2-22-143929/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja nr

2-22-143929

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y. D. vastu võla

väljamõistmiseks

Hagi hind

5146 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806),

lepinguline esindaja: T. I. (e-post XXX)

Kostja: Y. D. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Y. D. lt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 2549 eurot 64 senti.

3. Mõista Y. D. lt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt

(2549 eurot 64 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

4. Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud 54,73% ulatuses Y. D. kanda.

5. Rahuldada aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Mõista Y. D. lt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja 467

eurot 94 senti. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Mõista Y. D. lt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt (467 eurot 94 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Y. D. (kostja) vastu 4333 euro 42 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

15. detsembril 2022 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 2. jaanuaril 2023 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

Bigbank AS ja kostja vahel 29. detsembril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX

tuleneva võla 3565 eurot 68 senti, intressi 271 eurot 63 senti, lepingu haldustasu 6 eurot, viivise

487 eurot 79 senti, sissenõudekulu 35 eurot ja edasiulatuva viivise alates 3. jaanuarist 2023 kuni

põhinõude täitmiseni 21,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3. Kohus luges hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kättetoimetatuks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel 17. veebruaril 2023. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud (tähtaeg möödus 3. märtsil 2023).

4. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole

kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Vaidlust ei ole selles, et Bigbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 29. detsembril 2020

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel kostja sai krediiti 4830 eurot.

Krediidiandja andis 14. aprillil 2022 kostjale tähtaja kaks nädalat võla tasumiseks koos

hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kuna kostja lepingust tulenevaid

kohustusi ei täitnud, saatis krediidiandja 19. mail 2022 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning

tarbijakrediidileping öeldi kehtivalt üles 19. mail 2022.

Krediidiandja loovutas oma nõude hagejale ning teavitas sellest kostjat 4. juulil 2022. Seega on

hagejal alus nõuda kostjalt võla tasumist.

6. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud krediiti 4830 eurot ning kostja sattus maksetega viivitusse

alates 10.veebruarist 2022. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu

täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse

täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

Hageja selgitas, et krediidiandja omandas teabe, lähtudes VÕS § 4034 lg-test 2, 3 ja 4, mis

võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidivõtja

pidi panga veebilehel täitma standardse laenutaotluse, milles nõutakse vajalike andmete esitamist

ning mis on laenu väljastamise aluseks. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud

andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Info kliendi varasemate

maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja ka avalikest andmebaasidest, mh

E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis laenuvõtja esitatud

teavet laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal.

Krediidiandja analüüsis nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust.

Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid

ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Laenuandjal ei ole võimalik võtta

krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või

nähtavad või mida laenuandjale ei avaldata. Samuti selgitas krediidiandja laenuvõtjale

laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ja edastas selle info kliendile ka kirjalikult. Klient

allkirjastas lepingu ja kinnitas, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.

8. Kohus märgib, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Seega ei ole krediidiandjal mitte ainult kohustus tarbija krediidivõimelisust hinnata, vaid ta võib

tarbijale krediiti anda vaid siis, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemusena selgub, et tarbija

on vastava krediidi tagasimaksmiseks lepingus kokkulepitud tingimustel võimeline. Hageja

esitatud väited krediidiandja andmete kogumise ja analüüsi kohta on sedavõrd üldsõnalised, et

nende pinnalt ei teki kohtul siseveendumust nagu oleks krediidiandja tõepoolest välja selgitanud,

et tarbija on võimeline krediiti tagasi maksma.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kuigi

hageja taotles kohtult tähtaja pikendamist dokumentide esitamiseks, mis tõendavad

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, ei esitanud hageja ühtegi tõendit. Hageja

kohustus tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tuleneb VÕS § 4034 lg-st 13 ja Euroopa Kohtu praktikast. Eelnevast tulenevalt asub kohus

seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS

§ 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping

tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu).

9. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei

ole

ette

nähtud

teisiti.

Vastavalt

Eesti

Panga

poolt

avaldatud

infole

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi

olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.

10. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja

kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi

maksnud.

Laenulepingust nähtub, et kostja sai krediidiandjalt krediiti 4830 eurot. Vastavalt hagiavaldusele

jäi kostja maksete tasumisega võlgnevusse alates 10. veebruarist 2022, mil jäi tasumata intress 66

eurot ja haldustasu 1 euro 50 senti. Alates 10. märtsi 2022 osamaksest jäi tasumata ka põhisumma.

Lepingu kohaselt oli iga osamakse suurus alates 10. veebruarist 2021 kuni 12. veebruarini 2024

180 eurot 86 senti, viimase osamakse suurus 11. märtsil 2024 pidi olema 180 eurot 51 senti.

Kuivõrd kostja tegi enne maksehäirete algamist makseid täies ulatuses 12 korral (10. veebruar

2021 kuni 10. jaanuar 2022) ja viimasel korral (10. veebruar 2022) põhisumma ulatuses 110 eurot

4 senti, on kostja teinud lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 2280 eurot 36 senti (110,04

+ 12 x 180,86). Peale lepingu lõppemist ei ole kostja makseid võla katteks teinud. Kostja ei võlgne

hagejale intressi ega muid tasusid, järelikult tuleb kõik maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks.

Kostjal on hagejale tasumata põhivõlgnevusest 2549 eurot 64 senti (4830 – 2280,36).

11. Lepingus on märgitud viivisemääraks intressimäär ehk 21,9% aastas. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu kehtivuse ajal intress 0%, seega on

põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1

esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud

arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub

nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus

tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut

teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue jätta rahuldamata.

Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2549 eurot 64 senti, mis muutub

sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest, on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

12. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot, lähtudes VÕS 1132 lg 2 p-st 3 ja

tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktist 5.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja

hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka

lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et

vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise

ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega

rahuldamata.

13. Kohus, tuginedes tsiviilasja materjalidele ja eespool väljatoodud põhjendustele, mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2549 eurot 64 senti ja viivise

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

14. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 5146 eurot 98 senti. Kohus

rahuldab hageja nõude osaliselt, kokku summas 2817 eurot 35 senti (2549, 64 põhinõue + 267,71

viivis aasta eest hagiavalduse esitamise aegses määras), seega rahuldab kohus hagi 54,73%

ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 54,73% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 45,27% ulatuses hageja kanda.

15. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 euro,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See

tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale

maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka

maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud.

Hagejat esindas lepinguline esindaja, tunnihinnaga 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Esindaja

ajakulu oli kokku 3 tundi 30 minutit. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud.

Arvestades nõude olemust, keerukust, mahtu ja asjaolu, et hageja on esitanud sarnaseid

hagiavaldusi mitmes menetluses, millest tulenevalt saab eeldada, et esindaja on selle võrra oma

töös tõhusam, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 tundi (TsMS § 175 lg 1). Hagejale

osutatud õigusabi tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seetõttu on

põhjendatud õigusabikulude väljamõistmise koos käibemaksuga summas 240 eurot.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 855 eurot

(595+20+240).

Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 467 eurot 94 senti (54,73% 855-st).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

16. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik