2-23-3238/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-3238 Tsiviilasi R V maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: R V (isikukood xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla) Usaldusisik: Svetlana Pilden (xxx) Menetlustoiming Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu R V avaldusest loobumine ja lõpetada menetlus R V maksejõuetusmenetluses. 2. Jätta menetluskulud R V kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik R V (avaldaja/võlgnik) esitas 28.02.2023 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus 03.03.2023 määrusega jättis avaldaja avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas 14.03.2023 kohtule uue võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus, temal on üks alaealine laps. Võlgnikul sissetulekud puuduvad, kuid on palju täitmata kohustusi. Võlgnik on palunud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 24.04.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisiku.

2 Usaldusisik esitas 23.05.2023 aruande. Aruande kohaselt viibib võlgnik vanglas, karistuse tähtaeg on 06.07.2026. Võlgnikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust(narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine es suures ulatuses). Võlgiku vara hulka kuulub võlgniku pensionikonto saldo on 1775,906 Swedbank xxx sündinutele pensioniosakut, hetkeväärtusega 2593,84 eurot. Võlgnikul sissetulek puudub, muu teadaolev realiseeritav vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 31 320,54 euro ulatuses. Võttes arvesse tuvastatud kohustusi summas vähemalt 31 320,54 eurot ning vara ja sissetuleku puudumist, on võlgnikul tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Makseraskused on ilmnenud juba hiljemalt 2020 aastal, mil võlgnik ei suutnud oma laenukohustusi täita. Maksejõuetuse põhjuseks mitte üksnes töökoha puudumine, kuid ka ilmselt hooletu finantskäitumine laenude võtmisel. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kinnipidamisasutuses viibides puudub võlgniku tööhõive. Usaldusisik seletas võlgnikule, et tema peamiseks ülesandeks kohustustest vabastamise meneltuses on tegeleda tulutoova tegevusega ning arvestavas ulatuses nõuete rahuldamine. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud. Alates 01.07.2022 kehtima hakanud FIMS § § 45 lg 1 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist. Seega on antud juhul tegemist olukorraga, kus kohustustest vabastamise menetlus peaks toimuma võlgniku karistuse kandmise ajal (kuni 06.07.2026). Juhul, kui on eelteada, et võlgnik ei tööta karistuse kandmise ajal, siis puudub temal ka perspektiiv kohustustest vabaneda. 29.05.2023 on võlgnik teatud, et ta loobub maksejõuetusavaldusest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Võlgnik on 29.05.2023 kirjalikult esitatud menetlusdokumendis selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud avaldusest. Kohus on seisukohal, et avaldusest loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus avaldaja avaldusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Usaldusisik on 05.06.2023 kohtule teatanud, et seoses maksejõuetusavaldusest loobumisega temal puuduvad antud menetluses tasunõuded. Seega puudub vajadus usaldusisiku tasu suuruse kindlaksmääramiseks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen, kohtunik