2-20-4066/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(10)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-4066

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. mai 2023

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Osaühing Rae Ehitus hagi Braxton OÜ vastu

7631 euro 31 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. augusti 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Rae Ehitus apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

8241 eurot 81 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) Osaühing Rae Ehitus (registrikood

10079362), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustaja (kostja) Braxton OÜ (registrikood 11057084),

seaduslik esindaja juhatuse liige Tiit Metsare

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. augusti 2022. a otsus ning teha uus otsus,

millega hagi rahuldada.

2. Mõista Braxton OÜ-lt Osaühingu Rae Ehitus kasuks välja põhivõlg 7631 eurot

31 senti, 31. mai 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2041 eurot

24 senti ning alates 1. juunist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt

(7631 eurot 31 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras nõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2(10)

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta rahuldamata Osaühingu Rae Ehitus 8. mai 2023. a menetlusdokumendis

esitatud vastuväide ringkonnakohtu tegevusele.

5. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes Braxton OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Rae Ehitus (hageja) esitas 13. märtsil 2020 Braxton OÜ (kostja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 7631 eurot 31 senti

ning kohtuotsuse tegemise ajaks kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse

viivise ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hagejale (peatöövõtja) suulise (all)töövõtulepingu alusel

kaitsekile paigaldus- ja keevitustöid Oru Kooli tuletõrje veehoidla mahutis. Kostja esitas

17. detsembril 2018 tööde eest arve 2146 eurot (käibemaksuta) ning kaitsekile

paigaldamise akti. Hageja ei allkirjastanud kaitsekile paigaldamise akti. Hageja saatis

kostjale pildid ebakvaliteetselt teostatud keevtustöödest ja nõudis kile vuukide

kordategemist ja esimesel võimalusel katsetamist. Kostja nõustus töö parandama.

Kaitsekile lekkis pärast parandustöid tehtud veepidavuse kontrollil endiselt. Kostja

järgnevad töö parandamise katsed ebaõnnestusid. Kostja tagastas 11. märtsil 2019 hagejale

töö eest makstud tasu. Hageja tellis asendustöö Aktsiaseltsilt VIACON Eesti hinnaga

4215 eurot (käibemaksuta). Töö teostati 1.–3. aprillini 2019. Paigaldatud kile oli vettpidav.

Hageja esitas kostjale 29. aprillil 2019 arve 5562 eurot 31 senti (käibemaksuga) ning akti

kulude kohta. Hagejal tekkisid kulud seoses töö parandamise käigus mahuti korduva

täitmise, lekke otsingute ning mahuti tühjaks pumpamisega. Kostja ei aktsepteerinud arvet.

Kostja tehtud kaitsekile paigaldus- ja keevitustööd ei olnud kvaliteetsed ega vastanud

lepingutingimustele. Kui kostja leidis, et keevitamiseks sobivad tingimused puudusid,

oleks ta pidanud sellest hagejale eelnevalt teatama. Kostja pidi töövõtjana kontrollima, kas

ta saab töö teostada. Asendustöö tegijal ei olnud keevitustööde kvaliteetsel teostamisel

takistusi. Hageja on seoses kostjapoolse lepingu olulise rikkumisega lepingust taganenud.

Taganemine toimus 11. märtsil 2019 pooltevahelise vestluse käigus suulises vormis või

konkludentselt, kuivõrd kostja tagastas hagejale lepingu alusel saadud raha. Hagejale

tekkis kostja kohustuse rikkumise tagajärjel kahju 5562 eurot 31 senti, mis seisneb kostja

3(10)

töös esinevate puuduste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks tehtud kulutustes ning

lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahes 2069 eurot.

Kile veekindlus ei sõltu selle paksusest. Õhema kile paigaldamist pakkus kostja, kuna

paksemat kilet on nurkadesse tehniliselt keeruline paigaldada. Kostja ei tõendanud, et

1,5 mm kattekile ei olnud sobiv. Hageja poolt soovitud tulemus, s.o mahuti veekindlus,

saavutati kolmanda isiku poolt nõuetekohaselt paigaldatud 1,5 mm kilega. Lekkivat kilet

ei eemaldatud, kuna sellega oleks kaasnenud lisakulu.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja paigaldama

veemahutile oma materjali ja kuludega ühe kattekile kihi paksusega 1,5 mm. Ehitusprojekt

nägi ette kattekile paksusega 3 mm. Kostja täitis kohustuse ning käis korduvalt kile

õmblusi üle keevitamas, sest hageja asjatundmatu tegutsemise tõttu objekti kuivatamisel

tilkus töö teostamise ajal õmblustele betoonivett, mis takistas keevise ühinemist

alusmaterjaliga. Hageja tuvastas väidetavalt korduvalt, et mahuti ei pea vett, kuid ei teinud

kontrollimiste käigus kindlaks selle põhjust. Kostja hinnangul ei pidanud mahuti vett

põhjusel, et 1,5 mm kattekile ei taganud piisavat vastupidavust, mistõttu tekkisid lekked.

Pooled olid kokku leppinud 1,5 mm paksusega kile paigaldamise. Kostja möönis, et ka üks

kattekile kiht paksusega 1,5 mm võib, kuid ei pruugi, tagada veepidavust. Kostja ei

rikkunud lepingut, kuna täitis selle hagejaga kokkulepitud tingimustel. Aktsiaselts

VIACON Eesti paigaldas täiendava 1,5 mm kile olemasoleva 1,5 mm kile peale, millega

saavutati ehitusprojektis ettenähtud kile paksus. Kolmas isik ei teinud uuesti kostja poolt

varasemalt tehtud tööd. Kuna hageja ei eemaldanud mahuti seintelt kostja paigaldatud

kilet, olid tööd teostatud nõuetekohaselt ja hageja poolt hilisemalt vastu võetud, kuna

esimesele paigaldatud kilele telliti teise kile paigaldus. Kostja tegi töö, mille hageja temalt

tellis. Kulutused hageja tellitud lahenduse kontrollimiseks on hageja äririsk, mille eest

kostja ei vastuta. Hageja on kostja paigaldatud kile arvel alusetult rikastunud. Hageja ja

kostja lõpetasid lepingu kokkuleppel ning kostja tagastas hagejalt saadud tasu, mis sisaldas

nii kile maksumust, transpordikulu kui paigalduse tasu.

MENETLUSE KÄIK

3. Maakohus rahuldas 28. jaanuari 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 7631 eurot 31 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 532 eurot 73 senti ja

viivise põhinõudelt (7631 eurot 31 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 27. jaanuarist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1700 eurot koos lisanduva

viivisega.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks

maakohtule.

5. Tartu

Ringkonnakohus

rahuldas

28. mai

2021.

a

otsusega

kostja

apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

6. Hageja märkis asja maakohtus uuel läbivaatamisel, et kostja ülesandeks oli

paigaldada mahutisse kaitsekile, mis pidi muutma mahuti veekindlaks. Pooled leppisid

projektis märgitud läbimõõdust erineva läbimõõduga kaitsekile paigaldamises kokku

suuliselt. Peatellija nõustus sellega. Kuna kostjal ei õnnestunud puudustega tööd

parandada, oli tegemist olulise lepingu rikkumisega. Hageja võis lepingust taganeda.

4(10)

7. Kostja märkis asja maakohtus uuel läbivaatamisel, et kostja tegutses objektil

hagejast peatöövõtjaga kokkuleppel. Hageja võttis professionaalse ja eriteadmisi omava

isikuna ühe kilekihi paigaldamisega teadliku riski selleks, et raha kokku hoida. Hageja

poolt puuduste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks tehtud kulud ei ole vajalikud. Aktsiaseltsi

VIACON Eesti pakkumus on näilik, töö maht ja tasu on ülepaisutatud. Kostja pakkus, et

paigaldab ise teise kaitsekile kihi sama tasu eest, mille kostja võttis esimese kihi

paigaldamise eest. Hageja ei nõustunud. Leping lõppes kokkuleppel. Kostja tagastas pärast

seda töö eest saadud tasu.

MAAKOHTU LAHEND

8. Maakohus jättis 18. augusti 2022. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 475 eurot.

Pooled leppisid kokku, et kostja paigaldab Oru Kooli tuletõrje veehoidla mahutile

kaitsekile paksusega 1,5 mm, kuigi projektis oli kile paksuseks ette nähtud 3 mm. Pooled

ei vaidle, et veehoidla ei pea vett. Pooled vaidlevad, kas kostja töö oli puudustega ja kes

selle eest vastutab.

Töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja töödega saavutatud lõpptulemust ei saa

pidada keskmiseks kvaliteediks. Veemahutit ei saa sihtotstarbeliselt kasutada, kui see ei

pea vett. Hageja tellis kile paigalduse eesmärgiga saada mahuti veetihedaks, kuid seda ei

saavutatud ka pärast kostja tehtud korduvaid parandamistöid.

Kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Töö puudus ei olnud tingitud

hageja juhisest kasutada 1,5 mm kaitsekilet. Poolte kokkuleppel otsustati projektijärgne

3 mm kaitsekile asendada 1,5 mm kaitsekilega. Hageja esitatud eriteadmistega isiku

arvamusest nähtub, et 1,5 mm kile õigesti paigaldamisel on võimalik saavutada vettpidav

tulemus. Kuna töö lepingutingimustele mittevastavus ei tulenenud hageja juhistest,

puuduvad kostja vastutust välistavaid asjaolusid.

Kostja esitas hagejale 17. detsembril 2018 kile paigaldamise akti. Pooled leppisid

viimaseks parandamise ajaks kokku 14. veebruari 2019. Kuivõrd selle tulemusena mahuti

ei muutunud vettpidavaks, võis hageja lepingust taganeda.

Kostja saatis 8. veebruaril 2019 hagejale e-kirja, mille kohaselt otsustasid pooled veehoidla

veetiheduse saavutamiseks katta see uue 1,5 mm kilega. Töö maksumuse aluseks pakkus

kostja eelmist hinnapakkumist ja teostamise ajaks 14–16. veebruar 2019. Hageja poolt

kostjale 10. veebruaril 2019 saadetud e-kirjast nähtub, et vastavalt poolte kokkuleppele

nõustus hageja sellega, et kostja teostab mahuti veetihedaks saamise tööd

14. veebruaril 2019. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja paigaldas vaid ühe

1,5 mm kaitsekile, on tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

(14. veebruar 2019). Kostja ei vaidlustanud, et pärast seda kuupäeva ei olnud veemahuti

veetihe. Puudusi ei õnnestunud seega ka täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada.

Hageja ei esitanud kohtule taganemisavaldust. Pooled pidasid 11. märtsil 2019. a

kirjavahetust, millest nähtub, et hageja saatis kostjale enda pangakonto väljavõtte ja kostja

tagastas hagejale seepeale kogu tööde maksumuse.

Selle asemel, et kostja tehtud tööd parandada, tellis hageja 29. märtsil 2019 uue

samasisulise töö, s.o teise kilekihi paigaldamise Aktsiaseltsilt VIACON Eesti. Kostja

paigaldatud kilekiht jäeti mahutisse. Eluliselt on usutav, et poolte 11. märtsi 2019

kirjavahetus viitab sellele, et poolte vahel saavutati kokkulepe, mille kohaselt kostja

tunnistab asjal esinevaid puudusi ja hageja saab kogu makstud raha tagasi, millega hageja

5(10)

saaks tellida uue kile paigalduse juba paigaldatud kilele ja seeläbi saavutada suurema

tõenäosusega mahuti veepidavuse. Kui pooled ei oleks vastavasisulist kokkulepet

saavutanud, oleks hageja pärast kolmandalt isikult tööde teostamise arve saamist nõudnud

kostjalt selle hüvitamist. Hageja esitas hagi aga alles 13. märtsil 2020. Muid tõendeid

poolte vahelistest läbirääkimistest ei esitatud. Hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks,

et ta oleks kostjale pärast 11. märtsi 2019 kirja vastanud ja pretensioone esitanud.

Pooled sõlmisid seega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja osaliselt

konkludentselt VÕS § 578 mõttes kompromissi, millega kostja tunnistas töö puudusi ja

maksis hagejale tagasi töö teostamise eest tasutu. Kostja loobus tehtud töö osas hüvitise

saamisest ja jättis paigaldatud kile hagejale. Sellega lõppesid poolte nõuded, mis tulenesid

puudustega teostatud töödest ja asendusid uue õigussuhtega. Kompromissi sõlmimise tõttu

ei saanud hageja lepingust taganeda, sest leping ja lepingust tulenevad nõuded olid

lõppenud. Kuna pooled lõpetasid lepingust tulenevad nõuded kompromissiga, ei saa hageja

esitada täiendavaid kahju hüvitamise nõudeid, mis tulenevad samast lepingurikkumisest.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Maakohus ei järginud otsust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõikest

1 ja 442 lõikest 8 tulenevaid nõudeid. Maakohus tuvastas valesti poolte vahel

kompromissilepingu sõlmimise, kuna leping lõppes hageja poolse lepingust taganemisega.

Hageja taganes lepingust. Sellele viitab kostja poolt lepingu alusel saadu tagastamine ja

sellele järgnenud e-kiri saadu tagastamise kohta. Kostja esindaja väitis istungil, et hageja

ei küsinud temalt tagasimakset, kostja tegi selle ise. Kokkuleppe puhul oleks kokku lepitud

lepingu alusel saadu tagastamises. Kuna taganemise puhul tuleb saadu üle anda ning kostja

tegi seda ise, vastab kostja tegevus taganemisele. Kostja esindaja väitis istungil, et hageja

lõpetas koostöö omal soovil. Koostöö lõpetamine omal soovil ei ole kokkuleppe.

Hageja sõlmis asendustehingu, kuna kostja tehtud tööd olid puudustega ja puuduste

kõrvaldamine ei õnnestunud. Hageja oleks tellinud töö kolmandalt isikult ka siis, kui kostja

ei oleks talle raha tagastanud, kuna hageja pidi tööd hageja ja Lääne-Nigula valla vahel

sõlmitud lepingu alusel valmis tegema. Hagejal olid vahendid tööde lõpetamiseks.

Kostjale kaitsekile tagastamata jätmine ei tähenda kokkuleppe sõlmimist. Kaitsekile

eemaldamine oleks toonud kaasa lisakulu. Eemaldatud kaitsekilega ei ole midagi teha.

Kuna kostja paigaldatud kaitsekile ei taganud veekindlust, ei muutnud see mahutit

veekindlamaks. Kostja ei nõudnud kaitsekile tagastamist.

Kohtuotsus on üllatuslik osas, milles maakohus leidis, et kokkuleppe saavutamise muudab

eluliselt usutavaks asjaolu, et hageja pöördus kostja vastu kohtusse alles 13. märtsil 2020.

Lepingu lõppemise aluse tuvastamisel ei ole oluline, milliseid samme astuvad pooled

lepingu lõppemise järgselt. Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tegija

tahtest või juhul, kui see ei olnud ega pidanudki olema tahteavalduse saajale teada, siis

sellest, kuidas pidi tahtavalduse saajaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel tehtud

tahteavaldust tõlgendama. Menetlusosalised ei tuginenud nimetatud asjaolule asja sisulisel

arutamisel. Kohus ei arutanud seda pooltega. Kui kohus oleks selgitanud, et peab lepingu

lõppemise aluse tuvastamisel oluliseks poolte käitumist pärast raha hagejale tagastamist ja

6(10)

enne kohtusse pöördumist, oleks hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja üritas

inkassoteenuse pakkuja abil kostjalt kahju hüvitist nõuda.

Asjaolust, et hageja ei vastanud kostja 11. märtsi 2019. a e-kirjale, ei tulene, et pooled

sõlmisid kompromissi. 11. märtsi 2019. a e-kiri ei eelda vastust.

Kohtuotsuses ei selgu, milliseid asjas esitatud tõendeid pidas maakohus kompromissi

osaks. Kui maakohus pidas selleks kostja 11. märtsi 2019 e-kirja, siis sellest nähtub ainult

kostja lepingu alusel üleantud tagastamise kinnitus. Seda ei saa kompromissilepinguna

käsitleda. Konkludentsuse kohta esitatud põhjendused ei ole arusaadavad.

Kuna kostja rikkus oluliselt lepingut, oli hagejal õigus lepingust taganeda. Hageja tegi seda

mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist suulises vormis. Kohus ei

tuvastanud, et taganemisavaldus oleks tühine. Hagejal on seega õigus nõuda enne

taganemist tekkinud kahju ja hinnavahe hüvitamist.

10. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik.

11. Hageja esitas 8. mail 2023 vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, kuna

ringkonnakohus ei võtnud apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid asja juurde. Kuna

maakohus rikkus selgitamiskohustust, mille tõttu ei esitanud hageja maakohtu menetluses

apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid, tulnuks ringkonnakohtul hageja taotlus rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

7631 eurot 31 senti, 31. mai 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2041 eurot

24 senti ning alates 1. juunist 2023 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt

(7631 eurot 31 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt

kuni kohustuse kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

13. Hageja on palunud kostjalt välja mõista väidetava lepingurikkumisega tekitatud

kahju ja viivise kahjunõudelt. Hageja kahju hüvitamise nõue (7631 eurot 31 senti) koosneb

kostjaga kokku lepitud töö maksumuse ja tellitud asendustöö maksumuse hinnavahest

(2069 eurot) ning lekke otsimise ja kõrvaldamisega tekkinud kuludest (5562 eurot 31 senti;

I kd, tl 19).

Maakohus luges tuvastatuks järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud:

 hageja ja kostja sõlmisid suulise (all)töövõtulepingu kaitsekile paigaldus- ja

keevitustöödeks Oru Kooli tuletõrje veehoidla mahutis;

 pooled leppisid kokku 1,5 mm paksuse kaitsekile paigaldamises;

 projekt nägi ette 3 mm paksuse kaitsekile paigaldamise;

 kostja käis tegemas parandustöid;

 hageja tasus kostjale tööde eest vastavalt kostja esitatud arvele;

 hageja ei allkirjastanud "kile paigaldamise akti" (I kd, tl 17);

 kostja tagastas 11. märtsil 2019 hagejale tasu täies ulatuses;

 hageja tellis uue töö Aktsiaseltsilt VIACON Eesti, mille tulemusel paigaldati kostja

paigaldatud kaitsekile peale uus 1,5 mm paksune kaitsekile.

7(10)

Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab

need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ning

lahendamisel.

14. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte põhjendatult töövõtulepinguna

(VÕS § 635 lg 1) ning määratles kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) üldised

materiaalsed eeldused (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 12). Samuti on maakohus õigesti

leidnud, et kostja vastutuse hindamiseks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest

VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning § 642 lg-te 1 ja 3 järgi on vajalik tuvastada, milles pooled

lepingus kokku leppisid ning kas kostja tehtud töö vastas kokkulepitule. Kokkuleppe

puudumisel töö omaduste kohta pidi töö sobima tellija avaldatud spetsiifiliseks otstarbeks,

selle puudumisel otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

15. Ringkonnakohus nõustub asja materjalide põhjal maakohtu järeldustega, et kostja

teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ning kostja vastutab töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mh ei olnud töö puudus tingitud hageja juhisest kasutada 1,5 mm

kaitsekilet (ka 1,5 mm kile nõuetekohasel paigaldamisel olnuks võimalik saavutada

vettpidav tulemus). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse p-des 13–15 esitatud

vastavate põhjendustega ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid

korrata.

16. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et pooled sõlmisid

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja osaliselt konkludentselt kompromissi VÕS

§ 578 mõttes, millega kostja tunnistas tööl esinevaid puudusi ja maksis hagejale tagasi töö

teostamise eest tasutu (selleks, et hageja saaks tellida teise kilekihi paigalduse). Sõlmitud

kompromissi tõttu ei ole hagejal maakohtu leitu kohaselt võimalik enam esitada

täiendavaid kahju hüvitamise nõudeid, mis tulenevad samast lepingurikkumisest.

Maakohtu otsus ei ole kõnealuses osas (otsuse põhjenduste p-d 16.2 – 18) nõuetekohaselt

põhjendatud (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).

16.1. VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissilepingule omane, et pooled muudavad

vastastikuste järeleandmiste teel õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte

vaieldamatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu

tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu

alusel uued õigused. Õigussuhete kvalifitseerimine kompromissilepinguks VÕS § 578 lg 1

mõttes eeldab mh selle tuvastamist, milline oli kompromissilepingu ese või sisu, sh

milliseid pooltevahelisi õigussuhteid kompromiss hõlmas ning millistest nõuetest pooled

loobuda soovisid või milliseid nad ümber kujundasid (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2020.a

otsus tsiviilasjas nr 2-17-17756/159, p 24). Nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude

tunnustamist (VÕS § 30) VÕS § 578 lg 2 tähenduses eeldatakse üksnes nendes

vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad

kompromissilepingu sõlmisid (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-17-6579/47, p 11 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Poolte tahte kokkulepete

sõlmimisel saab tuvastada VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid ning

poolte esile toodud asjaolusid arvestades.

16.2. Maakohus on otsuse põhjendustest nähtuvalt rajanud järelduse kompromissi

sõlmimisest poolte 11. märtsil 2019 vahetatud e-kirjadele (I kd, tl 30), millest nähtub, et

hageja saatis kostjale enda pangakonto väljavõtte ja kostja tagastas hagejale seejärel kogu

tööde teostusmaksumuse. Samuti on maakohus tuginenud asjaolule, et pärast 11. märtsi

2019 kuni hagiga kohtusse pöördumiseni (13. märts 2020) hageja kostjale mingeid nõudeid

ega pretensioone ei esitanud.

16.3. Maakohus ei ole võimaliku kompromissiläbirääkimiste ega -lepingu sisu

nõuetekohaselt tuvastanud. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse

8(10)

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS

§ 11 lg-st 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi. Kostja poolt väidetud kompromisslepingule ei ole seaduses

sätestatud kohustuslikku vormi. Seega võisid pooled sõlmida selle põhimõtteliselt mis

tahes vormis. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu samas ülalviidatud 11. märtsi 2019. a e-

kirjadest ega muudest tõenditest VÕS § 578 lg 1 tähenduses kompromisslepingu sõlmimist

või muud kokkulepet, milles hageja oleks käesolevas asjas esitatud nõuetest loobunud

(VÕS § 207). Poole seletus (mis ei ole antud vande all) ei ole hagimenetluses tõend (TsMS

§ 229 lg 2 esimene lause).

Asjaolust, et hageja ei ole väidetavalt 11. märtsist 2019 kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o

ligikaudu ühe aasta vältel) kostja vastu nõudeid esitanud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul

järeldada nõudest loobumist, seda ka 11. märtsi 2019. a e-kirjadest nähtuvat arvestades.

Hagi on esitatud nõuete üldise 3-aastase aegumistähtaja (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 146 lg 1, § 147 lg 1) jooksul ning kostja ei ole menetluses ka nõude aegumisele

tuginenud.

17. Maakohus on otsuse p-des 16.1 ja 16.2 analüüsinud hageja väiteid lepingust

taganemisest (VÕS §-d 116–118 koos §-s 647 sätestatud erisustega). Menetluses

vaidlustamata asjaolu, et kostja on tööde eest tasutu hagejale tagastanud, viitab lepingu

lõppemisele. Samuti võib hageja poolt lepingust taganemist järeldada käesolevas asjas

esitatud hagist, milles hageja nõuab kahju hüvitamist lepingulise põhikohustuse täitmise

asemel (VÕS § 115 lg-d 1 ja 2). Samas ei ole käsitlus lepingust taganemisest hageja nõude

lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega. VÕS § 135 ei ole iseseisev kahju hüvitamise

nõude alus ning ei välista kahju hüvitamist üldiste kahju arvestamise reeglite (VÕS § 127)

kohaselt (vt ka Riigikohtu 5. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-15, p 27).

VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda

pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui

on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2

punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine

muul põhjusel mõistlik. Maakohus on menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et hageja

andis kostjale (täiendava) tähtaja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 14.

veebruarini 2019, kuid selle tähtaja jooksul ei õnnestunud puudusi kõrvaldada (veemahuti

ei olnud ka pärast seda kuupäeva veetihe). Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu

järeldustega. Seega on hageja andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid see

on möödunud tulemusteta ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ka kohustuse

täitmise asemel.

18. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise

eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei

oleks rikutud. Kahju ei tule VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitada ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab sama

paragrahvi 3. lõikes sätestatud ettenähtavuse põhimõtte kohaselt hüvitama üksnes kahju,

mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise

ajal, v.a juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 järgi

peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja hagiavaldusele lisatud tõenditega oma kahju suurust

piisavalt tõendanud, seda nii tööde hinnavahe kui ka lekke otsimise ja kõrvaldamisega

tekkinud kulude osas (I kd, tl-d 9, 10, 11, 12, 13, 14–15, 121). Kostja on vaielnud küll

9(10)

kahju suurusele vastu, leides, et kostja töös esinenud puudused oleks saanud kõrvaldada

väiksema kuluga. Samas ei ole kostja enda neid vastuväiteid tõendanud (TsMS § 230 lg 1).

Maakohus on 29. septembri 2021. a kirjas pooltele tõendamiskoormist piisava

põhjalikkusega selgitanud (I kd, tl-d 96–97).

Kostja pakkus hagejale teise kaitsekile kihi paigaldust hinnaga 2146 eurot, s.o sama

hinnaga, millega kostja paigaldas esimese kihi (I kd, tl 104). Samas ei saa mõistlikult

eeldada, et hageja oleks pidanud selle pakkumise nõustuma, kuna kostja oli eelnevalt

teostanud puudustega töö ning ka järgnevad kostja katsed puudusi kõrvaldada ei olnud

edukad (I kd, tl-d 27, 29).

Kostja on väitnud, et kuna kolmanda isiku poolt tööde parandamisel kostja poolt eelnevalt

paigaldatud kilet ei eemaldatud, on hageja kostja arvel alusetult rikastunud.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka see kostja väide tõendamata. Usutav on hageja selgitus,

et kostja paigaldatud (lekkiva) kile eemaldamisega oleks kaasnenud lisakulu. Samuti ei ole

tõenäoline, et kostja saanuks eemaldatud kilet mõnel muul objektil uuesti kasutada.

Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega (VÕS § 127 lg

4), tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja poolt rikutud kohustuse eesmärgiks (VÕS § 127

lg 2) ning kahju pidi olema lepingu sõlmimise ajal kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Kostja ei ole ringkonnakohtu hinnangul toonud välja asjaolusid, mis võiksid anda alust

kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või § 140 alusel.

19. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest.

Kuna pooled ei ole viivise määras kokku leppinud, taotleb hageja viivise arvestamist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi TsMS § 367

alusel kuni kohustuse täitmiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viivisenõue

õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113 lg 2 esimesest lausest tulenvalt saab kahju hüvitamise

nõude puhul arvestada võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Põhinõudelt 7631 eurot 31 senti alates hagi esitamisele järgnevast päevast

(14. märtsist 2020) kuni käesoleva otsuse tegemiseni 31. mail 2023 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatud viivis on viivisekalkulatori (kättesaadav:

www.viivisekalkulaator.ee) järgi 2041 eurot 24 senti. TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab

ringkonnakohus ka hageja taotluse alates 1. juunist 2023 sissenõutavaks muutuva viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras.

20. Ringkonnakohus

keeldus

12. aprilli

2023.

a

määrusega

hageja

apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite (Braxton OÜ ja Hillar Kersa 29. ja

30. aprilli 2019. a e-kirjade, 9. mai 2019. a käsunduslepingu nr 05519SMV, 9. mai 2019.a

volikirja ja 11. juuli 2019. a e-kirja) vastuvõtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul puudusid

tõendite vastuvõtmiseks ja tõenditega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestamiseks

TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud alused. Kostja tugines asja materjalidest nähtuvalt juba

maakohtu menetluses vastuväitele, mille kohaselt pooled lõpetasid töövõtulepingu

kokkuleppel. Kuna hageja teadis kostja vastuväitest, oli hagejal võimalik esitada asjaolud

ja tõendid selle ümberlükkamiseks ka maakohtu menetluses.

Hageja esitas 8. mai 2023. a menetlusdokumendis TsMS § 333 lg 1 kohase vastuväite

ringkonnakohtu tegevusele, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse

apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib

menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti

vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete

rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja

vastuväide ei ole põhjendatud ning jätab selle rahuldamata. Kohus jääb viidatud 12. aprilli

10(10)

2023. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid käesolevas

otsuses korrata.

21. Hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta nii maakohtu menetluse kui ka ringkonnakohtu

menetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

22. Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga menetluskulude jaotust

menetlusosaliste vahel ning maakohus vaidlust lahendades hageja menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt

kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Margit Vutt

Indrek Parrest