3-23-373/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-373

Haldusasi

X kaebus Rahandusministeeriumi 01.02.2023 kirja nr

14-12/212-2

ja

õigusvastaselt

võõrandatud

vara

tagastamise

ja

kompenseerimise

Lääne

maakonnakomisjoni

29.09.1995

otsuse

nr

tühistamiseks

ning

Rahandusministeeriumi

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-373.

2. Tagastada Xle määruskaebemenetluses esitatud dokumendid.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y esitas 05.12.1991 avalduse Kullamaa vallas asuva endise Z maa tagastamiseks.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne maakonnakomisjon

leidis 29.09.1995 otsuses nr 116, et Y pole omandireformi õigustatud subjekt, sest ta ei kuulu

omandireformi aluste seaduse § 8 lg 3 p-s 2 nimetatud isikute hulka.

2. Y pärija X esitas Rahandusministeeriumile 10.01.2023 avalduse uuendada haldusmenetlus ja

tunnistada X omandireformi õigustatud subjektiks.

3. Rahandusministeerium vastas 01.02.2023 kirjaga nr 14-12/212-2, et endise Z osas on

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus lõpetatud.

3-23-373

2(3)

4. X

esitas

Tallinna

Halduskohtule

20.02.2023

kaebuse,

milles

palus

tühistada

Rahandusministeeriumi 01.02.2023 kiri ja Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsus ning

kohustada Rahandusministeeriumi uuendama menetlus kaebaja omandireformi õigustatud

subjektiks tunnistamiseks.

Kaebuse eesmärk on saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. Menetluse oleks pidanud

uuendama, sest ilmnenud on uued tõendid. Yl takistasid kohtusse pöördumist vanus ja

terviseprobleemid.

5. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 06.03.2023 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja soovib kohtus kaitsta õigust õigusvastaselt võõrandatud Z maa tagastamisele. Kaebajal

ei

ole

sellist

subjektiivset

õigust.

Kaebaja

leiab

ekslikult,

et

ta

päris

Ylt maa tagastamise nõudeõiguse. Pärimisel lähevad pärandajale üle vara, õigused ja kohustused,

mis on pärandajal pärandi avanemise ehk pärandaja surma hetkel. Z maa tagastamise nõudeõigus

tekkis Yl maa tagastamise avalduse esitamisega ning see nõudeõigus lõppes Lääne

maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsuse tegemisega. Y nõudeõiguse kohta oli tema surma ajaks

antud lõplik haldusakt. Isegi kui see haldusakt ei olnud õiguspärane, oli see Y surma hetkel

kehtiv. Tähtsust ei ole sellel, miks Y ei vaidlustanud 29.09.1995 otsust seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kuna tema avaldus oli surma hetkeks kehtiva haldusaktiga rahuldamata jäetud, ei saanud

maa tagastamise nõudeõigus kuuluda tema pärandvara hulka ja seda ei saanud pärandada.

Pärimisel tekkiv üldõigusjärglus ei anna pärijale subjektiivset õigust vaidlustada haldusakte,

mille vaidlustamise võimalused on pärandaja surma hetkeks ammendunud ning mida pärandaja

ise ei vaidlustanud.

Pärimisest tekkiv üldõigusjärglus ei anna pärijale ajaliselt piiramatut võimalust nõuda selle

haldusmenetluste uuendamist, milles pärandaja osales. Menetluse uuendamise ja varasema

haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse eesmärk on kaitsta õigusi, mida varasem haldusakt

piirab. Seetõttu on õigus nõuda menetluse uuendamist või haldusakti kehtetuks tunnistamise

kaalumist üksnes isikul, kelle õigusi see varasem haldusakt piirab. Kuna Lääne

maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsus ei riiva kaebaja õigusi, ei ole tal subjektiivset õigust nõuda

menetluse uuendamist ega maa tagastamise küsimuse uuesti läbivaatamist. Haldusmenetluse

uuendamisel võiks pärija astuda pärandaja asemele siis, kui pärandaja oleks enne oma surma

esitanud taotluse haldusmenetluse uuendamiseks, ent surnud enne selle taotluse kohta lõpliku

otsuse tegemist. Pärija saaks sellisel juhul jätkata pärandaja õiguste ja kohustuste teostamist

üksnes selles ulatuses, milles need olid pärandajal viimase surma hetkel. Y ei esitanud enne oma

surma taotlust menetluse uuendamiseks või Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks. Kuna Y ei esitanud sellist taotlust, ei saanud kaebajale pärijana tekkida

sellega seoses mingeid õigusi. Pärimisest sõltumatult ei saa kaebajal olla õigust nõuda maa

tagastamise menetluse uuendamist, sest kaebaja ei esitanud maa tagastamise avaldust.

Kaebaja võis pöörduda Rahandusministeeriumi poole ning tal oli õigus saada oma pöördumisele

vastus, mille ta ka sai. Sellega kaebaja subjektiivsed õigused ka piirdusid.

6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 12.03.2023 määruskaebuse (täiendatud 28.04.2023),

milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu määrus kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta.

Halduskohus jättis arvestamata, et Y ei saanud kohtusse pöörduda terviseprobleemide tõttu,

omandireformi läbi viinud ametnikud olid ebaausad ning asjas on ilmnenud uued tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu

määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

3-23-373

3(3)

minimaalsetele nõuetele. Kaebaja eesmärk on, et halduskohus tema kaebust menetleks. Selle

saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 06.03.2023 määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus

tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada eesmärgi saavutamiseks vajalikud

taotlused.

8. Kaebaja on määruskaebusele lisanud halduskohtu 06.03.2023 määruse ja dokumendid, mis on

seotud Kullamaa vallas õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisega. Ringkonnakohus

järeldab, et kaebaja soovib nende asja juurde võtmist. Need dokumendid tuleb kaebajale

tagastada: halduskohtu määrus on toimikus olemas ning esitatud tõenditel ei ole määruskaebuse

lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

9. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid

kõiki (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. Halduskohtusse pöördumine eeldab kaebaja subjektiivse õiguse riivet (HKMS § 44 lg 1).

Seejuures võib kohtusse pöörduda nii põhiõiguse ja -vabaduse kui ka seadusest ja muudest

õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingustest tulenevate õiguste kaitseks. Kui

vaidlustatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt isiku õigusi puudutada, võib kohus kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

11. Pärida saab vaid pärandajale kuuluvat vara, s.o õigusi ja kohustusi, mis on pärandi

koosseisus pärandi avanemise hetkel ega ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärand

avaneb isiku surma korral (pärimisseaduse § 2, § 3 lg-d 1 ja 2). Y suri aastal 2014. Pärandi

koosseisu ei kuulunud selle avanemisel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigus,

nagu arvab kaebaja. Yl võis selline nõudeõigus olla, kui ta esitas avalduse õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamiseks, kuid see nõudeõigus lõppes Lääne maakonnakomisjoni

29.09.1995 otsusega, millega Yt ei tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Isegi kui

see haldusakt oli õigusvastane, nt põhjusel, et jäeti kogumata vajalikud tõendid või komisjoni

liikmed olid erapoolikud, oli see Y surma ajal kehtiv. Kuna Y ei vaidlustanud seda otsust, minetas

ta nõudeõiguse enda ja üldõigusjärglaste jaoks. Seda ka juhul, kui tal võis eluajal olla soov

kohtusse pöörduda, kuid see jäi erinevate takistuste tõttu tegemata. Võimalikud

terviseprobleemid ei anna õigust vaidlustada haldusakte tähtajatult ja kohtusse oleks saanud

pöörduda ka esindaja vahendusel. Kuna kaebajal ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise nõudeõigust, ei piira Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsus tema õigusi.

Seetõttu ei olnud tal ka õigust haldusmenetluse uuendamisele või varasema haldusakti kehtetuks

tunnistamisele, isegi kui kaebaja on leidnud uusi tõendeid. Kaebajal oli õigus saada

Rahandusministeeriumilt vastus oma taotlusele. Kaebajale on vastatud. Seega on halduskohus

kaebuse õigesti tagastanud.

12. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2023

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)