3-23-880/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse kuupäev 05.06.2023 Haldusasja number 3-23-880 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.05.2023. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin

RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.05.2023. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus tagastas 03.05.2023. a määrusega kaebaja kaebuse.

2. N. Lilitškin esitas 16.05.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.05.2023. a määruse peale.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.05.2023. a määrusega N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.05.2023. a määruse peale käiguta, kuna määruskaebus sisaldab solvavaid ja ebatsensuurseid (ebaviisakaid) väljendeid ning määruskaebusel puudub kaebaja allkiri. Ringkonnakohus andis kaebajale 7-päevase tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja sai kohtumääruse ja selle tõlke kätte 23.05.2023.

4. N. Lilitškin esitas 30.05.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. HKMS § 28 lg 2 järgi kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret või võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud

2 menetlusosalist võib kohus trahvida. HKMS § 52 lg-st 1 tulenevalt tuleb määruskaebus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end määruskaebuses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. HKMS § 55 lg 2 lause 1 kohaselt kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

6. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2023. a määruse ja selle tõlke kätte 23.05.2023. Kaebajale anti eelnimetatud määrusega 7-päevane tähtaeg määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Seega pidi kaebaja puudused kõrvaldama hiljemalt 30.05.2023.

7. Nõuded määruskaebusele on sätestatud HKMS §-des 205, 50, 52 ja 54. Kuna kaebaja väljendas end määruskaebuses sündsusetul ja lugupidamatul viisil, nõudis ringkonnakohus kaebajalt määruskaebusest solvavate ja ebatsensuursete (ebaviisakate) väljendite eemaldamist ning selles selgelt ja lühidalt (maksimaalselt 3-l lehel) üksnes asjassepuutuvate põhjenduste märkimist, millest tulenevalt on vaidlustatav halduskohtu määrus kaebaja arvates õigusvastane, viidates tõenditele, millega soovib kaebaja iga faktilist väidet tõendada. Eeltoodust tingituna andis ringkonnakohus kaebajale tähtaja määruskaebuse uuesti sõnastamiseks. Ringkonnakohus saatis kaebajale ka koopia ringkonnakohtusse saabunud määruskaebusest, et hõlbustada uue koostamist. Kaebaja 30.05.2023. a avaldus sisaldab samuti solvavaid ja ebatsensuurseid (ebaviisakaid) väljendeid. Seega ei kõrvaldanud kaebaja määruskaebuses esinevat eelmärgitud puudust.

8. HKMS § 50 lg 1 lause 2 kohaselt kaebuse, apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse, määruskaebuse ja teistmisavalduse suhtes kohaldatakse avalduse kohta sätestatut, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. HKMS § 54 p 7 kohaselt menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule. Õiguslikult siduva allkirja andmise (näiteks määruskaebuse esitamisel kohtule) eesmärk on võimaldada teistel isikutel veenduda ja vajadusel ka kontrollida, kas dokumendile on allkirja andnud isik, kelle nimel on dokument esitatud või mitte. Käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebuse lõpus on märgitud allkirjana (kohtu selgitus: järgnev kujutis on kuvatõmmis määruskaebusest) ) „ “. Samas märkis kaebaja haldusasjas nr 3-23-151 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse (saabus ringkonnakohtusse 03.04.2023) lõpus, et tema allkiri (vene keeles „Моя подпись“) on (kohtu selgitus: järgnev kujutis on kuvatõmmis määruskaebusest) „ “. Eeltoodut arvestades leidis ringkonnakohus, et käesolevas haldusasjas ringkonnakohtule esitatud määruskaebusel puudub kaebaja allkiri. Ringkonnakohus nõudis kaebajalt 18.05.2023. a määruses määruskaebuse allkirjastamist. Kaebaja küll esitas ringkonnakohtule 30.05.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, kuid märkis sellel allkirjana (kohtu selgitus: järgnev kujutis on kuvatõmmis avaldusest) „ “. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole määruskaebust siiski allkirjastanud, nagu ringkonnakohus 18.05.2023. a määruses kaebajat tegema kohustas. Seega ei kõrvaldanud kaebaja määruskaebuses esinevat eelmärgitud puudust.

9. Määruses, millega kaebaja määruskaebus käiguta jäeti, sisaldus hoiatus, et kui kaebaja ei kõrvalda määruskaebuses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, tagastab kohus määruskaebuse määrusega kaebajale.

3 10. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinevaid puudusi, siis jätab ringkonnakohus HKMS § 55 lg 2 alusel kaebaja määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)