3-22-2601/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2601

Haldusasi

X. X. kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond 03.10.2022

makseteatise nr 1217131 ja 08.11.2022 vaideotsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, volitatud

esindaja Oliver Orumets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.07.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (vastustaja) 04.07.2022 makseteatise nr 1176019

kohaselt on X. X.le (kaebaja) kuuluvale sõidukile Peugeot Boxer (reg. märk YYYYYY)

rakendunud automaatne liikluskindlustus ehk sundkindlustus, mille kindlustusandja on

3-22-2601

2(8)

vastustaja. Kaebaja oli kohustatud 30 päeva jooksul alates teatise kättetoimetamisest tasuma

04.06.-03.07.2022 perioodi eest kindlustusmakse 58 eurot. Vastustaja selgitas, et automaatse

liikluskindlustuse makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Kui

sõidukit kasutatakse, tuleks kohe sõlmida liikluskindlustusleping. Kui sõidukit ei kasutata,

tuleks see liiklusregistrist kustutada. Sundkindlustus kehtib kuni liikluskindlustuslepingu

sõlmimiseni või sõiduki registrist kustutamiseni. Kindlustusmakse määrad on kehtestatud

rahandusministri määrusega. Õiguslike alustena on välja toodud liikluskindlustuse seaduse

(LKindlS) §-d 3-7 ja §-d 60-68. Kaebaja sai makseteatise kätte 26.07.2022.

2. Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja jättis 30.08.2022 vaideotsusega rahuldamata.

3. Vastustaja 03.10.2022 makseteatise nr 1217131 kohaselt on kaebajale kuuluvale

sõidukile Peugeot Boxer (reg. märk YYYYYY) rakendunud automaatne liikluskindlustus ehk

sundkindlustus, mille kindlustusandja on vastustaja. Kaebaja on kohustatud 30 päeva jooksul

alates teatise kättetoimetamisest tasuma 04.07.-01.10.2022 perioodi eest kindlustusmakse

154 eurot. Vastustaja selgitas, et automaatse liikluskindlustuse makseteatis on haldusakt avalik-

õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Kui sõidukit kasutatakse, tuleks kohe sõlmida

liikluskindlustusleping. Kui sõidukit ei kasutata, tuleks see liiklusregistrist kustutada.

Sundkindlustus kehtib kuni liikluskindlustuslepingu sõlmimiseni või sõiduki registrist

kustutamiseni. Kindlustusmakse määrad on kehtestatud rahandusministri määrusega. Õiguslike

alustena on välja toodud LKindlS §-d 3-7 ja §-d 60-68. Kaebaja sai makseteatise kätte

25.10.2022.

4. Kaebaja esitas makseteatisele 01.11.2022 vaide ja tasus 06.10.2022 sundkindlustuse makse

summas 58 eurot.

5. Vastustaja jättis 08.11.2022 vaideotsusega vaide rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Kuna kaebaja ei sõlminud kohustuslikku liikluskindlustuse lepingut ega kustutanud

sõidukit ajutiselt liiklusregistrist, siis jätkus pärast esimese makseteatise tasumist automaatne

sundkindlustus. Asjaoludest ja seadusest johtuvalt koostas vastustaja teise järgneva

makseteatise 3 kuu sundkindlustuse eest (LKindlS § 65 lg 3). Vastustaja saadab meeldetuletusi

ainult enne sundkindlustuse kohustuse tekkimist. Praegusel juhul oli kaebajale juba eelnevalt

nii meeldetuletus kui ka esimene makseteatis saadetud, kus oli selgitav teave olemas, ning

automaatne liikluskindlustus kestis kaebaja tegevusetuse tõttu edasi.

5.2. Makseteatisel, mille kaebaja tasus, oli selgelt kirjas järgnev informatsioon: „Kui sõidukit

kasutatakse, siis palun sõlmige kohe liikluskindlustusleping. Enne lepingu sõlmimist on mõistlik

võrrelda liikluskindlustuse hindu, näiteks LKF-i kalkulaatoriga (www.lkf.ee/kalkulaator). Kui

sõidukit ei kasutata, siis kustutage sõiduk liiklusregistrist. Selleks pöörduge Transpordiameti

poole. Ajutiselt saab sõiduki registrist kustutada ka e-teeninduses (https://eteenindus.mnt.ee).

Lepingu sõlmimise või sõiduki registrist kustutamisega väldite edaspidi sundkindlustuse

nõudeid. Sundkindlustus kehtib kuni liikluskindlustuslepingu sõlmimiseni või sõiduki

liiklusregistrist kustutamiseni.“ Seega oli kaebajale selgitatud, et automaatne liikluskindlustus

lõpeb ainult siis, kui sõlmitakse liikluskindlustuse leping või kui sõiduk kustutatakse registrist.

Makseteatise tasumine ei ole liikluskindlustuse lepingu sõlmimine, vaid seaduse alusel

koostatud haldusaktis esitatud nõude täitmine ja seega ei kohaldunud ka LKindlS § 6 lg-s 1

toodud 12 kalendrikuu erand. Kui sõiduk on liiklusregistris arvel, siis on kindlustuslepingu

sõlmimise kohustus. Kuna liikluskindlustuse leping jäi sõlmimata, siis jätkus liikluskindlustus

automaatselt sundkindlustusena.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada vastustaja 03.10.2022 makseteatis ja 08.11.2022 vaideotsus. Põhjendused:

3-22-2601

3(8)

6.1. Kaebaja ei nõustu makseteatisega, sest sundkindlustuse algusest ei olnud kaebajat

korrektselt teavitatud. Kaebaja ei ole sõidukit kasutanud, mistõttu ei saa sundkindlustust

rakendada. Kaebajale ei ole selge makseteatises viidatud seadusesätete sisu, kuna kaebajal

puudub arvuti ja internet. Liikluskindlustuse asemel on esitatud tagantjärele trahv.

6.2. Vaideotsuses esitatud väited olid eksitavad, ei olnud üheselt mõistetavad või olid vastuolus

kaebaja poolt esitatud väidetega. Kaebaja mõistis, et sundkindlustus on samaväärne

liikluskindlustuslepinguga.

6.3. Kaebaja ei väitnud, et interneti mittekasutamisega püüab ta vältida seadusest tulenevaid

kohustusi. Vaideotsuses märgitud liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätmine eeldab tahtlust,

kuid kaebaja seda tegevust toime pannud ei ole. Valeväitega kahjustatakse kaebaja au ja

väärikust.

6.4. Kaebaja mõistis heauskselt, et olles tasunud 58 eurot, on vaidlus lõppenud ja kaebajal on

aega 12 kalendrikuud, et võtta vastu otsuseid ja teostada toiminguid, vältimaks uut makseteatist.

Kaebajale on arusaamatu, kas vastustajal on õigus esitada makseteatis 3-kuulise perioodi eest

korraga või tuleks sundkindlustuse makseteatised esitada igakuiselt. Samuti on selgusetu, miks

varasemalt on saadetud eelnev teavitus. Jääb arusaamatuks, kuidas saab vastustaja kontole

tasutud sundkindlustusmakset kasutada kolmandale isikule põhjustatud kahju korvamiseks.

Viidatud perioodil ei tekkinud kaebaja sõidukist liikluskindlustusjuhtumit, aga arve esitati

tagasiulatuvalt. Tavaline kohustuslik liikluskindlustus toimib vastupidisel põhimõttel ehk kui

isik soovib sõidukit kasutada avalikus liiklusruumis, siis eelnevalt tuleb tasuda

liikluskindlustusmakse.

6.5. 08.11.2022 vaideotsuses ei vastatud kõigile kaebaja päringutele. Näiteks ei ole selgitatud,

miks esitati uus makseteatis ja korraga 3 kuu eest. Samuti ei ole põhjendatud, miks võttis

makseteatise posti teel kättetoimetamine aega 21 päeva – vaide esitamise ja selle menetlemise

ajal jätkub sundkindlustuse arvestamine.

6.6. Kaebaja tasus esimese makseteatise summas 58 eurot 06.10.2022, kuid juba 03.10.2022 oli

koostatud uus makseteatis ehk 3 päeva enne tasumist. Vaideotsuse selgituse kohaselt pidanuks

sundkindlustus jätkuma alles pärast esimese makseteatise tasumist ehk alates 06.10.2022.

08.11.2022 vaideotsust on põhjendatud sõna-sõnalt 30.08.2022 vaideotsuses sisalduvate

väidetega. Kaebaja oleks olnud tänulik, kui vastustaja oleks tema päringutele selgemalt

vastanud ja selgitanud seadusi üheselt mõistetavalt. Kaebaja ei olnud tegevusetu ja sõitis

11.11.2022 Võru linna, et tasuda liikluskindlustusmakse kindlustusperioodi 11.11.2022 kl

15:44 – 11.11.2022 kl 23:59 eest summas 8,49 eurot, et kaebajal oleks 12 kalendrikuud

rahulikult aega vastu võtta tema jaoks vaimset pingutust vajavaid otsuseid, et mida ette võtta

sõidukiga. Kaebaja on liikluskindlustuse tasumata perioodil hoidnud sõidukit selliselt, et

sellega ei saa põhjustada liikluskindlustuse juhtumit ega tekitada kahju kolmandatele isikutele.

6.7. Võru postkontorist saadud väljavõttest nähtub, et 03.10.2022 makseteatise registreeris

postiasutus esmakordselt 19.10.2022 ehk vastustaja hoidis makseteadet põhjendamatult kinni

ca 16 päeva. Vaideotsuses väidetud tähtkirja saatmise teenuse mõistlik aeg 21 päeva on otsene

laim AS-i Eesti Post tegevusele.

6.8. Sundkindlustusmakse summas 58 eurot ületab neid kulutusi, mida vastustaja on teinud.

Vastustaja ei kasuta rahalisi vahendeid sihtotstarbeliselt ega kokkuhoidlikult. Kui vastustaja

saatnuks kaebajale lihtkirjaga meeldetuletuse (0,90 eurot), ei oleks kaebaja pidanud tasuma

sundkindlustusmakset ega sellega kaasnenud kulutusi (panga teenustasu 5 eurot, tähtkirja

saatmised 5 × 4 eurot, halduskohtusse pöördumise riigilõiv 20 eurot + 5 eurot panga teenustasu,

3-22-2601

4(8)

kulutused transpordile ja samuti ajakulu). Halduskohtusse pöördumise tõttu on kaebaja

igapäevane elukvaliteet häiritud ja avaldab negatiivset mõju kaebaja tervisele.

6.9. Vastustaja teate infolehel on märgitud kaebaja e-posti aadress qqqqqqqqqqqqqq ja

kaebajale ei ole teada, kes on selle aadressi loonud. Kaebaja on Politsei- ja Piirivalveametit

ID-kaardi taotlemisel teavitanud, et ei kasuta internetti ja on arusaamatu, miks on jäetud vastav

märge tegemata. Vastustaja kahjustas kaebaja huve sellega, et ei selgitanud kaebajale seadusi

ja jättis kaebaja korduvatele päringutele vastamata.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Kaebaja on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik ja vastustaja saatis kaebajale

16.05.2022 meeldetuletuse nr 1154389, et alates 04.06.2022 peab sõidukil olema kohustuslik

liikluskindlustuse leping, sest viimane kindlustusleping lõppes 03.06.2021. Meeldetuletus

edastati kaebajale tema rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz ja

infosüsteemi andmetel e-kirja saatmine õnnestus. Kuna kaebaja ei sõlminud kohustuslikku

liikluskindlustust ega kustutanud sõidukit ajutiselt registrist, edastas vastustaja kaebajale

makseteatise.

7.2. Liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes on kohustus sõlmida kohustusliku

liikluskindlustuse leping (LKindlS § 3 lg 1). Kaebaja oli liiklusregistri järgi perioodil

13.11.2020–10.02.2021 kindlustuskohustusega isik (LKindlS § 7 lg-d 1 ja 2). Automaatse

liikluskindlustuse kindlustussuhe tekib vastustaja ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui on

täidetud vähemalt üks LKindlS § 60 lg-s 2 toodud tingimustest. Praeguses vaidluses oli

möödunud 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest (LKindlS § 60

lg 2 p 2).

7.3. Vastavalt LKindlS § 65 lg-le 1 esitab vastustaja kindlustuskohustusega isikule

makseteatise tasumisele kuuluva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või

omavastutuse summa kohta. Makseteatis toimetati kaebajale kätte tähtkirjaga. LKindlS ei sea

vastustajale kohustust makseteatisele eelnevalt toimetada kätte meeldetuletust sundkindlustuse

tekkimise kohta ja meeldetuletuse kätte mitte saamine ei mõjuta makseteatise kui haldusakti

kehtivust. Meeldetuletused on informatiivse iseloomuga. Teise ja järgnevate makseteatiste

eelselt vastustaja meeldetuletusi ei saada. Kui kindlustuskohustusega isik on rahvastikuregistris

märkinud enda e-posti aadressi, saadab süsteem meeldetuletused ja makseteatised e-postile. Kui

e-posti aadress puudub, edastatakse meeldetuletus ja makseteatised vastavalt lihtkirja ning

tähtsaadetisena. Vastustaja süsteem on üles seatud selliselt, et esmalt saadetakse makseteatis

e-kirjaga ja kui 2 nädala möödumisel ei õnnestu seda kätte toimetada, siis edastatakse

makseteatis tähtsaadetisena. Kaebajale makseteatise saabumine 21 päevaga on tingitud

süsteemi eripärast, kuid see ei mõjuta makseteatise õiguspärasust. Makseteatis toimetati

kaebajale kätte mõistliku aja jooksul.

7.4. Kaebajal on õigus kasutada Transpordiameti e-teenindust, tutvuda õigusaktidega Riigi

Teatajas, kuid on olemas ka muud võimalused igapäevaste toimingute teostamiseks, kui kaebaja

soovib interneti kasutamisest loobuda.

7.5. Vastustaja ei ole kaebajat väljendiga „jätsite liikluskindlustuse lepingu sõlmimata“ milleski

süüdistanud ega kahjustanud tema au ega väärikust, vaid selgitas kaebajale, mille tõttu

automaatne liikluskindlustus rakendus. Tegu on vaidemenetlusega ja kaebaja viited

süüdistusele ning süütuse presumptsiooni rikkumisele ei ole asjakohased. Vastustaja üksnes

tuvastas, et kaebaja ei olnud täitnud enda kohustust. Vastustaja selgitas 25.10.2022 vastuses, et

04.07.2022 makseteatise osas on vaidlus lõppenud, kuna kaebaja tasus osundatud summa ja

nõue on täidetud. Makseteatises toodud nõude tasumine ei tähenda aga kohustusliku

3-22-2601

5(8)

liikluskindlustuse lepingu sõlmimist, mille tõttu ei rakendu LKindlS § 6 lg-s 1 toodud

12 kalendrikuu erand. 04.07.2022 makseteatises oli selgitus automaatse liikluskindlustuse

vältimise kohta. 03.10.2022 makseteatis oli teine järgnev teatis LKindlS § 65 lg 3 alusel, mille

kestus on 90 kalendripäeva, sest sõidukit ei olnud automaatse liikluskindlustuse rakendumise

algusest 04.07.2022 kuni teise makseteatise koostamiseni 03.10.2022 kindlustatud ega

liiklusregistrist kustutatud.

7.6. Vastustaja on makseteatistes ja vaideotsuses kaebajale selgitanud automaatse

liikluskindlustuse lõppemise eelduseid ning vastab tõele, et vaidemenetluse kestel jätkub

automaatne liikluskindlustus kuniks kindlustuskohustusega isik ei sõlmi liikluskindlustuse

lepingut ega kustuta sõidukit liiklusregistrist. Kaebuses välja toodud teooriad, miks tegu ei ole

teise järgneva makseteatisega, on alusetud.

7.7. Kaebaja loetletud nõuded (panga teenustasu ülekande eest, tähtkirjade saatmine

vastustajale, kulutused transpordile ja võimalikud mittevaralise kahju nõuded) on alusetud ega

ole makseteatise ja vaideotsuse õiguspärasuse tuvastamisel relevantsed.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja 03.10.2022 makseteatis ja 08.11.2022

vaideotsus on õiguspärased haldusaktid ning kas on alust nende tühistamiseks.

9. LKindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus selle seaduse tähenduses kohustus sõlmida

kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva

vastutuse kindlustamiseks LKindlS-is sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 3 lg 2 järgi ei

tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku

liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

LKindlS § 4 lg 1 alusel tuleb leping sõlmida mootorsõiduki suhtes, kui sõiduk on registreeritud

või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris.

LKindlS § 6 lg 1 kohaselt ei ole kindlustuskohustust lepingu lõppemisele järgneva

12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega

kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Eelnimetatud tähtaja

jooksul ei rakendata sõidukile automaatset liikluskindlustust.

LKindlS § 7 lg 1 järgi on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.

LKindlS § 60 lg 1 järgi on automaatne liikluskindlustus sundkindlustuse liik, mille eesmärk on:

1) anda liiklusregistris registreeritud lepinguta sõidukile, välja arvatud vanasõiduk ja

võistlussõiduk, automaatne kindlustuskaitse; 2) vähendada lepinguta sõidukite osakaalu

liikluses; 3) koguda rahalisi vahendeid lepinguta sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega

sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks.

LKindlS § 60 lg 2 kohaselt tekib automaatne kindlustuskaitse lepinguta sõiduki suhtes, kui:

1) sõiduk registreeritakse liiklusregistris; 2) möödub 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud

viimase lepingu kehtivusest; 3) sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamise kanne lõpeb;

4) sõiduki peatatud liiklusregistri registrikanne taastatakse või 5) liiklusregistris muutub

kindlustuskohustusega isik. LKindlS § 60 lg 3 alusel lõpeb sõiduki automaatne kindlustuskaitse,

kui: 1) jõustub sõiduki suhtes sõlmitud leping; 2) sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või sõiduk

loetakse registreerimata sõidukiks.

3-22-2601

6(8)

LKindlS § 62 lg 1 järgi on automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse sundkindlustusmakse

kindlustamata sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude

hüvitamiseks.

LKindlS § 62 lg 2 alusel on kindlustuskohustusega isik kohustatud maksma fondile automaatse

liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne

kindlustuskaitse.

LKindlS § 63 lg 1 järgi kehtestab automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse arvutamise

aluseks olevad kindlustusmakse määrad valdkonna eest vastutav minister määrusega.

LKindlS § 65 lg 1 kohaselt esitab vastustaja kindlustuskohustusega isikule makseteatise

tasumisele kuuluva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse summa kohta.

LKindlS § 65 lg-tes 2 ja 3 on sätestatud, et esimese automaatse liikluskindlustuse

kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on

30 kalendripäeva alates automaatse kindlustuskaitse algusest, ning teise või järgneva

automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi

eest, mille kestus on 90 kalendripäeva.

10. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuuluva sõiduki Peugeot Boxer (reg. märk YYYYYY)

kohustuslik kindlustusleping lõppes 03.06.2021. Juhul, kui kaebaja sõidukiga liikluses ei

osalenud ega kasutanud sõidukit muul viisil, ei pidanud sõidukil kuni 12 kuu jooksul

liikluskindlustust olema (LKindlS § 6 lg 1). Pärast 12 kalendrikuu möödumist ehk alates

04.06.2022 rakendus samade tingimuste jätkumisel automaatne liikluskindlustus (LKindlS § 60

lg 1 ja lg 2 p 2). Seega rakendus vastav kindlustuskaitse seaduse alusel automaatselt.

Automaatse liikluskindlustuse eesmärk on tekitada sõidukile kindlustuskaitse, mille kohaselt on

vastustaja kohustatud hüvitama kolmandale isikule põhjustatud kahju. Seadusandja eeldas, et

kui sõiduk on liiklusregistris registreeritud, võib see ka liikluses osaleda ja kindlustusjuhtumi

korral peab olema tagatud sõidukiga kolmandale isikule põhjustatud kahju hüvitamine.

12 kalendrikuu pikkune võimalus jätta kohustuslik kindlustusleping sõlmimata arvestas

isikutega, kes kasutavad liiklusregistris registreeritud sõidukit hooajaliselt. Kuid sõidukile enam

kui 12 kuu jooksul liikluskindlustuslepingu sõlmimata jätmist ei saa enam põhjendada

hooajalise kasutusega, vaid see tähendab, et isik võib kasutada sõidukit ilma kindlustuskaitseta.

Tagamaks ka selliste sõidukitega põhjustatud liikluskahjude hüvitamine, ongi ette nähtud

automaatne liikluskindlustus. Seega ei ole küsimus selles, kas kaebaja kasutas sõidukit sõitude

tegemiseks või mitte, vaid et kaebajal oli võimalus sõidukit kasutada ja seetõttu tuli

kohustusliku kindlustuslepingu lõppemisel ja täiendavalt 12 kuu möödumisel kas sõlmida uus

kohustuslik kindlustusleping või kanda sõiduk liiklusregistrist maha või kohaldatakse sõidukile

sundkindlustust. Hoolimata sellest, et kaebaja sõidukit ei kasutatud, kohaldus sellele LKindlS

§ 60 lg 2 p 2 alusel automaatne kindlustuskaitse. Selline on olnud seadusandja tahe. Vastustaja

ei teinud otsustust automaatse liikluskindlustuse rakendamise kohta, vaid automaatne

kindlustus ja sellest tulenev kindlustuskaitse rakendusid sõidukile seaduse alusel. Sellega

kaasnes automaatselt ka vastavate kindlustusmakse tasumise kohustus.

11. Vastustaja poolt automaatse liikluskindlustuse makseteatise esitamine on reguleeritud

LKindlS § 65 lg-tes 2 ja 3. Seadusandja ei ole täpsustatud, millal makseteatis esitada tuleb.

Erinevalt kindlustuslepingust, mille puhul sõltub kindlustuskaitse olemasolu sellest, kas

kindlustusmakse on eelnevalt tasutud või mitte, on automaatne kindlustuskaitse sõidukil igal

juhul olemas sõltumata vastava makse tasumisest. Seega võis vastustaja esitada makseteate ka

pärast automaatse kindlustusperioodi lõppemist tagantjärele ehk arvestades, et kaebaja ei olnud

sel perioodil kohustuslikku kindlustuslepingut sõlminud.

3-22-2601

7(8)

12. Kohus märgib, et automaatne liikluskindlustus ei tähenda, et kaebaja oleks sõlminud

kohustusliku liikluskindlustuse lepingu. Selle tõttu oli vastustajal õigus esitada makseteade ka

järgneva 90 kalendripäeva pikkuse perioodi eest (vt LKindlS § 65 lg-d 2 ja 3). Mitte ühestki

LKindlS-i sättest ega ka automaatse liikluskindlustuse olemusest ei tulene, et mistahes järgneva

perioodi kindlustusmaksete tasumise makseteatise tegemise eelduseks oleks varasemate

perioodide kindlustusmaksete sissenõudmiseks tehtud makseteatiste kättetoimetamine

kindlustuskohustusega isikule. Samuti ei ole LKindlS-is sätestatud, et pärast esimest 30-päevast

automaatset

kindlustuskaitset

pidanuks

järgnema

uus

12-kuuline

periood,

mil

kindlustuskohustust ei ole. LKindlS § 6 lg-s 1 on sõnaselgelt sätestatud, et lepingu lõppemisele

järgneva 12 kalendrikuu jooksul ei ole kindlustuskohustust. Automaatset kindlustuse

rakendumist ei saa pidada lepingu sõlmimiseks.

13. Vastustajal ei ole kohustust saata kindlustuslepingu lõppemisel isikule meeldetuletust.

Meeldetuletuse saatmine sõidukiomanikule kindlustuslepingu lõppemise kohta ja vajaduse

kohta sõlmida uus kindlustusleping sõidukile, mis on jätkuvalt liiklusregistris arvel ega ole

arvelt maha võetud, on haldusorgani poolt hea tahte näitamine. Kohtule on usutav, et vastustaja

saatis kaebajale 16.05.2022 lihtkirjaga ja rahvastikuregistris märgitud kaebaja e-posti aadressile

meeldetuletuse kindlustuslepingu sõlmimiseks. Kuna kaebaja rahvastikuregistri andmetes oli

kuni 13.03.2023 kaebaja ühe kontaktaadressina märgitud tema e-posti aadress, siis tegutses

vastustaja korrektselt ja piisava hoolega kaebajat teavitades. Vastustaja ei pidanud teadma, et

kaebaja e-posti ei kasutada. E-kirja teel teavituste saatmine on haldusorganile vähem

koormavam ja ressursisäästlikum. Vaatamata meeldetuletuse saatmisele hakkab igal juhul

kulgema automaatne kindlustuskaitse, kui sõidukile ei ole sõlmitud kehtivat kindlustuslepingut.

Selline toimemehhanism on seaduses ette nähtud ja kaebajal kui sõidukiomanikul on kohustus

seda järgida. Seega ei sõltu sundkindlustuse kehtima hakkamine sellest, kas vastustaja on selle

kohta eelnevalt kaebajale meeldetuletuse saatnud või kas kaebaja on selle meeldetuletuse kätte

saanud. Kaebajal sõidukiomanikuna on kohustus tunda tema kohustusi reguleerivaid seadusi

ilma, et haldusorgan neile tema tähelepanu juhiks. Seaduse mittetundmine ei vabasta selle

täitmise kohustusest. Kaebaja ei vabane kindlustuskohustusest sellega, et ta ei tunne seadusi või

ei ole olnud piisavalt hoolas, et kehtivat seadust endale selgeks teha. Isegi kui varasemalt on

vastustaja saatnud meeldetuletusi, on sõidukiomaniku kohustus ise jälgida, et sõiduki kohta

oleks kehtiv liikluskindlustusleping.

14. Vastutajale ei saa ette heita väljendi „jätsite liikluskindlustuse lepingu sõlmimata“

kasutamist. Tegemist ei ole süüdistuse, vaid faktilise asjaoluga, millele järgnes õiguslik tagajärg

– sundkindlustus. Oluline ei ole kaebaja süü või tahtlus, vaid tegelik faktiline olukord. Tegemist

ei ole valeväitega, sest kaebaja ei väida, et ta oleks liikluskindlustuslepingu sõlminud.

15. Kohus peab vajalikuks selgitada, et sundkindlustuse makse ei ole trahv. Sellega ei karistata

kaebajat, vaid tagatakse tema sõidukile kindlustuskaitse juhuks, kui ta peaks sõidukiga liikluses

osalema. Oluline ei ole, kas kaebaja ka tegelikult sõidukit liikluses kasutas. Kui kaebaja sõidukit

pikemat aega liikluses ei kasuta, saab ta selle liiklusregistrist kustutada.

16. Asjaolu, et kaebaja ei suuda mõista vastustaja poolt vaideotsustes esitatud selgitusi, ei

tähenda, et ta ei pea seadust täitma. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebajale piisavalt selgitanud

nii meeldetuletuses, makseteadetes kui ka vaideotsustes tema kohustusi. Vastustaja selgitused

ei ole eksitavad ega vastuolulised. Kui kaebajale jäid tema kohutused sellele vaatamata

ebaselgeks, saanuks ta paluda vastustajalt täiendavaid selgitusi või pöörduda abi saamiseks

õigusnõustaja poole. Kaebajal oli võimalik ise tutvuda seadusega nt raamatukogus või mõnes

avalikus internetipunktis. Praegusel juhul pole kaebaja olnud piisavalt hoolas, et kehtiv õigus

endale selgeks teha. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega vastustaja 21.01.2019 vastuse,

milles vastustaja on kaebajale juba varasemalt selgitanud liikluskindlustuse vajalikkuse

3-22-2601

8(8)

põhimõtteid ja samuti viidanud, et eelteavituse esitamine ei ole kohustuslik. Seega oli kaebajal

juba varasemast teada kohustusliku liikluskindlustuse vajalikkus. Kaebaja halb tervislik olukord

ei vabasta teda selle kohustuse täitmisest. Vaatamata sellele, kas kaebaja osales vaidlusaluse

sõidukiga liikluses või mitte, oli tal võimalus liikluses osaleda ja sellega võib tekkida

liikluskindlustuse juhtum. Seadus on vastu võetud mitte üksnes kaebaja juhtumist lähtudes, vaid

vajadusest kohaldada nõudeid ühetaoliselt kõigile samas situatsioonis olijatele.

17. Tähtkirja saatmise aja osas on vastustaja selgitanud kaebajale, et makseteatis edastatakse

kõigepealt e-posti teel ja alles seejärel, kui isik selle kättesaamist 2 nädala jooksul ei kinnita,

saadetakse tähtkiri AS-i Eesti Post vahendusel. Kohus ei pea vastustaja käitumist

ebamõistlikuks. Kohus viitas, et rahvastikuregistris on märgitud kaebaja e-posti aadress,

mistõttu ei olnud vastustajal põhjust kohe asuda kaebajale makseteadet tähitud kirjaga

edastama, arvestades sellega kaasnevat kulu.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 03.10.2022 makseteatis ja 08.11.2022

vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebus jätta

tervikuna rahuldamata.

19. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/