3-23-169/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-169

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 23.11.2022 kirja nr 5-

4/5906-2, 03.01.2023 kirja nr 5-4/6558-2 ja 24.01.2023 kirja nr

5-4/296-3 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse

01.02.2023 korralduse nr 111 tühistamiseks ja Tallinna linna

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused rahuldamata jäetud

osas uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kristel Tina, Marje Paljak,

Moonika Roosnupp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, digitoimik

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.06.2023. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

1. X (kaebaja) esitas 21.11.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks seoses tarbitud elektri ja gaasi eest tasumise,

ravimikulude hüvitamise ning eluasemekuludega.

2. Tallinna Kesklinna Valitsuse 22.11.2022 otsustega nr 22257757623 ja 22257757808 rahuldati

kaebaja 21.11.2022 taotlus osaliselt ning kaebajale määrati toetuseks 12 eurot. Otsuse põhjendused

(sh selle kohta, miks muus osas taotluse rahuldamine põhjendatud ei ole) esitati Tallinna Kesklinna

Valitsuse 23.11.2022 kirjas nr 5-4/5906-2 „Vastus taotlusele“.

3. Kaebaja esitas 13.12.2022 Tallinna Linnavalitsusele vaide Tallinna Kesklinna Valitsuse

23.11.2022 otsuse nr 5-4/5902-2 kehtetuks tunnistamiseks ning taotletud toetuste maksmiseks.

4. Kaebaja esitas 22.12.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse

sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks seoses tarbitud elektri ja gaasi eest tasumise, ravimikulude

hüvitamise ning eluasemekuludega.

5. Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.12.2022 otsusega nr 22258664649 rahuldati kaebaja 22.12.2022

taotlus osaliselt ning kaebajale määrati toetuseks 12 eurot. Otsuse põhjendused (sh selle kohta, miks

muus osas taotluse rahuldamine põhjendatud ei ole) esitati Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.01.2023

kirjas nr 5-4/6558-2 „Vastus taotlusele“.

6. Kaebaja esitas 17.01.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse

sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks seoses ravimikulude hüvitamise ning eluasemekuludega (sh

elektri ja gaasi kuludega).

7. Tallinna Kesklinna Valitsuse 20.01.2023 otsusega nr 23259316968 määrati kaebajale toetuseks 5

eurot. Otsuse põhjendused (sh selle kohta, miks muus osas taotluse rahuldamine põhjendatud ei ole)

esitati Tallinna Kesklinna Valitsuse 24.01.2023 kirjas nr 5-4/296-3 „Vastus taotlusele“.

8. Kaebaja esitas 24.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23-169) Tallinna

Kesklinna Valitsuse otsuse tühistamiseks ning linna kohustamiseks maksta kaebajale soovitud

toetused.

9. Tallinna Linnavalitsuse 01.02.2023 korraldusega nr 111 jäeti kaebaja 13.12.2022 esitatud vaie

rahuldamata.

10. Kaebaja esitas 07.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23-263) Tallinna

Kesklinna Valitsuse 23.11.2022 otsuse nr 5-4/5906-2 ning Tallinna Linnavalitsuse 01.02.2023

korralduse nr 111 „Vaideotsus“ tühistamiseks ning linna kohustamiseks maksta kaebajale soovitud

toetused.

11. Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele haldusasjas nr 3-23-169 kinnitas kaebaja

23.02.2023, et soovib vaidlustada „seda viimast“ otsust. Täpsustavale kohtunõudele vastas kaebaja

20.03.2023 e-kirjaga ning märkis, et 5 euro suurune toetus on ebapiisav.

12. Tallinna Halduskohus võttis 06.04.2023 määrusega menetlusse kaebused nõudes Tallinna

Kesklinna Valitsuse 23.11.2022 kirja nr 5-4/5906-2, 03.01.2023 kirja nr 5-4/6558-2 ja 24.01.2023

kirja nr 5-4/296-3 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse 01.02.2023 korralduse nr 111

tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused rahuldamata jäetud osas

uuesti läbi. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse ning haldusasja numbriks jäi nr 3-23-169.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3(10)

13. Kaebaja palub tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 23.11.2022 kirja nr 5-4/5906-2, 03.01.2023

kirja nr 5-4/6558-2 ja 24.01.2023 kirja nr 5-4/296-3, mille aluseks on vastavalt 22.11.2022,

28.12.2022 ja 20.01.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse otsused sissetulekust sõltuva toetuse

määramiseks, osaliselt (osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust) ning Tallinna Linnavalitsuse

01.02.2023 korralduse nr 111 (vaideotsus) ja kohustada Tallinna linna vaadata kaebaja taotlused

rahuldamata jäetud osas uuesti läbi.

14. Kaebaja leiab, et riik on pannud kohalikule omavalitsusele kohustuse, et maksta toetusi

kodanikele, kel puudub raha söögi ja esmatarvete ostuks ning tugineb seejuures Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 28 lg 2 sätestatule. Kaebaja on 100% töövõimetu ja raske puudega invaliid. Peale

eluaseme kulude maksmist peab talle kätte jääma minimaalselt 200 eurot. Kuigi kaebaja esitas

kuludokumendid, sh ka eluasemekulude kohta, maksti talle toetust vaid vastavalt 12 eurot ja 5 eurot

ning ravimitoetus jäeti üldse maksmata. Seejuures ei sisalda otsused õigeid põhjendusi, vaid on

nõutud, et invaliid peab minema toidupanka ja sööma mädanenud ja äravisatud rämpsu.

15. Kaebaja selgitas, et tasus 05.01.2023 eluasemekulusid summas 183,86 eurot ja 16.01.2023 215,56

eurot ning 24.01.2023 tal enam söögi ja esmatarvete ning ravimite ostuks raha ei ole. Sellega on

ametnikud pannud toime raske põhiseaduslike põhiõiguste riive, jättes invaliidi 0 euroga surema.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

16. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. Kohalikul omavalitsuse üksusel on õigus otsustada, millistel tingimustel täiendavaid

sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest maksta. Vastustaja on toetuse summade

määramisel lähtunud mitmest asjaolust, arvestades haldusmenetluses kehtivat põhimõtet kohelda

kõiki abivajajaid võrdselt ning lähenedes kaebaja küsimustele juhtumipõhiselt. Toetuse ja selle

suuruse määramisel arvestati taotleja konkreetset vajadust, linna eelarves kalendriaastaks toetuste

maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu, toetuste maksimaalmäära ning taotleja sissetulekut,

varanduslikku seisu ja eluasemekulusid.

18. Kaebaja on abi vajav isik, kuid vastustaja hindas toetuse summade määramisel võrdselt teiste

toetuste taotlejatega kaebaja majanduslikku olukorda – vastavalt taotlusele eelnenud kolme kuu ja

taotlusele eelnenud kuu netosissetulekuid (sh arvestades sissetulekust maha makstud elatise),

eluasemekulusid ning tehtud kulutusi, samuti kaebajale pakutud abimeetmeid.

19. Vastustaja lähtus kaebusi puudutavate sissetulekust sõltuvate toetuste taotluste läbivaatamisel

asjaolust, et eluasemekulusid kompenseeritakse riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu

kuludokumentide alusel, kuna sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord ja sotsiaaltoetuste maksmise

tingimused ja kord eluasemekulude kompenseerimist täiendavalt Tallinna linna eelarvest makstava

toetuse arvelt ette ei näe.

20. Toimetulekutoetuse arvestamisel selgus, et kaebajale jäi peale eelmise kuu s.o oktoobri, novembri

ja detsembri 2022 netosissetulekust (millest on maha arvatud oktoobris ja novembris 2022 makstud

elatis) jooksva kuu s.o vastavalt novembris 2022 (summas 150,53 eurot), detsembris 2022 (summas

183,86 eurot) ja jaanuaris 2023 (summas 215,56 eurot) tasumisele kuuluvate eluasemekulude

mahaarvamist kasutada novembris 2022 summas 239,37 eurot, detsembris 2022 summas 312,37 eurot

ja jaanuaris 2023 summas 274,34 eurot. Seega jäi kaebajale kasutada vastavalt novembris 2022

summas 39,37 eurot, detsembris 2022 summas 112,37 eurot ja jaanuaris 2023 summas 74,37 eurot

rohkem, kui 2022. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 3 ja 2023. aasta riigieelarve seaduse §

2 lg 6 punktiga 2 kehtestatud toimetulekupiiri määr (200 eurot), mis on ette nähtud inimese

minimaalseteks tarbimiskuludeks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele. Seega puudus alus kaebajale 2022. aasta

4(10)

novembri ja detsembri ning 2023. aasta jaanuari osas toimetulekutoetust määrata, kuna kaebaja

sissetulek pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist oli suurem kui 200

eurot.

21. Kui isikul on rahalisi vahendeid piiratud hulgal, siis ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi

ületavaid oste ega tekitada eluasemekulude võlgnevust. Kaebajale on korduvalt soovitatud pöörduda

majandamisnõustaja poole. Kaebaja on jätnud eluasemekulud õigeaegselt tasumata, kuigi tal olid

oktoobris, novembris ja detsembris 2022 toimetulekutoetuse mõttes kõnealuste kulude tasumiseks

rahalised vahendid olemas. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata varem tekkinud

eluasemekulude võlgnevust jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu

katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Vastustajal ei olnud seega võimalik kaebaja oktoobris,

novembris ja detsembris 2022 tasumisele kuulunud eluasemekulusid perioodide november ja

detsember 2022 ning jaanuar 2023 eest toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele

kuuluvate eluasemekulude hulka arvata.

22. Kaebajal on väär arusaam, nagu võiks ta rahalisi vahendeid planeerimata ära kulutada temale riigi

poolt makstava igakuise töövõimetoetuse ja puudega tööealise inimese toetuse, ning kui raha otsas,

siis peaks vastustaja talle igal kuul täiendavalt maksma 200 eurot (toimetulekupiir).

23. Kaebaja saab Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt riiklikku puudega tööealise inimese toetust

49,09 eurot (mida toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuks ei loeta, aga loetakse sissetulekuks

Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse määramisel), mis on samuti ettenähtud ravimite

ja muude puudest tingitud kulude katmiseks.

24. 22. novembri 2022 seisuga enne sissetulekust sõltuva toetuse määramise otsuse tegemist oli

kaebajale 2022. aastal määratud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi summas

452,20 eurot, 28. detsembri 2022 seisuga 503,80 eurot ehk sissetulekust sõltuvate toetuste

kalendriaasta maksimaalmäära (250 eurot) ületavas summas. 20. jaanuaril 2023 kaebajale määratud

toetus oli 2023. aastal esimene sissetulekust sõltuv toetus.

25. Kaebaja on alates 2010. aastast Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate

toetuste järjepidev saaja. 2017-2022. a on kaebajale makstud Tallinna linna eelarvest sissetulekust

sõltuvaid toetusi toetuste kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas. See võib rikkuda võrdse

kohtlemise põhimõtet. Kaebajale on pakutud ka muud abi, sh energiatoetus, toiduabi,

majandamisnõustaja.

26. Kaebaja suhtes 22. novembril 2022, 28. detsembril 2022 ja 20. jaanuaril 2023 Tallinna Kesklinna

Valitsuse poolt tehtud otsused sissetulekust sõltuva toetuse määramiseks ning Tallinna Linnavalitsuse

1. veebruari 2023 vaideotsus on kehtiva õigusega kooskõlas ning puudub alus nende tühistamiseks

ning toetuse täiendavaks määramiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

28. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid

sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud

tingimustel ja korras (sotsiaalhoolekande seaduse, SHS, § 14 lg 2). Seega on kohalikul omavalitsuse

üksusel õigus otsustada, millistel tingimustel ta maksab täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvest.

29. Viidatud SHS sättele tuginedes on Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 kehtestanud määruse nr

26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi kord). Korra § 4 lõige 3 p 1 kohaselt

5(10)

makstakse sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks. Korra § 14 lg 2 kohaselt makstakse

toetust ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite

ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute ja lapse hariduse ning huvi- ja

sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Kuni 31.12.2022 kehtinud

korra redaktsiooni § 14 lg 4 sätestas, et dokumentaalselt tõendatavad kulud, mis ei ole tekkinud

rohkem kui üks kalendrikuu tagasi, hüvitatakse sissetulekust sõltuva toetuse maksmisel täielikult või

osaliselt. Alates 01.01.2023 sätestab korra § 14 lg 4 , et toetust on võimalik taotleda ühel korral

kalendrikuus dokumentaalselt tõendatavate kulude alusel, mille suurus on vähemalt kümme eurot

taotluse kohta ja mis on tehtud taotluse esitamise kalendrikuul või sellele eelnenud kalendrikuul.

30. Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ (edaspidi abi andmise kord) kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsiooni § 14 lg 2 kohaselt lähtuti

kuni 1. jaanuarini 2023 sissetulekust sõltuva toetuse määramisel järgmistest tingimustest: toetust on

õigus saada juhul, kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast

töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu

alammäärast kuus; perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise

netosissetuleku järgi; perekonna sissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava

perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta on taotlejaga või taotlejaga koos elava perekonnaliikmega

abielus või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja või taotlejaga koos elava

perekonnaliikme alaealisi lapsi; perekonna sissetuleku hulka ei arvata riigi- ja linnaeelarve

vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi. Alates 01.01.2023 kehtiva abi andmise korra

redaktsiooni § 14 lg 2 kohaselt lähtuti kuni 1. aprillini 2023 sissetulekust sõltuva toetuse määramisel

toimetuleku tagamiseks samadest tingimustest, v.a p 2 kohaselt võetakse perekonna sissetulekuna

arvesse taotlusele eelnenud kuul laekunud netosissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul võetakse

arvesse taotlusele eelnenud kuue kuu keskmine netosissetulek.

31. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna

kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul

tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Sama paragrahvi lõike 7

kohaselt eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse

arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele

toimetulekutoetuse arvelt. SHS § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval

isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja

6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud

toimetulekupiiri.

32. Abi andmise korra § 10 lg 3 kohaselt võib abi määramisest keelduda, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on tahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid; 2) inimene ei vasta abi

andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele; 3) inimene keeldub mõjuva

põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe

esitamisest; 4) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi

vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada

elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

5) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema

või perekonna toimetulek; 6) abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus.

Sissetulekust sõltuv toetus

33. Kaebaja esitas 21. novembril 2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks ravimikulude hüvitamiseks

ning eluasemekulude (sh elektri ja gaasi kulude) ja elatise maksmiseks. Taotluse juurde esitas kaebaja

Kristiine Apteegi 10. novembri 2022 arve nr 122602-LV276, Prisma Peremarket AS 20. novembri

6(10)

2022 kviitungi ja Tallinna Sotsiaalkeskuse 4. novembri 2022 arve nr 1044249, mis on kaebaja

toitlustamise omaosalus (ülejäänud osa maksis Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakond sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest) (vastustaja vastus kaebusele, lisa 1).

34. Kaebaja esitas 22. detsembril 2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks ravimikulude hüvitamiseks

ning eluasemekulude (sh elektri ja gaasi kulude) maksmiseks. Taotluse juurde esitas kaebaja

Lastepolikliiniku Südameapteegi 30. novembri 2022 arve nr 349170-LV939 ja Tallinna Kesklinna

Sotsiaalkeskuse 29. novembri 2022 arve nr 1045094, mis on kaebaja toitlustamise omaosalus

(ülejäänud osa maksis Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond sissetulekust

sõltuvate toetuste vahenditest) (vastustaja vastus kaebusele, lisa 10).

35. Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks ravimikulude hüvitamiseks

ning eluasemekulude (sh elektri ja gaasi kulude) maksmiseks. Taotluse juurde esitas kaebaja Kristiine

Apteegi 11. detsembri 2022 arve nr 136622-LV276 (vastustaja vastus kaebusele, lisa 12).

36. Samuti on kaebaja esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele enda AS LHV Pank pangakonto nr

EE647700771002343793 väljavõtted perioodide 1. august 2022 - 22. september 2022, 1. september

2022 - 18. oktoober 2022, 1. oktoober 2022 - 21. november 2022, 1. november 2022 - 4. detsember

2022 ja 1. detsember 2022 – 17. jaanuar 2023 osas (vastustaja vastus kaebusele, lisad 14-18).

37. Kuivõrd kaebaja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja vastustaja on

tuginedes Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmetele tuvastanud, et tema taotlustele

eelnenud kolme kuu keskmine netosissetulek oli 21. novembri 2022 taotluse menetlemisel 449,87

eurot, 22. detsembri 2022 taotluse menetlemisel 479,87 eurot ja 17. jaanuari 2023 taotluse

menetlemisel 538,99 eurot, mis on väiksem kehtivast töötasu alammäärast (2022. aastal 654 eurot ja

2023. aastal 725 eurot) kuus, siis puudub vaidlus selles, et kaebaja oli Tallinna linna eelarvelist toetust

saama õigustatud isik. Samas tuleneb korra §-st 14, et sissetulekust sõltuv toetus on toetus

toimetuleku tagamiseks ning tegemist on vajaduspõhise, kulutusi tõendavate dokumentide alusel

makstava toetusega, mille eesmärk on leevendada isiku toimetulekut.

38. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otsustas 22. novembril 2022 määrata

kaebajale toetust retseptiravimi kulude hüvitamiseks summas 7 eurot ja muude tervisekulude ehk

käsimüügiravimite maksumuse hüvitamiseks summas 5 eurot, kokku 12 eurot, toetus kanti üle 24.

novembril 2022. Kirjalikult selgitati kaebajale 22. novembri 2022 otsuse asjaolusid 23. novembri

2022 kirjaga nr 5-4/5906-2 (vastustaja vastus kaebusele, lisa 2). Nimetatud kirjast selgub, et toetuse

määramisel võeti arvesse, et kaebajal jäi novembris 2022 kasutada toimetulekupiirist rohkem rahalisi

vahendeid, mida oli võimalik kasutada ka ravimite, toidu ja esmatarbekaupade ostuks. Kaebajale jäi

novembris 2022 peale toimetulekutoetuse arvestamist (eelmise kuu netosissetulekust elatise ja

jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist) kätte 239,37 eurot, s.o 39,37 eurot rohkem kui Riigikogu

poolt kehtestatud toimetulekupiir (200 eurot). Lisaks saab kaebaja igakuiselt puudega tööealise

inimese toetust summas 49,09 eurot, mida on võimalik kasutada ravimite ostuks ja muudeks puudest

tingitud kuludeks. Seega oli kaebajal vabu vahendeid kokku summas 288,46 eurot. Kaebajal on lisaks

toitlustamisele Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses võimalus kasutada Euroopa Liidu ja Toidupanga

abi, millega on võimalik vähendada igapäevaseid toidukulusid. Otsuse tegemise aja seisuga oli

kaebajale 2022. aastal makstud sissetulekust sõltuvaid toetusi (sh toitlustamine) summas 452,20 eurot

ehk 202,20 eurot rohkem kui sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele

inimesele (250 eurot Tallinna Linnavalitsuse 20. oktoobri 2021 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste

määrad“ § 1 punkti 4 alusel).

39. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otsustas 28. detsembril 2022 määrata

kaebajale toetust retsepti- ja käsimüügiravimite kulude osaliseks hüvitamiseks 12 eurot, toetus kanti

7(10)

üle 29. detsembril 2022. Kirjalikult selgitati kaebajale 28. detsembri 2022 otsuse asjaolusid 3. jaanuari

2023 kirjaga nr 5-4/6558-2 (vastustaja vastus kaebusele, lisa 11). Selgituste kohaselt lähtus vastustaja

toetuse määramisel asjaolust, et detsembris 2022 jäi kaebajale peale toimetulekutoetuse arvestamist

kätte 312,37 eurot, s.o 112,37 eurot rohkem kui Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir (200

eurot). Lisaks saab kaebaja igakuiselt puudega tööealise inimese toetust summas 49,09 eurot. Seega

oli kaebajal vabu vahendeid kokku summas 361,46 eurot. Kaebajal on lisaks toitlustamisele Tallinna

Kesklinna Sotsiaalkeskuses võimalus kasutada Euroopa Liidu ja Toidupanga abi, millega on võimalik

vähendada igapäevaseid toidukulusid. Otsuse tegemise aja seisuga oli kaebajale 2022. aastal makstud

sissetulekust sõltuvaid toetusi (sh toitlustamine) summas 503,80 eurot ehk 253,80 eurot rohkem kui

sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele (250 eurot

Tallinna Linnavalitsuse 20. oktoobri 2021 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste määrad“ § 1 punkti 4

alusel).

40. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otsustas 20. jaanuaril 2023 määrata

kaebajale toetust retseptiravimi kulude osaliseks hüvitamiseks summas 5 eurot, toetus kanti üle 26.

jaanuaril 2023. Kirjalikult selgitati kaebajale 20. jaanuari 2023 otsuse asjaolusid 24. jaanuari 2023

kirjaga nr 5-4/296-3 (vastustaja vastus kaebusele, lisa 13). Selgituste kohaselt lähtus vastustaja

toetuse määramisel asjaolust, et kaebajale jäi jaanuaris 2023 peale toimetulekutoetuse arvestamist

kätte 274,34 eurot, s.o 74,34 eurot rohkem kui Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir (200

eurot). Lisaks saab kaebaja igakuiselt puudega tööealise inimese toetust summas 49,09 eurot. Seega

oli kaebajal vabu vahendeid kokku summas 323,43 eurot. Kaebajal on lisaks toitlustamisele Tallinna

Kesklinna Sotsiaalkeskuses võimalus kasutada Euroopa Liidu ja Toidupanga abi, millega on võimalik

vähendada igapäevaseid toidukulusid.

41. Kohus nõustub, et 22.11.2022, 28.12.2022 ja 20.01.2023 toetuse määramise otsuste puhul

nimetatud asjaoludest lähtudes on vastustaja põhjendatult otsustanud määrata kaebajale sissetulekust

sõltuva toetuse retsepti- ja käsimüügiravimite ostuga seonduvate kulude katteks vastavalt summades

12 eurot, 12 eurot ja 5 eurot, kuna tegemist on eluks vajalike vältimatute kuludega. Vastustaja on

kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata jätnud. Vastustaja on põhjendatult selgitanud,

et elatise maksmisega seotud kulud, toidu- ja esmatarvete kulud ning eluasemekulud ei kuulu

kompenseerimisele Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Elatis, toidu-

ja esmatarvete kulud ning eluasemekulud loetakse toimetulekutoetusega seonduvateks kuludeks ning

selleks olid kaebajal toimetulekutoetuse mõistes rahalised vahendid olemas. Samuti oli kaebajale

tagatud toiduabi. Vastustaja on selgitanud, et kord ei sätesta kohustust arvata sissetulekust sõltuvate

toetuste puhul kaebaja sissetulekutest maha makstud elatist, kuid vastustaja leidis, et kaebaja puhul

on see tema olukorda arvestades põhjendatud.

42. Kohus leiab, et arvestades vastustaja selgitusi kaebajale makstud toetuste ja osutatud abi osas ei

ole põhjendatud kaebaja etteheide tema abita jätmise osas. Vastustaja on selgitanud ning

põhjendanud, et tõele ei vasta kaebaja väited, et talle jäi esmatarvete ja ravimite ostuks alla 200 euro

ning et talle keelduti toetusi maksmast. Kaebajal olid äraelamiseks rahalised vahendid

toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti riiklikku puudega inimese

sotsiaaltoetust, talle oli tagatud toiduabi ning lisaks määras vastustaja talle novembris 2022,

detsembris 2022 ja jaanuaris 2023 sissetulekust sõltuvat toetust nii retsepti- kui ka käsimüügiravimite

ostuga seotud kulude osaliseks hüvitamiseks kokku summas 29 eurot, lisaks kompenseeriti

toitlustamise kulu summas 75,60 eurot.

43. Kaebaja väide, et Tallinna linna tegevus ning vaidlustatud otsused on vastuolus PS § 28 lg-ga 2,

ei ole põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt analüüsis, ei vasta tõele kaebaja väide, et tema kui invaliid

on igasuguse abita jäetud. Kohtu hinnangul on kaebajale määratud põhjendatud ulatuses sissetulekust

sõltuv toetus ja tagatud toiduabi Euroopa Liidu ja Toidupanga toiduabi kaudu. Lisaks on kaebajale

tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses.

8(10)

44. Vastustaja on vastuses kaebusele punktis 42 välja toonud, et kaebaja on alates 2010. a olnud linna

eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste saajaks, sh on viiel kalendriaastal makstud

kaebajale toetust toetuse maksimaalmäära ületavas summas. Ka 2022. a määrati kaebajale toetusi

ravimi- ja abivahendikulude ning toitlustamise hüvitamiseks kokku summas 551,80 eurot, ehk

märgatavalt suuremas ulatuses, kui eelarves ühele isikule kuus arvestuslikult on planeeritud, kokku

rohkem kui kahekordses kalendriaasta maksimaalmääras. Kohus nõustub vastustajaga, et pidev

toetuse maksmine ühele isikule piirmäära ületavas summas võib tuua kaasa olukorra, kus mõni teine

isik saab seeläbi toetust väiksemas ulatuses. Selline vastustaja käitumine rikuks aga võrdse

kohtlemise põhimõtet ning kahjustaks teiste abi saada soovivate isikute õigusi. Eeltoodust järelduvalt

ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks otsuste tegemisel teinud kaalutlusvigu. Vastustaja on kõiki

asjaolusid arvestades maksnud kaebajale järjepidevalt sissetulekust sõltuvalt toetust ning teinud seda

isegi suuremas mahus kui vastavad õigusaktid ette näevad (kalendriaasta maksimaalmäär on 250

eurot aastas). Tallinna Halduskohus selgitas 08.10.2020 otsuses asjas nr 3-18-164, et „SHS § 15 lg-

st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku

omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav abi. Selle kaudu on kohalikule

omavalitsusele antud diskretsiooniõigus, mille teostamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus

hinnata kahte asjaolu, esiteks peab hindama abivajadust ehk selgitama välja, milline meede on isikule

sobivaim ning teiseks, kuidas antud meedet rakendada ehk milline on parim viis meetme täitmiseks.

Seejuures tuleb rõhutada, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab

ühtlasi, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – sageli

vajalik ja soovitu ei kattu“ (viidatud otsuse p 33.2). Nimetatust tulenevalt ei olnud vastustajal

kohustus kaebaja taotlusi kaebaja soovitud kujul ja mahus rahuldada. Kaebajale vastustaja poolt antud

rahalise toetuse ja muude osutatud abimeetmete osas on „vajaliku abi“ kriteerium kohtu hinnangul

täidetud.

45. Kaebaja väide, et talle pole ravimite eest toetust makstud, ei vasta tõele. Vastustaja on kaebajale

23. novembri 2022 kirjaga nr 5-4/5906-2, 3. jaanuari 2023 kirjaga nr 5-4/6558-2 ja 24. jaanuari 2023

kirjaga nr 5-4/296-3 selgitanud, et määratud on toetused ravimikulude osaliseks hüvitamiseks, mille

osas teostatakse ülekanded pangakontole. Kaebaja novembri- ja detsembrikuu konto väljavõtted

kinnitavad ülekannete toimumist.

46. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes 22.11.2022 tehtud toetuse määramise

otsus ja sellega seonduv 23. novembri 2022 kiri nr 5-4/5906-2, 28.12.2022 tehtud toetuse määramise

otsus ja sellega seonduv 3. jaanuari 2023 kiri nr 5-4/6558-2 ja 20.01.2023 tehtud toetuse määramise

otsus ja sellega seonduv 24. jaanuari 2023 kiri nr 5-4/296-3 on õiguspärased ning nende tühistamiseks

puudub alus.

Toimetulekutoetus

47. Kaebaja esitas 21. novembril 2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

riikliku toimetulekutoetuse taotluse perioodi november 2022 eest. Taotluse juurde esitas kaebaja

Tallinn, Pärnu mnt 129c korteriühistu 11. novembri 2022 arve nr M058717794 ja pangakonto

väljavõtte (vastustaja vastus kaebusele, lisa 19). Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust

selgus, et kaebaja sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli oktoobris 2022 töövõimetoetus

summas 489,90 eurot. Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele oli novembris 2022 kaebaja

poolt tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid summas 150,53 eurot. Vastavalt pangakonto väljavõttele

maksis kaebaja 5. oktoobril 2022 elatist summas 100 eurot.

48. Kaebaja esitas 22. detsembril 2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

riikliku toimetulekutoetuse taotluse perioodi detsember 2022 eest. Taotluse juurde esitas kaebaja

Tallinn, Pärnu mnt 129c korteriühistu 12. detsembri 2022 arve nr M058717916 ja pangakonto

väljavõtte (vastustaja vastus kaebusele, lisa 20). Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust

9(10)

selgus, et kaebaja sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli novembris 2022 töövõimetoetus

summas 506,23 eurot. Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele oli detsembris 2022 kaebaja

poolt tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid summas 183,86 eurot. Vastavalt pangakonto väljavõttele

maksis kaebaja 7. novembril 2022 elatist summas 10 eurot.

49. Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

riikliku toimetulekutoetuse taotluse perioodi jaanuar 2023 eest. Taotluse juurde esitas kaebaja

Tallinn, Pärnu mnt 129c korteriühistu 11. jaanuari 2023 arve nr M058718038 ja pangakonto

väljavõtte (vastustaja vastus kaebusele, lisa 21). Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust

selgus, et kaebaja sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli detsembris 2022 töövõimetoetus

summas 489,90 eurot. Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele oli jaanuaris 2023 kaebaja poolt

tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid summas 215,56 eurot.

50. Vastustaja on vastuses kaebusele punktis 38 selgitanud, et kaebajale jäi peale eelmise kuu s.o

oktoobri, novembri ja detsembri 2022 netosissetulekust (millest on maha arvatud oktoobris ja

novembris 2022 makstud elatis) jooksva kuu s.o vastavalt novembris 2022 (summas 150,53 eurot),

detsembris 2022 (summas 183,86 eurot) ja jaanuaris 2023 (summas 215,56 eurot) tasumisele

kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada novembris 2022 summas 239,37 eurot, detsembris

2022 summas 312,37 eurot ja jaanuaris 2023 summas 274,34 eurot. Kulutuste suurused on tõendatud

kaebaja poolt esitatud korteriühistu arvete ja kaebaja pangakonto väljavõtetega. Seega jäi kaebajale

kasutada vastavalt novembris 2022 summas 39,37 eurot, detsembris 2022 summas 112,37 eurot ja

jaanuaris 2023 summas 74,37 eurot rohkem, kui 2022. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 3

ja 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 2 kehtestatud toimetulekupiiri määr (200 eurot),

mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskuludeks toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 5-20-1). Seega puudus vastustajal õiguslik alus

kaebajale 2022 novembri ja detsembri ning 2023 jaanuari augusti eest toimetulekutoetuse

määramiseks, kuna kaebaja sissetulek pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude

mahaarvamist oli suurem, kui 200 eurot.

51. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et olukorras, kus isikul on rahalisi

vahendeid piiratud hulgal, ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi ületavaid oste ega tekitada seeläbi

eluasemekulude võlgnevust. Kaebajale on korduvalt soovitatud pöörduda majandamisnõustaja poole.

Kaebaja arusaam, nagu võiks ta planeerimata ära kulutada talle riigi poolt makstava igakuise

töövõimetoetuse puudega tööealise inimese toetuse ning kui raha on otsas, siis on vastustajal kohustus

maksta talle täiendavalt toetust 200 eurot, on väär. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule

toimetulekuraskuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks abi osutamine, mis ei tähenda seda, et isikul

tekiks õiguspärane ootus toetusele olukorras, kus ta oma toimetulekut ebakohaste majanduslike

otsusega ise on raskendanud. Olukorras, kus isikul on rahalisi vahendeid piiratud ulatuses, ei saa ta

loota kohaliku omavalitsuse abile juhul, kui ta on oma rahalised vahendid eluks ebavajalikele ostudele

ära kulutanud.

52. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 22.11.2022 tehtud toetuse määramise

otsus ja sellega seonduv 23. novembri 2022 kiri nr 5-4/5906-2, 28.12.2022 tehtud toetuse määramise

otsus ja sellega seonduv 3. jaanuari 2023 kiri nr 5-4/6558-2 ja 20.01.2023 tehtud toetuse määramise

otsus ja sellega seonduv 24. jaanuari 2023 kiri nr 5-4/296-3, on õiguspärased.

53. Lähtuvalt eeltoodust tuleb õiguspäraseks lugeda ka Tallinna Linnavalitsuse 01.02.2023 korraldus

nr 111 (vaideotsus), millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie 22.11.2022 toetamise otsuse ja sellega

seonduva 23. novembri 2022 kirja nr 5-4/5906-2 osas.

54. Kuivõrd kohus leidis, et kaebaja suhtes tehtud otsused on õiguspärased, siis puudub alus ka

kohustada vastustajat kaebaja taotlusi rahuldamata jäänud osas uuesti läbi vaatama.

10(10)

55. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata

jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja

mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom