2-23-101092/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-101092

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-101092

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. D. i vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

676,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(rk 11919806; aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn),

lepinguline esindaja: C. K. (e-post XXX)

kostja: M. D. (ik XXX; aadress XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. D. i vastu võla väljamõistmiseks

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 09.01.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. D. ilt (kostja) põhivõla 443,33 euro, viivise 29,97

euro (0,065% päevas 27.09.2022–09.01.2023), sissenõudekulu 30 euro ja jooksva viivise

0,065% päevas alates 10.01.2023 väljamõistmiseks. 23.01.2023 määrusega lõpetas

2/5

kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas vastuväite.

2.

25.01.2023 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu. Mh tuli hagejal

välja tuua asjaolud selle kohta, et kostjale laenu andmisel järgiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet, samuti see, kas ja millises summas sai kostja laenu kätte ning tegi

tagasimakseid ja mille katteks on tagasimaksed arvestatud.

3.

07.02.2023 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla

370 eurot, intressi 63,21 eurot, viivise 74,15 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja viivise

põhivõlalt alates 08.02.2023 kuni põhivõla tasumiseni 47,50% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Fresh Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 08.04.2021 krediidilimiidilepingu

nr 11564, mille lahutamatuks lisaks on üldtingimused. Lepingu kohaselt võimaldas

krediidiandja kostjale krediidilimiidi 500 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste

finantseerimiseks,

intressimääraks

47,5%

aastas.

Kostja

kohustus

tagastama

1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intressi ning muud hinnakirja

järgi kohalduvad teenuste tasud iga kuu 10. päevaks. Kostja ei tagastanud krediiti ega

tasunud intressi alates 01.05.2022. Kuna kostja ei täitnud kohustust nõuetekohaselt ka

17.08.2022 teavituses antud täiendava tähtaja jooksul, luges krediidiandja vastavalt

üldtingimuste p-le 13.1 lepingu 06.09.2022 ülesöelduks. Ülesütlemise seisuga oli kostja

kasutuses krediidisumma 370 eurot ning tasumata intress 63,21 eurot (370 eurolt 01.05.–

06.09.2022 eest). Krediidiandja loovutas 28.09.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale

ning sellest teavitati ka kostjat.

Vastavalt üldtingimuste p-le 10.3 ja üldtingimuste lisaks olevale hinnakirjale on hagejal

õigus nõuda ja kostjal kohustus hüvitada võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja

volitatud PlusPlus Baltic OÜ toimetas sissenõudemenetluses kostja aadressile kolm

tasulist

meeldetuletuskirja

(25.11.2022

maksumusega

eurot

ja

19.12.2022

maksumusega 5 eurot), seega on hageja kandnud võla sissenõudmisel reaalseid kulusid

ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p-st 2 on tal õigus nõuda hüvitist

25 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhivõlalt 47,5% aastas, 07.09.2022–07.02.2023

eest kokku 74,15 eurot.

Kuna hageja ei ole lepingu pooleks, vaid omandas nõude loovutamise lepingu alusel,

puudub tal igasugune lepinguga seotud ja krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg-s 1

kirjeldatud teave. Krediidiandja hindas lepingu sõlmimisel kostjalt sissetulekute ja

kohustuste kohta saadud teavet, samuti kasutas asjakohaseid andmekogusid tarbijast

krediidivõtjate maksekäitumise ja võetud kohustuste kohta ning lähtus krediidiandjate ja

-vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija

krediidivõimelisuse

hindamise

ja

esitatud

andmete

kontrollimise

metoodikast.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid krediidilepingu ning kostja täitis seda kuni 01.05.2022.

4.

13.03.2023 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja tuua välja

hagi aluseks olevad asjaolud mh seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmisega, samuti see, millal ja millises summas sai kostja laenu kätte ning tegi

tagasimakseid ja mille katteks on tagasimaksed arvestatud.

5.

03.04.2023 hagiavalduse täienduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 363,50 eurot, intressi 42,24 eurot, viivise 72,85 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja

viivise tasumata põhivõlalt alates 08.02.2023 kuni põhivõla tasumiseni 47,50% aastas,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Kostjale tehti 09.04.2021 väljamakse 500 eurot ning kostja tasus krediidiandjale

09.05.2021–19.05.2022 kokku 358,08 eurot (põhiosa 136,50 eurot, intress 218,10 eurot,

viivis 3,48 eurot). Kostja ei tagastanud krediiti ega tasunud intressi alates 11.06.2022.

Kostjal on ülesütlemise seisuga tasumata põhivõlg 363,50 eurot ja intress 42,24 eurot

(363,60 eurolt 11.06.–06.09.2022 eest). Hageja nõuab põhivõlalt viivist 47,5% aastas,

07.09.2022-07.02.2023 eest kokku 72,58 eurot.

3/5

Krediidiandja kinnitusel arvestas ta võimaliku lubatava krediidilimiidi suurust enne lepingu

sõlmimist kliendi esitatud andmete alusel ning kasutas nii sisemisi andmebaase kliendi

maksekäitumise analüüsimisel kui ka võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase

(sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). 08.04.2021 oli kostjal positiivne koondreiting

tulenevalt järgmisest: positiivne sisemine reiting; maksehäireregistri andmetel puudusid

aktiivsed ja varasemalt lõpetatud võlad; Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang

(erakliendi maksejõuetuse tõenäosus) oli aktsepteeritav (tõenäosus näitas suhteliselt

head krediidiajalugu, sellise hinnanguga isikud saavad laenuteenuseid üldiselt kiiresti ja

neil on head väljavaated sobivate krediiditingimuste taotlemiseks). Maksevõime

hindamise eeskirja alusel hindas krediidiandja kliendi maksevõimet järgmiselt: kasutas

infot taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning

muud

teadaolevat

asjakohast

infot

kliendi

krediidivõimelisuse

kohta;

kontrollis

maksehäireregistrit ja uuendas Creditinfo Bürooskoori, sh kogus ja säilitas andmeid

kliendi rahaliste kohustuste suuruse kohta, olemasolevate maksekohustuste täitmise

kohta (kasutades maksehäireregistri infot ja Creditinfo skoori) ning kasutas neid andmeid

kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks (krediidiandja ei sõlmi lepingut, kui

kliendi lubatud kohustuste osakaal ületab 60% sissetulekust); kostja esitatud andmete

põhjal leiti arvestuslik netosissetulek, mis võimaldas talle krediidikonto. Seoses

isikuandmete kaitse piiranguga ei saa krediidiandja hagejale dokumente väljastada. Kui

kohus peab dokumentide esitamist vajalikuks, taotleb hageja tõendite kogumist.

6. Kostja sai hagiavaldused ning menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse

nõude kätte elektrooniliselt kättetoimetamise portaali kaudu 05.05.2023. Kostjale anti

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

8. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja krediidiandja vahel

08.04.2021 sõlmitud krediidilimiidileping nr 11564, mille alusel võimaldas krediidiandja

kostjale krediidilimiidi 500 euro kasutamist jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Vaidlust

ei ole, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Antud juhul kohustus

majandustegevuses tegutsev krediidiandja andma krediiti füüsilisest isikust kostjale,

tehing ei seondunud kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1

lg 5, § 402 lg 1, Riigikohtu 28.02.2007 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-1-07, p 22).

VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL 28.04.2008 direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis

käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS-i sätteid tõlgendada Euroopa Liidu

õigusega konformselt. Direktiivi preambuli p 26 kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad

ei

tegeleks

vastutustundetu

laenamisega

ega

annaks

krediiti

ilma

eelneva

krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet

sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate

karistamiseks, kui nad nii käituvad.

VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

4/5

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 II lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse

suurusele. VÕS § 4034 lg 2 III lause näeb ette, et II lauses sätestatud kohustuse täitmisel

peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja

lg-s 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade

ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas

finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis

või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 I lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija

krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid

krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil

kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata

seda, kui muud andmed ei ole piisavad.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi

vaidluse korral tõendama krediidiandja. Siiski on Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt

kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset

kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle

kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Ka

Tartu Ringkonnakohus leidis 19.12.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-118076, et kohtul on

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel, selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet.

Kohus selgitas nii 25.01. kui 13.03.2023 määruses mh seda, et hagejal tuleb välja tuua

asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud konkreetse kostja osas vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on

krediidivõimeline. Asjakohane ja piisav ei ole hageja seisukoht, et kuna tema ei ole

lepingu pooleks, vaid omandas nõude loovutamise lepingu alusel, siis puudub tal

igasugune lepinguga seotud ja KAS § 88 lg-s 1 kirjeldatud teave. Samuti ei ole piisav

üldsõnaline kirjeldus toimingutest ja konstateering, et laenuandja on hinnanud kostja

krediidivõimeliseks. Hagejal tuli mh ära näidata, millise konkreetse teabe laenuandja

kostja kohta enne lepingu sõlmimist omandas, mh kas ta küsis infot kostja igakuise

netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta, ning kuidas ta

hindas kostja krediidivõimelisust. Välja tuli tuua konkreetsed arvulised näitajad, millele

tuginedes laenuandja tegi järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Kohus märkis ka, et

kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole

täidetud.

5/5

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 I-III lause

kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast; muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne; krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Hageja kirjeldas üldsõnaliselt krediidiandja poolt kliendi maksvõime hindamiseks tehtavaid

toiminguid, kuid ei toonud välja konkreetseid andmeid ja asjaolusid, mille põhjal saaks

asuda seisukohale, et kostjale laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja märkis, et taotleb tõendite kogumist, kui kohus peab vajalikuks

dokumentide esitamist. See ei vabastada aga hagejat asjaolude väljatoomisest; asjaolud

tuleb hagejal märkida hagiavalduses.

Eeltoodut arvestades ei saa hagiavalduses esitatu põhjal asuda seisukohale, et kostjale

laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb

sellisel juhul mh lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr ja määrata

tagasimaksed sellest lähtudes. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates lepingu

sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0% ja on alates 01.01.2023 aastas 2,5%.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt tehti kostjale 09.04.2021 väljamakse 500 eurot ning kostja

kohustus tagastama 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intressi

ning muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud iga kuu 10. päevaks. Hagiavalduse

kohaselt ei teinud kostja makseid alates 11.06.2022 nõuetekohaselt, mistõttu ütles

krediidiandja lepingu 06.09.2022 üles.

Arvestades VÕS § 4034 lg 7 alusel kohalduvat intressimäära, tuli kostjal kuni 31.12.2022

tasuda igakuiselt üksnes põhiosa 10 eurot (500 euro suurusest krediidilimiidist 1/50).

Hagiavaldusest

nähtuvalt

tasus

kostja

perioodil

09.05.2021–19.05.2022

kokku

358,08 eurot ega olnud uut tagasimaksegraafikut arvestades kordagi viivituses. Seetõttu

puudus krediidiandjal alus öelda leping VÕS § 416 lg 1 ja üldtingimuste p 13.1 järgi

06.09.2022 üles.

Perioodil 10.05.2021–10.12.2022 tuli kostjal teha makseid üksnes põhiosa katteks, kokku

summas 200 eurot (10 eurot * 20); intressimäär oli 0%. Alates 01.01.2023 tuli kostjal

tasuda veel mitte sissenõutavaks muutunud laenujäägilt intressi 2,5% aastas; Riigikohus

on selgitanud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse (vt nt Riigikohtu 26.11.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-

1-141-12, p 10). Seega tuli kostjal tasuda 10.01.2023 põhiosa 10 eurot, 10.02.2023

põhiosa 10 eurot ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intress 0,62 eurot ((500-200-10) *

0,025 / 365 * 31), 10.03.2023 põhiosa 10 eurot ja intress 0,54 eurot ((500-200-10-10) *

0,025 / 365 * 28), 10.04.2023 põhiosa 10 eurot ja intress 0,57 eurot ((500-200-10-10-10) *

0,025 / 365 * 31), 10.05.2023 põhiosa 10 eurot ja intress 0,53 eurot ((500-200-10-10-10-

10) * 0,025 / 365 * 30); perioodil 10.01.–10.05.2023 tuli kostjal tasuda põhiosa kokku

50 eurot ja intress kokku 2,26 eurot. Arvestades, et otsuse tegemise seisuga on

muutunud sissenõutavaks põhiosa kokku 250 eurot (200 + 50) ja intress 2,26 eurot, kuid

kostja on tasunud kokku 358,08 eurot, puudub alus hagi põhivõla ja intressi osas

rahuldada.

Kuna kostja ei ole maksete tegemisega viivituses, ei ole põhjendatud ka viivise ning

sissenõudekulu väljamõistmine.

10. TsMS § 162 lg 1 ja hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta

hageja

kanda.

Toimiku

materjalidest

ei

nähtu,

et

kostjal

oleks

hüvitatavaid

menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik