1-08-11804/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-11804 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.P

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.P

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 27.02.2008 ja lõpp 26.10.2011 RESOLUTSIOON

Jätta B.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU

taotlus osaliselt

, määrata tema poolt B.P-le kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja

mõista välja riigituludest 42 (nelikümmend kaks) eurot 72 senti (s.h. asja materjalidega tutvumine 15,98 eurot,

esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, sõidukulu 3,64 eurot, käibemaks 7,12 eurot).

Välja mõista B.P-lt kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus men

etluses makstud tasu eest 42 (nelikümmend kaks) eurot 72 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav B.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.10.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud 29 päeva alates 27.02.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas

viibib esimest korda. Kinnipeetav töötab alates 21.06.2010 Viru Vanglas metallitsehhis keevitajana. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi summas 35 306 krooni. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut vabaduses mõjutas narkosõltuvus, ta tarvitas marihuaanat ja süstis amfetamiini. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, 2

venda ja õde. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga sõpru. Kinnipeetav on

isikuomadustelt rahuliku iseloomuga, passiivne, ettevaatlik, ei kaldu agressiivsusele,

pingeolukordades võib käituda impulsiivselt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval töökoha puudumine, vähene töökogemus, pere võimalused kinnipeetava materiaalseks toetamiseks on minimaalsed. Kinnipeetava narkosõltuvus süvendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kindlust, et

kinnipeetav vabanemise korral suudab hoiduda narkootikumide taastarvitamisele

asumisest kriminaalhoolduse järelevalve all ei ole. Kinnipeetav on varem olnud

kriminaalhooldusel. Kinnipeetavale on soovituslik osaleda rehabilitatsiooni-

programmides, et maandada riske seoses narkootikumide tarbimisega. Kinnipeetava

lähedasteks on vanemad, 2 venda ja õde, kellega suheldakse telefoni teel. Pere toetavast funktsioonist kinnipeetava seaduskuulekale elule suunamisel jääb väheseks. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama pere juurde 4-toalisesse korterisse, kus on seoses keeruka materiaalse olukorraga pooleli remont. Kinnipeetava isal on püsiv sissetulek, ema käib kursustel ja loodab töökoha saada, vend ja õde ei

tööta. Pere materiaalne olukord on raske, kuna sissetulekuks on vaid isa miinimumpalk. Kinnipeetava käitumine, arusaamad distsipliinist ja ühiskonnanormidest takistasid varasemalt käitumiskontrolli teostamist. Kinnipeetav ei teinud ise midagi,

soodustamaks koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetava tutvusringkonnas olid kriminaalse käitumisega isikud, ta rikkus katseaja kontrollnõudeid. Kinnipeetava lähedaste toetus eksisteeris ka enne tema vangistust, vaatamata sellele ei muutnud see asjaolu kinnipeetava käitumist vabaduses ja muutusi eluviisis seaduskuulekuse

poole. Kinnipeetaval puuduvad oskused enda elu seaduskuulekal korraldamisel.

Majanduslike probleemide lahendamiseks ja sissetuleku omamiseks on kinnipeetav kasutanud seadusevastast tegevust. Kinnipeetava kuritegelikku käitumist iseloomustab tihe seos sõltuvuse ja kuritegevuse vahel.

Maakohtu istung

3 Kinnipeetav B.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistust

tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav seletas, et narkosõltuvuse raviks ei ole ta programmides osalenud, käesoleval ajal töötab koristajana ning õpingute ajal oli ta kahel korral karistatud.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist

korda. Narva Linnakohtu 27.10.2005 otsusega karistati kinnipeetavat 4-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Nimetatud karistus oli Viru Maakohtu

27.02.2008 määrusega pööratud täitmisele, kuna kinnipeetav ei täitnud registreerimisele ilmumise ja elukohast lahkumiseks loa küsimise kohustust. Samuti pani ta katseajal toime 2 väärtegu Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse §15-1 järgi.

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetavale oli korra juba antud võimalus tõestada, et ta

suudab edaspidi elada seaduskuulekalt. Selleks pidi ta katseaja jooksul hoiduma

igasuguste süütegude toimepanemisest ning täitma käitumiskontrolli nõudeid. Seda kinnipeetav ei suutnud.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et

kinnipeetav seekord on võimeline järgima katseaja nõudeid ning täitma

käitumiskontrolli nõudeid. Vabanemise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega võivad käitumiskontrolli nõuetega kaasneda ka lisakohustused. Kui kinnipeetav on oma varasema käitumisega juba näidanud, et ta ei suuda käitumiskontrolli nõudeid täita, puudub maakohtul veendumus ka lisakohustuste täitmise osas.

Kuigi kinnipeetav on käesolevaks ajaks ära kandnud enamus talle mõistetud liitkaristusest ja kanda on veel vaid 8 kuud, ei pea maakohus võimalikuks tema vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Isik, kes ei õigusta talle osutatud usaldust ja ei täida kriminaalhoolduse nõudeid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus.

4 Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal kehtiv. Tegemist on karistusega selle eest, et kinnipeetav keeldus minemast tööle. antud asjaolu näitab muuhulgas ka kinnipeetava suhtumist töölkäimisesse ja legaalsel

teel sissetulekute saamisesse. Maakohus arvestab siinkohal ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga 02.11.2006 määruses nr.3-1-1-91-06, mille kohaselt

on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama perekonna juurde 4-toalisesse korterisse, kuid sellel elamispinnal on seoses keerulise majandusliku olukorraga pooleli remont. Nagu

nähtub Viru Vangla iseloomustusest, võib kinnipeetav pingeolukordades käituda impulsiivselt, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestades ka seda, et kinnipeetav vabanemisega vangistusest väheneb pere majanduslik toimetulek veelgi, samuti kinnipeetava narkosõltuvust, on oht, et kinnipeetav võib toime panna uusi kuritegusid.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetava perekond elab käesoleval ajal vaid kinnipeetava isa miinimumsissetuleku peal, siis

kinnipeetava vabanemine ilma iseseisva kindal sissetulekuta mõjutaks perekonna majanduslikku toimetulekut. Lisaks sellele arvestab maakohus ka asjaolu, et vastavalt Viru Vangla andmetele on kinnipeetaval täitmata rahalisi kohustusi summas 35 306 krooni. Legaalset ja püsivat sissetulekut mitteomavale isikule on ka see summa suur. Nagu nähtub maakohtu otsusest, on kinnipeetavat korduvalt karistatud varavastaste

süütegude toimepanemise eest. materiaalsete raskuste tekkimisel on oht uute kuritegude toimepanemiseks üsna suur.

Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab antud kinnipeetava puhul ka endise

tutvusringkonnaga taas lävima hakkamine ning narkosõltuvus. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, moodustavad kinnipeetava ema sõnul kinnipeetava tutvusringkonna eeskätt Narva kutsehariduskoolis õppimise

perioodil tekkinud negatiivset mõju avaldavad tuttavad. Vabanemise korral asuks kinnipeetav taas elama Narva. Oma narkosõltuvusega ei ole kinnipeetav vangistuses aktiivselt tegelenud, mistõttu maakohus peab tema kinnitusi sõltuvusest iseseisvalt vabanemise kohta paljasõnalisteks.

Kuigi kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema hindab suhteid perekonnas normaalseteks ja toetavateks, nähtub siiski, et perekonna toetus ei takista kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast. Maakohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal on kinnipeetava suhtumine perekonda muutunud.

Asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses omandanud keevitaja eriala peab maakohus

antud asjas positiivseks ja leiab, et vabanemise korral tähtaegselt annab see kinnipeetavale tööjõuturul eelise, võrreldes erialata isikutega. Samas ei pea maakohus

võimalikuks aga vaid eriala omandamise põhjendusel vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisel arvestab maakohus ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, kelle arvates kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele.

5

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks ja põhjendatuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 45,91 eurot. Maakohus peab põhjendatuks summat 42,72 eurot ja leiab, et see kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 15.03.2011

№oremreferent

Liivi Õun