Legislator Case Law & Legislation
2-23-6622/18 AI generated

2-23-6622/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-6622/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

I. K. esitas 4. mail 2023 Tartu Maakohtule e-kirjana avalduse. Avalduse kohaselt I. K. soovib pöörduda kohtusse, kuna A. T. V. ei täida oma kohustusi. Kuna I. K. l on A. T. V.

Legislator headnote

AI generated

2-23-6622/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: I. K. esitas 4. mail 2023 Tartu Maakohtule e-kirjana avalduse. Avalduse kohaselt I. K. soovib pöörduda kohtusse, kuna A. T. V. ei täida oma kohustusi. Kuna I. K. l on A. T. V.

Keywords

AI generated
wastewater charge water rights fee broadcasting fee right to install an antenna plea of constitutional grievance defect of consent
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-23-6622

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-6622

Tsiviilasi

I. K. hagi A. T. V. vastu

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I. K. (isikukood XXX)

Kostja A. T. V. (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta I. K. hagi A. T. V. vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud I. K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte I. K. le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. K. esitas 4. mail 2023 Tartu Maakohtule e-kirjana avalduse. Avalduse kohaselt I. K.

soovib pöörduda kohtusse, kuna A. T. V. ei täida oma kohustusi. Kuna I. K. l on A. T. V.

vee- ja kanalisatsioonileping ning XXX on nendes piirkondades vee ja kanalisatsiooni

pakkujaks määranud A. T. V. , siis on nad seda teenust pakkunud. Küll on aga tekkinud

probleem, et tema kinnistul XXX ei ole tagatud kanalisatsiooni. Seetõttu ei saa ta olla nõus

A. T. V. poolt esitatavate arvetega, kuna arve sisaldab ka kanalisatsiooni teenust.

Kokkulepet pole saadud ning nad keelduvad ka olukorda lahendamast. Avalduse esitamise

päeval keerasid nad kinni vee tema kinnistul XXX, XXX. Kuna sellel kinnistul elab ka

kaks alaealist last, siis joogivesi on hädavajalik ning põhiseadusest tulenev õigus, mida ei

saa lastele keelata. Samuti rikkusid nad oma töödega tema aiataguse maa ning haljastuse. I.

K. soovib kohtult esmast õiguskaitset ning sundida A. T. V. l vee avamist tema kinnistul.

2. I. K. saatis 5. mail 2023 kohtule neli e-kirja, mille teemareal on märgitud „A. T. V. vs

kivisalu“. Esimeses e-kirjas esitas I. K. ülevaate kanalisatsiooni probleemist tema kinnistul

XXX. Teiste e-kirjadega edastas I. K. probleemi puudutavad varasemad e-kirjad koos oma

selgitustega. I. K. palus kohtul tagada temale kuuluval kinnistul XXX kanalisatsiooni

olemasolu, töötav ning nende poolt hooldatav.

3. Tartu Maakohus jättis 8. mai 2023. a määrusega I. K. 4. mail 2023 esitatud avalduse esmase

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus ei pidanud võimalikuks hagi tagada, kuna

kohtule ei olnud esitatud nõuetekohast hagiavaldust ja hagi tagamise taotlust.

4. I. K. esitas 8. mail 2023 e-kirjana uue avalduse, mille kohaselt ei nõustu Tartu Maakohtu

määrusega. Avalduse kohaselt hagi sisu on XXX kanalisatsiooni tagamine ja ehitamine,

mida on lubatud ja mis peab seadusest tulenevalt olema. Hagiga soovitav kanalisatsioon ei

ole ainus, kuna sinna võib juurde tulla ka mittevaraline kahju. Esmase õiguskaitsega soovib

I. K. lõpetada A. T. V. pahatahtlikku tegevust, et tagada endale ja oma lastele põhiseadusest

tuleneva inimõiguse ehk joogivee olemasolu. I. K. soovib, et kohus tagaks esmase

õiguskaitsega vee olemasolu aadressidel XXX ja XXX.

5. I. K. esitas 9. mail 2023 allkirjastatud avalduse esmase õiguskaitse kohaldamiseks.

Avalduse kohaselt I. K. on A. T. V. kohtusse kaevanud, pärast mida on A. T. V. asunud

teda survestama ja terroriseerima. I. K. ei ole rahul A. T. V. käitumise ning valetamisega,

kuna tal puudub XXX kinnistul kanalisatsioon, mida nad on ise lubanud, aga mis on täna

puudu. A. T. V. tegevus on pahatahtlik ning lubamatu. Nad on juba kinni keeranud I. K. le

kuuluva veekraani XXX ning ähvardamine vee kinni keeramisest käib iga päev. I. K. palub

anda esmase õiguskaitse määrus, mis keelaks A. T. V. l piirata vee olemasolu temale

kuuluvatel kinnistutel seniks kuni käib see vaidlus. XXX elavad ka I. K. lapsed. Vesi on

põhivajadus ja see peab olema tagatud.

6. Tartu Maakohus jättis 9. mai 2023. a määrusega I. K. 8. ja 9. mail esitatud avaldused esmase

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

7. Tartu Maakohus jättis 10. mai 2023 määrusega I. K. avalduse käiguta ja andis talle 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks: nõuetekohase hagiavalduse

esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks lähtuvalt hagihinnast. Määrus on I. K. le 10. mail 2023

kättetoimetamisportaali vahendusel kätte toimetatud.

KOHTU SEISUKOHT

8. I. K. (hageja) poolt kohtule esitatust nähtuvalt soovib ta esitada kohtule hagi A. T. V.

(kostja) vastu. Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud nõuetekohast

hagiavaldust ega tasunud riigilõivu, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel keelduda. TsMS §

371 lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid või kui

hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

9. Hageja poolt kohtule e-kirjana esitatud avaldused ei vasta olulistele hagiavalduse

vorminõuetele.

9.1. TsMS § 338 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas

menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, menetlusosalise või tema esindaja allkiri,

elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist

võimaldav tunnus vastavalt TSMS §-s 336 sätestatule. Hageja on esitanud kohtule ühe

allkirjastatud avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Teised tema poolt esitatud

avaldused on esitatud e-kirjana ja need on allkirjastamata. Hageja ei ole esitanud

allkirjastatud avaldust, mis oleks hagiavaldusena käsitletav.

9.2. Hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

Hageja ei ole selgelt esile toonud, milline nõue (millised nõuded) on tema hagi

esemeks. Hageja nõue ei ole selgelt väljendatud. Sooritusnõue peab olema esitatud

selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita. Sellest tulenevalt

esitatakse haginõudele samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile (vt nt

Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-53-07, p 14). Kohtuotsuse

resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS §

442 lg 5 II lause). Hageja märgib, et hagi sisuks on XXX kanalisatsiooni tagamine ja

ehitamine. Hageja ei ole kirjeldanud piisavalt täpselt tegevust, mille sooritamist ta

kosja poolt soovib. Samuti ei ole kohtule esitatud avaldustes märgitud asjaolude

kirjeldus piisav, et kohtul oleks sellele tuginedes võimalik hinnata hageja nõude

perspektiivikust. Asjaolud ei ole esile toodud selgelt ja arusaadavalt.

9.3. Hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p 5 kohaselt hagihind, kui hagi ei ole

suunatud kindla rahasumma maksmisele. Hageja ei ole märkinud hagihinda ega

andmeid, mille alusel kohus saaks hagihinna määrata. Sellest tulenevalt ei ole kohtul

võimalik määrata ka hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurust.

10. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu

tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse

võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt

tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla

summana. Hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole riigilõivu tasutud.

11. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades et käesolevas

menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik