bank AS (RK 11315936)

23 700,10

I

100

II rahuldamisjärgu nõuded:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Rahl

Järk

Jaotis,

%

1

ERA Liisingu Inkassoteenused AS (RK

10625474)

136 108,61

II

34,2746

2

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(RK 70000349)

78 405,01

II

19,7438

3

OÜ Tallinna Õigusbüroo (RK 11016576)

770,00

II

0,1939

4

Eesti Haigekassa (RK 74000091)

198,53

II

0,0500

5

Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu) (RK 70008747)

60 707,00

II

15,2870

6

Vinni vald (vallavalitsuse kaudu) (RK

75008746)

951,79

II

0,2397

7

Bondora AS (RK 11483929)

8 540,77

II

2,1507

8

OÜ

Perearst

Sirje

Puhasmägi

(likvideerimisel), (RK 10733519)

83 557,17

II

21,0412

9

Placet Group OÜ (RK 11198910)

12 532,11

II

3,1558

10

ITM Inkasso OÜ (RK 11100041)

4 000,43

II

1,0074

11

Aktiva Finants OÜ (RK 10746479)

10 401,45

II

2,6193

12

Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553)

939,73

II

0,2366

4

III rahuldamisjärgu nõuded:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Rahl

Järk

Jaotis,

%

1

XXXXX korteriühistu (RK XXXXXXXX)

518,06

III

100

Juhul, kui kohus otsustab ennistada XXXXX korteriühistule nõude esitamise tähtaja siis oleksid

võimalikud II järgu jaotised järgnevad:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Rahl

Järk

Jaotis,

%

1

ERA Liisingu Inkassoteenused AS (RK

10625474)

136 108,61

II

34,2299

2

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(RK 70000349)

78 405,01

II

19,7180

3

OÜ Tallinna Õigusbüroo (RK 11016576)

770,00

II

0,1936

4

Eesti Haigekassa (RK 74000091)

198,53

II

0,0499

5

Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu) (RK 70008747)

60 707,00

II

15,2672

6

Vinni vald (vallavalitsuse kaudu) (RK

75008746)

951,79

II

0,2394

7

Bondora AS (RK 11483929)

8 540,77

II

2,1479

8

OÜ

Perearst

Sirje

Puhasmägi

(likvideerimisel) (RK 10733519)

83 557,17

II

21,0138

9

Placet Group OÜ (RK 11198910)

12 532,11

II

3,1517

10

ITM Inkasso OÜ (RK 11100041)

4 000,43

II

1,0061

11

Aktiva Finants OÜ (RK 10746479)

10 401,45

II

2,6159

12

Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553)

939,73

II

0,2363

13

XXXXX korteriühistu (RK XXXXXXXX)

518,06

II

0,1303

Pankrotihaldur koostas 19. juulil 2022 esialgse võlausaldajate nimekirja ja avaldas väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate sellega tutvumise võimaluse kohta. Nimekirjaga tutvumise ja

pankrotihaldurile vastuväidete esitamise tähtajaks oli 18. august 2022.

Vastuväite Aare Lannusalu nõudele esitasid pankrotihaldur (nõudele ja rahuldamisjärgule) ning

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA) (nõudele ja rahuldamisjärgule).

Pankrotihaldur esitas Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõude

rahuldamisjärgule vastuväite.

5

Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA), Eesti Vabariik (Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu) (PPA) ja Eesti Haigekassa (EH) esitasid pärast esialgse võlausaldajate

nimekirja koostamist nõude täpsustuse, leides, et tulenevalt kinnistusraamatusse kantud

kohtulikust hüpoteegist (5. järjekoht) on võlausaldajate nõuded tagatud pandiga vastavalt

summades 7346 eurot 10 senti (MTA), 7915 eurot 91 senti (PPA) ja 198 eurot 53 senti (EH)

ning on seega selles osas I järgu nõuded. Tulenevalt 13. juuni 2022. a kohtuotsusest

kriminaalasjas nr 1-21-7713 on nõuded tunnustatud ilma kaitsmiseta.

Pankrotihaldur palus jätta rahuldamata A. Lannusalu taotluse kuulata kohtuistungil üle võlgnik

ja A. Lannusalu vande all või võimaldada neil anda asjas seletus nõudeavalduses kirjeldatud

asjaolude suhtes. Samuti palus haldur jätta A. Lannusalu nõude tervikuna summas 35 000 eurot

tunnustamata ja tunnistada kehtetuks 25. oktoobri 2021. a võlgniku ja A. Lannusalu vahel

sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati võlausaldaja nõude

tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis olevale kinnistule (registriosa nr XXXXXX) asukohaga

XXXXXX. Haldur palus tunnistada kehtetuks võlgniku ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI

(likvideerimisel) vahel 25. oktoobril 2021 sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu, millega seati võlausaldaja nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis

olevale kinnistule (registriosa nr XXXXXX) asukohaga XXXXXX.

Haldur palus tuvastada, et võlausaldajate Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Eesti

Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Eesti Haigekassa ja Osaühing PEREARST SIRJE

PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded (sh osaliselt MTA nõue) ei ole tagatud pandiga (s.o

hüpoteegiga, registriosa nr XXXXXX, IV jagu „HÜPOTEEGID“, kanne nr 5).

Võlausaldaja XXXXX korteriühistu esitas taotluse nõudeavalduse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Pankrotihaldur leidis, et mõjuv põhjus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks

puudub.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus jättis 23. detsembri 2022. a määrusega tunnustamata Aare Lannusalu nõude

tervikuna summas 35 000 eurot, tunnistas kehtetuks 25. oktoobril 2021 võlgniku ja

A. Lannusalu vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati

A. Lannusalu nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis olevale kinnistule asukohaga

XXXXXX (registriosa nr XXXXXX). Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata A.

Lannusalu taotluse kuulata võlgnik ja A. Lannusalu kohtuistungil vande all üle või võimaldada

neil anda asjas seletus taotluses kirjeldatud asjaolude suhtes.

Maakohus tunnistas kehtetuks 25. oktoobri 2021. a võlgniku ning Osaühingu PEREARST

SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu, millega seati Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel)

nõude tagamiseks hüpoteek (4. järjekoht) võlgniku omandis olevale kinnistule asukohaga

XXXXXX (registriosa nr XXXXXX).

Maakohus tuvastas, et võlausaldajate Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Eesti

Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Eesti Haigekassa ja Osaühingu PEREARST

SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded (sh osaliselt) ei ole tagatud pandiga (s.o 5.

järjekoha hüpoteegiga, registriosa nr XXXXXX), ehk nimetatud võlausaldajate nõuded ei ole

esimese rahuldamisjärgu nõuded. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Eesti Vabariigi

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Eesti Haigekassa ja Osaühing PEREARST SIRJE

PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.

6

Maakohus rahuldas XXXXX korteriühistu taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja

ennistas XXXXX korteriühistu nõude esitamise tähtaja.

Maakohus kinnitas võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja järgmiselt:

Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 sätestatud I rahuldamisjärgu nõue

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Rahl

Järk

Jaotis,

%

1

Luminor Bank AS (RK 11315936)

23 700,10

I

100

PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Rahl

Järk

Jaotis,

%

1

ERA Liisingu Inkassoteenused AS (RK

10625474)

136 108,61

II

34,2299

2

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(RK 70000349)

78 405,01

II

19,7180

3

OÜ Tallinna Õigusbüroo (RK 11016576)

770,00

II

0,1936

4

Eesti Haigekassa (RK 74000091)

198,53

II

0,0499

5

Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu) (RK 70008747)

60 707,00

II

15,2672

6

Vinni vald (vallavalitsuse kaudu) (RK

75008746)

951,79

II

0,2394

7

Bondora AS (RK 11483929)

8 540,77

II

2,1479

8

OÜ

Perearst

Sirje

Puhasmägi

(likvideerimisel), (RK 10733519)

83 557,17

II

21,0138

9

Placet Group OÜ (RK 11198910)

12 532,11

II

3,1517

10

ITM Inkasso OÜ (RK 11100041)

4 000,43

II

1,0061

11

Aktiva Finants OÜ (RK 10746479)

10 401,45

II

2,6159

12

Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553)

939,73

II

0,2363

13

XXXXX korteriühistu (RK XXXXXXXX)

518,06

II

0,1303

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega.

Luminor Bank AS-i nõue on tagatud pandiga. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

7

Kohus on pankrotihalduri taotlusel pikendanud lõpliku võlausaldajate nimekirja esitamise

tähtaega kuni 21. novembrini 2022. Pankrotihaldur esitas 13. novembril 2022 kohtule

kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja.

Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) on võlausaldajana esitanud

nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet 83 557 eurot 17 senti esimese

rahuldamisjärgu nõudena (III kd, tl 45–47). Pankrotihaldur esitas nõude rahuldamisjärgule

vastuväite PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel. Maakohus tunnistas kehtetuks 25. oktoobril 2021

võlgniku ning Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) vahel sõlmitud

hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati Osaühingu PEREARST SIRJE

PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõude tagamiseks hüpoteek (4. järjekoht) võlgniku omandis

olevale XXXXXX kinnistule.

A. Lannusalu 4. mai 2022. a nõudeavaldusest nähtub, et võlgnik ja A. Lannusalu sõlmisid

1. oktoobril 2013 laenulepingu nr 1247, mille kohaselt andis A. Lannusalu võlgnikule laenu

65 500 eurot, mis on täielikult tagastamata (II kd, tl 79–80). Laenulepingu kohaselt jäi

laenulepingu tagatiseks võlgniku kinnistu ning A. Lannusalu nõue on tagatud pandiga (II kd,

tl 97). 17. mai 2022. a nõudeavalduse täpsustusest nähtub, et 31. mai 2013. a notariaalse lepingu

p-i 4.3. kohaselt on A. Lannusalu rahast 25 000 eurot kantud võlgnikule ja 10 000 euro eest on

täidetud võlgniku kohustus. A. Lannusalu nõude suuruseks on 35 000 eurot (II kd, tl 82).

Nõudeavalduse täpsustuse kohaselt on 1. oktoobri 2013. a laenuleping nr 1247 sõlmitud 31. mai

2013. a notariaalsest lepingust tulenevate võlgnevuste laenuna vormistamiseks. A. Lannusalu

nõudele ja pandiõigusele esitasid vastuväited pankrotihaldur ja võlausaldaja MTA.

Maakohus nõustus halduri ning MTA vastuväidetega ning leidis, et A. Lannusalu nõuet ei saa

tunnustada. 2. novembri 2012. a laenulepinguga nr XXXXXXXXXXX (II kd, tl 94–96) andis

Nordea Bank Finland Plc võlgnikule laenu 42 000 eurot eesmärgiga osta kinnistu aadressil

XXXXXX, X. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud ühishüpoteegiga

XXXXXX kinnistule ning A. Lannusalule kuulunud registriosa nr XXXXXXX (XXXXXXX).

31. mai 2013. a notariaalse lepingu (II kd, tl 85–92) p-dest 2.1.1., 3.1., 3.3., 4.3.1.–4.3.2. ja

nõudeavalduse täpsustusest nähtub, et A. Lannusalu omandiõiguses olnud kinnistu registriosa

nr XXXXXXX oli koormatud ühishüpoteegiga summas 54 600 eurot Nordea Bank Finland Plc

kasuks. Kaaskoormatud oli ka võlgnikule kuuluv kinnistu registriosa nr XXXXXX

(XXXXXX). Nordea Bank Finland Plc nõustus vabastama A. Lannusalu kinnistu koormatusest

ühishüpoteegiga ning kustutama hüpoteegikanne tingimusel, et Nordea Bank Finland Plc-le

tasutakse 10 000 eurot. A. Lannusalu müüs oma kinnistu koos selle oluliste osadega hinnaga

35 500 eurot. Lepingu kohaselt tasutakse müügisummast 25 500 eurot võlgniku pangakontole

ja 10 000 eurot Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kontole selgitusega ”Laenulepingu nr

XXXXXXXXXXX osaline ennetähtaegne tagastamine”. Eelnimetatud summade tasumisega

loetakse müügisumma A. Lannusalule tasutuks. 3. juunil 2013 laekus võlgniku pangakontole

notariaalse lepingu alusel 25 500 eurot (II kd, tl 103). Kinnistut registriosa numbriga

XXXXXXX koormava ühishüpoteegi kanne kustutati 7. juunil 2013 (II kd, tl 106).

Võlgniku ja A. Lannusalu vahel 1. oktoobril 2013 sõlmitud laenulepingu nr 1247 (II kd, tl 97)

p-dest 1.1.–1.2. ja 5 nähtub, et A. Lannusalu annab võlgnikule laenu 65 500 eurot ning kohustub

võlgnikule laenusumma üle andma hiljemalt kolme päeva jooksul laenulepingu sõlmimise

päevast arvates, laenu üleandmine toimub sularahas, tagatiseks on võlgnikule kuuluv kinnistu

asukohaga XXXXXX, X linn. 25. oktoobri 2021. a hüpoteegi seadmise lepingu p-st 3.3.

(koostoimes p-ga 3.1.) nähtub, et võlgnik seab XXXXXX kinnistule hüpoteegi 35 500 eurot

A. Lannusalu kasuks. Hüpoteegiga on tagatud A. Lannusalu kõik nõuded võlgniku vastu, mis

tulenevad võlgniku ning A. Lannusalu vahel 1. oktoobril 2013 sõlmitud laenulepingust nr 1247

ja selle lisadest (II kd, tl 98–101).

8

Kuigi hüpoteek on olemuselt mitteaktsessoorne tagatis, ei anna see hüpoteegipidajale

abstraktset õigust kõigi hüpoteegipidaja nõuete rahuldamiseks koormatud kinnisasja arvelt.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt annab hüpoteek hüpoteegipidajale õiguse

rahuldada panditud kinnisasja arvel hüpoteegiga tagatud nõue. Kuivõrd 25. oktoobri 2021. a

hüpoteegi seadmise lepingu p-st 3.3. (koostoimes p-ga 3.1.) nähtub, et võlgniku kinnistut

koormav A. Lannusalu kasuks seatud hüpoteek 35 500 eurot tagab A. Lannusalu nõudeid, mis

tulenevad võlgniku ja võlausaldaja vahelisest laenulepingust nr 1247, siis ei ole hüpoteegi

seadmise lepingu p-i 3.3. puhul tegemist laiaulatusliku ehk globaalse tagatiskokkuleppega.

Tuvastamaks, milliseid nõudeid A. Lannusalu kasuks seatud hüpoteek tagab, tuleb kindlaks

teha, kas ja kui jah, siis mis nõuded on A. Lannusalul võlgniku vastu tulenevalt laenulepingust

nr 1247. Vastata tuleb küsimusele, kas 31. mai 2013. a notariaalsest lepingust tulenevad nõuded

võlgniku vastu on hõlmatud laenulepinguga nr 1247 ning seeläbi hüpoteegi seadmise lepingu

p-s 3.3. sisalduva tagatiskokkuleppega ning tagatud seega kinnistut registriosa numbriga

XXXXXX koormava hüpoteegiga.

Maakohus nõustus pankrotihalduri ja MTA seisukohtadega, et A. Lannusalu väide,

et laenulepingu nr 1247 puhul on tegemist 31. mai 2013. a notariaalse lepingu p-dest 2.1.1.,

3.1., 3.3., 4.3.1.–4.3.2. tulenevate võlgnevuste laenuna vormistamisega võlaõigusseaduse

(VÕS) § 396 lg 2 tähenduses, on alusetu ja põhjendamata ning on vastuolus pankrotimenetluses

esitatud tõenditega. Vastavalt laenulepingu nr 1247 p-le 1.2. kohustus A. Lannusalu andma

võlgnikule laenu välja hiljemalt kolme päeva jooksul laenulepingu sõlmimise päevast arvates.

Seega ei olnud laen laenulepingu nr 1247 sõlmimisel, ehk 1. oktoobril 2013, veel välja antud,

laenu väljamaksmise kohustus muutus sissenõutavaks alles 4. oktoobrist 2013. Seega oli

A. Lannusalu väitel võlgniku väidetav kohustus tekkinud juba enne laenulepingu nr 1247

sõlmimist (mai–juuni 2013), mis on aga vastuolus laenulepingu nr 1247 p-s 1.2. kirjapanduga,

et A. Lannusalu kohustub võlgnikule laenu välja andma sularahas hiljemalt kolme päeva

jooksul laenulepingu sõlmimise päevast arvates. Laenulepingus nr 1247 ei käsitleta 31. mai

2013. a notariaalsest lepingust väidetavalt tulenevaid nõudeid võlgniku vastu ega ka seda, et

tegemist oleks väidetava kohustuse laenuna vormistamisega VÕS § 396 lg 2 tähenduses, ehk

deklaratiivse võlatunnistuse loomisega. Poolte tahtele leppida kokku deklaratiivses

võlatunnistuses viitab eelkõige alussuhtele viitamine võlatunnistuse tekstis. VÕS § 396 lg 2

alusel sõlmitav leping (deklaratiivne võlatunnistus) peab sisaldama teavet esialgse võlasuhte

kohta, millest tulenevalt kohustatud isik võlgneb rahasumma või asja. 1. oktoobri 2013. a

laenuleping nr 1247 sellist teavet ei sisalda. Ka 31. mai 2013. a notariaalses tehingus ei käsitleta

A. Lannusalu väidetavaid nõudeid võlgniku vastu ega ka seda, et võlgnik oleks kohustatud

A. Lannusalule tagastama võlgnikule või Nordea Bank Finland Plc-le ülekantud raha. Juhul,

kui põhikohustust ei ole, ei kehti ka deklaratiivne võlatunnistus.

A. Lannusalu väited nõude kohta on vastuolulised. 4. aprillil 2022 esitatud nõudeavalduses

väidab ta, et 1. oktoobril 2013 sõlmiti laenuleping, mille kohaselt sai võlgnik laenu 65 500

eurot. Seejuures ei maini A. Lannusalu, et tegemist oleks olnud 31. mai 2013. a notariaalsest

lepingust tuleneva võlgnevuse ümbervormistamisega ehk deklaratiivse võlatunnistusega

vastavalt VÕS § 396 lg-le 2. Peale pankrotihalduri e-kirja saamist vähendas A. Lannusalu

nõuet ligikaudu kaks korda, ehk 35 000 euroni ning asus väitma, et laenulepingu puhul on

tegemist 31. mai 2013. a notariaalsest lepingust tulenevate võlgnevuste laenuna

vormistamisega VÕS § 396 lg 2 tähenduses, ehk deklaratiivse võlatunnistusega, seega sisuliselt

väites, et tegelikkuses ei olnud laen võlgnikule laenulepingu alusel rahas välja antud.

Samuti on võlasummad vastuolulised. 4. aprilli 2022. a nõudeavalduse kohaselt on laen

täielikult tagastamata ning nõue on 65 500 eurot. Nõudeavalduse täpsustuse järgi on

A. Lannusalu nõudeks 35 000 eurot ning tegemist on kohustusega, mis tuleneb 31. mai 2013. a

notariaalsest lepingust, mis on vormistatud laenuna VÕS § 396 lg 2 alusel. 31. mai 2013. a

9

notariaalse lepingu alusel tasutu kohaselt pidanuks A. Lannusalu väidetava nõude suuruseks

olema 35 500 eurot, mitte 35 000 eurot.

Maakohus leidis, et pankrotimenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada

või tuletada võlgniku kohustust tagastada A. Lannusalule 31. mai 2013. a notariaalse

lepingu alusel võlgnikule ja Nordea Bank Finland Plc-le tasutud 35 000 eurot (või 35 500

eurot). 31. mai 2013. a notariaalne leping ei sisalda võlgniku kohustust tagastada

A. Lannusalule raha. A. Lannusalu nõue on tõendamata.

Isegi kui võlgnikul oleks olnud tulenevalt 31. mai 2013. a notariaalsest lepingust kohustus

tagastada A. Lannusalule 35 000 eurot (või 35 500 eurot) ning arvestades, et laenuleping

nr 1247 sõlmiti 1. oktoobril 2013 ning selle täitmist peaks tagama hüpoteek, mille väidetavas

seadmises lepiti kokku juba 1. oktoobril 2013, siis ei ole eluliselt usutav, et hüpoteek võlgniku

kinnistule seati alles 8,5 aastat hiljem (25. oktoobril 2021). Hüpoteek seati alles siis, kui oli

selge, et võlgnik on maksejõuetu.

A. Lannusalu on võlgniku elukaaslane, hüpoteek võlgniku kinnistule seati 27. oktoobril 2021

(leping sõlmiti 25. oktoobril 2021), ajutine pankrotihaldur määrati 3. märtsil 2022. Võlgniku

lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis (PankrS § 114 lg 3).

Eelnevast tulenevalt tunnistas maakohus kehtetuks 25. oktoobril 2021 võlgniku ning

A. Lannusalu vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millisega seati

A. Lannusalu nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis olevale XXXXXX kinnistule.

Maakohus jättis rahuldamata A. Lannusalu taotluse kuulata võlgnik ja A. Lannusalu vande all

üle või võimaldada neil anda asjas seletus.

Võlausaldaja MTA esitas 27. aprillil 2022 nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõue

summas 78 405 eurot 1 sent teise rahuldamisjärgu nõudena (II kd, tl 151–153). 16. juuni 2022. a

korrigeeritud nõudeavalduse kohaselt on MTA nõue võlgniku vastu osaliselt pandiga tagatud,

s.o summas 7346 eurot 10 senti Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a kriminaalasjas nr 1-21-7713

otsuse alusel. MTA palus tunnustada nõuet 7346 eurot 10 senti esimese rahuldamisjärgu

nõudena ning 71 058 eurot 91 senti teise rahuldamisjärgu nõudena.

Haldur vaidles nõudele vastu. XXXXXX kinnistu on koormatud mh viienda järjekoha

hüpoteegiga, mis on seatud Eesti Vabariigi kasuks. Vara arestiti kriminaalasjas

nr 1-21-6932. Viru Ringkonnaprokuratuuri 7. novembri 2022. a vastuse kohaselt ei ole

hüpoteek seatud otseselt kannatanute nõuete tagamiseks, sest arestimismäärus on koostatud

ennekõike kriminaaltulu konfiskeerimise tagamise eesmärgil. Viienda järjekoha hüpoteek ei

taga ühegi menetluses nõude esitanud võlausaldaja nõuet, millest tulenevalt ei ole ka järgnevate

võlausaldajate nõuded tagatud pandiga ehk ei ole esimese järgu nõuded: Eesti Vabariik (Maksu-

ja Tolliameti kaudu), nõue summas 7346 eurot 10 senti; Eesti Vabariik (Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu), nõue summas 7915 eurot 91 senti; Eesti Haigekassa, nõue summas 198

eurot 50 senti; Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) summas 83 557

eurot 17 senti. Haldur palus tuvastada, et nimetatud võlausaldajate nõuete puhul on tegemist

teise järgu nõuetega. Kuna kinnistusraamatus oli seatud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, siis

halduril esialgselt ei tekkinud kahtlusi, et võlausaldaja MTA nõue on osaliselt tagatud

hüpoteegiga. Esmased kahtlused tekkisid siis, kui võlausaldajad Eesti Haigekassa ja Osaühing

PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) taotlesid samuti pandiõiguse tunnustamist,

tuginedes eelnimetatud viienda järjekoha hüpoteegile. Seega tekkinud olukorras pidas haldur

objektiivselt vajalikuks täiendavalt kontrollida, millised nõuded ja millises suuruses on tagatud

eelnimetatud viienda järjekoha hüpoteegiga. Nõuete puhul, mis on tagatud viienda järjekoha

hüpoteegiga, oleks õiglane lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, arvestades kriminaalasjas

tehtud otsuses toodud kannatanuid, kuid kannatanute nõuded ületavad hüpoteegi summat.

10

Seega peab olema menetluslikult täpselt selge, millises osas on iga kannatanu nõue tagatud

hüpoteegiga ja kuuluks rahuldamisele esimeses järgus.

MTA leidis, et haldur ei ole tema nõudele vastuväidet õigeaegselt esitanud. Kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-21-7713 tunnistati võlgnik süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1–3 ja § 3001 lg 1

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, rahuldati tsiviilhagid, konfiskeerimist ning selle

asendamist ei toimunud (konfiskeeritava või konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetava

vara suurus vähendati nullini) ja hüpoteek jäi kehtima kuni KarS § 75 lg 2 p 1 alusel võlgnikule

pandud hüvitamiskohustuste täitmiseni. KarS § 831 lg 3 viimane lause annab kannatanule

eesõiguse tsiviilhagi rahuldamisel väljamõistetud kahjuhüvitise saamiseks. Seega pole

tähendust, mille tagamiseks kohtumääruse kohaselt oli hüpoteek seatud, vaid kohtuotsuse

jõustumisest arvates on oluline kohtuotsuses toodu ja seega ei ole kohtumäärusel, millega vara

arestiti, enam tähendust. Viru Ringkonnaprokuratuuri 7. novembri 2022. a vastuse kohaselt jäi

hüpoteek püsima eesmärgil motiveerida võlgnikku kannatanutele kahjude hüvitamist.

Maakohus leidis, et pandiõigusele (pankrotivara koosseisus olevat kinnistut koormav viienda

järjekoha hüpoteek) vastuväite varasemalt mitteesitamine halduri poolt oli tingitud praeguse

menetluse erandlikust olukorrast. KarS § 831 lg 3 viimane lause annab kannatanule eesõiguse

tsiviilhagi rahuldamisel väljamõistetud kahjuhüvitise saamiseks. Samas ei ole käesolevas

pankrotimenetluses võimalik täpselt tuvastada, millises osas on iga võlausaldaja nõue viienda

järjekoha kohtuliku hüpoteegiga tagatud. Eelnimetatud viienda koha kohtulik hüpoteek oli

seatud Eesti Vabariigi kasuks kriminaalasjas nr 1-21-6932 19. oktoobri 2021. a kohtumääruse

alusel summas 96 428 eurot. 13. juuni 2022. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-21-7713

resolutsioonis on sätestatud, et Viru Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusega kriminaalasjas

nr 1-21-6932 süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik

hüpoteek 96 428 eurot võlgnikule kuuluvale XXXXXX kinnistule jääb kehtima kuni KarS § 75

lg 2 p 1 alusel võlgnikule pandud hüvitamiskohustuste täitmiseni. Kriminaalasjas nr 1-21-6932

tehtud kohtuotsuse resolutsioonis sätestatu kohaselt on võlgnik KarS § 75 lg 2

p-i 1 alusel kohustatud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju hiljemalt 19. maiks 2027

järgmiselt: Eesti Haigekassale 198 eurot 53 senti, Julianus Inkasso OÜ-le 939 eurot 73 senti,

Luminor Bank AS-ile 241 eurot 74 senti, Maksu- ja Tolliametile 7346 eurot 10 senti, Politsei-

ja Piirivalveametile 7915 eurot 91 senti, ITM Inkasso OÜ-le 2036 eurot 20 senti, Placet Group

OÜ-le 3248 eurot 85 senti ja Perearst Sirje Puhasmägi OÜ-le (likvideerimisel) 96 428 eurot.

Summeerituna on hüvitisnõudeid kogumis 118 355 euro 6 sendi ulatuses, mis ületab kohtuliku

hüpoteegi summat (96 428 eurot). MTA, Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu),

Eesti Haigekassa ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded (sh

osaliselt) ei ole tagatud pandiga (s.o hüpoteegiga, kanne nr 5), ehk ei ole käesolevas

pankrotimenetluses esimese järgu nõuded, vaid on teise rahuldamisjärgu nõuded.

MÄÄRUSKAEBUSED JA VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

3. Võlausaldaja MTA esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab

maakohtu määrust osas, millega maakohus tuvastas, et MTA nõue (sh osaliselt) ei ole tagatud

pandiga (s.o viienda järjekoha hüpoteegiga), ehk et MTA nõue on teise rahuldamisjärgu nõue.

MTA palub teha vaidlustatud osas uus määrus, millega tuvastada, et MTA nõude suurus on

78 405 eurot 1 sent, millest 7346 eurot 10 senti on esimese rahuldamisjärgu nõue (s.t pandiga

tagatud) ning 71 058 eurot 91 senti on teise rahuldamisjärgu nõue (s.t ei ole pandiga tagatud).

MTA palub kinnitada võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekiri, mille

kohaselt on MTA nõude suurus 78 405 eurot 1 sent, millest 7346 eurot 10 senti on esimese

rahuldamisjärgu nõue (s.t tagatud pandiga) ja 71 058 eurot 91 senti on teise rahuldamisjärgu

nõue (s.t ei ole pandiga tagatud).

11

Määruskaebuse kohaselt on haldur minetatud õiguse esitada vastuväide MTA nõudele ning

puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid vastuväite esitamist seaduses sätestatud

tähtaega rikkudes. Vastuväidete esitamise tähtajaks oli 18. august 2022. Haldur esitas

vastuväite 13. novembril 2022, s.t määratud tähtaega rikkudes. PankrS § 1001 lg 3 alusel

määratud tähtaeg vastuväidete esitamiseks on olemuselt õigust lõpetav tähtaeg. PankrS § 1001

lg

3

viimase

lause

kohaselt

jätab

kohus

pärast

tähtaega

esitatud

vastuväite

pankrotivõlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta. Isegi siis, kui asuda seisukohale, et

PankrS § 1001 lg 3 alusel määratud tähtaeg on menetlusõigusliku iseloomuga, ei ole haldur

lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule esitamisel tähtaja ennistamist taotlenud (PankrS § 3 lg

2 ja TsMS § 67 alusel).

MTA nõue on osaliselt (summas 7346 eurot 10 senti) esimese rahuldamisjärgu nõue.

Hüpoteegiga on tagatud kõik 13. juuni 2022. a otsuses kriminaalasjas nr 1-21-7713 toodud

nõuded resolutsioonis nimetatud ulatuses. Tegemist on n-ö alatagamise olukorraga, mille puhul

tuleb kohaldada PankrS § 153 lg-tes 6 ja 4, § 3 lg-s 2 ja TsMS § 8 lg-tes 2–3 sätestatut.

PankrS § 153 lg-d 6 ja 4 sätestavad, et kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks,

rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega. Ulatuses, milles pandiga tagatud

nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetega. AÕS § 353 lg 3 kohaselt rahuldatakse ühel ja samal

järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusega.

Seega tuleb hüpoteegi arvelt (kuid maksimaalselt summas 96 428 eurot) rahuldada

võlausaldajate nõudeid võrdeliselt nõuete suurusega. Ulatuses, milles pandiga tagatud nõuded

on jäänud rahuldamata, tuleb rahuldada need koos PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetega.

Asjaolu, et ei ole võimalik täpselt tuvastada, millises osas on võlausaldaja nõue hüpoteegiga

tagatud, ei ole asjakohane. Nõude tegelik tagatus sõltub nii hüpoteegisummast, kinnisasja

enampakkumise tulemusest (kinnisasja enampakkumise müügitulemist) kui ka nõude suurusest

hüpoteegi realiseerimise seisuga (nõude suurus võib muutuda).

KrMS § 381 lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse

lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Viru

Maakohtu 13. juuni 2022. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-7713 on tehtud

kokkuleppemenetluse korras. Lähtuvalt TsMS § 430 lg-st 6 koostoimes KrMS § 381 lg-ga 6

asendab kohtu kinnitatud kokkulepe notariaalset tõestamist. Seega on kinnistusraamatu kanne

hüpoteegi osas muutunud peale 13. juuni 2022. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-21-7713

jõustumist ebaõigeks. MTA ei esitanud kinnistusraamatu kande parandamise taotlust, kuivõrd

tema suhtes ei vaja hüpoteegi kanne parandamist (TsÜS § 25 lg-t 2). MTA ei oma pädevust ega

õigust esitada kinnistusraamatu kande parandamise taotlust Eesti Haigekassa ja Osaühingu

PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nimel.

4. Pankrotihaldur vaidles MTA määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud MTA kanda.

5. A. Lannusalu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse A. Lannusalu nõude tunnustamata jätmise osas ja hüpoteekide seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise osas ning teha uus määrus, millega

tunnustada võlgniku pankrotimenetluses A. Lannusalu nõue 35 000 esimese järjekoha nõudena

või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 396 lg-t 2. VÕS § 396

lg 2 ei nõua, et pooled võla peavad laenuks vormistamisel kirjeldama lepingus neid kohustusi,

mis laenuks ümber vormistatakse. Maakohus on lepingu tõlgendamisel lähtunud ekslikust

sõnavalikust laenulepingus (nt raha on sularahas üleantud). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu

tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus

12

kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingupoolte

ühine arusaadav tahe oli lepingu ebaselgetest sätetest hoolimata varasemad kohustused laenuks

vormistada.

A. Lannusalu ei esitanud asjas vastuolulisi avaldusi. Asjaolu, et laenulepingus on märgitud

65 000 eurot tulenes sellest, et A. Lannusalu lisaks võlgniku laenu 10 000 eurot tasumisele ja

võlgnikule tehtud ülekandele summas 25 000 eurot, kandis veel täiendavalt võlgniku kinnisasja

remondiga seotud kulusid. Kuivõrd A. Lannusalu polnud võlgnikuga abielus, siis võlgnikule

raha andes soovis A. Lannusalu seda fikseerida ja oma õigusi tehtud kulutuste osas tagada,

kuivõrd A. Lannusalu polnud ka XXXXXX kinnisasja omanik. Nimetatut saaks tõendada ja

selgitada vaid asjaosalised ise. Poolte endi tahet lepingu sõlmimisel ei saa tõendada muud

moodi kui lepingupoolte ütlustega. Laenulepingut ei ole keegi vaidlustanud.

Võlakokkuleppe VÕS § 396 lg 2 mõttes võib sõlmida ka olukorras, kus võlgnik A. Lannusalule

midagi ei võlgnenud (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 15).

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 114 lg 1 p-i 2, tunnistades tagatise andmise

kehtetuks. Võlgnik oli tagatise andmiseks kohustatud, kuna tagatise andmine tulenes

laenulepingust. Hüpoteegi seadmise ajal ei olnud võlgnik maksejõuetu. Pankrotihalduri aruande

kohaselt oli võlgniku kinnisasi ligikudu 246 000 eurot väärt. Hüpoteegi seadmisel oli Luminor

Bank AS-i laenust tagastatud rohkem kui pool (jääk ligikaudu 23 000 eurot),

Hüpoteeklaen AS-i kohustus oli täidetud ning Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI

(likvideerimisel) nõude suurus oli alla 100 000 euro, mille maksmise ajatamise kohta oli

koostatud kokkulepe. Seega hüpoteegi seadmise hetkel oli võlgnikul vara rohkem, kui

sissenõutavaid kohustusi.

A. Lannusalu ei teadnud hüpoteegi seadmisel võlgniku maksejõuetustest. PankrS § 114 lg 3

järgne maksejõuetusest teadmise eeldus lähikondse puhul puudutab ennekõike teadmist

pereliikme kohustustest ja võlgadest, mis on juba sisse nõutud ja mis saavad olla teisel

pereliikmel seetõttu teada. Pereliikmelt ei saa eeldada teadmist teise pereliikme võlgadest või

kohustustest, mis on tekkinud selle pereliikme töökohustuste täitmisest ja mida pole veel sisse

nõutud.

6. Võlausaldaja MTA vaidles A. Lannusalu määruskaebusele vastu. Maakohus tugines asjas

esitatud tõenditele ja esile toodud faktilistele asjaoludele ning leidis tõendeid kogumis hinnates,

et A. Lannusalu väited VÕS § 396 lg 2 kohaldamise kohta lähevad vastuollu teiste asjas kogutud

(eelkõige dokumentaalsete) tõenditega ja A. Lannusalu varasemate väidetega.

Kuigi VÕS § 396 lg 2 sõnastusest ei tulene otseselt, et deklaratiivne võlatunnistus peaks

kirjeldama kohustusi, mis laenuks ümber vormistatakse, on see vajalik, kuivõrd deklaratiivse

võlatunnistusega kinnitatakse varasemaid kohustusi (võlgnevuse tunnustamine), mida laenuks

ümber vormistatakse, mistõttu peab see sisaldama ka n-ö algse kohustuse kirjeldust.

Tuginemine VÕS §-le 29 ei ole praegusel juhul asjassepuutuv, kuivõrd vaidluse all on nõude

olemasolu. VÕS § 29 lg-d 1 ja 3 kohalduvad siis, kui vaidlus lepingu tingimuste üle tekib

lepingupoolte vahel, mitte pankrotimenetluses, kui pankrotivõlausaldaja nõudele esitab

vastuväite pankrotihaldur või teine pankrotivõlausaldaja.

A. Lannusalu viidatud Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15 ei ole

asjassepuutuv. Nimetatud kohtuotsuses käsitletakse abstraktse võlatunnistuse andmist, mis oli

eeltingimuseks müügilepingu sõlmimisel.

Maakohus jättis õigesti rahuldamata taotluse kuulata võlgnik ja A. Lannusalu vande all üle.

Juhul, kui taotlus kuuluks rahuldamisele (millega MTA ei nõustu), ei asendaks ega tühistaks

vande all antud seletused tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, eelkõige lepinguid (sh

13

notariaalselt tõestatud lepinguid). Arvestades A. Lannusalu ja võlgniku lähikondsust ja

huvitatust pankrotiasja lahendamise tulemusest on ilmselge, et dokumentaalsed tõendid on

usaldusväärsemad kui A. Lannusalu ja võlgniku vande all antavad seletused.

Maakohus on õigesti kohaldanud PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatut. PankrS § 114 lg 1 p 2

sisaldab kahte alternatiivi. Tagatise andmine on tagasivõidetav ka PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese

alternatiivi järgi, mistõttu ei oma praegusel juhul olulist tähendust asjaolu, kas A. Lannusalu

teadis (või pidi teadma) võlgniku maksejõuetusest või mitte. 1. oktoobri 2013. a laenuleping ei

sisalda selgesõnalist kohustust seada hüpoteek võlgniku omandis olevale kinnistule

A. Laanesalu kasuks (vt laenulepingu punkti 5). Seetõttu ei olnud võlgnik väidetava kohustuse

tekkimisel hüpoteegi seadmiseks kohustatud.

7. Pankrotihaldur vaidles A. Lannusalu määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud A. Lannusalu kanda.

Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et vaidlusalust laenulepingut ei saa käsitleda

deklaratiivse võlatunnistusena ehk väidetava kohustuse ümbervormistamist laenuks VÕS § 396

lg 2 tähenduses. VÕS § 396 lg-st 2 tuleneb, et peab olema eelnev kohustus, mis vormistatakse

ümber laenuks ja seega peab olema ka tuvastatav, milline kohustus täpselt laenuks ümber

vormistatakse.

Viide VÕS § 29 lg-le 1 on asjakohatu. Laenulepingus on pooled sõnaselgelt kokku leppinud

tingimused (sh sularaha üleandmine). Pooled ei ole tingimusi muutnud ja seega ei ole sisuliselt

ka vajadust nende tõlgendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

võlausaldajate nimekirja kinnitamise osas muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teeb tühistatud

osas uue määruse, millega jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamisega seotud menetluskulud

ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

9. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebustes vaidlustatakse üksnes võlausaldaja MTA nõude teise rahuldamisjärgu

nõudena tunnustamist, võlausaldaja A. Lannusalu nõude tunnustamata jätmist ning võlgniku ja

A. Lannusalu vahel 25. oktoobril 2021 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu, millega seati A. Lannusalu nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis

olevale XXXXXX kinnistule, kehtetuks tunnistamist. Seega on maakohtu määrus

vaidlustamata osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478

lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tunnustas põhjendatult võlausaldaja MTA nõuet

tervikuna teise rahuldamisjärgu nõudena.

XXXXXX kinnistu kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on IV jaos viiendale järjekohale

seatud kohtulik hüpoteek (kohtuasja number 1-21-6932) summas 96 428 eurot Eesti Vabariigi

kasuks (III kd, tl 78–79). Seega on tagatiskokkuleppe asemel kande aluseks konkreetses

kriminaalasjas tehtud kohtumäärus. Viru Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusega

14

kriminaalasjas nr 1-21-6932 seati KarS § 831 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise

tagamiseks kohtulik hüpoteek 96 428 eurot Eesti Vabariigi kasuks võlgnikule kuuluvale

XXXXXX kinnistule. Kohtulik hüpoteek ei ole seatud esitatud rahaliselt hinnatava nõudega

tsiviilhagi tagamiseks.

Kriminaalasi nr 1-21-6932 liideti kriminaalasjaga nr 1-21-7713. Kriminaalasjas nr 1-21-7713

13. juuni 2022. a tehtud otsuse kohaselt tunnistati võlgnik talle inkrimineeritavates kuritegudes

süüdi, kohustati võlgnikku hüvitama KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kannatanutele tekitatud kahju

ning jäeti Viru Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-6932 süüteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek 96 428 eurot

võlgnikule kuuluvale XXXXXX kinnistule kehtima kuni võlgnikule KarS § 75 lg 2 p 1 alusel

pandud hüvitamiskohustuse täitmiseni.

Ringkonnakohus leiab, et 19. oktoobri 2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-6932 seatud

kohtulik hüpoteek ei taga neid nõudeid, mille tunnustamist esimese järgu nõudena taotletakse.

Kriminaalasjas nr 1-21-6932 seatud hüpoteegi eesmärk oli tagada süüteoga saadud vara

säilimise ja kuritegeliku tulu konfiskeerimise võimalikkus. Tegemist ei ole üldise Eesti

Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga, mis tagaks Eesti Vabariigi kõiki nõudeid.

11. MTA leiab, et haldur esitas MTA nõudele vastuväite hilinenult.

PankrS § 1001 lg-te 3 järgi teatab haldur võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete

esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Haldur määrab

võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem

kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata

vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.

PankrS § 1001 lg 4 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja

nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud esitama

nõudele või pandiõigusele kirjaliku põhistatud vastuväite.

Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist,

kuid enne võlausaldajate nimekirja kinnitamist ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse nõudele

vastuväite esitamiseks, saab hilinenult halduri vastuväite esitamist lubada PankrS § 106

analoogia korras, mille järgi võib kohus nõuet uuesti läbi vaadata, kui ilmneb, et nõude või

pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatud

võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust.

PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab

muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Seega isegi kui lugeda pankrotihalduri vastuväidet

hilinenuks, on kohtul endal kohustus kontrollida, et võlausaldajate nimekiri saaks õigel kujul

kinnitatud.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Lannusalu määruskaebus põhjendatud ning see tuleb

jätta rahuldamata. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud VÕS § 396 lg-t 2.

Maakohus leidis põhjendatult, et A. Lannusalu nõue on vastuolus esitatud tõenditega. 31. mai

2013. a notariaalsest lepingust (II kd, tl 85–92) ei nähtu võlgniku kohustust hüvitada

A. Lannusalule võlgniku kontole laekunud summa (25 500 eurot) või võlgniku kohustuse

katteks kantud raha (10 000 eurot). Isegi kui võlgnik ja A. Lannusalu oleks sellises

hüvitamisekohustuses kokku leppinud, ei nähtu 1. oktoobri 2013. a laenulepingust nr 1247

(II kd, tl 97), et see hõlmaks võlgniku eelnevalt nimetatud hüvitamise kohustust. Laenulepingus

märgitud A. Lannusalu laenu üleandmise tähtaeg ei olnud veel laenulepingu sõlmimise ajaks

saabunud, seega ei ole eluliselt usutav A. Lannusalu väide, et laenulepinguga taheti vormistada

võlgniku eelnevalt käsitletud ning varem tekkinud hüvitamise kohustust laenuks. Juhul, kui

15

eesmärk oleks vormistada eelnevalt tekkinud võlgniku kohustused laenuks, ei oleks

laenulepingus laenu üleandmise kohustus määratud tulevikus saabuvaks.

Kuigi laenulepingu p-i 5 kohaselt on pooled leppinud kokku, et tagatiseks on võlgnikule kuuluv

XXXXXX kinnistu, ei ole kinnistule laenulepingu sõlmimisel hüpoteeki seatud. Väidetavalt

laenulepingu järgne hüpoteek seati alles kaheksa aastat hiljem, s.o 25. oktoobril 2021 (II kd,

tl 98–101). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hüpoteek seati võlgniku

lähikondse kasuks neli kuud enne ajutise halduri nimetamist, A. Lannusalu kui võlgniku

lähikondne teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest, tagatis seati juba tekkinud

kohustuse tagamiseks ning võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks

kohustatud. Seega on PankrS § 114 lg 1 p 2 ja lg 3 eeldused täidetud.

13. Maakohus märkis, et kohtumäärusele esitatud määruskaebuse menetlemisest tingitud

menetluskulud kannab määruskaebuse esitaja (TsMS § 172 lg 1). TsMS § 172 lg 1 ei anna

kohtule õigust jaotada menetluskulusid enne, kui need on tekkinud ning kui ei ole teada, kas

määruskaebus esitatakse ning kuidas see lahendatakse. Maakohus oleks pidanud jaotama

menetluskulusid, mis olid seotud ja tekkisid seoses võlausaldajate nimekirja kinnitamisega.

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses tuleb jätta

menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt

TsMS-is sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Nõuete tunnustamine ja

võlausaldajate nimekirja kinnitamine toimub hagita menetluses, kus kohtul on menetluskulude

jaotamisel ulatuslik kaalutlusruum. Võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetlus kui oluline

osa pankrotimenetlusest toimub kõigi menetlusosaliste huvides, selle käigus kinnitatakse

võlausaldajate nimekiri ja määratakse jaotised, mistõttu on õiglane jätta maakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.

Eeltoodud

põhjendustel

jätab

ringkonnakohus

ka

määruskaebemenetluses

kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude

jaotuse puhul ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

20.12.2023 Riigikohtu lahendiga

RESOLUTSIOON

1. Tühistada nii Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2023. a kui ka Viru Maakohtu 23. detsembri

2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-1652 osas, milles maa- ja ringkonnakohus tunnistasid kehtetuks

Kersti Vilbo ja Aare Lannusalu 25. oktoobril 2021 sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu, millega Aare Lannusalu nõude tagamiseks seati hüpoteek Kersti Vilbo

kinnisasjale, mis asub X linnas aadressil XXXX (registriosa nr XXXXXX). Saata asi tühistatud osas

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

16

2. Rahuldada Aare Lannusalu määruskaebus osaliselt.

3. Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

„4.1. Jätta Aare Lannusalu 35 000 euro suurune nõue Kersti Vilbo pankrotimenetluses

tunnustamata.

4.2. Tunnistada kehtetuks Kersti Vilbo ja Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel)

vahel 25. oktoobril 2021 sõlmitud hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati

Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõude tagamiseks hüpoteek (4. järjekoht)

võlgniku omandis olevale kinnisasjale asukohaga X linn, XXXX (registriosa nr XXXXXX).

4.3. Tuvastada, et võlausaldajate Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu), Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) ja Osaühingu PEREARST SIRJE

PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded ei ole (sh osaliselt) tagatud pandiga (s.o 5. järjekoha

hüpoteegiga, registriosa nr XXXXXX) ehk nimetatud võlausaldajate nõuded ei ole I rahuldamisjärgu

nõuded. Tuvastada, et Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti kaudu),

Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel)

nõuded on II rahuldamisjärgu nõuded.

4.4. Rahuldada XXXXX korteriühistu taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Ennistada

XXXXX korteriühistu nõude esitamise tähtaeg.

4.5. Jätta rahuldamata Aare Lannusalu taotlus kuulata kohtuistungil Kersti Vilbo ja Aare Lannusalu

vande all üle või võimaldada neil anda selgitusi taotluse asjaolude kohta.

4.6. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4.7. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.

4.8. Kinnitada Kersti Vilbo pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekiri järgmiselt:

PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud I rahuldamisjärgu nõue

Jrk

Võlausaldaja

nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud

nõue (eurot)

Järk

Jaotis

(%)

1

Luminor Bank

AS (registrikood

11315936)

23 700,10

I

100

PankrS § 153 lg 1

p-s 2 sätestatud II

rahuldamisjärgu

nõuded

17

Jrk

Võlausaldaja

nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud

nõue (eurot)

Järk

Jaotis

(%)

1

Era Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

(registrikood

10625474)

136 108,61

II

34,2299

2

Eesti Vabariik

(Maksu- ja

Tolliameti

kaudu)

(registrikood

70000349)

78 405,01

II

19,7180

3

OÜ TALLINNA

ÕIGUSBÜROO

(registrikood

11016576)

770,00

II

0,1936

4

Tervisekassa

(endine Eesti

Haigekassa;

registrikood

74000091)

198,53

II

0,0499

5

Eesti Vabariik

(Politsei- ja

Piirivalveameti

kaudu)

(registrikood

70008747)

60 707,00

II

15,2672

6

Vinni vald (Vinni

vallavalitsuse

kaudu)

(registrikood

75008746)

951,79

II

0,2394

7

Bondora AS

(registrikood

11483929)

8540,77

II

2,1479

8

Osaühing

PEREARST

SIRJE

PUHASMÄGI

(likvideerimisel)

(registrikood

10733519)

83 557,17

II

21,0138

9

PLACET

GROUP OÜ

12 532,11

II

3,1517

18

(registrikood

11198910)

10

ITM Inkasso OÜ

(registrikood

11100041)

4000,43

II

1,0061

11

Aktiva Finance

Group OÜ

(endine

Osaühing Aktiva

Finants)

(registrikood

10746479)

10 401,45

II

2,6159

12

Julianus Inkasso

OÜ (registrikood

10686553)

939,73

II

0,2363

13

XXXX

korteriühistu

(registrikood

XXXXXXXX)

518,06

II

0,1303

Nõuded ei ole solidaarkohustused ega tulene tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist.

Luminor Bank AS nõue on tagatud pandiga. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.“