2-22-8409/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8409

Kohtuasi

XXu hagi YYu vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YYu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukoodxxxxxxxxx), seaduslik

esindaja EE, lepinguline esindaja Andrus Post

Kostja

(apellant):

YY

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda YYu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-8409

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX (hageja) esitas 03.06.2022 Pärnu Maakohtule hagi YYu (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine laps, kuid kostja ei täida

hageja suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Lõpliku nõudena palus hageja kostjalt

välja mõista elatise alates 03.06.2022 igakuiselt 165 eurot kuus.

Kostja vaidles hagile vastu. 11.02.2016 tegi kostja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis DNA

testi, mille tulemuse kohaselt ei ole kostja hageja bioloogiline isa. Kuna hageja seaduslikule

esindajale oli nimetatud asjaolu teada, on hagi esitamine kostja vastu vastuolus hea usu

põhimõttega. Hageja sünnitunnistusele on kostja isana kantud ekslikult ja pettuse teel. Hageja

seaduslik esindaja on hageja nimel kostja vastu elatise nõude esitanud ka varem, kuid võttis siis

hagi tagasi, kuna kostja ei ole hageja isa. Kostja esitas 2018. aastal kohtusse hagi isaduse

vaidlustamiseks, kuid kostjal ei olnud tol ajal rahalist võimekust riigilõivu tasumiseks ega

juriidilise abi palkamiseks.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas 11.04.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise

elatise 165 eurot alates 03.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni xx.xx.xxx.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus märkis, et poolte avaldatust lähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et kostja on isaduse

omaks võtnud perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 p 2 mõttes. Kostja ei ole tõendanud, et isaduse

omaksvõtt toimus pettuse teel või kelmuse eesmärgil. Kuna kostja on isaduse seaduses sätestatu

kohaselt omaks võtnud, ei saa rahvastikuregistri kannet isaduse osas pidada ebaõigeks.

3.2. Kostja vastuväited, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud.

Mõlemad vanemad on lapse isaduse osas kahtlusi väljendanud alates lapse sünnist, kuid tegelik

teadmine sellest, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa, tekkis DNA uuringu tulemustest.

Hageja seadusliku esindaja poolt hageja huvide eest seismist (sh ülalpidamise nõudmine) ei saa

lugeda pahatahtlikuks käitumiseks. Pärast teadmist, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa, ei

ole kostja isadust vaidlustanud. Asjaolu, et kostja ei ole molekulaargeneetilise testi tulemuse

kohaselt hageja eostanud, ei muuda põlvnemissuhet, mille õiguslik tähendus tuleneb sellest, et

kostja on isaduse omaks võtnud, pärast uuringu tulemust isaduse vaidlustamata jätnud ning

praeguseks vaidlustamise õiguse kaotanud. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja

seaduslik esindaja hagejale elatise väljamõistmise hagiga oma õigusi kuritarvitaks.

3.3. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja enne molekulaargeneetilise testi sooritamist elatise hagi

kostja vastu tagasi võttis. Hagi tagasivõtmine on hageja õigus. Hageja ei ole nõudnud kostjalt

elatist tagasiulatuvalt, samuti on elatise nõue esitatud väiksemas määras kui seaduses sätestatud

elatise miinimum. Pooltel ei ole vaidlust igakuise elatise suuruse osas.

Apellatsioonkaebus

Kostja esitas 11.05.2023 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas

tühistada.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta ei ole arvestanud

kostja vastuväidetega ning rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse normi. Teiseks on

maakohus kostjat diskrimineerinud, rahuldades elatise hagi mehe vastu, kes ei ole lapse isa.

Lisaks on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme seoses hea usu põhimõttega.

2-22-8409

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6

kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust

eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

Kostja keskse väite kohaselt tuleb hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata,

kuna kostja ei ole hageja bioloogiline isa ning elatise nõudmine hagejalt on seega vastuolus hea

usu põhimõttega. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Maakohus lähtus põhjendatult tõsiasjast, et

kostja on õiguslikus mõttes hageja vanemaks. Lapsele ülalpidamise andmise kohustus ei saa

olla vastuolus hea usu põhimõttega ka juhul, kui elatise tasumiseks kohustatud isik ei ole lapse

bioloogiline vanem. Kostja, olles nõustunud enda sisse kandmisega lapse sünniakti tema

vanemana, võttis endale kõik kohustused lapse ees, mille täitmine on igale lapsevanemale

seaduse kohaselt pandud. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused

ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 96

ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Välja-

mõistetud elatise suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Kuna

kostja on minetanud õiguse isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks ning väljamõistetud elatist

ei ole selle suuruse osas vaidlustatud, ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades apellatsioonkaebust rahuldada.

Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlus-

ökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne

apellandile kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulusid. Ringkonnakohus kontrollis

maakohtu otsuse seaduslikkust. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg