Legislator Case Law & Legislation
2-22-7846/38 AI generated

2-22-7846/38 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-22-7846/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

B R (hageja) esitas 26. mail 2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S Ü (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja on kostja ema. Pärnu Maakohus mõistis 21. detsembri 2018 määrusega (maksekäsk) hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 270 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni tsiviilasjas nr 2-18-128704.

Legislator headnote

AI generated

2-22-7846/38 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa poolte kokkuleppest tulenevalt esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Keywords

AI generated
reduction of child maintenance living expenses childcare allowance family asylum marital standard of living family benefit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-7846 Tsiviilasi B R hagi S Ü vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B R (isikukood xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Kostja S Ü (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja K Ü, lepinguline esindaja Hanna Kivirand Menetluse liik

6. juuni 2023 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada B R ning S Ü (Ü) vahel tsiviilasjas nr 2-22-7846 sõlmitud kompromiss, millega muudetakse tsiviilasjas nr 2-18-128704 B R S Ü kasuks Pärnu Maakohtu

21. detsembri 2018 määrusega (maksekäsk) väljamõistetud igakuist 270 euro suurust elatist järgmistel tingimustel:

1.1. Mõista B R S Ü kasuks alates 1. aprillist 2023 S Ü täisealiseks saamiseni (xx. xxxxxxxxxx xxxx) välja muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis kompromissi sõlmimise hetkel on 260,33 eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Elatis tuleb tasuda iga kuu 1. kuupäevaks kalendrikuu eest ette. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada neid summasid, mida B R on lapse ülalpidamiseks alates 1. aprillist 2023 maksnud. 1.2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. 1.3. Määrata kindlaks kostja menetluskulud, mis on 650 eurot.

1.4. Mõista menetluskulud 650 eurot hagejalt kostja kasuks välja selliselt, et hageja tasub need alates kompromissi sõlmimisest 12. kuu jooksul 1.-11. kuul iga kuu summas 55 eurot ning viimasel, 12. kuul summas 45 eurot.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-7846.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa poolte kokkuleppest tulenevalt esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B R (hageja) esitas 26. mail 2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S Ü (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja on kostja ema. Pärnu Maakohus mõistis 21. detsembri 2018 määrusega (maksekäsk) hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 270 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni tsiviilasjas nr 2-18-128704.

2. Kohus võttis hagiavalduse 1. juuli 2022 määrusega menetlusse. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

3. Asjas toimus 6. juunil 2023 istung, kus pooled jõudsid asja lahendamisel kompromissini.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on kinnitanud, et saavad aru kompromissi õiguslikest tagajärgedest, on nendega nõus ja paluvad menetluse lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohtu hinnangul vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

7. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samas on TsMS § 459 lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul jäävad kostja 650 euro suurused lepingulise esindaja kulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik