4-23-515/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1.

Tühistada Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrus, millega kohus jättis rahuldamata J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotluse Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4 515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa ning -23- taotlus tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa.

2. J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotlus Jätta tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda aresti määrata osade kaupa läbi vaatamata asjassepuutumatuse tõttu. normi

de

3. J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotlus Harju Maakohtu 14.03.2023.a Jätta määrusega 4 515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa läbi -23-

vaatamata.

4. . Määruskaebus jätta rahuldamata EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku § enevalt esitatakse määruskaebus -dest 192 ja 193 tul

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-23-515 (2317,16,007139) Kohtukoosseis Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrus, millega kohus jättis rahuldamata J.N-i

kaitsja Raiko Paasi taotluse Harju Maakohtu

14.03.2023.a määrusega 4-23-515

asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa ning taotlus tunnistada VTMS § 209,

§ 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas,

milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.N-i

(ik. XXX) kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas; määruskaebus

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14.03.2023.a. määrusega 4-23-515 asendati KarS § 72 lg-te 1, 2 alusel J.N-ile Põhja prefektuuri 02.08.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2317,16,007139 määratud ja seni tasumata rahatrahv 140 eurot arestiga 3 päeva. Määrati, et aresti kandmisele tuleb asuda

kohtumääruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtumäärus jõustus

31.03.2023.a.

2. 21.04.2023.a esitas J.N-i kaitsja Raiko Paas Harju Maakohtule taotluse tunnistada

VTMS § 209 ja 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa. Ka esitas taotluse määrata Ha kaitsja rju Maakohtu 14.03.2023 otsusega väärteoasjas nr 4 515 mõistetud karistuse kandmine osade kaupa, s.o vähemalt kahe päeva -23-

kaupa.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. 26.04.2023 Harju Maakohtu määrusega jäeti rahuldamata J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotlus Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4 515 asenduskaristuseks mõistetud -23-

aresti kandmiseks osade kaupa ning taotlus tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa.

Maakohus kaitsja seisukohaga ei nõustunud, sest kehtiva kohtupraktika kohaselt on ka

asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise puhul karistuse kandmist ositi taotletud ja ka määratud.

Maakohus märkis, et käesoleval juhul asendati tasumata trahv J.N-ile asenduskaristuse korras arestiga 3 päeva. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist, et KarS § 66 lg 1 teise lause kohaselt peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt 2 päeva, kuid käesoleval juhul ei saaks järjest ärakantava karistuse kestus olla vähemalt 2 päeva

(asenduskaristusena mõisteti 3 päeva aresti Antud küsimuses puudub igasugune seos ). põhiseadusliku riivega ning kaitsja mainitud riivet ei esine ka kohtupraktikas.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Harju Maakohtu 26.04.2023 tas J.N-i kaitsja Raiko Paas . a määrusele esi määruskaebuse ning palub tühistada Maakohtu kohtumäärus väärteoasjas nr 4

Harju -23-515 ja taotles tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa. Kaebuse esitaja märgib, et ebavõrdses olukorras on kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamisel isikud, kellele on karistus mõistetud kohtuotsusega või keda on karistatud rahalise karistusega ja need isikud, kelle karistus on asendatud. Need isikud, keda on karistatud rahalise karistusega, neil on võimalus kohtulahendi täitmisega seotud küsimuse lahendamise korras ositi

karistuse kandmist taotleda (KarS § 66 lg 1 ja KrMS § 424). Isikutel, kelle karistus on asendatud, see võimalus seaduse järgi otsesõnu puuduks. Pole arusaadav, miks isikuid selles osas koheldakse ebavõrdselt.

Maakohus on vaid viitega kohtupraktikale ühe lausega selgitanud, et kehtiva kohtupraktika

kohaselt on ka asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise puhul karistuse kandmist ositi

taotletud ja ka määratud, mistõttu puudub tegelikkuses põhiseaduslik riive. Praegusel juhul võrdles taotleja neid isikuid, kellele on karistus mõistetud otsusega ja neid isikuid kelle karistus on asendatud. Neid, kelle karistus on juba asendatud, siis neil seaduse järgi pole õigus karistuse ositi kandmist enam taotleda. Arsti kandmine riivab rahalisest karistusest intensiivsemalt isiku

õigusi (õigust vabadusele), mistõttu vajaks i õigused kohtulahendi täitmisega seotud siku küsimuste lahendamisel vähemalt sama suurt kaitset nende alternatiivsete võimaluste kaudu, mis nt rahalise karistuse kandmise puhul on olemas. Kaebuse esitaja viitab kohtupraktikale ja leiab, et nimetatud olukorras tuleks normid, mis ei võimalda kohtulahendi täitmise korras arsti osade kaupa määrata (VTMS § 209 ja 211) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja lahendada asi analoogse normi KarS § 66 ja - KrMS § 424 alusel ning võimaldada süüdlasel arsti kanda osade kaupa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. J.N-i kaitsja Raiko Paas taotles maakohtult tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

resti osade VTMS § 209 ja 211 sätted, mis ei võimalda kohtulahendi täitmise korras a kaupa määrata Kohtupraktika kohaselt peab kohus põhistama otsustust jätta kohtumenetluse . poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus rahuldamata või läbi vaatamata (vt RKKKm nr 3-

1-1-48-12). Maakohus märkis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on ka asenduskaristusena

mõistetud aresti kandmise puhul karistuse kandmist ositi taotletud ja ka määratud, seega puudub igasugune seos põhiseadusliku riivega.

6. Ringkonnakohtul tuleb märkida, et selline maakohtu põhjendus on paljasõnaline ning ei vasta põhjendamiskohustusele gemist on põhjendusega, mis on , te ilmselgelt ebapiisav. Maakohus ei

ole põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust üksikasjalikult käsitlenud, mistõttu ei saa toodud

argumenti pidada põhjendatuks. Maakohus pidanuks hindama VTMS § 209 ja 211

põhiseadusele vastavust, kuid kuna maakohus seda sisuliselt teinud ei ole, siis tuleb ringkonnakohtul seda hinnata.

7. PS § 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes 15 lg asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Sellest

tulenevalt on kohtul kohustus kohtumenetluse poole taotlus lahendada, st võtta asja

lahendamisel tehtavas otsuses või määruses seisukoht ka kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse suhtes.

8. Kohtupraktika kohaselt peab kohus asja lahendamisel tehtavas otsuses või määruses võtma seisukoha kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse suhtes. Selleks peab

kohus esmalt kontrollima, kas taotluses vaidlustatud õigusnorm on konkreetse kohtuasja

lahendamisel osaliselt või täielikult asjassepuutuv (vt RKKKm nr 3-1-1-48-12). Vastavalt

väljakujunenud praktikale on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava

tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral

(vt nt RKKKo 3-1-1-92-06 p 18, RKKKo 3-4-1-16-10). Taotlus asjassepuutumatu normi põhiseadusvastaseks tunnistamiseks jäetakse läbi vaatamata.

9. Asjakohatu on kaebaja viide VTMS § 209 sättele. Käesolevas menetlusetapis ei ole VTMS § 209 enam otsustava tähtsusega, kuivõrd nimetatud norm reguleerib väärteo eest karistusena

kohaldatud rahatrahvi v ja aresti täitmisele pööramise edasilükkmaist, kuid äärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahv on asendatud juba arestiga aitsja taotlus tunnistada VTMS . K § 209 põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb jätta läbi vaatamata normi asjassepuutumatuse tõttu.

10. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja taotluse lahendamisel ei kuulu kohaldamisele ka VTMS § 211 ning kaitsja taotlus tunnistada VTMS § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb samuti

jätta läbi vaatamata normide asjassepuutumatuse tõttu. Nagu eelpool märgitud on asjassepuutuv

norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Harju Maakohtu 14.03.2023.a

määrusega asendati väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahv arestiga. nr 4-23-515

Kuivõrd ei tõusetunud küsimust VTMS § 211 rahatrahvi asendamise arestiga vastavusest põhiseadusele, siis on kõne seaduses sätestatule. alune kohtulahend tehtud vastavalt Maakohus

on 14.03.2023 määrusega väärteoasjas nr 4 515 VTMS § 211 kirjeldatud -23- menetlustoimingud ära teinud ning asendanud väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi

arestiga. Seega ei ole käesolevas menetlusetapis VTMS § 211 enam otsustava tähtsusega, kuivõrd äärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahv v on juba asendatud arestiga ning VTMS § 211 on minetanud oma asjassepuutuvuse.

11. Ringkonnakohtul tuleb märkida, et a KrMS § 424 sättele sjakohatud on kaitsj viited a . Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendami arestiga või üldkasuliku tööga ja sel

karistuse täitmisele pööram tuleb lähtuda asja liigile vastavas menetlusseadustikus isel sätestatust, kuivõrd erinevatel kohtumenetlustel on erinev eesmärk ja olemus, mistõttu ei ole need üheselt võrreldavad.

12. Praeguses asjas puudus kaitsja taotlusel menetlusõiguslik alus. Menetlusõigusliku aluse

puudumisel oleks maakohus pidanud kaitsja taotluse osas, millega ta palus Harju Maakohtu

14.03.2023.a määrusega 4 515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade -23- kaupa, jätma läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Selles osas saab ringkonnakohus kohtumäärust muuta, sest see ei raskenda J.N-i olukorda.

13. Märkida tuleb sedagi, et isegi kui asuda seisukohale, et kaitsja taotlusel on menetlusõiguslik alus, siis puudub antud asjas materiaalõiguslik alus. KarS § 66 lg 1 sätestab üheselt, et järjest

kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Seega on maakohus õigesti märkinud, et kuivõrd J.N-i asenduskaristuseks on arest 3 päeva, siis ei ole võimalik KarS § 66 lg 1 kohaselt asenduskaristuse kandmist ositi määrata.

14. -st 3, p-st 3 -st 2, 1 Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 194 lg § 148 , § 150 lg § 147 lg p-st 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrus, millega kohus jättis

rahuldamata J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotluse Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4 515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kau -23- pa ning taotlus tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega jätab kaitsja taotluse

Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4 skaristuseks mõistetud aresti -23-515 asendu kandmiseks osade kaupa

läbi vaatamata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)