2-17-2152/153 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-2152

Tsiviilasi

Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasagi

hagi Bayer Pharma AG vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

421 375,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar

Reszvenytarsasag (registrikood 01-10-040944 (Ungari

Vabariik)), lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar

Talviste

Kostja Bayer Pharma AG (registrikood 2541062

(Saksamaa Liitvabariik)), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaat Mari

Must

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.12.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag hagi Bayer

Pharma AG vastu kahjunõudes osaliselt.

2. Mõista Bayer Pharma AG-lt Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag

kasuks välja põhinõue 241 285,05 eurot.

3. Jätta rahuldamata Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag hagi

Bayer PharmaAG vastu põhinõude 172 343,33 euro osas.

4. Mõista Bayer Pharma AG-lt Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag

kasuks välja sisseõutavaks muutunud viivis seisuga 05.06.2023 VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras 124 232,37 eurot.

5. Mõista Bayer Pharma AG-lt Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag

kasuks välja viivis alates 06.06.2023 kuni põhinõude 241 285,05 euro täieliku

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

6. Rahuldada Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag taotlus määrata

osaliselt kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord.

7. Määrata kindlaks, et käesolev kohtuotsus tuleb täita osaliselt summas 21 390,49

eurot hagi tagamise tagatiste arvelt tsiviilasjades nr 2-10-44883 ja 2-16-13597

järgmiselt. Välja maksta Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag

arvelduskontole pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-10-

44883 16.09.2010 Bayer Schering Pharma AG eest Rahandusministeeriumi

kontole tasutud kautsjon hagi tagamiseks summas 173 990 Eesti krooni (11

119,98 eurot) ning välja maksta Rahandusministeeriumi kontole tsiviilasjas nr

2-16-13597 08.09.2016 hageja eest tasutud hagi tagamise tagatis summas 10

270,51 eurot.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag (hageja) esitas 09.02.2017 Harju

Maakohtule hagi Bayer Pharma AG (kostja) vastu 390 162,70 euro suuruse kahjuhüvitise ja

viivise väljamõistmiseks. 06.07.2017 suurendas hageja põhinõuet ja palub kostjalt välja

mõista 413 628,38 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis

järgmiselt: alates hagi esitamisest 09.02.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlalt 390 162,70 eurot kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates haginõude

suurendamisest 06.07.2017 suurendatud nõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 413

628,38 eurot alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni 413 628,38 euro tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning

mõista menetluskulud kostjalt välja.

2. Esitatud asjaoludel plaanis hageja tulla 2010. aastal Eestis turule ravimiga Midiana

(ravimpreparaat raseduse vältimiseks), mis sisaldab toimeainena drospirenooni ja

etinüülöstradiooli. Hageja täitis turule sisenemiseks kõik nõuded ja tingimused, sh väljastati

müügiluba ja ravim lisati soodusravimite nimekirja. Kostja nimele oli Eestis registreeritud

patent EE05128 „Farmatseutiline kompositsioon ja preparaat, mis sisaldavad drospirenooni ja

etinüülöstradiooli, ning nende kombinatsiooni kasutamine farmatseutilise kompositsiooni

valmistamiseks“. 16.09.2010 esitas kostja Harju Maakohtule hagi patendist tulenevate õiguste

rikkumisest hoidumiseks (tsiviilasi nr 2-10-44883), kuna leidis, et hageja ravim rikub tema

patendiomaniku ainuõigusi. 27.09.2010 keelas maakohus hagi tagamise määrusega hagejal

ravimi Midiana müügi Eestis.

3. Hageja vaidles kostja nõudele ja hagi tagamisele vastu. Euroopa Patendiameti

Apellatsioonikomisjon tühistas 07.07.2011 otsusega Euroopa analoogpatendi EP1214076, mis

põhines samal rahvusvahelisel patenditaotlusel ja sama prioriteedinõuet kinnitavatel

dokumentidel. 15.01.2014 tühistas Harju Maakohus otsusega tsiviilasjas nr 2-11-37678 ka

kostja Eesti patendi EE05128, kuna see ei vastanud seaduses sätestatud patentsuse

kriteeriumile. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 13.06.2016. Kostja esitas hagist

loobumise avalduse 26.08.2016. Maakohus võttis 23.11.2016 määrusega hagist loobumise

vastu, lõpetas tsiviilasja menetluse ja tühistas hagi tagamise abinõu. Määrus jõustus

09.12.2016.

4. Tsiviilasjas nr 2-10-44883 kohaldatud hagi tagamise tõttu ei olnud hagejal võimalik müüa

Eestis oma ravimeid, sh Midiana, alates 2010. aasta kolmandast kvartalist kuni detsembrini

2016. Samal ajal jätkas kostja oma ravimite Yarina, Yasminelle ja Yaz monopoolset müüki

Eestis. Hagi tagamise tõttu tekkis hagejal kahju, mis seisneb saamata jäänud müügitulus, mida

hageja oleks teeninud, kui ta oleks saanud sellel ajavahemikul oma ravimitega turule tulla.

Kahjuarvestus põhineb sellel, millistes kogustes ja millise hinnaga müüs kostja aastatel 2010 -

2016 drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid Yarina ja Yaz Eestis. Hageja

võttis kahju arvutamisel arvesse, kui suure osa turust oleks ta oma ravimitega turule tulemisel

hõivanud, arvestades ka konkurentidega, kelle suhtes saavutas kostja samadel alustel hagi

tagamise korras müügikeelud. 2012. aastal oleks hageja sarnaselt Läti ja Leeduga ka Eesti

turule tulnud teise samu toimeaineid sisaldava geneerilise ravimiga Daylette. Kokku tekitati

hagejale põhjendamatu hagi tagamisega saamata jäänud müügituluna ajavahemikul 2010

kolmas kvartal kuni detsember 2016 kahju 390 162,67 eurot, sh ravimi Daylette osas 150

485,67 eurot ja Midiana osas 239 677 eurot. 08.09.2016 esitas kostja hageja vastu uue hagi ja

hagi tagamise taotluse teise samasse patendiperekonda kuuluva Eesti patendi rikkumise

väitega (tsiviilasi nr 2-16-13597), kuigi Harju Maakohus oli 31.03.2016 otsusega tsiviilasjas

nr 2-13-40378 ka selle patendi uudsusnõudele mittevastavuse tõttu tühistanud ja Euroopa

Patendiamet oli 30.01.2012 otsusega tühistanud Eesti patendi Euroopa analoogpatendi

EP1380301. 19.09.2016 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13597 keelati siiski

hagejal ravimi Midiana müümine Eestis. Kostja patendi tühistanud kohtuotsuse jõustumise

tõttu 29.03.2017 tühistas maakohus 09.05.2017 määrusega hagi tagamise abinõud

viivitamatult täidetava määrusega.

5. Hageja esitas ühtlasi taotluse määrata osaliselt kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord

ning hagi rahuldamisel määrata, et käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtuotsus tuleb täita

osaliselt summas 21 390,49 eurot hagi tagamise tagatiste arvelt tsiviilasjades nr 2-10-44883 ja

2-16-13597 järgmiselt: kanda Rahandusministeeriumi kontole tsiviilasjas nr 2-10-44883

16.09.2010 Bayer Schering Pharma AG eest tasutud kautsjon hagi tagamiseks summas 173

990 Eesti krooni (11 119,98 eurot) üle hageja arvelduskontole ning kanda

Rahandusministeeriumi kontole tsiviilasjas nr 2-16-13597 08.09.2016 hageja eest tasutud hagi

tagamise tagatis summas 10 270,51 eurot üle hageja arvelduskontole.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Hagi tagamisel puudub põhjuslik seos Daylette`i müügist saamata jäänud tuluga.

Saamata jäänud müügitulust tuleb maha arvata kahjustatud isiku säästetud kulud. Patendi

tühistamisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seega ei ole hagejal hagi tagamisest tulenevat kahju

hüvitamise nõuet ajavahemiku osas, mis eelnes patendi tühistamisele, ja tema nõuet tuleb

piirata ajavahemikuga 13.06.2016 kuni 09.12.2016 või alternatiivselt võtta patendi

tühistamise tagasiulatuva jõu puudumist arvesse VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise

vähendamisel. Kostja tugines Eesti Vabariigi välja antud patendile. Kostja teostas oma

tsiviilprotsessiõigusi seaduspäraselt ja heauskselt ning tema vastutuse laiendamine sellises

olukorras toob kaasa ettenähtamatu ja ebaproportsionaalse varalise vastutuse.

7. Isegi kui kohus leiab, et patendi tühistamisel on tagasiulatuv jõud ja puhtmajandusliku

kahju hüvitamist ei saa piirata, on põhjendatud puhtmajandusliku kahju hüvitise vähendamine

vähemalt poole võrra ajavahemiku eest 26.08.2016 kuni 9.12.2016. Hagi tagamata jätmisel

seisnes korvamatu kahju tekkimise oht eelkõige pöördumatutes muutustes Eesti ravimite turul

ja raskustes kostja patendiõiguste maksmapanekus, kui ravim oleks jõudnud juba jaemüüki.

Hagi tagamata jätmine ja hageja ravimi turule tulemine oleks ravimiregulatsioonist tulenevalt

(soodusravimite nimekirja lisamise tingimused, piirhinnad jne) kaasa toonud struktuurilised ja

õiguslikult pöördumatud muutused Eesti ravimite turul konkreetse toimeainete

kombinatsiooni osas ning hilisem võimalik kahjuhüvitis hagejalt ei oleks taastanud kostja

positsiooni ravimiturul, milles kostja oli enne kahju teket. Turul aset leidvad muutused ei

oleks olnud tingitud vahetult üksnes hageja poolt ravimiga turule tulemisest, vaid sellest

asjaolust tulenevalt ka kolmanda isikute poolt seaduslikult astutud sammudest (nt Haigekassa

poolt madalama piirhinna kehtestamine jne). Seega poleks olnud ka hageja võimuses

varasemat turusituatsiooni taastada ning tekkinud kahju poleks osaliselt olnud sellises

põhjuslikus seoses hageja käitumisega, et seda oleks olnud võimalik hagejalt välja nõuda.

8. Kostja ei väida, et geneeriliste ravimite turule tulemisel on originaalravimi tootja sunnitud

turuosa säilitamiseks langetama ravimi hinda geneeriliste ravimite hinna tasemeni.

Originaalhinna teatud määral langetamine pärast geneeriliste ravimite turule tulemist takistab

geneerilistel ravimitel turuosa võita ja aitab originaalravimitootjal oma turuosa säilitada, kuid

selleks ei pea originaali hinda langetama geneerilistega samale tasemele. Kostja langetas 2017

originaalravimi hinda kui geneerilised ravimid sisenesid turule. Vastavalt Eesti Haigekassa

ametlikule statistikale sisenesid esimesed geneerilised ravimid (Jangee, Madeleine) turule III

kvartalis 2017 ning hageja ravim Midiana sisenes turule IV kvartalis 2017. Aastal 2017

õnnestus geneerilistel ravimitel saavutada üksnes marginaalne turuosa. Ravim Midiana

saavutas pärast turule tulemist 2017. aasta lõpuks üksnes 0,6% turuosa patsientide alusel,

0,5% turuosa originaalide alusel ning 0,3% turuosa rahalise väärtuse alusel. Seega on hageja

esimesel turule tulemise aastal saavutanud tegelikult vähem kui 1/10 oma eeldatud 10%

turuosast. Hageja ei ole seejuures põhjendanud, miks turuosa arvutamisel on põhjendatud

arvesse võtta üksnes 50% soodustusega müüdud ravimeid, kui samu ravimeid müüakse teatud

näidustustel ka 75% soodustusega. Hageja enda tabeli kohaselt on originaalravim kaotanud

kõikidele geneerikutele kokku kolme aastaga umbes 20% turuosa.

9. Hageja pole tõendanud, et oleks olnud 2010 võimalik saavutada suuremat turuosa, kui ta

reaalselt 2017 saavutas. Hageja ravimi Midiana ühe pakendi CIP hind oli 2010 koos

soodustusega 5,33 eurot (5756,18 eurot/1080 tk=5,33 eurot) ja seega madalam kui kahju

arvutustes aluseks võetud 6,89 eurot. Hageja tuli 2010 turule kostja ravimi Yarina CIP hinnast

(9,84 eurot) mitte 30% madalama hinnaga (6,89 eurot), vaid 46% madalama hinnaga (5,33

eurot). Teise geneerikuga konkureerimiseks oleks pidanud hageja kas langetama veel oma

ravimi hinda või olema valmis turuosa kaotuseks. Hageja on väitnud, et kuigi ta 2010 kuni

2016 ravimit Eestis ei turustanud, ei ole ta hoidnud kokku ravimite tootmise, Eestisse

transportimise ega muid kulusid. Hageja vastavad väited on tõendamata.

10. Riigikohus ei leidnud 30.04.2020 otsuses, et Harju Maakohus või Tallinna

Ringkonnakohus rikkusid menetlusõigust või kohaldasid vääralt materiaalõigust kui jätsid

ravimi Daylette osas nõude rahuldamata. Riigikohus ei ole andnud maakohtule juhist vaadata

uuesti läbi hageja nõue ravimi Daylette osas. Seega on hageja nõue 163 086,927 euro välja

mõistmiseks kostjalt ravimi Daylette osas põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSE KÄIK

11. Harju Maakohus jättis 05.10.2018 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 15 017 eurot.

12. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.06.2019 otsusega Harju Maakohtu otsuse osaliselt

ja tegi tühistatud osas otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 6156,55 eurot ning viivise 974,25 eurot ja alates 28.06.2019 kuni

täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas (407 471,83

eurot) jäi hagi rahuldamata. Menetluskuludest 99% jäi hageja kanda ja 1% kostja kanda.

13. Riigikohus tühistas 30.04.2020 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 otsuse ja

Harju Maakohtu 05.10.2018 otsuse ning saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohus muutis nimetatud otsuses varasemat praktikat selle kohta, et saamata jäänud tulu ei

ole VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud TsMS § 391 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse kaitse-

eesmärgiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

15. Hageja leiab, et kostja tekitas hagejale kahju saamata jäänud tulu näol, kuna hagejal ei

olnud võimalik aastatel 2010-2017 maikuuni turustada Eestis oma drospirenooni ja

etinüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid Midiana ja Daylette kostja takistava tegevuse tõttu.

Hageja hagiavalduses esitatud nõue on 390 162,70 eurot, millest nõue ravimi Midiana osas

moodustab 239 676,9955 eurot ja nõue ravimi Daylette osas moodustab 150 485,6675 eurot.

Hageja suurendas 06.07.2017 põhinõuet 413 628,38 euroni (ravimi Midiana osas 10 864,42

euro võrra ja nõuet ravimi Daylette osas 12 601,26 euro võrra). Kostja leiab, et patendi

tühistamisel ei ole tagasiulatuvat jõudu ja hageja nõuet tuleb piirata ajavahemikuga

13.06.2016 kuni 09.12.2016 või alternatiivselt võtta patendi tühistamise tagasiulatuva jõu

puudumist arvesse VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel. Samuti puudub kostja

hinnangul hagi tagamisel põhjuslik seos Daylette müügist saamata jäänud tuluga.

16. Vastavalt Riigikohtu 30.04.2020 kohtuotsuses antud selgitustele peab kohus hindama

hageja nõuet TsMS § 391 lg 1 alusel ning arvestama mh Euroopa Kohtu seisukohta asjas nr

C-688/17 (V kd, tl 119-124). Seega peab kohus hindama, kas hageja saab nõuda kahju

hüvitamist TsMS § 391 alusel, sh kas kostjal oli oht korvamatu kahju tekkimiseks hagi

tagamata jätmisel, ning kahjunõude eelduste esinemisel hindama kahjuhüvitise suurust ning

kostja vastuväiteid kahjule. Riigikohus on ka märkinud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 käesoleval

juhul kohaldamisele ei kuulu. Vastavalt ei tule kontrollida VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamise

eeldusi.

17. Seega võib hageja nõue kuuluda rahuldamisele TsMS § 391 lg 1 alusel. Hagi tagamist

taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud

kahju, kui 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi

vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi

kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise

alus (VÕS § 391 lg 1 p 1 ja 2). )

18. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõenditest asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad

asjaolud. Hageja on Ungari ravimitootja (I kd, tl 8), kes soovis tulla 2010. aastal Eestis turule

geneerilise drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldava ravimiga Midiana 3mg/0,03mg.

Hagejale väljastati 03.03.2010 müügiluba ja ravim lisati 01.10.2010 soodusravimite

nimekirja (I kd, tl 10-11). Hageja koostas ravimi turundusplaani (II kd, tl 45-60, tõlked II kd tl

167-184). 11.06.2010 kinnitati ravimi eestikeelne pakend (kolmekeelne Balti pakend) ning

tellitud olid ravimile reklaammaterjalid. Kostja nimele oli Eestis registreeritud patent

EE05128 „Farma tseutiline kompositsioon ja preparaat, mis sisaldavad drospirenooni ja

etinüülöstradiooli, ning nende kombinatsiooni kasutamine farmatseutilise kompositsiooni

valmistamiseks“. 16.09.2010 esitas kostja Harju Maakohtule hagi patendist tulenevate õiguste

rikkumisest hoidumiseks (tsiviilasi nr 2-10-44883), kuna leidis, et hageja ravim rikub tema

patendiomaniku ainuõigusi ning hagi tagamise taotluse (I kd, tl 13-20C). Maakohus keelas

27.09.2010 hagi tagamise määrusega hagejal ravimipreparaadi Midiana impordi Eestisse,

selle valmistamise, ladustamise, kasutamise, levitamise, müügiks pakkumise ja müümise

Eestis ise ja läbi kolmandate isikute (I kd, tl 20D). 07.07.2011 tühistas Euroopa Patendiameti

Apellatsioonikomisjon otsusega Euroopa analoogpatendi EP1214076, mis põhines samal

rahvusvahelisel patenditaotlusel ja sama prioriteedinõuet kinnitavatel dokumentidel (I kd, tl

61-85). 15.01.2014 tühistas Harju Maakohus otsusega tsiviilasjas nr 2-11-37678 ka kostja

Eesti patendi EE05128, kuna see ei vastanud seaduses sätestatud patentsuse kriteeriumile (I

kd, tl 86-96). Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 13.06.2016 (I kd, tl 97-104).

Kostja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks 26.08.2016 (I kd, tl 104-105). Maakohus jättis

23.11.2016. määrusega hagi läbi vaatamata, lõpetas tsiviilasja menetluse ja tühistas hagi

tagamise abinõu (I kd, tl 106-110). Määrus jõustus 09.12.2016. Kostja esitas hageja vastu

08.09.2016 kohtusse uue hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse (tsiviilasi nr 2-16-13597)

teise samasse patendiperekonda kuuluva Eesti patendi EE05317 rikkumise väite alusel (I kd,

tl 116-127). Tsiviilasjas nr 2-16-13597 kohus rahuldas kostja uue hagi tagamise taotluse ning

keelas 19.09.2016 määrusega hagejal ravimi Midiana müügi Eestis kuni lõpliku kohtulahendi

jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-13597 (I kd, tl 128-130). Kohus peatas 25.11.2016

määrusega tsiviilasja nr 2-16-13597 menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni

tsiviilasjas nr 2-13-40378. Kohus võttis 09.05.2017 määrusega hagist loobumise vastu ja

lõpetas tsiviilasjas nr 2-16-13597 menetluse, kuna 29.03.2017 jõustus tsiviilasjas nr 2-13-

40378 menetlust lõpetav lahend, millega hageja patent EE05317 tühistati (I kd, tl 217-220).

Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40378 jäeti maakohtu otsus

patendi EE05317 tühistamise kohta jõusse. Alates 2012. aasta algusest plaanis hageja Eesti

turul müüma hakata samu toimeaineid drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavat ravimit

ka teises kontsentratsioonis 3mg/0,02mg nimetuse Daylette all. Daylette toimeained on teises

kontsentratsioonis ja pakendis (28 tabletti). Hageja sai Daylettele Eestis müügiloa 01.02.2011

(I kd, tl 115).

19. Hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja

kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi

rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte

kompromissi kinnitamisega (TsMS § 391 lg 1 p 1). Sätte sõnastuse kohaselt peab hagi

tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele või kolmandale isikule

tekitatud kahju. Sätte sõnastusest ei tulene, et hüvitatav oleks üksnes otsene varaline kahju.

Direktiivi 2004/48/EÜ art 9 lg 7 sätestab, et kui ajutised meetmed tühistatakse või kui need

muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu või kui hiljem on leitud, et

intellektuaalomandi õigusi ei ole rikutud ega neid ei ole ähvardanud rikkumise oht, on

kohtuasutustel õigus kostja nõudel kohustada hagejat maksma kostjale kohast hüvitist

nimetatud meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest. TsMS § 377 lg 1 esimest lauset

arvestades on TsMS § 391 lg 1 kaitse-eesmärgiks kaitsta kostjat ka saamata jäänud tulu kui

kahju tekkimise eest. TsMS § 391 lg 1 alusel on hüvitatav nii otsene varaline kahju kui ka

saamata jäänud tulu.

20. Euroopa Kohus on märkinud, et hüvitamine peab toimuma „kohase hüvitise“ kujul (vt

Euroopa Kohtu otsus nr C-688/17, Bayer Pharma, p 39). Euroopa Kohus on viidanud ka

sellele, et asjaolu, et art 9 lg-s 7 nimetatud eeltingimused on täidetud, ei tähenda seda, et

kohtud oleksid konkreetses asjas automaatselt ja igal juhul kohustatud mõistma hagejalt välja

igasuguse kahju, mis kostjale nende meetmete tõttu on tekkinud. Direktiivi art 9 lg-s 7 ette

nähtud kohane hüvitis on tagatis, mida liidu seadusandja pidas vajalikuks, et katta kulusid ja

kahju, mis kostjale on tekkinud tulenevalt „õigustamatust taotlusest“ ajutiste meetmete

võtmiseks. Direktiivi 2004/48 põhjenduse 22 kohaselt on selle artiklis 9 ette nähtud ajutised

meetmed nimelt õigustatud juhul, kui mis tahes viivitus võib põhjustada korvamatut kahju

intellektuaalomandi õiguse omajale. Sellest tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse

õigustamatuse tuvastamine eeldab ennekõike seda, et puudub oht, et intellektuaalomandi

õiguse omajale põhjustatakse korvamatut kahju viivitusega tema taotletud meetmete võtmisel.

Euroopa Kohus märkis, et kui kostjad turustavad oma tooteid isegi siis, kui patenditaotlus on

esitatud või kui on olemas patent, mis võib takistada sellist turustamist, peab kohus

kontrollima, kas sellist käitumist saab kõigepealt pidada objektiivseks kaudseks tõendiks selle

kohta, et patendi omanikule tekib tema taotletud meetmete võtmisega hilinemisel korvamatu

kahju. Järelikult ei saa viimase esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlust, mille ta esitas

vastuseks sellisele käitumisele, a priori kvalifitseerida „õigustamatuks“ direktiivi 2004/48 art

9 lg 7 tähenduses koostoimes selle direktiivi põhjendusega 22. Euroopa Kohus viitas ka

sellele, et kuigi asjaolu, et ajutised meetmed tunnistati kehtetuks, võib olla üks direktiivi

2004/48 art 9 lg-s 7 ette nähtud pädevuse teostamiseks vajalikest tingimustest, ei saa seda

iseenesest pidada määravaks tõendiks selle kohta, et kehtetuks tunnistatud ajutiste meetmete

kohaldamise taotlus oli põhjendamatu. Teistsugusel järeldusel võib olla selline mõju, mis võib

asjaomase patendi omanikku tagasi hoida direktiivi 2004/48 art-s 9 ette nähtud meetmeid

kasutamast ja mis läheks seega vastuollu selle direktiivi eesmärgiga, mis seisneb selles, et

tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrge tase. Euroopa Kohus leidis, et kohus peab ka

kontrollima, et hageja ei ole direktiivi 2004/48 art 9 lg-s 7 ette nähtud meedet kuritarvitanud.

Selleks 2-17-2152 8(9) tuleb tal nõuetekohaselt arvesse võtta juhtumi kõiki objektiivseid

asjaolusid, sealhulgas poolte käitumist (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-688/17, Bayer

Pharma, p-d 63-65, 70). Seega tuleb kohtul asja lahendamisel ja kohase hüvitise üle

otsustamisel arvestada muu hulgas tuleb arvestada ka seda, kas toimus ja millises staadiumis

oli tagamistaotluste esitamise ajal patentide tühistamise menetlus.

21. Riigikohus on käesolevas asjas mh märkinud, et kui patent tühistatakse, ei ole sellel olnud

algusest peale toimet. Samamoodi on käsitletud küsimust ka nt Euroopa patentide

väljaandmise konventsiooni art-s 68, mille kohaselt sel määral, mil Euroopa patent on

vastulausemenetluse käigus tühistatud, loetakse, et patenditaotlusel ja selle alusel väljaantud

Euroopa patendil ei ole algusest peale olnud artiklites 64 ja 67 sätestatud toimet.

22. Tuvastamist on leidnud, et kostja esitas 16.09.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse

(toimiku I kd, tl 13-17) hageja vastu, milles palus kohustada hagejat hoiduma kostja Eesti

patendist nr 05128 tulenevate õiguste rikkumisest ja keelata hagejal ravimi Midiana import

Eestisse, selle valmistamine, ladustamine, kasutamine, levitamine, müügiks pakkumine,

müümine, turustamine ja reklaamimine. Koos hagiavaldusega esitas kostja hagi tagamise

taotluse (I kd, tl 18-22). Hagi tagamise taotluses palus kostja keelata hagejal kuni

kohtulahendi jõustumiseni ravimi Midiana reklaamimine ja reklaami tellimine, samuti ravimi

Midiana import Eestisse, selle valmistamine, ladustamine, kasutamine, levitamine, müügiks

pakkumine ja müümine Eestis ise ja läbi kolmandate isikute. Maakohus rahuldas 27.09.2010

määrusega tsiviilasjas nr 2-10-44883 kostja hagi tagamise taotluse (I kd, tl 20 ja III kd tl 2-4).

Hagi tagamise korras keelas kohus hagejal ravimpreparaadi Midiana impordi Eestisse, selle

valmistamise, ladustamise, kasutamise, levitamise, müügiks pakkumise ja müümise Eestis ise

ja läbi kolmandate isikute. Samuti keelas kohus hagejal ravimi Midiana reklaamimise. Hageja

esitas korduvalt hagi tagamise tühistamise taotlusi, kuid kostja vaidles taotlustele vastu ja hagi

tagamine jäi kehtima (I kd, tl 21-28, tl 29-31, tl 32-35, tl 36-40, tl 41-43, tl 44-51, tl 52-54, tl

55-57 ja tl 59-60). Harju Maakohus tühistas 15.01.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-37678

patendi nr EE05128 (I kd, tk 86-96). Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.03.2016 otsusega

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata (I kd, tl 97-107). Riigikohus ei võtnud 13.06.2016

kostja kassatsioonkaebust menetlusse (I kd, tl 103). Seega tühistati patent, millele tuginedes

oli kostja esitanud hageja vastu nõude tsiviilasjas 2-10-44883. Tsiviilasjas nr 2-10-44883

teatas kostja 26.08.2016 kohtule, et võtab hagi tagasi (I kd, tl 104-105). Harju Maakohus

jättis 23.11.2016 määrusega kostja hagi läbi vaatamata ning tühistas 07.09.2010 hagi tagamise

(I kd, tl 106-110). Seega on tsiviilasjas nr 2-10-44883 tehtud hagi tagamise osas täidetud

TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused.

23. 08.09.2016 esitas kostja hageja vastu taas hagiavalduse, milles ta tugines oma Eesti

patendile nr 05317 (I kd, tl 116-127) ning soovis kohustada hagejat hoiduma kostja õiguste

rikkumisest. Koos hagiavaldusega esitas kostja hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas

19.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13597 hagi tagamise määruse (I kd, tl 128-130).

Hagi tagamise korras keelas kohus hagejal ravimi Midiana levitamine, müügiks pakkumine ja

müümine Eestis ise ja läbi kolmandate isikute. Hageja esitas nimetatud määrusele

määruskaebuse (I kd, tl 189-194), millele kostja vastu vaidles (I kd, tl 195-199). 30.03.2017

esitas hageja samas tsiviilasjas menetluse uuendamise ja hagi tagamise tühistamise taotluse,

kuna menetluse peatamise alus (tsiviilasja nr 2-13-40378 menetlus oli lõppenud (I kd, tl 200-

202) Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40378 (I kd, tl 203-

215) rahuldati hagi ja tühistati kostjale kuuluv patent EE05317 ehk patent, millele tuginedes

oli kostja esitanud nõude tsiviilasjas 2-16-13597. Riigikohus kostja kassatsioonkaebust

29.03.2017 määrusega menetlusse ei võtnud (I kd, tl 216). 09.05.2017 tegi Harju Maakohus

tsiviilasjas nr 2-16-13597 määruse, millega uuendati asjas menetlus, võeti vastu kostja

loobumine hagist ja tühistati 19.09.2016 hagi tagamine (I kd, tl 217-220). Seega on ka

tsiviilasjas nr 2-16-13597 tehtud hagi tagamise osas kohaldatav TsMS § 391 lg 1 p 1.

24. Kohus analüüsib, kas hagi tagamiste avalduste esitamisel esines oht, et kostjal tekib

korvamatu kahju. Riigikohtu antud juhiste kohaselt, kuigi saamata jäänud tulu hüvitamine ei

ole iseenesest TsMS § 391 lg 1 alusel välistatud, tuleb kohtul asja lahendamisel esmalt

hinnata, kas hagi tagamise avalduse esitamisel esines oht, et praeguse asja kostjal tekib

korvamatu kahju Euroopa Kohtu otsuses ja direktiivi 2004/48/EÜ põhjenduses 22 viidatud

tähenduses, st kahju, mida ei ole hiljem võimalik heastada, kui ta hagi tagamist ei taotle.

Direktiivi 2004/48 art 22 kohaselt on ajutised meetmed õigustatud juhul, kui mis tahes

viivitus võib põhjustada korvamatut kahju intellektuaalomandi õiguse omanikule. Nii

Euroopa Kohus kui ka Riigikohus leidsid, et direktiivi 2004/48/EÜ art 9 lg 7 ja direktiivi

2004/48 põhjenduse nr 22 kohaselt on põhjendatud ajutise meetme taotlejalt kulude ja

kahjude hüvitamiseks kohase hüvitise väljamõistmine igal juhul siis, kui ajutiste meetmete

taotlus oli õigustamatu, sh kui ajutise meetme taotlejat ei oleks ähvardanud korvamatu kahju

tekkimise oht, kui ajutiste meetmete rakendamisega oleks viivitatud. Seetõttu ajutiste

meetmete kohaldamise taotluse õigustamatuse tuvastamine eeldab ennekõike seda, et puudub

oht, et intellektuaalomandi õiguse omajale põhjustatakse korvamatut kahju viivitusega tema

taotletud meetmete võtmisel.

25. Eesti õiguses puudub korvamatu kahju mõiste. Riigikohtu antud juhiste järgi tuleb

riigisisest õigust tõlgendada kooskõlas direktiiviga (Riigikohtu otsuse p 14). Hageja leiab, et

kuna Euroopa Kohtu praktika kohaselt hinnatakse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse

kiireloomulisust selle alusel, kas on vaja teha esialgne otsus selleks, et vältida ajutisi

meetmeid taotlevale poolele tekkida võivat korvamatut kahju1, tuleb mõistet „korvamatu

kahju“ sisustada lähtuvalt Euroopa Kohtu lahenditest, mis on tehtud ajutiste meetmete

kohaldamise taotluste vaidluste raames. Hageja on esile toonud, et Euroopa Kohus on

seisukohal, et varaline kahju tuleb lugeda hüvitatavaks2 ning varalist kahju ei saa pidada isegi

raskesti korvatavaks, kuna seda on hiljem võimalik rahaliselt hüvitada3. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt peab kahju olema ettenähtav küllaldase tõenäosusega ja ajutisi meetmeid

taotlev pool peab tõendama asjaolusid, millest tuleneb, et sellise tõsise ja korvamatu kahju

tekkimine on tõenäoline4. Vastavalt on varaline kahju korvamatuks kahjuks liigitatav vaid

väga erandlikel juhtudel ning kostja peab tõendama, et korvamatu kahju teke oli kindel või

tõenditele tuginedes piisavalt tõenäoline. Euroopa Kohus on mh seisukohal et majandusliku

kahju tekkimine on korvamatuks kahjuks vaid erandlikel juhtudel – seega ajutuste meetmete

rakendamine ei ole reeglina põhjendatud üksnes käibe vähenemise tõttu (vt Euroopa Kohtu

otsus T-279/22).

26. Direktiivi 2004/48/EÜ kohaselt ei ole hagi tagamine ilma korvamatu kahju tekke ohu

tuvastamiseta üleüldse õigustatud. Eesti õiguse kohaselt saab vaatamata sellele Eestis hagi

tagada. Eesti õigus ei nõua hagi tagamise eeldusena korvamatu kahju tekkimise ohtu ja kohus

mõlemat hagi tagades seda vastavalt antud juhul ka ei tuvastanud. Eesti õiguse kohaselt tuleb

nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise

avalduses põhistada (TsMS § 381 lg 2). Euroopa Kohtu seisukoha alusel peab ajutiste

meetmete taotleja tõendama korvamatu kahju tekkimise asjaolusid. Seega tuleb korvamatu

kahju tekkimise oht hagi tagamise taotluses vähemalt põhistada. Kostja väidetav oluline kahju

(antud juhul rahaline kahju) hagi tagamise puhul kostja väidete alusel on olnud korvatav

1 Euroopa Kohtu presidendi 10.11.2004 määrus asjas nr T-303/04 R, European Dynamics SA, p 65.

2 Euroopa Kohtu presidendi 20.06.2009 määrus asjas nr T-169/00 R, Esedra vs. Komisjon, p 47.

3 EKm 10.11.2004, nr T-303/04 R, European Dynamics SA, p 72.

4 Euroopa Kohtu presidendi 28.11.2013 määrus asjas nr C-390/13 P(R), Euroopa Ravimiamet, p 53.

kahju, mitte korvamatu kahju. Kostja on 16.09.2010 hagi tagamise avalduses leidnud, et hagi

tagamine on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks. Võrreldes kostja aastate kogukäibega on

Eesti ravimite müügist tekkiv väidetav kahju ka äärmiselt väike. Kohus on veendunud, et

Eesti turul hagi tagamata jätmisest ei oleks kostjale korvamatut kahju tekkinud.

27. Tsiviilasja nr 2-10-44883 hagi tagamise taotluses leidis kostja, et hagi tagamine on

vajalik mh olulise kahju ärahoidmiseks. Kostja sisustas olulise kahju teket selliselt, et senise

praktika kohaselt geneeriliste ravimite turule toomine vähendab oluliselt originaalravimi

läbimüüki geneeriliste ravimite oluliselt odavama hinna tõttu, mh hinnanguliselt võib

originaalravimi läbimüük väheneda esimestel aastatel 30-50% ning pikemas perspektiivis

kaob originaalravim üldse turult. Kostja hinnangul ulatus 2009. aastal drospirenooni ja

etinüülöstradiooli kombinatsiooni sisaldavate ravimite käive umbes 22 000 000 EEK-ni (1

406 056,27 eurot) (I kd, tl 18-20C). Kostja taotles hagi tagamist patendi EE 05128 rikkumise

suhtes 16.09.2010 ja patendi EE 05317 rikkumise suhtes 08.09.2016.

28. Tsiviilasja nr 2-10-44883 (patendi EE 05128 rikkumishagi) hagiavalduse kohaselt oleks

väidetavaks kahjuks olnud 2010. aastal 222 400 eurot, kuid hageja käive oli 2010. aastal

998,2 miljonit eurot ja 2013. aastal 1,184 miljardit eurot. Kostja hinnangul oleks 2016. aastal

(patendi EE05317 rikkumishagi) olnud väidetavaks kahjuks juhul, kui hagi oleks jäetud

tagamata, 205 410,15 eurot, kuid hageja käive oli 2016. aastal 1,251 miljardit eurot, 2017.

aastal 1,436 miljardit eurot ning 2019. aastal juba 1,560 miljardit eurot. Seetõttu oleks hagejal

olnud võimalik hüvitada kostjale tekkiv väidetav kahju juhul, kui hagi oleks jäänud tagamata

ning hagid oleks rahuldatud. Varalise kahju oleks saanud hüvitada kahju hüvitamise hagi

kaudu ning kostja varaline positsioon oleks saanud taastatud. Seega oleks kohtu hinnangul

saanud kostjale hagi tagamata jätmisel tekkida vaid varaline kahju, mitte korvamatu kahju.

29. Urmas Võimre arvamusest nähtub, et hagejal oleks olnud võimalik hüvitada kostjale

kahju, mis oleks saanud tekkida siis, kui kohus oleks jätnud rahuldamata kostja esialgse

õiguskaitse taotluse, kuid rahuldanud kostja hagi. Asjatundja arvamuse kohaselt oleks

hüpoteetiline kahju 1 513 899,09 eurot moodustanud 2009. aastal kogu müügitulust vaid

0,159%, kogu ärikasumist 0,810% ning 2016. aastal vastavalt 0,121% müügitulust ja 0,863%

ärikasumist (V kd, tl 144 pöördel). Urmas Võimre asus 20.10.2020 arvamuses seisukohale, et

arvestades hüpoteetilise kogukahju 1 513 899,09 euro suurust, oleks hageja igal ajahetkel

suutnud täita kostja võimaliku kahjunõude, kui rikkumishagi oleks lõppkokkuvõttes

rahuldatud. Täpselt samuti ei oleks hagi tagamise rahuldamata jätmine põhjustanud kostjale

endale pöördumatult raskeid majanduslikke tagajärgi. Hagi tagamise taotluste lahendamise

ajal teadaolnud asjaolude põhjal oleks saanud jõuda täpselt samasugusele järeldusele –

lahendades 2010. aastal hagi tagamise taotlust, olid teada 2009. aasta finantsandmed, ning

2016. aasta hagi tagamise taotluse ajal teada 2015. aasta finantsandmed, mis oleksid viinud

samasuguste järeldusteni (V kd, tl 145).

30. Kostja esitas kohtule riiklikult tunnustatud ekspert Artur Suitsu ja Ants Asperi arvamuse

(Grant Thornton arvamus) (VII kd, tl 119-122). Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga,

et asjaolu, et Ants Ansper ei ole varasemalt andnud hinnangut korvamatu kahju küsimuses, ei

tähenda tema ebapädevust, vaid sellise küsimuse värsket kerkimist kohtumenetluses. Kohtu

hinnangul ei ole ka hageja ekspert Urmas Võimre varem andnud hinnangut korvamatu kahju

küsimuses. Grant Thornton arvamuse kohaselt oleks Midiana vastavalt kehtinud

seadusandlusele turule sisenenud 30% võrra madalama turuhinnaga kui originaalravim.

Üldise majandusliku loogika kohaselt on Midianal soodsama hinna tõttu eeldus võta turuosa

kostja vastavatelt ravimitelt. Soodusravimite korral eksisteerib riigipoolne surve hindade

pidevaks langetamiseks ning ekspertide hinnangul on vähetõenäoline, et kostjal oleks olnud

võimalik taastada Midiana turustamise keelamise edasilükkamise järgselt hinnatase, mis oleks

olnud enne Midiana turule sisenemist. Eksperdid asusid seisukohale, et Midiana turustamise

keelamise edasilükkumine oleks põhjustanud korvamatut kahju kostjale, sest see oleks kaasa

toonud pöördumatud muutused drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavate farmatseutiliste

preparaatide müügi turule Eestis (VII kd, tl 119-122). Urmas Võimre 25.08.2021 arvamuse

kohaselt räägib Grant Thornton Baltic OÜ 02.08.2021 ekspertarvamus korvamatu kahju osas

iseendale vastu, kuna 02.08.2021 ekspertarvamuses kirjeldatud kahju on rahas hüvitatav ning

hagejal oli ka võimekus sellise kahju hüvitamiseks. Samuti ei nähtu 02.08.2021

ekspertarvamusest, et ravimi Midiana turustamise keelamise edasilükkumisel oleks kostjale

põhjustatud korvamatut kahju. Ekspertarvamusest nähtub, et kostja hüpoteetiline kahju oleks

olnud rahas hüvitatav (VII kd, tl 140 pöördel).

31. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saab asuda seisukohale, et hagejale oleks olnud

hüpoteetilise kogukahju hüvitamine jõukohane. Kohtule esitatud tõenditest ka ei nähtu, et

hagi tagamata jätmised oleks toonud kaasa pöördumatud muutused drospirenooni ja

etinüülöstradiooli sisaldavate farmatseutiliste preparaatide müügi turule Eestis. Kohus on

kõike eelnevat arvestades seisukohal, et hagi tagamata jätmised ei oleks ähvardanud kostja

eksisteerimist või vastav kahjuhüvitis ei oleks taastanud kostja positsiooni, milles ta oleks

olnud enne kahju teket. Kostja ei ole ka tõendanud, et tema turupositsioon oleks saanud

pöördumatult kahjustada.

32. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostjale hagi tagamata jätmisel tekkida

võinud kahju ei saa kvalifitseerida korvamatuks kahjuks. Vastavalt ei ähvardanud kostjat hagi

tagamata jätmisel korvamatu kahju oht.

33. Kohus analüüsib, kas kostja on hagi tagamist kui ajutist meedet patentide EE 05128 ja

EE05317 puhul kuritarvitanud. Riigikohus märkis käesolevas asjas, et asjakohane on hinnata

ka seda, ega kostja ei ole kuritarvitanud direktiivi artiklis 9 (7) sätestatud meedet ning selleks

saab arvesse võtta juhtumi kõiki objektiivseid asjaolusid, sealhulgas poolte käitumist.

Riigikohtu hinnangul saab kahjuhüvitise suuruse küsimuse lahendamisel arvestada ka seda,

kas toimus ja millises staadiumis oli patentide tühistamise menetlus.

34. Kohus on seisukohal, et kostja pidi alates 07.07.2011 teadma, et tema patent EE05128 ei

vasta patentsuse kriteeriumitele. Eesti Patendiamet väljastas 16.02.2009 kostjale patendi

EE05128. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tühistas Euroopa Patendiameti

Apellatsioonikomisjon 07.07.2011 otsusega kostja Eesti patendi EE05128 Euroopa

analoogpatendi EP1214076, mis põhines samal rahvusvahelisel patenditaotlusel

PCT/IB00/01213 ning samadel prioriteedinõuet kinnitavatel dokumentidel. Tegemist oli

patendiga, mille patendinõudluse punktid olid identsed Eesti patendiga EE05128. Kostja

esitas 16.09.2010 hageja vastu rikkumishagi patendi EE05128 suhtes ja hagi tagamise

avalduse tsiviilasjas nr 2-10-44883. Kohus rahuldas 27.09.2020 hagi tagamise taotluse ning

tagas hagi. Ladee Pharma Baltics UAB esitas 11.08.2011 Harju Maakohtule hagi kostja

patendi nr EE 05128 B1 tühistamiseks. 13.06.2016 jõustusid Harju Maakohtu 15.01.2014

kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-37678,

millega kostja patent EE 05128 tühistati, kuna kostja EE 05128 ei vastanud PatS § 8 lg-s 1

sätestatud patentsuse kriteeriumitele. Olukorras, kus patendi EE05128 tühistamise otsus oli

lõplikult jõustunud, otsustas kostja esitada hagi tagamise taotluse teise Eestis registreeritud

patendi EE05317 alusel. Tsiviilasjas nr 2-16-13597 kohtule hagi tagamise taotluse esitamise

ajal 08.09.2016 oli Harju maakohtu 31.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40378 ka teine

kostja patent EE05317 juba tühistatud. Patent EE05128 ja patent EE05317 tühistati seejuures

mõlemad uudsusnõudele mittevastavuse tõttu täpselt samade argumentide ja faktide alusel, s.t.

leiutis oli saanud PatS § 8 lg 2 tähenduses avalikkusele teatavaks enne patendi

prioriteedikuupäeva USA-s leiutisega läbiviidud kliiniliste uuringute kaudu.

35. Patendi nr EE05128 tühistamise menetlus võttis aega Eesti kohtus pea 4 aastat 10 kuud

3 päeva. Hageja vaidlustas 28.11.2011 kostja patendi nr EE05128 kehtivuse tsiviilasjas nr 2-

11-58273 esitatud hagiga, mille menetluse kohus peatas 16.12.2013. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et patendi EE05128 puhul pidi kostja olema alates 07.07.2011 teadlik patendi

EE05128 mittevastavusest patentsuse kriteeriumitele, kuna Euroopa Patendiameti

Apellatsioonikomisjon tühistas kostja Eesti patendi EE05128 Euroopa analoogpatendi

EP1214076, mis põhines samal rahvusvahelisel patenditaotlusel, samadel prioriteedinõuet

kinnitavatel dokumentidel ning kaitses täpselt sama leiutist nagu siseriiklik patent EE05128.

Eesti ühines 01.06.2002 Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga ja Euroopa

patentide väljaandmise konventsiooni artikli 52 lg 1 kohaselt Euroopa patente antakse kõigile

leiutistele, mis on uued, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad5. Euroopa

patentide väljaandmise konventsioonis ja Eesti patendiseaduses on patentsuse kriteeriumid

sisuliselt identsed. Hageja on tõendanud, et esitas patendi EE 05128 tühistamismenetluse

jooksul tsiviilasjas 2-10-44883 kohtule 28.11.2011, 30.05.2014, 22.07.2014, 15.06.2016

taotlusi hagi tagamise tühistamiseks. Samuti pakkus hageja tagatise maksmist, kuid kõigi

kordadel vaidles kostja hagi tagamise tühistamisele vastu ning kohus jättis hagi tagamise

jõusse.

36. Alates 13.06.2016 oli ka Eesti patent EE 05128 lõplikult tühistatud ehk jõustus patenti

tühistav kohtuotsus. Vaatamata sellele leidis kostja 27.07.2016 tsiviilasjas nr 2-10-44883

esitatud seisukohas, et tal on jätkuvalt alus keelata tühistatud patendi alusel hagejal oma

ravimi müüki Eestis ja hagi tagamise tühistamiseks puuduvat alus. Tsiviilasja nr 2-10-44883

menetluses 27.07.2016 esitatud seisukohas väitis kostja, et siseriikliku patendi kohta

patendiregistrisse tehtavad kanded on konstitutiivse tähendusega ning puudub hagi tagamise

tühistamiseks alus nii kaua kuni hagi tagamise aluseks olnud patenti nr 05128 ei ole

patendiregistrist kustutatud.

37. Riigikohtu seisukoha järgi, kui patent tühistatakse, ei ole sellel olnud algusest peale

toimet. Vastavalt kaotab patent algusest peale toime seda tühistava kohtuotsuse jõustumisel

ning patendiregistri lõpukanne ei saa olla sellisel puhul konstitutiivse tähendusega. Kostja

tugines rikkumishagi menetluses hagi tagamise tühistamisest keeldumisel aga tühistatud

patendile, millest talle õigusi tuleneda ei saanud.

38. Seega piiras kostja hagejal Midiana müük, kuigi kostja ise pidi hiljemalt alates

07.07.2011 teadma, et tema Eesti patent EE05128 ei vasta uudsuse kriteeriumile. Alates

07.07.2011 Euroopa Patendiameti otsusest koosmõjus Ameerika Ühendriikide

ringkonnakohtu 03.03.2008 otsusega pidi kostja möönma, et tema patendid ei vasta patentsuse

kriteeriumitele uudsusnõude puudumise tõttu PatS § 8 lg 1 järgi. Patentsuse kriteeriume

hinnatakse ülemaailmses kontekstis. Hageja on selgitanud, et Euroopa patentide väljaandmise

konventsiooni artikli 52 lg 1 ja PatS § 8 lg 1 on sisuliselt identsed. Seega, kui Euroopa

Patendiamet oli tuvastanud, et eksisteerib teave, mis välistab leiutise uudsusnõudele

vastavuse, siis pidi kostja teadma, et ka Eesti seaduse alusel uudsusnõudele vastavusele

hindamisel tuleb võtta arvesse prioriteedikuupäevast varasemalt avalikustatud teavet ja see

välistab ka Eesti patendi uudsuse.

39. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna Euroopa Patendiamet leidis, et leiutise

uudsuse nõue kui esimene patentsuse kriteerium ei ole täidetud, ei saanuks olla väga

tõenäoline, et üks ja sama leiutis vastaks samadele patentsuse kriteeriumitele ühes riigis, kui

teistes riikides on sarnaste õigusnormide puhul suure patendialase kogemusega ameti/kohtu

poolt sama leiutise osas leitud, et see nii ei ole. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika

tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne

patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on

ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise

kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil (PatS § 8 lg 2). Seega välistab

uudsuse ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanu. Sellest hoolimata

5 Euroopa patentide väljaandmise konventsioon. – RT II 2002, 10, 40. Lisaks ka Euroopa patentide väljaandmise

konventsiooni (Euroopa patendikonventsioon) muutmise akt. – RT II 2002, 11, 41.

tugines kostja uudsusnõudele mittevastavatele patentidele ning isegi pärast siseriiklikku

patenti EE05128 tühistava kohtuotsuse jõustumist ei nõustunud hagi tagamise tühistamisega.

40. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja pidi teadma hiljemalt alates 01.12.2011, et

ka tema patent EE05317 ei vastanud samuti patentsuse kriteeriumitele. Eesti Patendiamet

väljastas 16.08.2010 kostjale patendi EE05317. EE05317 patendile vastas täielikult Euroopa

Patendiametis 14.01.2009 välja antud patent nr EP1380301. Kostja patent nr EE05317 oli

eraldatud rahvusvahelise patenditaotluse PCT/IB00/01213 alusel varasemalt esitatud ja

registreeritud Eesti patendist nr EE05128. Seetõttu patendi EE05317 analoogpatendiks on

Euroopa patent EP1380301, millega samasse patendiperekonda kuulub EP1214076, mis

07.07.2011 Euroopa Patendiameti poolt otsusega tühistati. Ladee Pharma Baltics UAB

vaidlustas 25.08.2011 patendi nr EE05317 Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis.

01.12.2011 tühistas Euroopa Patendiamet oma otsusega kostja Eesti patendi EE05317

Euroopa analoogpatendi EP1380301.

41. 29.08.2013 esitas UAB Exeltis Baltics (endine ärinimi Ladee Pharma Baltics UAB)

Harju Maakohtule hagi kostja vastu patendi nr EE 05317 tühistamiseks. 31.03.2016 tühistas

Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-40378 patendi kohtuotsusega ning ringkonnakohus oma

22.11.2016 otsuses nõustus, et kostja patendil EE05317 puudus uudsus. Ringkonnakohus

tuvastas, et leiutis oli oma uudsuse kaotanud enne prioriteedikuupäeva, sest leiutist kasutati

Ameerikas korraldatud ravimiuuringus, kuid uuringus osalejaid ei kohustatud hoidma ravimi

kohta saladust. Uudsuse puudumise tõttu ei olnud leiutis vastavalt PatS § 8 lg-le 1 patentne

(kohtuotsuse lk 20). Kostja patenti EE05317 tühistav kohtuotsus jõustus lõplikult 29.03.2017.

Seetõttu võttis patendi EE05317 tühistamise kohtumenetlus aega kokku 3 aastat 7 kuud 1

päev.

42. Kohus on seisukohal, et kostja pidi patendi EE05317 puhul alates 07.07.2011 Euroopa

Patendiameti otsusest olema teadlik, et tema riigisisese patendi Euroopa analoogpatent ei

vasta patentsuse kriteeriumitele ning kuulus tühistamisele, mistõttu kuulub tühistamisele ka

riigisisene EE05317 patent. Patent EE05317 analoogpatendiks oli Euroopa patent EP

1380301, millega kuulus samasse patendiperekonda EP 1214076. Patent EP 1214076 tühistati

omakorda 07.07.2011 Euroopa Patendiameti poolt otsusega põhusel, et leiutis oli saanud

avalikkusele kättesaadavaks enne prioriteedikuupäeva. Kuna Euroopa Patendiamet leidis, et

leiutise patentsuse kriteeriumid ei ole täidetud, ei saanuks olla väga tõenäoline, et üks ja sama

leiutis vastaks samadele patentsuse kriteeriumitele ühes riigis, kui teistes riikides on sarnaste

õigusnormide puhul suure patendialase kogemusega ameti/kohtu poolt sama leiutise osas

leitud, et see nii ei ole. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja olema 07.07.2011 teadlik, et tema

siseriiklik patent EE05317 kuulub tühistamisele. Vaatamata sellele esitas kostja 08.09.2016

hageja vastu patendist nr EE05317 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumise nõudes

hagiavalduse ja ka hagi tagamise taotluse tsiviilasjas nr 2-16-13597. Kostja esitas

rikkumishagi ligikaudu 3 aastat pärast seda, kui kostja patendi nr EE 05317 vastu oli algatatud

kohtulik tühistamismenetlus Ladee Pharma Baltics UAB poolt ning 4 aastat 9 kuud pärast

Euroopa Patendiameti poolt patendile EE 05317 sisult vastava Euroopa patendi tühistamist.

Maakohus oli juba 31.03.2016 patendi EE05317 tühistanud ning 22.11.2016 nõustus

maakohtuga ka ringkonnakohus. Seega esitas kostja hageja vastu rikkumishagi, olles teadlik,

et tema patent ei vastanud Euroopa Patendiameti hinnangul patentsuse kriteeriumitele, mis oli

saanud kinnitust ka juba siseriiklikus kohtusüsteemis.

43. Hageja on menetluses esile toonud, et kostja patenditaotlusprotsess oli juba Ameerika

Ühendriikides raskustega. Hagi tagamise meetme kuritarvitamise hindamisel tuleb arvesse

võtta Euroopa Kohtu ja Riigikohtu juhiste kohaselt juhtumi kõiki objektiivseid asjaolusid, sh

ka poolte käitumist. Euroopa Patendiamet tühistas patendi EP 1214076 Ameerika

Ühendriikides toimunud sündmuste pinnalt, tuginedes seal läbiviidud tühistamismenetluses

tuvastatud asjaoludele ning nendele asjaoludele on omakorda tuginenud ka Eesti siseriiklik

kohus. Seega tuleb nõustuda hageja väitega, et esitades 08.09.2016 hageja vastu rikkumishagi

ja taotledes ka hagi tagamist olukorras, kus rikkumishagiga oleks olnud võimatu saavutada

oma õiguste kaitset, kuritarvitas kostja hagi tagamise meedet.

44. Riigikohus märkis, et patendi tühistamisel on tagasiulatuv jõud. Seetõttu olid hagi

tagamised alusetud ka ajal, mil patendid kehtisid. Kostja pidi Euroopa patendi tühistamise

tõttu eeldama, et tema siseriiklikud patendid on õigusjõu kaotanud. Hageja esitatud Euroopa

Patendiameti Apellatsioonikoja 10.11.2011 otsusest nr T0007/07-3302 (I kd, tl 61-76 ja 77-

85) nähtub, et apellatsioonikoda otsustas tühistada kostja patendi nr 1214076 uudsuse

puudumise tõttu. Euroopa Patendiameti otsusest 30.01.2012 (I kd, tl 139) nähtub, et tühistati

ka kostja Euroopa patent EP-B-1 308 301. Euroopa patendite tühistamine tõi kaasa tagajärjed

kostja siseriiklike patentide kehtivusele. Eeltoodust tulenevalt kuulub ravimi Midiana osas

hage ja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue rahuldamisele.

45. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sai hageja ravim Midiana Eestis müügiloa

03.03.2010 (I kd, tl 10 ja II kd, tl 67). Ravim lisati soodusravimite nimekirja 24.09.2010 (I

kd, tl 11-12). Kostja esindaja saatis 08.06.2010 hulgimüüjale Tamro Eesti OÜ-le kirja (II kd,

tl 39 ja II kd tl 161), milles ta viitas hagejale ravimi Midiana suhtes antud müügiloale ning

kostjale kuuluvale Eesti patendile 05128, mis oli kehtiv kuni 31.08.2020. Kostja viitas oma

patendist tulenevate õiguste rikkumisele ning viitas sellest tulenevatele võimalikele

tagajärgedele. 27.10.2010 vastas Tamro Eesti OÜ kostja esindajale ja kinnitas, et Tamro Eesti

OÜ importis ravimit Midiana Eestisse enne 27.09.2010 koguses 1080 originaalpakendit (III

kd, tl 33). Vastavalt kostjalt saadetud teatisele kõrvaldati Midiana müügist.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialist Katrin Pudersell saatis kostjale

26.08.2010 e-kirja, milles viitas kostja pöördumisele seoses ravimiga Midiana ning edastas

hageja kui geneerilise ravimitootja vastuse. E-kirjas on eeldatud, et patendi olemasolu ei

takista ravimi Midiana turustamist Eestis. 13.09.2010 saatis kostja ministeeriumile uue

pöördumise (III kd, lk 204-205), milles kordas väidet, et Midiana rikub tema patendiõigusi.

Kostja viitas kohtusse pöördumisele ja võimalikule hagi tagamisele.

46. Põhjusliku seose puudumise tõttu ei saa rahuldada Midiana osas nõuet ajavahemiku eest

2010. aasta juulist kuni hagi tagamise määruse tegemiseni 27.09.2010. Sõltumata sellest,

milliseid ettevalmistusi hageja ravimi turule tulekuks tegi või mitte, puudusid tal oma

toimingute tegemiseks hagi tagamisest tulenevad takistused enne 27.09.2010. Kohtu

hinnangul nähtub aga asjas kogutud tõenditest, et sisuliselt viis hageja ettevalmistused ravimi

Midiana reaalseks müümiseks lõpule alles 2010. aasta septembris vahetult enne hagi tagamise

määruse tegemist. Varasemal ajal hageja ravimit Eestis ei müünud ning järelikult puudus

hagejal võimalus ravimite müügist tulu teenida.

47. Tõenditest ei saa järeldada, et ravim oli Eestis müümiseks juba olemas 2010. aasta juulis.

Turundusplaan ei tõenda hageja väidet, et ravimi Midiana müügiga Eestis alustati 2010. aasta

juulis või et nimetatud ajal ei saanud ravimit müüa hagi tagamise tõttu. Hageja esitas taotluse

ravimite Midiana ja Daylette soodusravimite nimekirja kandmiseks 19.05.2017 (II kd, tk 62-

66). Hageja esitas kohtule ravimi Midiana kolmekeelse pakendi (III kd, tl 44) ja hageja poolt

11.06.2010 kinnitatud andmelehe ravimile Midiana koos kolmekeelse pakendiga (III kd, tl

197-199). Tõendist nähtub, et tegemist oli esimese pakendi variandi kinnitamisega. Tõendist

ei saa järeldada, et ravim Midiana oleks Eestisse tarnitud 2010. aasta juulis. Kostja esitas

17.04.2017 tsiviilasjas nr 2-16-13597 taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Kohus lahendas taotluse 09.05.2017 määrusega, tühistades hagi tagamise. Vastavalt

Riigikohtu seisukohale vastutab kostja tekitatud kahju eest ka ajavahemikul 17.04.2017 kuni

09.05.2017 hagi tagamise määruse kehtimise eest. Seega vastutab kostja hagi tagamisega

tekitatud kahju eest ravimi Midiana osas ajavahemikul 27.09.2010 kuni 09.05.2017.

48. Ravimi Daylette osas hagi rahuldamisel ei kuulu. Kostja tegevus ning hagi tagamise

määrused tsiviilasjas nr 2-10-44883 ja tsiviilasjas nr 2-16-13597 ei piira ega saanud takistada

ravimi Daylette müüki Eestis. Hageja loobus ravimi Daylette turule toomisest, mis ei olnud

põhjuslikus seoses kohaldatud hagi tagamise abinõudega. Nimetatud hagi tagamiste

määrustega ei keelatud üldisemalt toimeainete drospirenooni ja etünüülöstradiooli

kombinatsiooni müüki Eestis, vaid määrustega kehtestati keeld konkreetselt üksnes Midiana

osas. Vastavalt ei ole kohtud keelanud hagi tagamise korras ravimi Daylette müüki ning

seega puudub hagejal alus nõuda ravimi Daylette osas kahju hüvitamist TsMS § 391 lg 1 p 1

alusel. Kohtule esitatud e-kirjade vahetusest ei nähtu, et kostja oleks teinud mistahes viiteid

hageja teistele ravimitele või ravimile Daylette. Seega on tõendamata hageja väited, et kostja

soovis takistada ka ravimi Daylette müüki Eestis. Daylette mittemüümine Eestis ei olnud

põhjuslikus seoses hagi tagamistega tsiviilasjades 2-10-44883 ja 2-16-13597. Seega jääb

hageja nõue ravimi Daylette osas 150 485,6675 euro ja 12 601,26 euro (kokku 163 086,93

euro) nõudes rahuldamata.

49. Kuna kohus leidis, et hagide tagamise taotlemisel ei olnud ohtu, et tagamata jätmine võis

tekitada praeguse asja kostjale korvamatut kahju, tuleb edasi hinnata kahjuhüvitise suurust.

50. Kohus võtab seisukoha kahjuhüvitise suuruse osas ravimi Midiana osas. Kahjusumma

suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning

kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).

VÕS § 140 lg 1 sätestab kohtule õiguse kahjuhüvitise vähendamiseks siis, kui üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades on kohustatud isiku suhtes kahju täieliku hüvitamise kohustus äärmiselt

ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Riigikohus leidis, et hüvitise

suuruse vähendamisel saab mh võtta arvesse VÕS § 140 (sh ka VÕS § 127 lg 6 alusel)

sätestatut, seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Lisaks leidis Riigikohus, et patendiasjades saab mh arvestada veel seda, millises staadiumis

oli kostja patentide tühistamine hagi tagamise taotluse esitamise ajal, lisaks ka tühistamise

põhjust ja kostja osa selles.

51. Hageja nõue ravimi Midiana osas on 239 676,9955 eurot ja hageja suurendas 06.07.2017

põhinõuet ravimi Midiana osas 10 864,42 euro võrra. Kohus leidis eelnevalt, et põhjusliku

seose puudumise tõttu ei saa rahuldada nõuet ajavahemiku eest 2010. aasta juulist kuni hagi

tagamise määruse tegemiseni 27.09.2010. Kohus arvestab seega 2010 aasta osas kahju alates

neljandast kvartalist ja kohtu hinnangul tuleb arvestada 2010 aasta osas kahjuks 9256,37

eurot. Seega on kahjusumma kokku 241 285,04 eurot.

52. 22.06.2017 menetlusdokumendis väitis kostja, et VÕS § 140 lg 1 kohaselt oleks

kahjuhüvitise täies ulatuses väljamõistmine mõistlikult vastuvõtmatu, sest kostja tugines Eesti

Vabariigi poolt välja antud patendile, kostja teostas oma tsiviilprotsessiõigusi seaduspäraselt

ja heauskselt. Kostja ka leidis, et juhul, kui hüvitada tuleb ka puhtmajanduslik kahju, oleks

kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Mh väitis kostja, et tal

puudus tegelik kontroll kahju tekitava olukorra lõpetamise üle, sest ta esitas tsiviilasjas nr 2-

10-44883 taotluse hagi tagasivõtmiseks 26.08.2016, kuid Harju Maakohus lahendas kostja

taotluse 23.11.2016, mh tühistas hagi tagamise; maakohtu määrus jõustus 09.12.2016. Kostja

leidis, et kui kohus ikkagi leiab, et patendi tühistamisel on tagasiulatuv jõud ning

puhtmajandusliku kahju hüvitamist ei saa piirata 13.06.2019–09.12.2016 perioodiga, on

põhjendatud puhtmajandusliku kahju hüvitise vähendamine vähemalt poole võrra perioodi

eest 26.08.2016 kui kostja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks kuni 09.12.2016.

53. Kohus leiab, et kahju hüvitise vähendamine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kostja tugines

vaid Eesti Vabariigi poolt välja antud patendile, ei anna alust hüvitise vähendamiseks. Kostja

vastutust ei saa välistada ega piirata see, et Eesti Vabariik on patendi välja andnud.

Patenditaotleja vastutab ise täies ulatuses selle eest, et tema leiutis ka on patentne ning kõigi

sellest tulenevate järelmite eest, sh kolmandatele isikutele leiutise kasutamise alusetu

takistamise tõttu tekkinud kahjude eest. Seadus ei näe ette, et patendi väljaandmine

Patendiameti poolt looks patenditaotlejale ja patendiomanikule õigustatud eelduse, et

ainuõigus on seaduslik ja tingimusteta kehtiv. Patendi väljaandmine annab patendiomanikule

seaduses konkreetselt sätestatud õigused, sh näeb seadus ette võimaluse kolmandatel isikutel

patendi kehtivust ka vaidlustada. Seega võimalus, et patent võidakse tühistada, kuulub

patendiomaniku seadusjärgsete õiguste ja kohustuste koosseisu ning sellise võimalusega peab

patenditaotleja ja patendiomanik alati arvestama.

54. Kostja patent tühistati, kuna patendiga kaitstud leiutis oli saanud üldsusele kättesaadavaks

enne prioriteedikuupäeva Ameerika Ühendriikides läbi viidud kliiniliste uuringute käigus ja

selles uuringus osalenud naistega ei sõlmitud konfidentsiaalsuslepingut. Sellest tulenevalt oli

leiutise varasem kasutamine avalik ja leiutise objektil puudus uudsus. Riigikohus selgitas, et

kui patent tühistatakse, pole sellel algusest peale toimet. Tühistatud patent kaotab algusest

peale toime seda tühistava kohtuotsuse jõustumisel (patendi EE 05128 puhul 13.06.2016 ja

EE 05317 puhul 29.03.2017).

55. Riigikohus leidis ka oma lahendi p-s 17, et olukorras, kus kostja esitas patendi EE 05317

puhul 17.04.2017 hagist loobumise avalduse, pidi kostja mõistma, et kohus lahendab taotluse

mõistliku aja jooksul ning kostja ei saa õigustada end sellega, et kohus ei lahendanud taotlust

piisavalt kiiresti. Reaalselt oli kostjal tegelik kontroll kahju tekitava olukorra lõpetamise üle

kogu kohtumenetluse vältel.

56. Kohus on seisukohal, et kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt ei ole ebaõiglane ega

mõistlikult vastuvõtmatu. Hagejale on hagi tagamisega tekitatud kahju saamata jäänud tulu

näol. Kostja sai kuus aastat ja enamgi Eestis müüa oma ravimeid monopoolses seisus. Kostja

on selle enam kui kuue aasta jooksul teeninud enam tulu kui ilma hagi tagamiseta. Kohus

nõustub kostjaga, et hagi tagamine ning läbi selle geneeriliste ravimite turult eemal hoidmine

on võimaldanud müüa kostjal oma originaalravimit kõrgema riigi poolt hüvitatava hinnaga,

kui see on võimalik pärast geneeriliste ravimite lisandumist ja sellega seoses piirhinna

kehtestamist antud toimeainegrupis. Hageja poolt kohtule esitatud ravimisoodustuste tabeli

väljavõttest nähtuvalt oli 01.01.2016 seisuga kostja Yaz’i pakendi hind hinnakokkuleppe

järgi 11,58 eurot ning Yarina pakendi hind hinnakokkuleppe järgi 9,35 eurot; alates

01.07.2017 on piirhind 5,46 Yarina ja Yasminelle osas 5,46 eurot ning Yaz osas 6,24 eurot.

Kostja ei pidanud taotlema hagi tagamist ning samuti oli kostjal võimalik igal ajahetkel

taotleda kohtult ise hagi tagamise viivitamatut tühistamist. Kostja käitus vastupidiselt ja

vaidles aastate jooksul kõikidele hagi tagamise tühistamiste taotlustele vastu. Seega allus

kahju tekkimine kostja kontrollile.

57. Hagi tagamise tõttu on hagejale tekkinud ulatuslik kahju saamata jäänud tulu näol.

Hageja kahju seisneb hagi tagamise tõttu saamata jäänud müügitulus, mida hageja oleks

teeninud, kui ta oleks saanud oma ravimiga Midiana turule tulla ning neid Eestis müüa

aastatel 2010-2016. Vaidlus puudub, et III kvartalis 2010 oleks esimese geneerikuna tulnud

turule Midiana. Seega oleks Midiana olnud suurima müügimahuga geneeriline ravim. 2017

tulid kõik geneerikud turule koos ning seega oli olukord teistsugune võrreldes sellega, kui

Midiana oleks tulnud turule esimesena 2010. aastal. Seega oleks Midiana saanud olla algselt

turul geneerikuna monopoolses seisundis. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole

võimalik tänase turu jagunemise põhjal teha järeldusi selles osas milline oleks olnud turu

jagunemine 2010-2017. Samas on hageja esile toonud, et originaalravim kaotab suurelt turgu

geneerikutele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja originaalravimi hinda

langetanud geneeriliste ravimite hinnatasemeni. Urmas Võimre 25.08.2021 arvamusest

nähtuvalt ei pea paika, et originaalravimi hinda langetatakse ja see tagab turuosa säilimise.

Originaalravimi hinda ei langetata regulaarselt ega piisavalt ning selles tulenevalt kaotab

originaalravim järjepidevalt turuosa (VII, kd 126).

58. Hageja kahjuarvestus põhineb sellel, millistes kogustes ja hindades müüs kostja ise oma

drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid Yarina ja Yaz Eestis aastatel 2010-

2016. Vastavad andmed pärinevad Medicube ravimite infosüsteemist (I kd, tl 11-114) ja

põhinevad sinna hulgimüüjate poolt esitatud müügiaruannete andmetel. Hindade

kalkuleerimisel võeti aluseks ka veebilehel ravimiinfo.ee olev info ravimite jaemüügihindade

kohta. Midiana kogukahju on 239 676,9955, mis moodustub alljärgnevalt:

2010

18512,741 10% turuosa

2011

25165,595 10% turuosa

2012

34909,5285 15% turuosa

2013

39977,686 20% turuosa

2014

44836,855 25% turuosa

2015

40286,82 25% turuosa

2016

35987,77 25% turuosa

239676,9955

59. Midiana oli aastal 2010 Sotsiaalministeeriumi poolt lisatud kokkulepitud hinnaga

soodusravimite nimekirja ning Midianale oli kinnitatud CIP hind. Juuni lõpuks 2010 oli

Midiana juba tarnitud Eestisse hulgimüügilattu. Seega oli tehtud juba otseseid kulutusi

transpordile, pakendamisele, pakendi eestikeelse infoga varustamisele, samuti tekkis kulu

seoses Midiana transpordiga Eesti hulgimüügiloast Läti hulgimüügilattu pärast seda, kui

Midiana turustamine Eestis peatati. Lisaks olid tekkinud kulud seoses turustamise

ettevalmistamisega (näiteks olid tellitud pastapliiatsid, tõlgitud, kujundatud ja trükitud

turundusmaterjalid ning koolitatud ravimiesitlejad).

60. 06.07.2017 suurendas hageja hagiavalduses hagi alusena ka kostja 08.09.2016 taotluse

alusel Harju Maakohtu 19.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13597 (patendi EE05317

väidetavast rikkumisest hoidumise hagi) kohaldatud hagi tagamise abinõudele, millega oli

samuti kostja taotlusel keelatud hagejal oma ravimi müük Eestis. Hageja suurendas enda

nõuet perioodil jaanuar kuni aprill 2017 tekkinud kahju võrra (arvestades, et hagi tagamine

tühistati tsiviilasjas nr 2-16-13597 09.05.2017).

61. Hagejale on perioodil jaanuar kuni aprill 2017 tekkinud kahju kogusummas 10 864,42

eurot seoses ravimi Midianaga eurot.

MIDIANA turuosa 10% (müügitulu)

4345.768

MIDIANA turuosa 15% (müügitulu)

6518.652

MIDIANA turuosa 20% (müügitulu)

8691.536

MIDIANA turuosa 25% (müügitulu)

10864.42

62. Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi

suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu (VÕS § 140 lg 1).

Kostja enda avaldatud aastaraportite kohaselt oli kostja käive 2010. aastal 35,088 miljardit

eurot ning 2017. aastal oli selleks 35,015 miljardit eurot. Kostja leidis ka tsiviilasja 2-10-

44883 hagi tagamise taotluses, et kostja on suur rahvusvaheline kontsern ja üks juhtivaid

ravimitetootjaid aastakäibega 31,2 miljardit eurot, mistõttu on tema jätkusuutlikkus ja võime

tekkivaid kahjusid hüvitada väga suur, kui hagi peaks osutuma mitteedukaks. Kostja märkis

ka 08.09.2016 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluses, et tema aastakäibeks on 46,3 miljardit

eurot. Eeltoodust tulenevalt ei oleks kahjuhüvitise maksmine kostja suhtes ei

ebaproportsionaalne ega ebamõistlik, kuna kahjuhüvitise maksmine ei paneks kostjat

majanduslikult raskesse olukorda ega põhjustaks kostjale raskusi. Vastavalt puuduvad alused

kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel.

63. Hagi tagamata jätmisel oleks hageja saanud oma drospirenooni ja etinüülöstradiooli

sisaldavat ravimit Midiana Eestis müüa ning teenida vastavat müügitulu. VÕS § 127 lg 1

kohaselt tuleb hüvitada kogu tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 2 kohaselt kuulub hüvitamisele

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, samuti kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud (VÕS § 128 lg 3). VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu,

mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,

tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata

jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

64. Saamata jäänud tulu nõude puhul tuleb hinnata just tõenäosust, millega ja millises

suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud (RKTKo nr 3-2-1-

173-12, p 20). VÕS § 128 lg 4 kohaselt peab kahjustatud isik tõendama üksnes neid

asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.

65. Kohtu hinnangul ei ole võimalik saamata jäänud tulust maha arvata mingeid säästetud

kulusid, kuivõrd antud juhul ei säästnud hageja midagi seoses sellega, et hageja ei saanud

Eestis oma ravimeid müüa. sõltuvalt, nagu seda oleks olnud Eesti turu jaoks toodetavad

kogused, mis moodustavad vaid murdosa hageja kogutoodangust. Hagejale kahju tekkimine

ja selle suurus oli kostjale täies ulatuses ettenähtav.

66. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitise nõudelt ka viivisenõude. Hageja esitas

viivisenõude alates 09.02.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 239

676,9955 eurot kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates haginõude

suurendamisest 06.07.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras eurot kindla

summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasiulatuv viivis kogu põhinõudelt alates

kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni euro tasumiseni.

Suurenenud kahjunõude osalt 10 864,42 eurot nõuab hageja seadusjärgses määras viivise

väljamõistmist alates käesoleva haginõude suurendamise avalduse esitamisest 06.07.2017.

67. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

(VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse seadusjärge intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise ravimi

Midiana osas. Vastavalt tuleb väljamõistetud kahjuhüvitistelt välja mõista viivis. Kohus

rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 230 420,63 eurot

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates

09.02.21017 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 05.06.2023 summas 118 972,80 (vt

viiviseklakulaator.ee). Samuti mõistab kohus välja viivise suurenenud kahjunõude osalt 10

864,42 eurot seadusjärgses määras alates käesoleva haginõude suurendamise avalduse

esitamisest 06.07.2017 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 05.06.2023 summas 5259,57 eurot (vt

viivisekalkulaator.ee). Edasiulatuvalt mõistab kohus viivise põhinõudelt 241 285,05 eurot

alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 06.06.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni euro tasumiseni. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis on 124 232,37 eurot.

68. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

69. Hageja esitas taotluse määrata osaliselt kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning

hagi rahuldamisel määrata, et käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtuotsus tuleb täita osaliselt

summas 21 390,49 eurot hagi tagamise tagatiste arvelt tsiviilasjades nr 2-10-44883 ja 2-16-

13597 järgmiselt: kanda Rahandusministeeriumi kontole tsiviilasjas nr 2-10-44883

16.09.2010 Bayer Schering Pharma AG eest tasutud kautsjon hagi tagamiseks summas 173

990 Eesti krooni (11 119,98 eurot) üle hageja arvelduskontole ning kanda

Rahandusministeeriumi kontole tsiviilasjas nr 2-16-13597 08.09.2016 hageja eest tasutud hagi

tagamise tagatis summas 10 270,51 eurot üle hageja arvelduskontole.

70. Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning

täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas (TsMS § 445 lg 1). Seega on

hageja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsuse täitmine tagatakse osaliselt hagi

tagamiste tagatiste arvelt.

MENETLUSKULUD

71. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

kostja vastu esitatud hagi osaliselt umbes pooles ulatuses, so 58% ulatuses. Seega on kohtu

hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab tsiviilasja kestvust.

Samuti Riigikohtu poolt praktika muutmist ja asjaolu, et mõlemal poolel olid menetluses

vandeadvokaatidest esindajad. Vastavalt ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist

suurust.

72. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025. a otsusega nr 2-17-

2152.