3-22-1682/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1682

Haldusasi

X kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna

30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 tühistamise nõudes või

alternatiivselt Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna

30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 õigusvastasuse tuvastamise

ja vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja jurist Tuulikki Laesson

Vastustaja Pärnu linn, volitatud esindaja Taavi Käärid

Kolmandad isikud A ja B, volitatud esindaja Piret Tõnnus-

Saks

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 02.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Teha kindlaks Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsuse nr 3-

5.4/359 õigusvastasus ning kohustada Pärnu linna uuesti hindama ehitusteatise nr

2111201/06962 vastavust õigusaktidele.

3. Mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulu 1989,30 eurot (koos

käibemaksuga).

4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.07.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

3-22-1682

2(13)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle kuulub kinnistu aadressiga Karja tn 80, Pärnu linn (katastritunnus 62511:052:0003).

Nimetatud kinnistu naaberkinnistuks on kinnistu aadressiga A. H. Tammsaare pst 56 // 58,

Pärnu linn (katastritunnus 62511:052:2730; edaspidi A. H. Tammsaare pst 56 // 58 kinnistu),

mille omanikud on A ja B.

2. A. H. Tammsaare pst 56 // 58 kinnistul asuva kelder-kanala (ehitisregistri kood 103040025)

ümberehitamiseks esitati 17.03.2021 ehitisregistris ehitusteatis koos arhitekt Reet Olevi

koostatud ehitusprojektiga, töö nr 202009 „Abihoone ümberehitus A. H. Tammsaare pst 56 //

58 Pärnu linnas Pärnumaal. Osa 2: väliköök“.

3. Pärnu Linnavalitsus kaasas ehitusteatise menetlusse kaebaja, kes ei nõustunud

ehitusprojektis esitatud lahendusega.

4. A. H. Tammsaare 56 // 58 ja Karja tn 80 kinnistute omanike ning Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonna esindajate vahel toimus 20.12.2021 kohtumine eesmärgiga leida

kompromiss piiriülese ehitise probleemi lahendamiseks. Kõiki osapooli rahuldavat kokkulepet

ei saavutatud. Kohtumise järgselt täiendati ehitusprojekti ja esitati see 19.05.2022 uuesti

menetlusse.

5. Pärnu Linnavalitsus saatis 25.05.2022 kaebajale arvamuse avaldamiseks A. H. Tammsaare

pst 56 // 58 kinnistul asuva kelder-kanala ümberehitamise ehitusprojekti.

6. Kaebaja vastas 07.06.2022 kirjas, et ei nõustu ehitusprojektiga.

7. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsusega nr 3-5.4/359 otsustati

ehitusteatis nr 2111201/06962 kanda ehitisregistrisse A. H. Tammsaare pst 56 // 58 kinnistul

(katastritunnus 62511:052:2730) asuva kelder-kanala (ehitisregistri kood 103040025)

ümberehitamiseks elamu abihooneks.

8. Kaebaja sai 16.07.2022 kolmandalt isikult kirja, mille kohaselt on kolmas isik alustanud

kaebaja kinnistu ja kolmanda isiku kinnistu piirirajatise ja väliköögi ümberehitust, millest

tulenevalt palus kolmas isik tagada juurdepääsu kaebaja kinnistule ja samuti luba eraldada

materjalide ladustamiseks kaebaja kinnistul vastav ala. Kaebaja vastavat luba kolmandale

isikule ei andnud.

9. Kaebaja esitas 18.07.2022 Pärnu Linnavalitsusele teabenõude, milles soovis muu hulgas

teada, millisel õiguslikul alusel soovib kolmas isik alustada ehitustöid kaebaja kinnistul.

10. Pärnu Linnavalitsus esitas kaebajale 25.07.2022 vastuskirja, mille kohaselt on A. H.

Tammsaare pst 56 // 58 kinnistu omanik alustanud kelder-kanala müüridele rajatud väliköögi

ümberehitust koos osalise lammutusega kooskõlas Pärnu Linnavalitsuse 30.06.2022 otsusega

nr 3-5.4/359. Vastustaja selgitas, et kõnealune otsus saadeti ka kaebaja e-posti aadressile ja

otsuse alusel kanti ehitisregistrisse ehitusteatis nr 2111201/06962. Vastustaja selgituste

3-22-1682

3(13)

kohaselt eksis kirja saatja kaebaja aadressis nimekujuga, mistõttu kiri tagastati. Kirja saanud

infospetsialist läks puhkusele ja keegi ei märganud, et tegelikult jäi kiri kaebajale saatmata.

11. X

esitas

08.08.2022

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

Pärnu

Linnavalitsuse

planeerimisosakonna 30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 tühistamise nõudes.

12. Tallinna Halduskohtu 19.09.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 1)

ning anti kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg

(resolutsiooni p 2). Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib kaebust muuta

ning asendada tühistamisnõude tuvastamis- ja kohustamisnõuetega. Samuti tuli kaebajal

teatada, et juhul kui ta kohtu tõlgendusega Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna

30.06.2022 otsusest nr 3-5.4/359 ei nõustu, siis kas kaebaja soovib tuvastamis- ja

kohustamisnõuded esitada alternatiivnõuetena.

13. Kaebaja täiendas kaebust alternatiivnõuetega – tuvastada vastustaja 30.06.2022 otsuse nr

3-5.4/359 õigusvastasus ja kohustada vastustajat kontrollima ehitusteatise vastavust

ehitusseadustikus sätestatud nõuetele.

14. Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse (resolutsiooni p

2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane (EhS § 36 lg 6, § 44 p-d 1 ja 4).

15.1. Vastustaja on vaidlusaluse otsusega heaks kiitnud ehitusteatise aluseks oleva

ehitusprojekti. Ehitusprojektiga on kavandatud seadustada ebaseaduslikult rajatud väliköök

Tammsaare pst 56//58 kinnistule vahetult kaebaja kinnistu piiri äärde (vastu piiri). Väliköögi

asemel asus varem kelder-kanala, millest kanala osa on pikka aega tagasi lammutatud. Seega

on täiesti alusetu kolmanda isiku eeldus, justkui toimuks ehitusprojektiga kanala

ümberehitamine väliköögiks. Antud asukohas ei ole kanalat aastakümneid asunud.

15.2. Ehitusprojektiga ja ehitusteatisega kavandatud ehitustegevus on vastuolus Tammsaare pst

56//58 kinnistule väljastatud ehitusloaga ning Pärnu linna üldplaneeringuga. Tammsaare pst

56//58 elamu ehitusprojektiga (millele vastustaja väljastas ehitusloa) oli ette nähtud kinnistul

asunud teiste ehitiste (kelder-kanala ja majandushoone) lammutamine tulenevalt kinnistu

täisehitusprotsendist (vt kaebuse lisad 16-17). Tammsaare pst 56//58 kinnistu täisehitusprotsent

oli elamu ehitusprojekti koostamise aluseks olnud projekteerimistingimuste kohaselt 22% (vt

kaebuse lisa 18, p 5). Kuna kinnistu pindala on 1284 m2, siis 22% kinnistu pindalast on 282 m2.

Joonistest (kaebuse lisad 16-17) nähtub üheselt, et alles pidi jääma üksnes majandushoone

kirdepoolsem nelinurkne osa, mis vaidlusaluse otsuse aluseks oleva ehitusprojekti järgi on saun.

15.3. Pärnu linna üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.3.1.2 kohaselt arvutatakse väikeelamute

maa-ala (Ev) juhtotstarbega aladel kruntide suurim lubatud ehitisealune pind järgneva valemi

alusel: Yeh-pind = 0,05 * Xkrunt + 180, kus Yeh-pind on maksimaalne hoonete ehitisealune pind ning

Xkrunt on krundi pindala ruutmeetrites. Nimetatud valemi alusel on Tammsaare pst 56//58

maksimaalne ehitisealune pind 244,1 m2. Üldplaneeringus on ka välja toodud, et kui juba

hoonestatud krundil on täisehituse protsent suurem lubatud krundi täisehituse protsendist, võib

kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada üks kord väikesemahulise juurdeehituse

kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms). Samal ajal ei ole praegu vastustaja esitanud mitte

ühtegi põhjendust, kas ja miks on tegemist olukorraga, kus selline vajadus esineb.

15.4. Kaebaja ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku käsitlusega, et täisehitusprotsendi ja

ehitisealuse pinna hulka tuleb arvestada üksnes hooneid. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-

4-12, et ehitusaluse pinna piirangu eesmärgiks on krundi liigse täisehitatuse vältimine eelkõige

3-22-1682

4(13)

visuaalsest aspektist. Kolleegium tõi eraldi välja, et nt juurdepääsuteede ning elamu juurde

väikese parkimisplatsi rajamine seda eesmärki kahjustada ei saa ning üldreeglina ei riku ka

naabrite õigusi, seega puudub vajadus selliste rajatiste ehitusaluse pinna sisse arvestamiseks.

Viidatud kohtuasjas oli tegemist ehitusalust pinda oluliselt ületava rajatisega (muruterrass koos

tugimüüride-variseintega), mis on vastuolus krundi täisehitamise vältimise eesmärgiga ning

rikkus naabrite õigusi (vt otsuse p 22).

15.5. Vaidlusalune väliköök on ehitusprojekti kohaselt 16,8 m2 ning selle kõrgus on 3,34

meetrit. Asjaolu, et väliköök on rajatud keldri peale, ning et keldri piirdekonstruktsioon on

omaette tugimüür, suurendab veelgi väliköögi visuaalset mõju kaebaja jaoks ja omab väga

selget mõju täisehitusprotsendi eesmärgile.

15.6. Ehitisregistri andmetel esineb Tammsaare pst 56//58 kinnistul praegu kelder-kanala

(kanala osa lammutatud) ja kolm ehitist (kaks elamut ning üks majandushoone). Kõigi

ehitisealune pind kokku on 287 m2 (vt kaebuse lisad 1-2). Vaidlusaluse otsuse aluseks oleva

asendiplaani kohaselt on nende kolme hoone ehitisealune pind aga lausa 308,3 m2. Kuna elamul

puudub kasutusluba, siis on ehitusluba ja selle aluseks olev ehitusprojekt jätkuvalt kehtiv.

15.7. Vaidlusaluse otsuse ja ehitusprojektiga on vastustaja andnud õigusvastaselt nõusoleku

veel täiendava ehitise rajamisele, mille ehitisealune pind on ehitusprojekti kohaselt 16,8 m2 ja

mille kõrgus on ehitusprojekti kohaselt 3,34 m. Vastustaja ei ole täitnud haldusasjas nr 3-21-4

jõustunud kohtuotsust, vaid on asunud seadustama ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel

rajatud välikööki.

15.8. Ehitusprojekti ja ehitusteatisega kavandatu seadustaks õigusvastase ehitustegevuse

kaebaja omandiõigust oluliselt rikkudes. Vaidlusaluses otsuses puuduvad põhjendused, miks

vastustaja on pidanud kolmanda isiku erahuvisid kaalukamaks, kui kaebaja omandiõigust (sh

õigust privaatsusele). Otsusest ei nähtu põhjendused, kas ja kuidas on vastustaja arvestanud

otsuse tegemisel kaebaja poolt varem esitatud vastuväidetega. Kanala on teadmata ajahetkel

lammutatud. Pärast kanala lammutamist ei saanud kolmandal isikul olla õigustatud ootust, e

kanala asemele on võimalik kas samas mahus või veelgi suuremas mahus rajada uus ehitis.

Seda eriti olukorras, kus kinnistu täisehitusprotsent on olemasolevate ehitistega oluliselt

ületatud ning kelder-kanala oli ette nähtud lammutada.

15.9. Vastustaja on nõustunud ehitusprojektiga, mis näeb ette kaebaja kinnistu piires asuvate

tugimüüride seadustamise (vt kaebuse lisa 14). Tugimüüride säilitamiseks puudub vajadus.

Kaebaja ei ole andnud nõusolekut tugimüüride rajamiseks enda kinnistule.

15.10. Vastustaja on jätnud arvestamata, et vaidlusaluse otsusega on kavandatud teostada

ehitustöid ka piirirajatisega seoses, milleks kaebaja ei ole nõusolekut andnud. Juhul, kui asudagi

seisukohale, et tugimüüride säilitamiseks esineb õiguslik alus (millega kaebaja ei nõustu), siis

on tugimüürid käsitletavad piirirajatisena AÕS § 151 mõttes. Piirirajatistega seotud

ehitustegevust ei saa vastustaja lubada ilma kaebaja kui piirinaabri nõusolekuta.

15.11. Vaidlusalune otsus on tehtud oluliste kaalutlusvigadega. Otsuse tegemisel ei ole

arvestatud faktilisi asjaolusid, otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (AÕS

§ 151) ning otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud.

16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

16.1. Vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsus nr 3-5.4/359

ei ole haldusakt, vaid toiming. Nii ehitusteatis nr 2111201/06962 kui selle ehitisregistrisse

kandmiseks tehtud otsus on õiguspärased ja vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

16.2. Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-21-4 kohustati Pärnu linna viima läbi X avalduse

alusel algatatud ehitusjärelevalve menetlus. Järelevalvemenetluse tulemusel koostati

3-22-1682

5(13)

02.02.2022 kolmandale isikule ettekirjutus-hoiatus, millega kohustati kolmandat isikut

hiljemalt 15.06.2022: 1) lammutama või ehitama ümber keldri peal asunud kanala (registrikood

103040025) asemele rajatud väliköök nii, et ehitis ei ulatuks Karja tn 80 kinnistule. Tagada

tuleb ehitise ohutus, keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistule; 2) paigutama

tugimüüri pikendatud osa ja piirdeaed A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistu piiridesse; 3)

korrastama kelder-kanala ajaloolise tugimüüri selliselt, et see oleks esteetiline ja

varisemisohutu. Ettekirjutuse täitmiseks koostati ja esitati 10.05.2022 uuesti menetlusse projekt

ning ehitusteatis, mille kohaselt tõstetakse Karja tn 80 kinnistule ulatuvad rajatise osadeks

olevad korsten, varikatuse konstruktsioon ja pliit-ahju tagune tellissein A. H. Tammsaare pst

56//58 kinnistu piiridesse. Kaebaja oli menetlusse kaasatud.

16.3. Ehitusteatise menetluse käigus on tuvastatud, et ehitusprojektis ei esine vasturääkivusi

ning kuivõrd kaebaja ei esitanud sisulisi ja asjakohaseid vastuväiteid, siis otsustas vastustaja

ehitusteatise kelder-kanala ümberehituseks kanda ehitisregistrisse.

16.4. Kaebaja seisukohad on vastuolulised. Kaebaja hinnangul on tugimüür osaliselt

piirirajatis, mistõttu puudub kolmandal isikul õiguslik alus tugimüüriga seoses ehitustöid teha

ilma kaebaja nõusolekuta. Kaebuse punktis 2.1 on märgitud, et vaade tugimüürile on

ebaesteetiline ning rikub kaebaja omandiõigust. Kaebaja esindaja on 24.08.2022 edastanud nii

vastustajale kui kolmandale isikule pöördumise, milles leiab, et ehitusprojektis ettenähtud

ehitustööd ei ole hädavajalikud ning neid on võimalik teostada kolmanda isiku kinnistult;

kaebaja esindaja möönab, et Karja 80 kinnistu poole jäävate müüride krohvimine ei pruugi

kolmanda isiku kinnistu kaudu võimalik olla, kuid krohvimistööd ei ole hädavajalikud

ehitustööd. Kaebaja on 20.12.2021 toimunud kohtumisel kinnitanud, et vana tugimüüri osas tal

vastuväiteid ei ole, mistõttu on arusaamatu kaebaja seisukoht, et antud ajahetkel puudub

vajadus tugimüüri säilitamiseks (vt kaebuse p 2.17).

16.5. Kaebaja ei ole ehitusteatise menetluses esitanud väidet, et ehitusprojekt oleks vastuolus

Pärnu linna üldplaneeringuga või esineks kaebaja õiguste riive. Pärnu linna üldplaneering seab

piirangud hoonete ehitusalusele pinnale. Käesoleval juhul on vastustaja andnud nõusoleku

rajatise püstitamiseks olemasoleva keldri peal asunud kunagise kanala asemele. Seega ei ole

tegemist hoonega, mille ehitusalune pind avaldaks mõju kinnistu täisehitusprotsendile. Projekti

kohaselt lammutatakse olemasolev ajaloolise tugimüüri kohal asetsev punastest tellistest

müüriosa ja ehitatakse kuni väliahju kõrguseni A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistu piiridesse.

Seega puudub väliköögist otsevaade kaebaja kinnistule. Ehitisregistris olevas projektis on uue

muldkeha kuju joonised koos rajatava trepiga ekslikud. Korrigeeritud joonised on vastustaja

edastanud kaebajale 06.10.2022 (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 4).

16.6. Planeerimisosakonna ehitusjärelevalve insener kontrollis 07.10.2022 paikvaatlusega

ettekirjutuse täitmist. Insener tuvastas, et väliköögi lammutustöödega oli küll alustatud, kuid

ettekirjutus oli täitmata. Sellest tulenevalt otsustas vastustaja rakendada kolmanda isiku suhtes

sunniraha (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 5).

17. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebus rahuldamata.

17.1. Ehitusteatisega lubatud ehitustegevus ei ole vastuolus kehtiva õigusega. 2003. a

ehitusloa saanud ehitusprojekt on koostatud vastavalt projekteerimistingimustele (vt kolmanda

isiku 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 18), milles on loetletud lammutamisele kuuluvad

ehitised. Nende hulgas ei ole kelder-kanalat ega ka majandushoonet. Samuti ei näe kaebaja

viidatud 2003. a ehitusloa saanud projekti seletuskiri ette nende ehitiste lammutamist.

Kõnealune 2003. a ehitusluba anti uue hoone ehitamiseks, mitte majandushoone ja kelder-

kanala lammutamiseks. 2003. a ehitusloa saanud projekti seletuskiri ei näe ette kelder-kanala

lammutamist, kuid ehitusloa saanud projekti joonisel on hoone kontuurile lammutamisele

viitavad märgistused kantud. Lammutamiseks ei ole projekti seletuskirjas juhiseid antud ega

3-22-1682

6(13)

tingimusi seatud (ennekõike lammutamisega kaasneva utiliseerimise osa). See tähendab, et

selline joonisele tehtud märgis ei saa endaga kaasa tuua lammutamise kohustust, sest õiguslik

alus ja selgus lammutamise kohustamiseks puudub. Kui projekti seletuskirjas ja projekti

joonistes on erinevusi, siis lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel

muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest (vt majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 6 lg 2). Sama nõue kehtis ka varasema

majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 kehtestatud ehitusprojekti

nõuetes. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekteerimistingimuste kohaselt tuli Tammsaare

pst 56//58 krundilt lammutada kasvuhoone.

17.2. Krundi täisehitusprotsent Pärnu linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kõigi

krundil paiknevate hoonete (sh alla 20 m2 pinnaga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe

krundi pindalasse. Kaebaja viited täisehituse protsendile on asjasse mittepuutuvad, sest

vaidlusalune otsus on seotud rajatise ehitamisega. Koos ehitusteatisega esitatud projekti

seletuskirja punktis 3.2 on üksikasjalik kirjeldus alates 1957. a, mil kelder-kanala oli juba

olemas, millest edasi selle ümberehituse kohta kelder-väliköögiks (vt kaebuse lisa 14), mille

juures seletus: „… keldri kohalt lammutatud kanala asemele on rajatud väliköök, mis

kvalifitseerub rajatiseks, sest sellel puudub kinnine ruum …“.

17.3. Ajalooliselt olemas olnud rajatis e tugimüür on ilmastikumõjudest kahjustatud.

Tugimüüri hooldamiseks on möödapääsmatult vajalik kaebaja kinnistule siseneda, et kaebaja

kinnistu poolsest küljest tugimüür rekonstrueerida (vt AÕS § 151 lg 1, § 68 lg 2). Käesolevas

asjas kõne all olevad ehitised olid olemas enne omandireformi, mille elluviimise käigus on

kaebaja kinnistule jäänud kolmanda isiku ehitise tugimüür ja kolmanda isiku kinnistule kaebaja

kinnistul oleva ehitise tulemüür, piirdeaed aga ühes kinnistu otsas ühel ja teises otsas teisel

kinnistul. Nende ehitiste nihutamine oma kinnistu piiridesse ei ole võimalik ilma omaniku vaja

kahjustamata. Nihutamise nõue läheks vastuollu AÕS §-ga 148.

17.4. Linnaruumis on privaatsuse riive naaberkinnistutelt möödapääsmatu ja naaberkinnistute

omanikel tuleb sellega leppida, sest tiheasustusega alal on see paratamatu. Sõltumata sellest,

kas Tammsaare pst 56//58 tagahoovis on väliköök või mitte on see keldripealne kindlasti

kolmanda isiku kinnistu siseõu ja igati sobilik omanikele puhkehetkede nautimiseks selles

kohas. Kaebaja väited privaatsuse riivest ei ole tõsiseltvõetavad.

17.5. Kinnisasja omanikul, kelle maa peal on võõras hoone, on AÕS § 148 lg 2 teise lause

kohaselt õigus nõuda hoone omanikult tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva

maatüki omandamist. Sellesisulise ettepaneku on kolmas isik kaebajale ka teinud, kuid kaebaja

ei ole sellega nõustunud. Kaebaja on teadlik piirirajatise asukohast ja sellega kaasnevast

piirinaabrite vastastikusest võõra kinnisasja kasutamisest kummagi omaniku poolt (vt kaebuse

lisa 3 ja kolmanda isiku 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

19. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

kandnud kolmandate isikute esitatud ehitisteatise ehitusregistrisse 30.06.2022 otsusega nr 3-

5.4/359. Seejuures on menetlusosaliste vahel erimeelsus osas, kas vaidlusalune otsus on

haldusakt või toiming.

20. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlusalune otsus on haldusakt HMS § 51 lg 1 ning HKMS

§ 6 lg 1 tähenduses. Kohus jääb oma 19.09.2022 määruses märgitud seisukohtade juurde (vt

põhjenduste punktid 15-18) ega pea vajalikuks neid korrata. Arvestades, et toimingut ei saa

tühistada, siis tuleb tühistamisnõudes jätta kaebus rahuldamata.

3-22-1682

7(13)

21. Kaebaja

on

alternatiivnõuetena

esitanud

vaidlusaluse

otsuse

õigusvastasuse

tuvastamisnõude ning vastustaja kohustamisnõude kontrollima vaidlusaluse ehitusteatise

vastavust õigusaktidele. Alljärgnevalt lahendab kohus alternatiivnõuded.

22. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) kaebaja on Karja tn 80 kinnistu omanik;

2) kolmandad isikud on kaebaja kinnistu naaberkinnistu A. H. Tammsaare pst 56//58 omanikud;

3) A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistu piiril paikneb kelder-kanala (ehitisregistri kood

103040025), mis on püstitatud umbkaudu 50 aastat tagasi ja mille tugimüür paikneb ca 28 cm

ulatuses Karja tn 80 kinnistul (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1);

4) A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistul asuv kelder-kanala on ümberehitatud omavoliliselt

ning tugimüüri on pikendatud selliselt, et see asub osaliselt Karja tn 80 kinnistul selleks kinnistu

omaniku kirjalikku nõusolekut omamata;

5) peale kanala likvideerimist monoliitbetoonist müüriosale betoonplokkidest ja punastest

tellistest laotud tugimüüri kõrgendus ei ole keldriga seotud ajalooline tugimüür;

6) Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatusega nr 8-17/8188-

9 kohustati kolmandaid isikuid hiljemalt 15.06.2022: 1.1. lammutama või ehitama ümber keldri

peal asunud kanala (registrikood 103040025) asemele rajatud väliköögi selliselt, et ehitis ei

ulatuks Karja tn 80 kinnistule, tagada tuleb ehitise ohutus, keelatud on sademevee juhtimine

naaberkinnistule; 1.2. paigutama tugimüüri pikendatud osa ja piirdeaia A. H. Tammsaare pst

56//68 kinnistu piiridesse; 1.3. korrastama kelder-kanala ajaloolise tugimüüri selliselt, et see

oleks esteetiline ja varisemisohtlik;

7) kolmandad isikud esitasid vastustajale 17.03.2021 kelder-kanala ümberehitamiseks

ehitusteatise koos arhitekt Reet Olev koostatud ehitusprojektiga töö nr 202009 „Abihoone

ümberehitus A. H. Tammsaare pst 56/58 Pärnu linnas, osa 2 väliköök“; ehitusprojektiga ei

nõustunud kaebaja ja Karja 78a kinnistu omanik;

8) kolmandad isikud esitasid 10.50.2022 täiendatud ehitusprojekti, mis käsitles olemasoleva

maakeldri ja selle kohale rajatud endise kanala (ehitisregistri kood 103040025) ümberehitust

kelder-väliköögiks kasutusotstarbega elamu abihoone (vt kaebuse lisa 14);

9) Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsusega nr 3-5.4/359 kanti

ehitusregistrisse ehitisteatis nr 2111201/06962 Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 56//58

kinnistul asuv kelder-kanala ümberehitamiseks abihooneks.

23. Vaidlusaluse otsuse õiguslike alustena on märgitud EhS § 36 lg 6 ja § 39 lg 1 ning Pärnu

Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine

Pärnu linnas“ § 6 p 3.

24. Ehitusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(EhS § 35 lg 2). Ehitusteatise esitamine on nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul (EhS §

35 lg 3). Vastavalt EhS § 36 lg-le 1 teavitatakse ehitise ehitamisest pädevat asutust

elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses

ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega

vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele

täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja

omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik (EhS § 36 lg 5). Kui esinevad EhS § 36 lg-

s 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sh ehitusloa andmise menetluse

tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest (EhS § 36 lg 6 ls 1). Kontrolli tulemusel

esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 6 ls 2).

3-22-1682

8(13)

25. Kolmandad isikud on vastustajale esitanud ehitusprojekti kelder-kanala ümberehitamiseks

väliköögiks. Sellest johtuvalt on ekslik kaebaja seisukoht, et ehitusteatisega ei kavandatud

kelder-kanala ümberehitamist. Asjaolu, et kanala oli varasemalt lammutatud ei välistanud

ehituteatise esitamist kelder-kanala ümberehitamiseks väliköögiks. Tegemist on n.ö tagantjärgi

omavoliliselt ehitatud väliköögi seadustamisega.

26. Vaidlust ei ole selles, et kolmandatel isikutel oli kohustus esitada ehitusteatis ja

ehitusprojekt (vt EhS lisa 1). Ehitisregistri andmetel on kelder-kanala ehitisealune pind 23 m2

(vt kaebuse lisa 1).

27. Riigikohus on selgitanud, et kaebeõiguse kontrollimiseks tuleb selgitada, kas kaebuses

väidetav vastuolu planeerimisdokumentidega on olemas ja kas on rikutud kaebaja

subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-4-12, p 10). Kaebaja

leiab, et vaidlusaluse toiminguga on rikutud kaebaja omandiõigust ja õigust privaatsusele. See

argument seondub omandiõiguse riivega. Privaatsuse riive tooks kaasa kaebaja kinnistu

väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2022 otsus nr 3-3-1-25-02, p 21;

26.11.2002 otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p 16 ja 13.06.2003 otsus asjas nr 3-3-1-42-03). Kuigi

kolmandad isikud on õigesti märkinud, et linnaruumis on privaatsuse riive naaberkinnistutel

möödapääsmatu ja naaberkinnistute omanikel tuleb sellega leppida. Teisalt on Riigikohus

selgitanud, et esmajoones peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised

huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama detailplaneering (vt Riigikohtu 13.06.2003 otsus

nr 3-3-1-42-03, p 19). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja

sobib ümbrusse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p 17).

Täisehitusprotsent

28. Kaebaja leiab, et ehitusprojektiga ja ehitusteatisega kavandatud ehitustegevus on vastuolus

A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistule väljastatud ehitusloaga ning Pärnu linna

üldplaneeringuga.

29. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale

ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Ehitusregistrist nähtuvalt on Pärnu Linnavalitsus väljastanud

03.05.2002 ehitusloa nr 219 üksikelamu ehitamiseks aadressile A. H. Tammsaare pst 56, Pärnu,

ehitisealuse pinnaga 162 m2. Seega ei ole viidatud ehitusloaga reguleeritud kolmandate isikute

kinnistul asuvate hoonete või rajatiste lammutamist.

30. Küll aga on planeerimisdokument, mis reguleerib mh kinnistu täisehitusprotsenti,

kolmandate isikute kinnistule väljastatud projekteerimistingimused. Vastavalt 06.01.2001

väljastatud arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste nr 186 punktile 5 on krundi

täisehitatus maksimaalselt 22% (vt kaebuse lisa 18; dtl 67). Vaidlus puudub, et kolmandate

isikute kinnistu on 1284 m2, siis 22% kinnistu pindalast on 282 m2. Ehitisregistri andmetel on

A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistul olemasolevad hooned järgmiste ehitisealuste pindadega:

1) A. H. Tammsaare pst 56, Pärnu aadressil asuv eramu, 162 m2; 2) A. H. Tammsaare pst 56,

Pärnu aadressil asuv majandushoone, 38 m2; 3) A. H. Tammsaare pst 56, Pärnu aadressil asuv

kelder-kanala, 23 m2 ning 4) aadressil A. H. Tammsaare pst 58 asuv elamu, 87 m2. Loetletud

ehitised kokku on ehitisealuse pinnaga 310 m2.

31. Ühtlasi on ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojektis kõiki kolmandate isikute kinnistul

asuvaid ehitisi nimetatud hooneteks, sh kelder-kanalat (vt kaebuse lisa 14). Samamoodi on

kelder-kanala ehitise liigina (hoone) märgitud ehitisregistris (vt kaebuse lisa 1). Lisaks on

ehitusprojekt pealkirjastatud kui abihoone ümberehitus (vt kaebuse lisa 14). Seetõttu ei nõustu

kohus vastustajaga, et ehitusteatis registreeriti rajatise ehitamiseks.

32. Aga ka juhul, kui nõustuda vastustajaga, et kavandatav väliköök on rajatis, siis ka

tulenevalt asjaolust, et see ehitatakse olemasoleva maakeldri peale, moodustab väliköök

3-22-1682

9(13)

keldriga ühtse terviku, sest tänu keldri muldkehale asub see kõrgemal, kui ülejäänud hooned

kolmandate isikute kinnistul (vt kaebuse lisa 14, asendiplaan). See tähendab, et vastustaja oleks

pidanud käsitlema kavandatavat ümberehitust kui abihoone ümberehitust (vt EhS § 4 lg 3),

mitte uue rajatise ehitust (vt EhS § 3 lg 3).

33. Isegi juhul, kui täisehitusprotsendi piirangud ei tulenenud projekteerimistingimustest, siis

oli vastustajal kohustus arvestada kehtivat üldplaneeringut ning seal sätestatud maksimaalset

täisehitusprotsenti. Üldplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et täisehitusprotsent on kõigil

krundil paiknevate hoonete (sh alla 20 m2 pinnaga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe

krundi pindalasse (vt üldplaneeringu seletuskiri, lk 156)1. Kolmandate isikute kinnistu asub

väikeelamute maal (Ev)2. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 4.3.1.2 on

väikeelamute maal krundi täisehitusprotsent arvutatav järgmise valemina: : Yeh-pind = 0,05 *

Xkrunt + 180, kus Yeh-pind. Seega on kolmandate isikute krundi täisehitusprotsent vastavalt 0,05

* 1284 + 180 = 244,2 m2. Sisuliselt tähendab eelnev, et juba ilma kavandatava kelder-

väliköögita (mille ehitisealune pind on ehitusteatise kohaselt 23,6 m2) oli täisehitusprotsent

ületatud (162+87+38=287) ning seda nii projekteerimistingimustest lähtuvalt kui ka kehtivast

üldplaneeringust lähtuvalt.

34. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et nn vaba ehitustegevuse raames ehitatud rajatise

vaidlustamisel ei saa subjektiivsete õiguste riive kontekstis tugineda krundi täisehitusprotsendi

argumendile, vaid ära peab olema näidatud isiku ebaproportsionaalne õiguste riive (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.01.2020 otsus nr 3-17-1880, p 21). Käesoleval juhul on kaebaja

põhjendanud oma omandiõiguse riivet asjaoluga, et väliköök ehitatakse tema kinnistu piirile,

mis rikub kaebaja privaatsust. Omandiõiguse riive seisneb ka asjaolus, et väheneb kinnistu

väärtus. Seega on kaebaja ära näidanud, kuidas täisehitusprotsendi ületamine riivab tema

subjektiivseid õigusi. Ka Riigikohus on selgitanud, et ehitusaluse pinna piirangu eesmärgiks on

krundi liigse täisehitatuse vältimine eelkõige visuaalsest aspektist; kuna näiteks

juurdepääsuteede ning elamu juurde väikese parkimisplatsi rajamine seda eesmärki ei kahjusta

ning üldreeglina ei riku ka naabrite õigusi, puudub vajadus selliste rajatiste planeeringujärgse

ehitusaluse pinna sisse arvestamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus nr 3-

3-1-4-12, p 22).

35. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vastustaja on ehitusteatise registreerinud vastuolus

projekteerimistingimuste ja kehtiva üldplaneeringuga. Seejuures on kaebaja asjakohaselt

märkinud, et vaidlusaluses otsuses puuduvad igasugused põhjendused, et ka juhul, kui on

peetud võimalikuks erandi tegemine, siis sellesisuliselt põhjendused puuduvad. Nii on

üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud, et kui juba hoonestatud krundil on täisehituse % suurem

lubatud krundi täisehituse protsendist, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada

üks kord väikesemahulise juurdeehituse kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms). Sellesisuliselt

põhjendused puuduvad vaidlusalusest otsusest, mistõttu on tegemist õigusvastase toiminguga

(HMS § 108).

Tugimüür

36. Kuigi eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et ehitusteatise registreerimine oli

õigusvastane, siiski vältimaks edaspidiseid vaidlusi peab kohus vajalikuks analüüsida ka

tugimüüriga seonduvaid argumente.

37. Vaidlusaluse ehitusprojektiga on kavandatud mh olemasolev tugimüür osaliselt

likvideerida ning säilitada ajalooliselt rajatud tugimüüri kõrgus (s.o 1,89 m). Käesoleval juhul

Kättesaadav

arvutivõrgust:

https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=-

1&hdr=hp&tbs=all

Kättesaadav

arvutivõrgust:

https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=-

1&hdr=hp&tbs=all

3-22-1682

10(13)

on ehitusprojekti arhitektuurses lahenduses selgitatud järgmist: „Kanala, mis asub keldri kohal

on lammutatud ja samale kohale rajatud ehitisena väliköök (mis kvalifitseerub rajatiseks, kuna

tal puudub kinnine siseruum). Kinnistu Karja tn 80 poolses küljes on juba 2000 a mõõdistuselt

nähtav tugimüür, mis jääb osaliselt Karja tn 80 kinnistule. Vt lisa 1 (väljavõte ka tekstis).

Ehitisregistri andmetel on Kanala-kelder kasutusele võetud 1957. aastal. Keldri juures asuva

tugimüüri alumise osa rajamiseks kasutatud materjalid annavad põhjuse väita, et selle ehituse

aeg jääb samuti nn. nõukogude perioodi. Vastavalt Karja tn 80 krundi mõõdistamise plaanile

oli hiljemalt 1977. aastaks Karja tn 80 maaüksusele piirihoone rajatud, millest on aru saada, et

tugimüür pidi enne tehtud olema. Tänaseks on see piirihoone tugimüüri kasutanud osa ja ka

selle asemele hiljem ehitatud hoone lammutatud. Hilisemal ajal (1990ndatel ja 2000ndatel) on

rajatud tugimüüri teine kõrgem lõik pikkusega 6,83 m), toestamaks keldri nõlva Tammsaare

pst. poolse külje laugemaks tegemisel sinna paigaldatud pinnast [.] /…/ Projektiga määratakse:

1. Olemasoleva ajaloolise tugimüüri lõigus 1, mis on ehitatud erinevaid materjale kasutades

enne 2009 aastat, tugimüür korrastatakse, paigaldatakse korrektne keldri ventilatsioonirest ja

krohvitakse kuna tegemist on piirimüüriga (sh A.H.Tammsaare pst 56/58 keldri muldkeha

tugimüür ja Karja tn 80 abihoone tulemüür) ja mõlemal kinnistul on seda otseselt vaja.

Krohvitava osa kõrgus Karja tn 80 poolt mõõdetuna maapinnast on ca 1,89m. Selle kohal

asetsev punastest tellistest müüriosa lammutatakse ja ehitatakse kuni väliahju kõrguseni

A.H.Tammsaare pst 56/58 kinnistu piiridesse. Karja tn poolne osa krohvitakse samasuguseks

kui ajalooline alumine müüriosa.

2. Tugimüüri lõigus 2, mis on ehitatud enne 2009 aastat, lõigatakse tugimüür A.H.Tammsaare

pst. poolsest otsast madalamaks lõigus 3 asuva tugimüüri kõrgusele, tugimüür korrastatakse ja

krohvitakse. 2,83 m pikkune müüriosa koos väliköögist alla tuleva uue trepiga jääb toestama

keldri laugevat muldosa. Antud ehitis on projekteeritud A.H.Tammsaare 56/58 kinnistu

piiridesse.

3. Madal tugimüür (lõik 3) säilitada antud asukohas ja samal kõrgusel, sest toestab Karja tn 80

kõrgemat muldkeha.

4. Väliköögis asub punasest tellisest pliit-leivaahi jääb hinnanguliselt A.H.Tammsaare pst

56/58 kinnistule. Selle tagune müüriosa lammutatakse.

5. Metallist moodulkorsten paigaldatakse ümber vastavalt tootja juhistele oma kinnistu

piiridesse.

6. Puidust sõrestikkonstruktsioon, mis kannab kergmaterjalist (polükarbonaat) katust, on ette

nähtud demonteerida. Pergolad ehitada madalamaks. A.H.Tammsaare pst. 56/58 kinnistu

piirides olevad teised madalad tellismüüritised (endise kanala välisseinte alumised osad)

säilitatakse. Välikööki viiv puittrepp säilitatakse ning keldri muldkehal olev betoonastmetega

trepp demonteeritakse praegusest asukohast ja valatakse kinnistu piiri äärde uus betoontrepp.“

(vt kaebuse lisa 14, lk-d 6-7).

Ehitusprojekti asendiplaanil on kujutatud kavandatavaid muudatusi alljärgnevalt:

3-22-1682

11(13)

38. Ehitusteatise registreerimise otsusest ei selgu, miks on peetud lubatavaks ebaseaduslikult

ehitatud tugimüüri pikendus ehitada kolmanda isiku kinnistule kuni 3,4 m kõrgusena (vt

asendiplaanil müüri lõik 1). Asjaolu, et ebaseaduslikult ehitatud tugimüüri pikendus

likvideeritakse kaebaja kinnistult, kuid ehitatakse kolmandate isikute kinnistule ei muuda

sisuliselt faktilist olukorda osas, kuidas visuaalselt näeb kinnistu piire välja (sh selle kõrgus).

Kuigi kolmandad isikud likvideerivad kaebaja kinnistult ebaseaduslikult ehitatud tugimüüri

pikenduse, tuleb vastustajal hinnata, kas kolmandate isikute kinnistule on lubatav kuni 3,4 m

kõrguse tugimüüri ehitamine. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 4.1 tuleb

piirkonnas

arvestada

väljakujunenud

hoonestusega;

reeglina

paigutatakse

ehitised

naaberkinnistust 4m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik kuna võrdsetel alustel; naabrite

vahelisel kokkuleppel või täiendavate tuleohutuste tagavate meetmete kasutusele võtmisel võib

vastavat kuja vähendada. Käesoleval juhul on kaebaja kinnitanud, et tema nõusolekut andnud

ei ole. Samuti puuduvad vaidlusaluses otsuses põhjendused, miks on pidanud vastustaja

põhjendatuks lubada ebaseadusliku ehitise seadustamist kinnistu piirist lähemal kui 4 meetrit,

kuigi kaebaja on välja toonud, et kavandatav ehitus rikub tema subjektiivseid õigusi.

39. Vastavalt EhS § 36 lg 6 kohaselt kui esinevad EhS § 36 lg-s 5 sätestatud alused, siis

lähtutakse ehitusloa menetluse, sh ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest

keeldumise alustest. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 44. Vastavalt

EhS § 44 punktile 1 keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta

detailplaneeringule,

projekteerimistingimustele,

riigi

või

kohaliku

omavalitsuse

eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele

kitsendustele. Samuti keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega

kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele

selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Käesoleval juhul on kaebaja välja

toonud, et kavandatav ümberehitus rikub tema omandiõigust, mis mh seisneb ka privaatsuse

vähenemises. On ilmne, et kui kolmandad isikud kavandavad kinnistu piirile, kõrgemale kui

3 Vt kaebuse lisa 14, lk 13.

3-22-1682

12(13)

kaebaja kinnistu pind ning ka kõrgemale, kui ajalooline tugimüür (1,89m) ja kelder (kõrgusega

1,8m) välikööki (tulemüür kõrgusega kuni 3,4m), siis puudub kahtlus, et selline ehitis omab

kaebajale püsivat negatiivset mõju. Privaatsuse häiringut ei leevenda kavandatava tugimüüri

ehitamine 3,4m kõrgusena, kuivõrd ehitusprojekti kohaselt kavandatakse kinnistu äärde uus

betoontrepp, mis viib välikööki (vt kaebuse lisa 14, lk 7).

40. Kaebaja hinnangul ei esine tugimüüride säilitamiseks vajadust. Tallinna Halduskohus on

oma 17.09.2021 otsuse põhjendustes punktis 44 selgitanud järgmist: „Aga ka juhul, kui eeldada

kolmandate isikute väidete õigsust, et kaebaja teadis tugimüüri olemasolust juba maa

erastamise käigus, siis on järelevalve menetluse ülesanne selgitada välja, millises osas on

tegemist erastamise ajast säilinud tugimüüriga ning millises osas juurde ehitatud/laiendatud

tugimüüriga.“ Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et tugimüüri täielikult säilida ei saaks. Nii on

ka vastustaja 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatuses selgitanud, et osas, milles on tegemist ajaloolise

tugimüüriga ei saa ehitustegevust pidada pahausklikuks; küll aga ei saa ajaloolise tugimüüri

osaks lugeda hiljem tugimüüri kõrgemaks ehitatud osa (vt vastustaja 31.10.2022

menetlusdokumendi lisa 1).

41. Vastuoluline on vastustaja tegevus, kui 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatuses nr 8-17/8188-9

on leitud, et piiri teises otsas asuv tugimüür on tavatult kõrge, mis ei ole piirkonna kinnistute

vahelistele piiretele iseloomulik (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 129),

kuid vaidlusaluse otsusega on aktsepteeritud piiret, mis samas kohas on kuni 3,4 meetrit kõrge.

Seejuures ei ole ühtegi selgitust, kas ja kui siis kuidas sobitub selline piire olemasolevase

piirkonda. Veelgi enam, vaidlusaluses otsuses on mh märgitud, et Karja 78a kinnistu omanik

esitas oma arvamuse A. H. Tammsaare pst 56//58 ja Karja 78a kinnistute piiril paikneva

majandushoone kohta, märkides, et A.H.Tammsaare pst 56//58 kelder-kanala on ilmselgelt

piirkonda sobimatu ning häirib oma teostuselt naabreid (vt kaebuse lisa 9; dtl 33). Ometi

puuduvad vaidlusaluses otsuses põhjendused, kuidas kavandatav ehitis sobitud piirkonda.

42. Ühtlasi on vastustaja 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatuses nr 8-17/8188-9 leidnud, et kuivõrd

kelder-kanala on püstitatud ca 50 aastat tagasi, siis ei saa keldri monoliitbetoonist tugimüüri

osas olla tegemist pahauskse ehitustegevusega; samas ei ole õige keldriga seotud ajalooliseks

tugimüüriks

nimetada

monoliitbetoonist

müüriosale

peale

kanala

likvideerimist

betoonplokkidest ja punastest tellistest laotud tugimüüri kõrgendust (vt vastustaja 31.10.2022

menetlusdokumendi lisa 1; dlt 129). Samas on ehitusprojektis märgitud mh, et tugimüüri lõigus

2 jääb 2,83 m pikkune müüriosa koos väliköögist alla tuleva uue trepiga toestama keldri

laugemat muldosa. Samas on väga raskesti mõistetav, kui kõrge müüriosa siis jääb 2,83 m

ulatuses lõigule 2 (seda ei ole ka tekstilises osas välja toodud). Ehitusprojektis olev joonis

„Vaade D (Karja tn 80 poolt)“ ei sisalda abs-na märgitud kõrgusi, erinevalt joonisest „Vaade B

(A.H.Tammsaare 56 krundilt)“. Samas on jooniselt „Vaade D (Karja tn 80 poolt“ selge, et

tugimüüri lõigus 3 on ajalooline tugimüür oluliselt madalam, kui asendiplaanil märgitud lõigus

2 (mis peaks toestama keldri muldkeha; vt kaebuse lisa 14, lk 18). Ometi on selgusetu vastustaja

seisukoht, et kas kelder, mis on rajatud enne tugimüüri ebaseadusliku kõrgenduse ehitamist, ka

tegelikult vaidlusaluses ehitusprojektis kajastatud toestust sellises kõrguses tugimüürina vajab

või on see tegelikult vajalik hoopis betoontrepi rajamiseks. Viimasel juhul aga pole vastustaja

kaalunud, kas trepi saaks rajada mujale nii, et kaebaja kinnistu piirile ei jääks kõrgem tugimüür,

mis ilmselgelt rikub kaebaja omandiõigust. Seega nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja ei ole

kaalumist korrektselt teostanud. See toob kaasa vaidlusaluse otsuse materiaalse õigusvastasuse

(HMS §-d 107 ja 108).

43. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole täitnud haldusasjas nr 3-21-4 tehtud

kohtuotsust. Viidatud asjas kohustati vastustajat viima ehitusjärelevalve menetlus läbi

mõistliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui 3 kuu jooksul arvates kohtotsuse jõustumisest. Seda

3-22-1682

13(13)

on vastustaja teinud, mida tõendab 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatus (vt vastustaja 31.10.2022

menetlusdokumendi lisa 1).

44. Vastustaja ei ole vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginenud AÕS §-le 151, mistõttu ei oma

see säte asja lahendamisel tähtsust ning sellega seoses esitatud väited tuleb jätta tähelepanuta.

45. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt, tunnistab Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonna 30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 õigusvastaseks ning kohustab vastustajat

uuesti kontrollima 10.05.2022 esitatud ehitusteatise vastavust õigusaktidele. Ehitusteatise

kontrollimisel tuleb menetlus läbi viia ehitusloa andmise menetluse tähtaja jooksul (EhS § 36

lg 6). Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates (EhS §

42 lg 6).

46. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskuluna välja mõista 2984 eurot (sh käibemaks),

millest 2964 eurot on õigusabikulud ja 20 eurot riigilõiv. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike

ja põhjendatud kuludega. Arvestades, et üks nõue (tühistamisnõue) jäi rahuldamata, siis tuleb

vastustajalt välja mõista menetluskulu proportsionaalselt rahuldatud osas (HKMS § 108 lg 2),

s.o 1989,30 eurot (sh käibemaks). Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda (HKMS § 108 lg 8).

47. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)