2-20-13187/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13187

Kohtuasi

Osaühing Linaleo hagi RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI vastu 28.08.2020 nõukogu otsuste

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.03.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Linaleo apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Linaleo (registrikood 10940483),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink

Kostja RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS

(registrikood 10179460), seaduslik esindaja JL

Kolmas isik kostja poolel Osaühing Viker (registrikood

10993806), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi

Rajamäe-Parik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing Linaleo 13.04.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 02.03.2023

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-13187 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse

võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Osaühing Linaleo kanda. RÄVALA

BÜROOHOONE

AKTSIASELTSIL

ja

Osaühingul

Viker

ei

ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-20-13187

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Linaleo (hageja) esitas 30.09.2020 Harju Maakohtule RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja 28.08.2020 nõukogu otsuste

tühisus algusest peale või nende tühistamine kostja 02.09.2020 nõukogu otsusega sh otsuse

osas, millega MA valiti kostja juhatuse liikmeks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja 2/3 aktsiate omanik. Harju Maakohtu 11.03.2020

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 nimetati kostja nõukogu asendusliikmeteks EH, JR ja AP.

AP esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule avalduse nõukogu liikme kohalt tagasi astumiseks.

01.06.2020 tahtevaldusega lõppesid AP kui kostja nõukogu liikme volitused ja ta ei saanud

peale seda enam kostja nõukogu liikmena tegutseda.

3. AP esitas 19.06.2020 kohtule uue avalduse, milles ta teatas, et tal on siiski võimalus jätkata

kostja nõukogu liikmena tegutsemist. Isikliku sooviavalduse alusel pole võimalik saada

nõukogu liikmeks. Ükski ärihingu organ ega kohus polnud AP uuesti nõukogusse valinud ega

määranud.

4. AP edastas 04.08.2020 talle JR poolt saadetud eelnõu AK juhatuse liikme kohalt tagasi

kutsumiseks ja MA uueks juhatuse liikmeks valimiseks. 25.08.2020 edastas AP uuesti sama

nõukogu otsuste eelnõu ja palus JRl ja EHl hääletada hiljemalt 28.08.2020. Selliselt asus AP

tegutsema aktsiaseltsi nõukogu liikmena olukorras, kus ta oli ise 01.06.2020 nõukogu liikme

kohalt tagasi astunud. JR ja AP vormistasid kahekesi 28.08.2020 nõukogu otsuse. Samas

nõukogu liikmeks mitteolev isik ja üks nõukogu liige ei saa vastu võtta nõukogu otsuseid.

Sellised otsused on tühised.

5. Samale seisukohale asus ka kostja nõukogu oma 02.09.2020 koosolekul, kus võttis vastu

vastavad otsused. Kostjal on üheksa nõukogu liiget (oleks kümme, kui AP ei oleks tagasi

astunud). Neist seitse liiget – KH, MM, JP, MK, JV, KK ja SK – valiti 07.02.2020 üldkoosoleku

otsusega ja kolm liiget – AP, EH ja JR – määrati Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-666.

6. Nõukogu 28.08.2020 otsused on tühised, sest vastavat eelnõu ei saatnud nõukogu liikmetele

nõukogu esimees, vaid kostjaga mitte mingit seost omav AP ning seda ei olnud saadetud kõigile

nõukogu liikmetele, millest tulenevalt ei olnud täidetud elektroonilise hääletamise kvoorumi

nõue. Otsuste poolt hääletas AP, kes aga ei olnud enam nõukogu liige.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

8. Kuigi hageja on nimetanud ennast kostja 2/3 aktsionäriks, siis on selle üle vaidlus tsiviilasjas

nr 2-19-19435, kus Neticom OÜ palub tuvastada hageja nõusolekut kostja 1/3 aktsiate

omandikande muutmiseks Neticom OÜ kasuks. Kostja aktsionäride vahel on patiseis, kus

kolmest aktsionärist saavad hääletada vaid Osaühing Viker ja hageja võrdsete häältega. Kuna

tsiviilasjas nr 2-19-19435 on 20.03.2020 hagi tagamise määruse kohaselt arestitud hageja

2-20-13187

väärtpaberikontol asuvad 100 000 kostja aktsiat ja hagejal on keelatud teostada nendest

aktsiatest tulenevaid õigusi, siis on hageja kostja aktsionär, kellel on kostja aktsionäride seas

1/3 aktsiate hääleõigus.

9. Kostja nõukogu liikmeteks olid vaidlusaluse nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal üksnes AP,

EH ja JR. Harju Maakohtu 11.03.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-20-666 on selgelt toodud, et

kohtu poolt määratud nõukogu liimete volitused kehtivad kuni uue nõukogu koosseisu

valimiseni aktsionäride üldkoosolekul. Kostja aktsionärid ei ole peale 11.03.2020

kohtumääruse tegemist uut nõukogu valinud.

10. Kostja kohtu poolt määratud kolmeliikmelise nõukogu 08.04.2020 koosolekul, millel osales

ka Priit Kotkas isiklikult ja hageja huve esindav nõukogu liige EH, on vastu võetud kostja

nõukogu töökord, mille kohaselt kostja nõukogu võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku

kutsumata. Kostja põhikiri ei näe ette, et nõukogu ei võiks vastu võtta otsuseid ilma koosolekut

kokku kutsumata.

Kolmanda isiku seisukoht

11. Maakohus lubas 30.11.2022 kohtumäärusega Osaühingul Viker (kolmas isik) astuda

menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel. Kolmas isik toetas kostja seisukohti.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 02.03.2023 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud

900 eurot kohustusega tasuda menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist.

13. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostja aktsionär. Vaidlus

on küll selle üle, kas hageja on 1/3 või 2/3 aktsiate omanik, kuid see ei mõjuta tema õigust olla

hagejaks.

14. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-666 määratud kostja nõukogu asendusliikmeteks AP, EH ja JR.

Kohtumäärusest nähtuvalt on tegu ainsate nõukogu liikmetega, mitte varasemate nõukogu

liikmete kõrvale määratutega. Kuna samas kohtumääruses on maakohus märkinud, et

menetlusosalistel puudub vaidlus selle üle, et aktsiaseltsi nõukogu volitused on ametisse

nimetamise tähtaja möödumise tõttu 2019. aasta lõpuks lõppenud, siis tuvastas maakohus muu

hulgas, et varasemate nõukogu liikmete volitused olid määruse tegemise ajaks lõppenud. Kostja

07.02.2020 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega KH, MM, JP, MK, JV, KK

ja SK valiti kostja nõukogu liikmeks, ei ole kehtiv. Jõustunud 11.03.2020 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-20-666 määrati kostja nõukogu asendusliikmed, lähtudes põhjendustest, et

ühingul puudub nõukogu ning et võrdse hääleõigusega aktsionäride erimeelsustest tekkinud

patiseisus ei olegi praktiliselt võimalik aktsionäridel nõukogu liikmeid nimetada. Maakohus

tuvastas, et vaidlusaluse nõukogu 28.08.2020 otsuse vastuvõtmise ajal KH, MM, JP, MK, JV,

KK ja SK ei olnud kostja nõukogu liikmeteks. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja aktsionärid

peale 11.03.2020 kohtumääruse tegemist uut nõukogu valinud ei olnud.

15. Maakohus tuvastas, et AP esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule avalduse nõukogu liikme

kohalt tagasi astumiseks ning 19.06.2020 esitas ta Harju Maakohtule uue avalduse, milles teatas

järgmist: „Käesolevaga teavitan, et allakirjutanu ja OÜ Viker on teineteisele oma nägemusi

aktsiaseltsi nõukogu liikme üldistest tegutsemispõhimõtetest selgitanud ning nendesse

2-20-13187

puutuvalt on tekkinud erimeelsuste kõrval leitud ka teatav ühisosa, mis võimaldab allakirjutanul

jätkata kostja nõukogu liikmena tegutsemist“.

16. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt reguleerib kohtu määratud nõukogu liikmetega

seonduvat ainult äriseadustiku (ÄS) § 319 lg 6, mille kohaselt võib mõjuval põhjusel

väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme määrata kohus juhatuse või nõukogu,

aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad

kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. ÄS § 319 lg-t 7 kui aktsionäride valitud

nõukogu liikme ametisuhte lõppemist reguleerivat (mille kohaselt nõukogu liige saab

ühepoolse avaldusega tagasi astuda), ei ole võimalik selles olukorras kohaldada. Nimelt

sätestab ÄS § 319 lg 6 teine lause, et kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni

uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Sama on sedastanud Harju Maakohus enda

11.03.2020 (otsuses ekslikult märgitud 11.03.2023) määruses tsiviilasjas nr 2-20-666, et „A.

Palmits täidab nõukogu esimehe ülesandeid kuni nõukogu esimehe valimiseni nõukogu

liikmete poolt. Punktis 2 nimetatud nõukogu liikme volitused kestavad kuni nõukogu uue

koosseisu määramiseni aktsionäride poolt“. Käesoleval juhul ei ole vastavalt ÄS § 319 lg-le 6

või Harju Maakohtu 11.03.2020 kohtumäärusele kohtu poolt määratud nõukogu liikmete

asemele nõukogu liikmeid aktsionäride poolt valitud ega kohtu poolt määratud.

17. Maakohus märkis täiendavalt, et AP avaldust kui tahteavaldust vaadates on ilmne tema enda

soov, et kohus ta tagasi kutsuks, mitte ta ei loe end nõukogust väljaarvatuks. Tallinna

Ringkonnakohus on enda otsuses tsiviilasjas nr 2-20-7013, kus lahendas vaidlust samade

menetlusosaliste vahel, leidnud sama. Maakohus pidas vajalikuks käsitada ka Tallinna

Ringkonnakohtu 12.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-20-15882. Kohtule on siduvad ainult

samas asjas antud kõrgema astme kohtu juhised, mitte teistes asjades tehtud lahendid. Samas ei

jaatanud ka Tallinna Ringkonnakohus 12.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-15882 AP

nõukogust välja astumist ühepoolse avalduse alusel. Maakohus rõhutas, et ei nõustu, et

ÄS § 319 lg 7 oleks kohtu nimetatud nõukogu asendusliikme puhul üldse kohaldatav.

18. Seega oli AP vaidlusaluse 28.08.2020 kostja nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal kostja

nõukogu liige. Kuna alates 11.03.2020 määruse tegemisest ja vaidlusaluse nõukogu 28.08.2020

otsuse vastuvõtmise ajal olid kostja nõukogu liikmeteks vaid AP, EH ja JR, siis ei pidanud

koosoleku kokkukutsuja kellelegi teisele kui nõukogu liikmetele 28.08.2020 otsuse eelnõusid

saatma.

19. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune nõukogu 28.08.2020 otsus on vastu võetu kirjalikult,

koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 323 lg-s 1 on sätestatud, et nõukogul on õigus vastu võtta

otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja kui

see on ette nähtud nõukogu töökorras või sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. ÄS § 317 lg 11

kohaselt võib nõukogu täpsema töökorra ette näha põhikirjaga või üldkoosoleku või nõukogu

otsusega. Kostja on tõendanud, et selline otsuse vastuvõtmise viis oli võimalik. Kostja põhikiri

ei keela otsuste vastu võtmist koosolekut kokku kutsumata. Kostja nõukogu 08.04.2020

koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja nõukogu oli vastu võtnud töökorra, mille p 3

kohaselt võib kostja nõukogu vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

20. Maakohus tuvastas, et 04.08.2020 edastas AP teistele nõukogu liikmetele EHle ja JRle

nõukogu otsuste eelnõud, sh eelnõu AK juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumiseks ja uueks

juhatuse liikmeks MA valimiseks. 25.08.2020 edastas AP uuesti need nõukogu otsuste eelnõud,

paludes teistel nõukogu liikmetel JRl ning EHl hääletada hiljemalt 28.08.2020. Kostja nõukogu

protokollist nähtuvalt hääletasid AP ja JR kõigi otsuste poolt. EH ei hääletanud ja tema loeti

kõigile otsustele vastu hääletanuks. Häälteenamusega 2:1 loeti kõik otsused vastuvõetuks.

2-20-13187

Seega leidis maakohus, et kostja nõukogu 28.08.2020 koosolekul vastu võetud otsused on vastu

võetud seaduse kohaselt ja need on kehtivad.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja ja kolmanda isiku kanda.

22. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja nõukogu 28.08.2020 otsus, millega valiti kostja

juhatuse liikmeks MA, tühine, sest otsuse tegemise ajaks oli AP kostja nõukogust lahkunud, s.o

ta ei olnud kostja nõukogu liikmeks.

23. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et AP oli vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kostja

nõukogu liige, s.o Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 määratud

kolmeliikmelises nõukogu koosseisus. Maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 319 lg-t 6 ja jätnud

ebaõigesti kohaldamata ÄS § 319 lg 7.

24. AP on 01.06.2020 ÄS § 319 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1

arvestades esitanud kohtule avalduse enda vabastamiseks nõukogu liikme kohustustest ning

tema tahe on muutunud kehtivaks selle kohtu poolse kättesaamisega. Sellest hetkest on tema

kui nõukogu liikme (esimehe) staatus lõppenud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et AP

võttis 19.06.2020 enda tagasiastumisavalduse tagasi. 19.06.2020 tahteavaldus ei jõudnud

tahteavalduse saajani enne 01.06.2020 tahteavaldust või sellega ühel ajal. TsÜS §-st 72

tulenevalt on asjas tähtsust omav AP 01.06.2020 tahteavaldus. Maakohus AP 01.06.2020

tegelikku tahet vastavalt seadusele ei hinnanud. Mõistlikule isikule on AP 01.06.2020

avaldusest mõistetav, et ta ei soovinud enam ühtegi päeva nõukogu liige olla, tal ei ole võimaik

enam nõukogu liikme tööd teha ning ta on alates 01.06.2020 nõukogust lahkunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

26. Kolleegium

märgib,

et

ringkonnakohus

ei

võta

TsMS § 637 lg 1 p 6

järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised

asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm

06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

27. Praeguses asjas vaidlustas hageja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse seetõttu, kuivõrd

hagi tulnuks rahuldada, sest ÄS § 319 lg 7 kohaselt võib ka kohtu määratud nõukogu

asendusliige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või

enda määrajale.

28. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada hageja

apellatsioonkaebuse väidete alusel, mis puudutavad hageja tõlgendust ÄS § 319 lg-le 7.

Asjaolu, et hageja ei nõustu õiguskirjanduses väljendatud seisukohaga, et ÄS § 319 lg 7 ei

kohaldu olukorras, kus äriühingu juhtorgani liige on määratud kohtu poolt, ei luba seadust

kohaldada sellisel moel nagu hageja sooviks.

2-20-13187

29. Hageja on õigesti märkinud, et õiguskirjanduse kohaselt erinevalt ühingu organite poolt

valitud juhtorgani liikmetest (ÄS § 319 lg 7), ei ole kohtu poolt määratud juhtorgani liikmel

õigust tagasi astuda, kuid ta võib taotleda kohtult enda ametist vabastamist. Kohtu määratud

nõukogu asendusliikme volitused kehtivad kuni uue juhtorgani liikme valimiseni või

määramiseni selleks pädeva organi poolt. Kui äriühingu vastav organ on uue juhtorgani liikme

valinud, lõpeb kohtu määratud asendusliikme ametiaeg automaatselt ilma kohtu vastava

otsustuseta (TsMS III komm/Kerstna-Vaks, Tigane (2018), § 602, p 3.2.5). Maakohus tuvastas,

et 11.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-666 on kostja nõukogu asendusliikmeteks

määratud AP, EH ja JR. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja aktsionäride üldkoosolek ei olnud

vaidlusaluse nõukogu otsuse ajaks 28.08.2020 uut nõukogu koosseisu määranud. Riigikohus

on selgitanud, et kohtu määratud juriidilise isiku juhtorgani asendusliikme ametiaja kestus on

määratud seadusega ja seda ei ole vaja kohtumääruses üle korrata, küll aga võib kohus TsMS §

604 lg 5 järgi määratud isiku omal algatusel vabastada, samuti vajadusel määrata tema asemel

uue juhtorgani asendusliikme (vt RKTKm 07.06.2017, 3-2-1-42-17, p 16). Kohtu määratud

asendusliikme tagasikutsumine on kohtu diskretsioon. Kohus võib asendusliikme tagasi

kutsuda juhul, kui asendusliige on oma ülesande täitnud, mõjuv põhjus on ära langenud või kui

asendusliige on esitanud tagasiastumisavalduse (TsMS komm/Kerstna-Vaks, Tigane (2018), §

602, p 3.2.5).

Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et kohtu määratud nõukogu liikmele

ei peaks kohalduma sätted, mis reguleerivad kohtu poolt määratava nõukogu liikme määramist,

sh tema tagasikutsumist, siis ei ole tähtsust ka apellatsioonkaebuse väidetel, et kohtu poolt

jõustunud kohtumäärusega määratud nõukogu asendusliige võiks ise otsustada enda

tagasikutsumise üle. Ekslik on hageja arusaam, et kohtu määratud nõukogu asendusliikme

tagasiastumiseks piisab vaid tema ühepoolsest tahteavaldusest ÄS § 319 lg 7 alusel. Kohtu

määratud nõukogu asendusliikme tagasikutsumine on kohtu otsustada. Kohus saab selle

otsustuse teha tõepoolest nõukogu asendusliikme tagasiastumisavalduse alusel, kuid

tagasiastumisavalduse esitamine iseenesest ei muuda jõustunud kohtumäärust, mille alusel isik

on määratud asendusliikmeks. Arvestades, et nõukogu asendusliikme ametisuhte tekkimise

aluseks on kohtumäärus, siis peab kohus juba määratud asendusliikme tagasikutsumiseks tema

enda taotluse alusel tegema samuti vastavasisulise otsustuse, mis on kaalutlusotsustus

(TsMS § 604 lg 5).

30. Hageja etteheited, et maakohus on jätnud välja selgitamata AP tahteavalduse nõukogu

liikme tagasiastumiseks või teinud seda ebaõigesti, ei luba samuti arvata, et maakohtu otsus

tuleks tühistada. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et maakohus ei ole teinud otsust AP

kui kostja nõukogu asendusliikme tagasi kutsumiseks, mistõttu ei ole oluline tuvastada AP

01.06.2020 tagasiastumisavalduses esitatud tahteavalduse sisu ega selle põhjendatust. Kuna AP

ei olnud vabastatud kostja nõukogu liikme ülesannete täitmise kohustustest kostja nõukogu

28.08.2020 otsuse vastuvõtmise ajaks, siis ei pidanud maakohus tuvastama erinevate AP

avalduste sisu, mille alusel kohus teda kostja nõukogu asendusliikme kohalt tagasi kutsunud ei

olnud.

31. AP avaldust kostja nõukogu asendusliikme tagasiastumiseks kui hagita asjas esitatud

avaldust sai hinnata vaid maakohus, kellele see esitati (TsMS § 475 lg 1 p 11, §-d 602–606).

TsMS § 478 lg 5 kohaselt hagita menetluses tehtavad isikule õiguse andvad või seda muutvad

või selle lõpetavad määrused, muu hulgas isiku ametisse nimetamise ja tehingu tegemiseks

nõusoleku andmise määrused, kehtivad kõigi isikute suhtes. TsMS § 480 lg 1 kohaselt, kui

tühistatakse või muudetakse määrus, millega isik saab õiguse teha tehingut, ei mõjuta see isiku

poolt või tema suhtes enne tühistamist või muutmist tehtud tehingute kehtivust. Kolleegium

märgib, et hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

2-20-13187

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadustest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg

5).

32. Kuna ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust tühistada, siis ei ole põhjust ka tühistada

maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas.

33. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat, kolmandat isikut kui ka

apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral

lõppkokkuvõttes kanda apellandil.

34. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ega kolmandal isikul ei

ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale ega kolmandale isikule apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

35. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

36. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale ega kolmandale isikule kätte

ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus

toimetab

määruse

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10

järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 07.02.2024 määruses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2023. a määruse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-20-13187 muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke

põhjendusi.

2-20-13187

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Osaühingu Linaleo kanda.

4. Määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista Osaühingult

Linaleo välja Osaühingu Viker kasuks 1026 eurot. Määrata, et hüvitatavatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates 7. veebruarist 2024 kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.