3-23-945/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2023, Tartu Haldusasja number 3-23-945 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.05.2023. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja Maksuja Tolliamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xle määruskaebuse lisa.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.2023. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses X ja Y nimed, äriühingu XXX OÜ nimi ning keelumärke esemeks oleva kinnisasja andmed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 01.05.2023 Tartu Halduskohtule taotluse, mida täpsustas 03.05.2023, loa saamiseks käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) ühisomandis olevale kinnistule (registriosa nr xxx, Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, xxx) selliselt, et käsutamine on keelatud üksnes Xl, tuginedes maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg-le 1 ja § 130 lg 1 p-le 1. Taotluse kohaselt on X XXX OÜ juhatuse liige. Osaühingu maksuvõlg on 121 649,13 eurot (s.h põhimaksu võlg, intressid, sunniraha). Põhimaksu võlg tekkis maksustamisperioodide juuni 2020 kuni veebruar 2022 maksudeklaratsioonidel (vorm TSD ja KMD) deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest summas 82 044,81 eurot ning MTA 24.08.2022. a maksuotsusega nr 12.2-3/057722-18 määratud maksudest summas 9198,94 eurot. Maksuotsuse kohaselt deklareeris osaühing sisendkäibemaksuna summasid, mille kohta puudusid arved ning tegi kulutusi, mille seos majandustegevusega on tõendamata. Maksuvõla sissenõudmine osaühingult ei ole tulemusi andnud. Osaühingul ei ole registervara. MTA andmetel on osaühingu majandustegevus lõppenud. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on X solidaarne vastutus osaühinguga maksuvõla eest summas 96

015 eurot (88 643,75 eurot põhinõue ja vähemalt 3 kuud täitmisel olnud intressinõue 7371,25 eurot). X on jätnud täitmata deklareerimise ja tasumise kohustused, maksumenetluses ei täitnud kaasaaitamiskohustust ja on kandnud osaühingu pangakontolt endale raha. Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda X suhtes raskendatuks või muutuda võimatuks. Osaühingu maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ja osaühingu õigusvõime on säilinud. Keelumärge ei koorma isikut ülemääraselt, kuna eseme kasutamist see ei takista. MTA lõpetab täitetoimingud, kui X esitab tagatise 101 645 euro ulatuses (s.h kohtutäituri tasu 5630 eurot).

2. Tartu Halduskohus rahuldas 04.05.2023. a määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa seada kinnistule registriosa numbriga xxx (asukoht Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, xxx) käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) nii, et Xl on kinnistu käsutamine keelatud (resolutsiooni p 1). Määruse põhjendused:

1) Eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagava toimingu sooritamiseks. Osaühingul on maksuvõlg. X oli ja on osaühingu ainus juhatuse liige. Osaühingu maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud. Osaühing on õigusvõimeline. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Maksukohustuse määramine Xle on tõenäoline ja õiguslikult võimalik. MTA taotluses esitatud põhjendused on haldustoimingu tegemiseks loa andmisel MTA kavatsuse põhistamiseks piisavad.

2) Esitatud dokumentidest nähtub, et osaühing sattus majanduslikesse raskustesse ja tegi pikema aja jooksul pingutusi, et võlad tasuda ja majandustegevust jätkata. Osaühingu konto väljavõtte põhjal on osaühing perioodil veebruar 2020 kuni august 2021 regulaarselt tasunud makseid MTA-le kokku 10 214,51 eurot. Maksepõhjustest nähtub, et vähemalt korra võimaldas MTA osaühingule ajatamist. Samal ajal toimus konto väljavõtte põhjal majandustegevus ja osaühing tasus MTA kõrval ka teistele võlausaldajatele. Kontrollakti põhjal osaühing maksumenetluses püüdis teha MTA-ga koostööd ja esitada dokumente.

Õige on, et X on osaühingu kontolt välja võtnud sularaha ja toimunud on maksed osaühingu kontolt tema kontole. Kuna samal ajal on toimunud maksed ka vastupidi, siis ei ole saldo X kasuks sellises ulatuses, nagu väidab MTA. Osaühingu ja X vahel on toimunud 1132 makset, osade puhul on makse selgitus seostatav majanduskulude või kassaga. Osaühingu kontolt on X kontole jõudnud 50 068,39 eurot. Enamuse osaühingu maksuvõlast moodustavad deklareeritud, kuid tasumata maksud. Osaühingul oli võimalus anda selgitusi ja esitada dokumente maksumenetluses, kuid seda ei tehtud.

X käitumist maksusuhetes võib pidada ebausaldusväärseks ja kahtlust põhjendatuks. Raha on osaühingu kontolt liikunud juhatuse liikme kontole ja selle alus või seos majandustegevusega ei ole arusaadav.

3) MTA põhjendatult eelistas võimaliku tulevase maksukohustuse tagamist kinnistu koormamise teel. Olukorras, kus kahest kinnistust ühele on keelumärge juba seatud ja teine on ühisomandis isikuga, kes ei ole maksukohustuslane, on keelumärke seadmine X osale ühisomandis ainus võimalik valik. Keelumärge ei takista omanikul vara vallata ja kasutada ega too kaasa muutusi omandisuhetes. Kinnistu käsutamise õiguse puudumine on tasakaalustatud avaliku huviga tagada maksude laekumine.

4) Tagatise suurus on ülemäärane, kui tagatiseks on deposiit. Täitemenetluse läbiviimine ei ole sel juhul vajalik ja piisav on tagatis suurusega 96 015 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X esitas 30.05.2023 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.05.2023. a määruse resolutsiooni p

1 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja väitel ostis ema maja, millele keelumärge pandi, 16 900 euroga ja sellel puudub seos ettevõttega. Kinnistule tehtud hindamisakti kohaselt on selle väärtuseks 31 000 eurot. Teadmata on, kust pärineb MTA info, et maja väärtus on 200 000 eurot. Määruskaebuse esitaja väitel on tõsi, et ta on kandnud enda kontole raha, kuid samaväärses summas on ta enda kontolt ostnud laevapileteid, kütust jne ettevõtte jaoks. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta püüdis ajatada võlga ning tal ei ole vahendeid, et alustada pankrotimenetlusega või likvideerimisega ega ka praeguse haldusasja tasumiseks. Seetõttu ei esitanud ta majandusaasta aruandeid, sest sel juhul riik mingil hetkel kustutab firma ära. Määruskaebuse esitaja majanduslik olukord ei võimalda ettevõtte võlgnevust tasuda.

4. MTA palub 05.06.2023. a vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. MTA väitel määruskaebuse väited ja lisatud ekspertiisiakt tähendab ainult, et MTA nõuded ei ole piisavalt tagatud. Määruskaebuse väited seonduvad suures osas XXX OÜ maksude määramise ja suuruse põhjendatuse küsimusega, mille osas tuleb kujundada seisukoht vastutusmenetluse raames, mitte loamenetluse raames. Puudutatud isik vastutab solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla ees ning ta ei ole seadnud kahtluse alla kohtu seisukoha õigsust, et keelumärke seadmine kaebajale kuuluvale kinnistule oleks omaniku huve ülemäära kahjustav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.05.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustuiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. MKS § 130 lg 1 p-s 1 on sätestatud täitetoiminguna käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse. MKS § 136¹ lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA alustas määruskaebuse esitaja suhtes vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks taotluse esitamisega halduskohtule. Halduskohus andis loa seada kinnistule registriosa numbriga xxx (asukoht Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, xxx) käsutamise keelumärge nii, et Xl on kinnistu käsutamine keelatud. Määruskaebuse esitaja väide, et eelnimetatud kinnistu ostis tema ema, ei lükka ümber asjaolu, et kinnistu on X ja Y ühisomandis (vt MTA 01.05.2023. a taotluse p

7.1 alap b). Seega on halduskohus õigustatult andnud loa X osale ühisomandis olevale kinnistule keelumärke seadmiseks. Määruskaebuse väidete pinnalt ei ilmne, et määruskaebuse esitajal oleks mingi muu vara, mille arvelt kohustuse tasumist tagada. Kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ega riiva isiku õigusi ülemäära. Käsutamise keelumärge ei takista vara kasutamist ega valdamist. Halduskohus asjakohaselt ka selgitas määruses (põhjenduste p 7), et keelumärge ei takista omanikul vara vallata ja kasutada ega too kaasa muutusi omandisuhetes.

7. Määruskaebuse esitaja väitel on kinnistule registriosa numbriga xxx tehtud hindamisakti kohaselt selle väärtuseks 31 000 eurot ja talle on teadmata, kust pärineb MTA info, et väärtus on

200 000 eurot. Kohtupraktikas on sedastatud, et lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada). Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise keeluga (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p-d 57-60; RKHKm 05.04.2019, 3-17-2005, p 9). MTA on 01.05.2023. a taotluse p 7.1 alap b 2. lõigus selgitanud eelnimetatud kinnistu võimaliku väärtuse kujunemist Maa-ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika andmete põhjal. Määruskaebuse esitaja väitest ilmneb, et kinnistu väärtus on MTA hinnangust väiksem. Silmas pidades, et võimaliku vastutusotsusega nõutava summa suuruseks on MTA märkinud 96 015 eurot, on ilmne, et tegemist ei ole ületagamisega. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale.

8. Ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ülejäänud väited seonduvad maksude määramise ja tõendite hindamise küsimustega, mille osas tuleb kujundada seisukoht vastutusmenetluse raames, mitte loamenetluse raames. Seetõttu jätab ringkonnakohus vastavad määruskaebuse väited tähelepanuta.

9. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus X määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.

10. Koos määruskaebusega on esitatud 1 lisa – kinnistule tehtud eksperthinnang nr 0011-23. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Arvestades käeoleva vaidluse eset ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebuse lisa ja tagastab selle määruskaebuse esitajale.

11. Ringkonnakohus peab põhjendatuks asendada avaldatavas kohtumääruses X ja Y nimed, samuti äriühingu nime ja keelumärke esemeks oleva kinnisasja andmed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)