1-11-1928/5 · 1-11-1928/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-1928 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi B.E (B.E) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav B.E

elu- või asukoht ja aadress: XXXX isikukood või sünniaeg: XXX

karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 69 lg-te 1,3 alusel asendada B.E-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 180 (ükssada kaheksakümmend) (kaheksa) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 8

kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata B.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena B.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. (kolmeks) Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumise. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Niina Agarjova kasuks välja 15 eurot 98 (viisteist)

senti advokaat Niina Agarjova poolt B.E-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista B.E-lt menetluskuluna:

 sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 02 senti;

 riigi poolt määratud kaitsjale väljamõistetud tasu 47 (nelikümmend seitse) eurot 94 senti;

 postikulu 2 (kaks) eurot ja 05 senti.

Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi,

kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kelle

l on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Süüdistus: B.E süüdistatakse selles, et tema, 01.01.2011 kella 02.30 paiku juhtis

Tartumaal Nõo vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 147 km-l mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Seega pani B.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja advokaat Niina Agarjova’le tasu summas 31.96 eurot

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangitust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb

3 180 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 8 (kaheksa) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et B.E, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.E on sõlminud kokkuleppe oma

tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.E süüdi tunnistada KarS § 424 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas

B.E kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 15,98 eurot. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg- st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga

alammäära, s.o. 417,02 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista riigi poolt määratud kaitsjale väljamõistetud tasu 47,94 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu 2,05 eurot.

Rutt Teeveer Kohtunik