1-10-16540/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-16540 (kohtueelses menetluses nr 10260105696) riik T.N ja B.L versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Küllike Taits

Süüdistatav T.N

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx; ei tööta; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 121; § 266 lg 2 p 3 järgi Kaitsja advokaat Marina Valge Süüdistatav

B.L

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx ; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi Kaitsja advokaat Kaire Aus

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada T.N süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku

vangistus 3 kuud ning tunnistada T.N süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 1 kuu; KarS § 64 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks

lugemisega mõista T.N-ile liitkaristus vangistusena 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega T.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19. mai 2010.a otsusega T.N-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuud

võrra ning mõista T.N-ile liitkaristus vangistusena 5 kuud ja vangistuse alguseks lugeda 15. november 2010; tõkend vahistamine jätta T.N-ile endiseks; 1.2 tunnistada B.L süüdi (KarS) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 1 kuu; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 kuu jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata B.L-ile katseaeg 18

kuud ning mõistetud vangistust1 kuu ei pöörata täitmisele, kui B.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõuded; määrata B.L-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks

xxxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx ; tühistada B.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Aleksandr S.i tsiviilhagi ning välja mõista T.N-ilt 10 000

krooni, s.o 639,12 eurot Aleksandr S.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 T.N-ilt sundraha 417 eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 57 eurot 53 senti riigi

kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 474,56 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1)

alates 2011 a aprilli kuust igakuise menetluskulu osa 39 eurot 55 senti tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev;

2.2.2 B.L-ilt sundraha 417 eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 57 eurot 53 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu 2 eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud

477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a aprilli kuust igakuise menetluskulu osa 39 eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev;

2.3 T.N-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 108,99 eurot jätta riigi

kanda;

2.4 B.L-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 148,08 eurot jätta

riigi kanda;

2.5 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu ja sellega

seotud riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 73,87 eurot, sh riigi õigusabi tasu 19,18 eurot, maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Marina Valgele;

2.6 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu ja sellega

seotud riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 93,48 eurot, sh riigi õigusabi tasu 19,18 eurot, maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Kaire Ausile. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-16540“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

3 Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) T.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 kuu; KarS § 64 alusel mõista liitkaristuseks 3 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 19.05.2010.a. mõistetud karistuse kandmata osa, so vangistuse 2 kuud võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud vangistust; karistuse kandmise alguseks lugeda 15.11.2010.a. 2) B.L-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 1 kuu; KarS §

74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui B.L kaheksateistkuulise katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi alalise elukohaga xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxxx .

T.N-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 29. oktoobril 2010.a.

ajavahemikul kella 22.00-23.00, olles Viljandis xxxxxxxxxxx xx-x Aleksandr S.ni korteris, peksis viimast jalaga näkku, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse.

T.N-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise isiku tervise kahjustamisena tema peksmise teel.

Veel süüdistatakse T.N-i selles, et tema koos B.L-iga 01.novembril 2010.a. kella 14.35 ajal tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult Viljandis Tallinna tn 11 asuva Rimi Eesti Food AS kaupluse piirdega territooriumile.

T.N-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi Valdaja tahte vastaselt võõrasse piirdega alale ebaseadusliku tungimisega, mis on toime pandud isikute grupi poolt.

B.L-ist on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos T.N-iga 01.novembril 2010.a. kella 14:35 ajal tungis valdaja tahte vastaselt Viljandis Tallinna tn 11 asuva Rimi Eesti Food AS kaupluse piirdega territooriumile.

B.L-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse piirdega alale ebaseadusliku tungimisena, mis on toime pandud isikute grupi poolt.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. Võlaõigusseaduse

Aleksandr S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 10 000 krooni, s.o 639,12 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

4 3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik.

Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse riigi õigusabi seaduse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord .

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest

arvestatud määratud kaitsja tasuna 600 krooni, riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 849.60 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1449.60 krooni. T.N-i kaitsja Marina Valge on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 54,69 eurot.

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 54,69 eurot tuleb arvestada advokaat Marina Valgele. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 57,53 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 108,99 eurot. Sõiduga

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei

kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva

advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise

õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi

andmiseks tehtud kulutused sõitudele 108,99 eurot jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud

advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt

advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 57,53 eurot.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 600 krooni, riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 1154.40 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1754.40 krooni. B.L-i kaitsja Kaire Aus on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 74,30 eurot.

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 74,30 eurot tuleb arvestada advokaat Kaire Ausile. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 57,53 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 148,08 eurot. Sõiduga

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei

kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva

5

advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise

õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi

andmiseks tehtud kulutused sõitudele 148,08 eurot jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud

advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt

advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 57,53 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot õigusabi tasu 57,53 (38,35+19,18) eurot - riigieelarve tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb B.L-ilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, õigusabi tasu 57,53 (38,35+19,18) eurot, postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused Süüdistatavale T.N tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata.

Süüdistatavale B.L tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Kalev Kuningas

Kohtunik